Maantee vaimud/kummitused

Tsitaat:Algselt postitas Helkuu

Tsitaat:Algselt postitas: Sieb3n
See?
http://youtube.com/watch?v=fNQS0Zob1K8

Muudetud: 24-11-07 kell 00:42:25 Sieb3n

on ka lühem variant. vaata foorumist teresa fidalgo alt

Ma päris lõpuni ei vaadand , näppude vahelt kuidagi vaatasin. Jube igatahes. "This is the spot I had the car acsident .... and died!" Creepy.

Vot seda lugu ma olen ka ise kuulnud et on hääletavad vaimud vms. Ja keegi eespool ütles Aegviidu metsa vahel ma olen kh kuulnud aga kuulnud varjanti et peale Jänetad olnud se hääletaja.Aga jh eks jutt muutub kui paljud edasi räägivad tuleb midagi juurde ja midagi võetakse ära.
Hiljuti vaatasin netist paari videot kus noored olid kh hääletaja tüdruku peale võtnud ja mingi hetk auto sõitis lihtsalt kraavi(tegi avarii) kõik said surma video pealt nähti seda hääletajat aga autos teda polnud ja ei yhtegi j2lge temast.

.

[Muudetud: 2-8-2010 tony]

Maanteedele ilmuvatest viirastustest on hulgaliselt legende ja nagu teemast lugeda saab, on sarnaseid lugusid teada ka meil.
Inglismaal nimetatakse neid HIGHWAYMAN- maanteeröövliteks.

Ühes inglise külakeses - Thorp-Salvinis hirmutasid highwaymerid autojuhte sadu aastaid järjest. Lakman Line teele, ühele Birti vanimale kaubateele, ilmus mitmeid kordi mustas keebis mehe fantoom. 1991 aastal otsustas grupp maanteel viirastust näinud sõpru eksperimendi läbi viia: nad keerasid auto tagasi, kuid keebis siluett seisis ikka samas kohas. Kuulduste järgi oli see inimene elu ajal olnud postitõldade röövija ning nüüd tõttas see rahutu hing sinna, kus ta kuritegevusega tegeles.
Seda ja veel mitmeid sarnaseid lugusid saab lugeda ajakirjast "Mõistatuslikud faktid" 2014/5 lk. 22-23
http://www.mysteriousman.net/andres/ajak...4/nr.5.pdf

Paranormaalsete nähtuste uurijad oletavad, et kohtadesse, kus kunagi hukkusid inimesed, koguneb eriline energia. See sünnitabki nähtusi, mida meie peame teisest maailmast tulnuteks.

Maailmas liiguvad ka legendid inimestest, kes hääletavad teedel ning seejärel kaovad, sageli suletud autodest.
1982 a. 20 nov. hilisõhtul sõitis kaupmees Abdel Rassen Maequezi linnast koju. Teel nägi ta hääletamas üht u 30 aastast kiilaspäist meesterahvast. Rassen sõitis mehest peatumata mööda, kuna ei sallinud hääletajaid.
Varsti aga suri tema auto mootor välja. Samal ajal kui ta mootoriga mässas, avanes auto esimene parempoolne uks ning reisija kohale istus seesama kiilaspäine mees.
- Tere, minu nimi on Roberto, - esitles ta ennast jahmunud Abdelile.
- Palun viige mind Alturas de Aquarda rajooni. Ma ei ole juba kaks kuud oma naist Esperanzat ja meie poega näinud. Abdel ütles, et teda ootab kodus samuti naine ja ei saa seepärast Roberto palvet täita.
Kuid mees hakkas Abdeli keelitama ning see nõustus lõpuks tüütu autostoppari kuni restoran "El Nindoni" viima kohe, kui mootor käivitub. Igasuguse lootuseta keeras ta süütevõtit ning mootor hakkas äkki vaikselt ja kindlalt urisema.
Sõidu ajal palus Roberto millegipärast Abdelil ettevaatlikult sõita ning tema eest palvetada.
Retorani parkimisplatsile jõudnud nägid seal seisvad inimesed, et juht räägib autos omaette. Üks nendest lähenes autole ning küsis, kas juht äkki abi ei vaja.
- Tänan, minuga on kõik korras,- vastas Abdel. - Kuid see härra, - näitas ta sõrmega paremale, -palub mind millegipärast enda eest palvetada.
Nende sõnadega pöördus Abdel oma tüütu reisija poole, kuid nägi enda kõrval ainult tühja istet.
Seejärel sai Abdel närvišoki ja ta viidi lähimasse haiglasse. Teadusele tulles rääkis ta korravalvuritele oma seiklustest ja politseinikud suundusid aadressile, mille salapärane reisija oli andnud.
Ukse avas veetlev noor naine väikese lapsega kätel. Ta teatas, et tema nimi on Esperanza ning ta on Roberto Carbo lesk, kes 6.okt. 1982 a. autokatastroofis hukkus.
Hiljem sai Abdel teada, et tragöödia toimus samas paigas, kus Roberto viirastus püüdis esimest korda tema autosse istuda.
"Mõistatuslikud faktid" 2014/9

Jaapani taksojuhid väidavad, et sõidutasid pärast 2011. a hukatuslikku hiidlainet viirastusreisijaid.

Seitse sajast taksojuhist, keda Jaapanis Tōhoku rajoonis Miyagi prefektuuris Sendais tegutseva riikliku Tohoku ülikooli sotsioloogiatudeng Yuka Kudo küsitles, kirjeldasid seletamatuid kokkupuuteid salapäraste klientidega.

Üks juht pajatas eriti kõheda loo. 2011. aasta suvel oli kasukaga naisterahvas Ishinomaki jaama lähistel tema takso peale tulnud ja palunud sõita Mianmihama jaama.

Kui juht märkis, et hiidlaine tegi sealse linnaosa maatasa, olla naine väriseval häälel küsinud: „Kas ma olen surnud?“ Juht pööras selle peale pead ja avastas, et tagaiste on tühi.

Huvitaval kombel ei tundnud ükski taksojuht enda väitel hirmu, vaid suhtus erilisse reisijasse aupaklikkusega. Kuna nad olid ka ise katastroofis lähedasi inimesi kaotanud, nägid nad neis kohtumistes spirituaalseid kogemusi, mida ülejäänud elu vältel heldimusega meenutada.

http://forte.delfi.ee/news/varia/kui-aut...d=73588145

Üks maanteevaimude jutt jõudis minuni mõne aasta eest Järvamaalt, aga selle puhul oli tegu üksiku juhtumiga, ehk rohkem teateid pole minuni jõudnud. Lühidalt: ühel suvisel õhtupoolikul olid kaks noormeest teeäärse maja ees ning kuulsid ühel hetkel kabjaplaginat. Kuna neil olid ka endal hobused, liiguti teepeale vaatama. Suveõhtuses udus möödus neist kaarik/vanker hobustega, kuid hobuste jalad lõppesid keha lähedalt. Rohkem seda ei nähtud, kuid samas majas esines hiljem ka lärmaka vaimu periood, kus väidetavalt pilluti laiali mööbliesemeid, lennutati koridoris väiksemat kasvu koera ning leidis mõistatusliku lõpu kass, kes oli avatud akna vahele surnuks muljutud. Ajalisel ca 15 aastat vanad juhtumid.