Paulo Coelho

«Alkeemik» on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest -- oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Kui Andaluusia karjusepois näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja -- Alkeemiku.
««Mu süda kardab kannatusi,» ütleb poiss ühel ööl Alkeemikule, kui nad kuuvalguseta taevast vaatasid.
«Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»»


se siis on toodud raamatust mille nimi on alkeemik

et mida keegi arvab neist

Kellest? Paulost ja Coelhost?
Või hetkedest?

Paulo Coelhost ja team loomingust üleüldse
olete lugenud midagi?mis arvate jne.

Olen lugenud "Alkeemikut". Väga hea raamat, kuigi lugedes tuleb väga süveneda. Paljud arvavad, et see on mingi loll muinasjutt ja teevad seda maha. Kitsa silmaringiga ja üldse natuke rumalad inimesed ei mõista selle raamatu pointi. Aga mina küll kiidan Coelhot.

Kavatsen lähitulevikus järgmise teose käsile võtta, kui kooli kõrvalt veits aega üle jääb.

Tsitaat:Esialgne postitaja nefertiti
Olen lugenud "Alkeemikut". Väga hea raamat, kuigi lugedes tuleb väga süveneda. Paljud arvavad, et see on mingi loll muinasjutt ja teevad seda maha. Kitsa silmaringiga ja üldse natuke rumalad inimesed ei mõista selle raamatu pointi. Aga mina küll kiidan Coelhot.

Kavatsen lähitulevikus järgmise teose käsile võtta, kui kooli kõrvalt veits aega üle jääb.

soovitan soojalt mul endal siian kõik teosed ostetud, riiulil ja läbi loetud

Alkeemikuga oli küll niimoodi, et enne käest ära ei raatsinud panna, kui raamat läbi...minu poolt suured kiidusõnad
Pole veel teiste tema teostega tutvunud, kuid teen seda lähitulevikus kindlasti ning soovitan ka teistel Coelho plaani võtta.

Nii 'Alkeemik' kui ka 'Veroonika otsustab surra' on läbi loetud.
Oo jaa, need o n head raamatud.
=)

Pole neid raamatuid lugenud aga arvan, et unistusi otsides võib küll kõrvetada saada.
Kes teab, millal saabub see aeg, kui raamatuid digitaalselt müüakse.... vähemalt minuga on nii, et arvutist võin mahukat teksti lugeda aga paberkujul raamatut (enam) lõpuni lugeda ei suuda kuigi tean, et paljudega on vastupidi ja ka digitaalselt saadetud mahukam tekst prinditakse välja

Väga hea raamat. raamatu lõpus saab alles kõik selgeks..

Ma lugenud temalt ainult "Üksteist minutit", mis on üks mu lemmikraamatutest siiani.

Olen lugenud "Alkeemikut", "Palverännak: Maagi päevik", "Veronika otsustab surra" ja "Zahiri". Minu arvates on "Zahir" kõige huvitavam, ehki ka "Veronical" poe viga.
"Zahiri" soovitan teistelegi.
Sisu: peategelane on tänu naise aktiivsusele saavutanud kirjanikuna edu, kuid naine on nende suhetes pettunud ja otsib põnevust ja iseend sõjakorrespondendina. Ta leiab Kasasthanist "hääli" kuulva noormehe, kes on muuseas langetõbine. (langetõvest on üldse palju juttu) Ja toob tolle inglit nägeva noormehe Pariisi. Pariisi ühes Armeenia restoranis hakatakse läbi viima armastuse energia levitamise seansse. Kohtutakse ka Pariisi kerjustega, kes on vabamad inimesed, kui tavainimesed. Edasi lugege ise, päris huvitav on!

lugesin maagi päevikut mis andis hoopis teise vaate minu elule..sügava mulje jättis

Olen lugenud "Palverännak: Maagi päevik" , "Veronika otsustab surra" , "Viies mägi" , "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" ja paregu on laua peal "Zahir" ja "Üksteis minutit".

kõik on olnud siia maani enam-vähem head ... ainult see "Viies mägi" ei meeldinud nii palju kui teised.

Üks parimaid, mis olen lugenud. Tõepoolest, ennem käest panna ei raatsi kui läbi .

Tsitaat:Algselt postitas: Marade
...
Viimase lugemisest ongi päris palju aega möödas, peaks vist järgmise käsile võtma nüüd.

Kellel huvi ja inglise keel käes, võiks lugeda Paulo Coelho blogi, milles on ka palju ilusaid mõistujutte ja muinaslugusid. Uudiseid kirjaniku kohta ka.

Mina olen lugenud "Üksteist minutit". Minu arust väga hea ülesehitusega ja selline lihtne, ei pea ühte lauset mitu korda läbi lugema, et aru saada mida mõeldi. Pole mulle kahjuks ühtegi muud tema teost kätte sattunud aga kindlasti loeks ka teisi hea meelega...

"Üksteist minutit", "Veronika otsustab surra", "Kurat ja preili Prym", "Alkeemik" on siiamaani läbi loetud ning hetkel käsil "Zahir". Nõustun eelpostitajatega ning soovitan, seni veel mitte lugenud inimestel, mitt lugeda neid teoseid järjest. Coelho teosed vajavad seedimist. Mitte, et neid raske lugeda poleks, vaid et raamatu mõte saaks su silmad rohkem avada.
Kord küsisin ühe oma õpetaja käest, et miks talle ei meeldi Coelho ning tema vastas:"Coelho hakkab sinu eest mõtlema." Ma mõtlesin selle lause üle ja mõistsin, et see on täiesti õige kuid, naiivne nagu ma olen, ei näe ma selles midagi halba.
Minu lemmikuks raamatuks on ja jääb "Kurat ja preili Prym" sarjast seitse päeva (Või mis see täpselt oligi?). Tohutult huvitav ja mõtlema panev raamat inimloomusest ja võimest teha teistele kurja.

Hämmastav kirjanik, kes on leidnud tee minu südamesse.

Mnjah , mis autor moes , see kohe ilgelt hea ; seda enam ,kui aru ka veel ei saa. Peab mõtlema...
Äkki olete vähe raamatuid lugenud , et ei oska võrrelda.Lugege Kafkat , temast ei saa isegi mina vahel aru. Laiadele massidele meeldib alati unistada ja ennast võrrelda kangelasega , kuna elatakse igavat tänapäeva.
Sügavat muljet ta mulle isiklikult küll ei jätnud , ju olen rikutud.

Häbi tunnistada, aga minule Coelho ei meeldi... Lugenud olen eesti keeles nelja ta raamatut. Odav psühholoogia. Pole minu maitse. Eelistan ka pigem kasvõi eelpoolmainit Kafkat. Aga täitsa vabalt võib olla, et sihtgrupp ongi noorem/väiksema lugemusega... Ei tea.

Maitseasi.

Lugesin mingi aeg, suve paiku "Veronica otsustab surra", päris hea raamat ilukirjanduse kohta, peaks ütlema.

Tsitaat:Algselt postitas MissBrightside
Olen enamikke raamatuid lugenud. Ma ei mõista, miks Õhtuleht Coelho teosed tibikirjanduse hulka arvas? See on pigem nö vaimne kirjandus, millest arusaamiseks tuleb süveneda.

'


Hämmastav jah ,et isegi padukollane ajaleht suudab raamatuid liigitada enam-vähem õigesse kategooriasse.
Ma isegi ei soovi alustada diskussiooni , milline vaimne kirjandus on - see nüüd küll ei ole , eks igaüks jõuab oma tõeni aastate jooksul - iseasi ,kellel kui kaua läheb.
Süveneda - defineeri , kuidas sa suudad lugeda raamatut , kui sa ei ole n-ö süvenenud teosesse?? Loomulikult TIBU ei vaja süvenemist.

Olen ise ka lugenud Coleho teoseid. Nii mõnigi avaldas muljet ja ülikoolis tegin ka ühe loengutarbeks vabatahtlikult temast ettekande. See oli siis, kui Coelho oli päevateema.

Päris põnev oli saada auditooriumilt erinevat vastukaja. Ise sain ka targemaks olles uurinud mehe elulugu ja loomingulist kulgu lähemalt.

Arvan, et Coelho teoseid tuleb võtta nii, nagu teisi elusoovitusi võõrastele. Mõni hakkab neist soovitustest kinni ja võtab seda, kui oma elu muutuste algust. Mõni teine võtab seda kui operatiivset, pealispinnalist informatsiooni ning meelelahutust ja võib-olla meeldetuletust ajale, kui inimene end leidis.

http://paulocoelhoblog.com/
Cristina Lamb'i "He stole my soul" oli päris huvitav artikkel.

Paulo Coelho:

Head kavatsused, voorus, ausus - mida see täpselt tähendab? Inimesed, kes pidasid end ausateks, kuna kuuletusid oma valitsusele, ehitasid Saksamaale koonduslaagrid. Arstid, kes tunnistasid vaimuhaigeks kõik Nõukogude režiimi vastased intellektuaalid ja pagendasid nad Siberisse, olid veendunud, et kommunism on õiglane süsteem. Sõdurid lähevad sõtta tapma suhteliselt segase ideaali nimel, tulvil häid kavatsusi, voorust, õiglust. Vale puha. Kui patt saavutab midagi head, on see voorus, kui voorus põhjustab midagi halba, on see patt.
Mõningaid neist [sarimõrvarites] iseloomustavad erinevad tunnusjooned, nagu näiteks "inimlikkus". Haigepõetajad, kes tapavad lõppstaadiumis olevaid patsiente, kerjused, kes mõrvatakse ja kelle kadumist keegi ei märka, sotsiaaltöötajad, tundes kaasa eakate pensionäride ja invaliidide raskele elule, jõuavad järeldusele, et järgmine elu on neil parem.
Siin sõpru pole, ainult huvid. Pole inimolendeid, ainult hulluks läinud masinad, kes ajavad alla kõik, mis tee peale ette jääb, et jõuda sinna, kuhu tahavad, või end hunnikusse sõita.

Aastaid tagasi, mil Coelhot tohutult promoma hakati, sai kolm-neli raamatut läbi loetud. Minu jaoks tühi käibetõdede leierdamine ja - nagu eespool juba mainiti - odav psühholoogia. Seniajani on meeles imestus ja osalt ka masendus, et Coelho populaarsust arvestades eksisteerib tohutu hulk inimesi, kelle jaoks tema raamatud pakuvad mingisugust ohhoo-efekti või panevad elule teisiti vaatama.

Teisest küljest vaadatuna peaks Coelhole aitäh ütlema - ju on inimestele siis vaja, et neile ikka ja jälle meenutataks nn elu püsiväärtusi ning suunataks mingisugustele eneseotsingutele.