Huvitavad uneelamused

Unenägude maailm on mind juba ammu köitnud, kahjuks või õnneks pole viimasel ajal neid enam eriti palju näinud... Siiski tahaks jagada paari episoodi, mis mind enam mõjutasid. Huvitaks, kas sarnaseid kogemusi on ka teistel.

1.) Luupainaja: korra elus kogetud ja päris vastik. Püüdsin küll meeleheitlikult hingata, aga mingi raskus rõhus rinda. Lõpuks ärkasin oma kähina-karjumise peale üles.

2.) Unes kukkumine. Imelik tunne ning isegi küllaltki omapärane. Ei pruugi isegi unenägu näha, kui järsku tuleb kõrgelt-kõrgelt kukkumise tunne. Ärgates oled ikka oma voodis.

3.) Unes lendamine. Lapsepõlves kogetud tihti, nüüd enam üldse mitte. Lendad madalalt, ent kõik on väga selge ja värviline, sõnaga: reaalne. Silme eest libisevad mööda majad ja maastikud.

Lõpetuseks midagi positiivset... Eriti meeldiv on elamus, kui inimene, kelle vastu on õrnemad tunded, ilmub unenägudesse.

Olen samu asju unes kogenud, luupainajat küll väga ammu ja poolärkvel olles.
Kukkumine unes on ebameeldiv tunne, aga lendamise unenäod on õnnestavad. Hommikul on siis alati hea tuju.
Siin on palju teemasid unenägude kohta, loe ja uuri. Kasuta otsingut. Siis saad teda, mida teised unes näevad ja unenägudest arvavad.

ausalt öeldes, ma jumaldan unenägusid. iga õhtu lähen põnevusega magama, lootes jälle midagi huvitavat näha

2) unes kukkumisega mul absoluutselt kogemusi pole, ei oska midagi öelda.
3) lendamine on minu unenägudes tavaline asi ka kõige tavalisemates unenägudes avastan end maa kohal hõljumas, isegi kõndimise asemel lendan.

1) nii nii, luupainajad, nendega on mul viimased paar aastat väga huvitavad kogemused olnud.
lapsena, nägin koguaeg, et keegi koletis elutseb pimedas nurgas/pimedas ruumis. nägin unes kummitusi, luukeresid. koputati uksele, kedagi ei olnud selle taga, tuled lähevad unes kustu, mind aetakse taga. põhimõtteliselt, üle öö oli pidev hirm sees, see oli jube...
aga umbes aasta tagasi, nägin tüüpilist õudukat. olin tuttavate majas, õues oli pime. kuulsin kahtlaseid hääli (kolksatusi, keegi ütleb midagi kuskil seina taga) ning pimedus sulgus mu ümber. järsku, mu peas käis nagu mingi nõksatus, ning ma tõusin täiesti rahulikult püsti, ja astusin pimedusse. peale seda ärkasin üles.
siis ei näinud mitu kuud unenägusid. lõpuks, ma enam ei mäleta millal või kuskohas ööbisin kahjuks, nägin, et kõndisin tänaval. ning ma leidsin ühe maja seest ukse, millel pidin lukud avama. läksin uksest sisse ja ma olin baaris! (mulle tulid meelde üksikud mälupildid, kuidas ma igas suuruses koletistega/kummitustega/inimestega pidutsesin! kodune tunne oli see! [mul oli hommikul väga kahtlane tunne])
igastahes, hetke pilt oli see, et baar oli tühi, ja mingid üksikud tegelased (kes ei tundunud kohe kuidagi inimesed olevat) olid äärmiselt rõõmsad mind nähes. väike lillade juustega tüdruk tahtis minuga noakulli mängida või midagi taolist (suutsin talt noa käest ära saada)
loo põhimõte on selles, et ma pole pärast seda enam kordagi luupainajaid ega muud siukest näinud, vaid iga õhtu hea sisuga unenägusid.
esmapilgul tundub absurd, kohati naljakas, ma aegajalt mõtlen sellele "koletiste baarile" ning üritan lahendada selle mõtet. (peale seda olen tegelikult näinud unenägusid, kus hoopis mind kardetakse!)


oeh, sattusin kirjutamisega hoogu, aga lühike tekst tuli hoopis :/ aga ma siiski armastan unenägusid.

minul on üks väga huvitav unenäo kogemus olnud, see oli tõesti väga väga reaalne uni ( ja millegipräast mul on kohutavad kohutavad külmavärvinad seda kirjutades, ja pisarad tungivad silma, ise on hea tuju , rõõmus, oodake ma saan sellest üles siis kirjutan edasi.. .. , eh msni sündroom D: .. noh sai üle midnud, ) . . igatahes.. ma nägin oma surnud vanavanaema.. ta oli minu vanas toas.. ma ta andis mulle mingi talismani või mdiagi, ja ma võtsin selle kätte, uni oli üllatavalt täpne, kuid siiski selline seepia värvides mustvalge.. kuid se talisman helendas sinakalt. se oli ümmargune ja sellel oid mingid kolmnurgad tulid äärtest välja.. ( kes teab mis mäng on mu online, siis seal on väga sarnane märk/logo ) igatahes, ta andis selle mulle, aga ma ei mäleta et ta oleks midagi öelnud.. ja siis ma võtsin selle kätte ja siis se kinnitus mu mõlemale käele, mul olid nagu käed koos ja se oli mul pihus.. talisman ise oli umbes 2.5 - 3.5 cm suur .. ja ma panin selle enda rinnale ja see läks mu keha sisse.. muideks ma nägin seda kõrvalt.. nign siis ma olin järsku seal samas voodis püsti.. ja ma vaatasin akna poole, ja hüppasin.. käed ees, mulle tekkskis selline tunne nagu ma suudaks lennata, ja ma hüppasingi käed ees ..ja ma liuglesin.. mööda õhku.. sirgejooneliselt, aga samas graatsiliselt ja pehmelt. aeglaselt liikusinin akna poole ja uni lõppes.. mis te arvate mis se võis tähendada.. vanavanaema annab mulle talismani ning ma suudan tänu sellele mööda õhku edasi liugelda.. oleks nagu mignisugune märk.. ( tugevad tugevad külmavärinad valitsesid mind terve selle aja kui ma kirjutasin ja tundub, et nüüd se lõppes.. )

vabandust halvasti kirjutamise eest, ma loodan, et te saate ikka aru mis ma mõtlen.

Mul oli kord nii, et tundsin nagu voodi kukkuks ümber ja ma ehmusin nii ära, et võtsin vootist meeleheidlikult kinni. Kuid siis sain aru, et see oli vaid uni ja olin hästi õnnelik!

Mul on olnud selliseid unenägusid, kus mingi stseen tekitab kas tohutut kurbust või rõõmu, sel määral et unenäos hakkavad pisarad ohtralt jooksma. Ja tavaliselt ärkangi sellepeale üles, et pisar jookseb reaalselt silmanurgast........ ja ärgates mäletan seda unenäo hetke kristalselt..

Siiski juhtub sedasi harva, mingi kord paari kuu kohta.

1)Oli kaa unes lendamine, lendasin mööda oma lapsepõlve kodu.

2)Mind võeti pantvangi ja tulistati

3)Ma nägin unes, et me võtsime bioloogias roomajate osa ja siis õpetaja käskis meil vaadata hirmsaid roomajate- usiide, sisalike pilte. Ja ülla-ülla... järgmine päev vaatasimegi mingit filmi roomajatest, kus olid naq TÕSISELT hirmsad loomad.

Ühel öösel. Nägin, et ärkan üles ja vaatan oma toa nurka, kus on justkui tänavavalgusti oran¾ikas laik. Äkki ilmus sinna nurka üks naisterahvas. Paistis ainult tema ülakeha. Ta oli mongoliidsete näojoontega, peas kandis midagi kübaralaadset, nagu d¾unglimütsi ja üle õlgade oli tumeroheline keebisarnane riie. Äkki liikus ta väga kiiresti minu suunas ja kadus umbes 40 cm enne mind. Liikumise ajal vaatas mulle otse silma oma tumedate silmadega. Samal hetkel ärkasin üles ja vaatasin toanurka täpselt samast kohast, kust ma seda naist olin vaadanud ehk oma padja pealt. Ärkamise hetkel ütles mingi hääl mulle, et see ei olnud inimene vaid urantialane. Ka seda valguslaiku polnud seal nurgas sest tänavavalgustus tekitab valguslaigu hoopis toa teise nurka, otse voodi taha.

Kummaline, ma olen kuulnud sellisest raamatust, nagu urantia raamat kuid ei midagi rohkemat. Ilmselt mõni alateadvuse trikk? Imelik on ka see, et tavaliselt selliste asjade puhul ärkan võpatusega ja süda peksleb, kuid seekord ärkasin lihtsalt: tegin silmad lahti ja vaatasin ringi. Natukese aja pärast jäin uuesti magama.

tegelt oled alles pool2rkvel, kui tekib tunne nagu sa kukuksid aga j2rsku oled ehmatusega oma voodis.. Seda on mul mitmeid kordi juhtunud... Mulle on r22gitud et kui sa unes kukud ja kukkudgi p2riselt maha siis sa ei pruugigi enam 2rgata, v6i sama asi kaevuga kui sa kaevu kukkud ja p6hja j6uad, siis sa ei pruugi enam 2rgata.. Aga ma ei tea kas see on t6si..
Luupainajate kohapealt tean ainult seda, et eelmine aasta kui ma unen2gu n2gin siis ainul luupainajaid, see oli suht jube.. Sammuti olen unes v2ga kummalisis asju n2inud millel puudub igasugune loogika ja seletus..
Unen2gude maailm on meie enda peas..

Kord nägin sellist und kus ma oli kodus( maal, elan endises vanas kooimajas ja endises vallavalitsuse hoones ) ja siis mingi hetk uni muutus, vend tuli uksest sisse ja hakkas minuga rääkima, ei mäleta küll millest.

Hetk hiljem olin juba köögis kus olid ka teised pereliikmed, seal lobiseti niisama igapäeva asjadest.
Sealt sammusin ma enda tuppa, panin tule põlema võtsin ajaloo õpiku. (see erines enda omast selle poolest, et oli pehmete kaantega, ning suurem,) Ise käisin sellel ajal 8 klassis, suht lõpu poole oli see)
Lugesin siis seda ning mingi aeg nägin seal pilti ( kui ei eksi nägin samat meest 9 kl õpikus , kuigi ennem pole seda õpikut näinud, sest see tuli alles 9 kl alguses meie kooli. Pildil oli vana talupoega kujutatud)

Lugesin siis edasi ning tuli kustus ära siis tundsin, et miski haarab minu käest ja surub seda õpikut mulle näkku, ma ei saanud hingata. Kuid tundsin, et vend läheb minu toast läbi, ma tahtsin talle hüüda, et pangu tuli põlema aga ta ei kuulnud midagi, sest mul ei tulnud sõnagi suust, ma ei suutnud rääkida ega liigutada. Veidike "maadlust " ja ma olin vaba, jooksin enda toast kööki, kus oli minu vanaema ning vanem vend.
Kuulsin seal imelikku häält, valje pauke, need tulid pliidi ukse tagant. Keegi oleks kui sees seal olnud ning välja tahtnud.
Küsisin, et mis värk on ?
Vanaema vastas selle peale, et minu vanem vend oli kellegi ära tapnud ning tolle hing on seal sees. Ta (vanaema) keelas mul seda lahti teha. Unes ma kartsin jubedalt.
Edasi oli ming hetk mida ei mäleta hästi ning siis sammusin enda toa poole kus ma heitsin uuesti voodi.

Veidike peale seda tõusin ülesse. Olin külma higiga kaetud, ning vaatasin toa nurka, seal oli mingi tume kogu mis peale veidikest aega jõllitamist ära kadus - ei tea kas see unenägu tahtis midagi mulle õelda?

Aga mis kõige imelikum on see, et enne seda und pole ma näinud selle mehe pilti.
ja kui ma nägin seda "esimest" korda ajaloo õpikus, ai kurat, kehast löi imelikud judinad läbi, ei saanud päris pikkaaega rahulikult mõelda.

Loodan, et meeldis minu une kokkuvõte !


Edit: lisasin natuke ja typo

(need sellest ajast kui elan linnas üürikorteris) - Olen hiljem näinud und kus mingi vaim tuleb minu sisse ning ma ei suuda hingata ja liigutada, siis tulid unes pisarad ka silma. Kui vaim sisse tuli siis ma nagu kukkusin põrandale pikali ja unes oli nii reaalselt tunda, et kaelas on mingi imlik surin.Kukkusin millegi vastu.
Ning ühekorra enne magama jäämist (olin teki all ja nii mõnus soe oli olla) nägin, et mingi tume kogu tuleb minu peale,jällegi ei saanud hingata liigutada. kuid rabeledes sain lahti, ma olin siis veel ärkvel.

Muudetud: 8-5-07 kell 05:06:45 tymuxas

Muudetud: 8-5-07 kell 05:19:14 tymuxas

Muudetud: 10-5-07 kell 20:37:50 tymuxas

Tsitaat:Algselt postitas: titanl
Olen ise ka kogenud lendamist ja sellised kogemused on ikka päris erakordsed.

Tuli veel meelde üks juhtum minu endaga aga see polnud uni.
Magasin ja järsku tulen teadvusele ja tunnen kuidas käsi liigub. Järsku taipan ,et taon rusikaga vastu seina. Koheselt peatasin oma käe ,kui sain aru mis toimub. Jõudsin peatad selle veel enne üht hoopi sainale. Õnneks väga valus ei olnud. Siiski ma ei tea miks ma seda tegin ja und ma endaarust ka ennem seda ei näinud.

Ma ärkasin ükskord iseenda naermise peale üles... Und ka omast arust ei näinud ja mul ei ole õrna aimugi, mis mind keset ööd naerma ajas:P

Mulle meeldib väga kui unes kaugetesse paikadesse rändad. Seal on kohe tunda selline teine ja väga võõras energeetika.Kuigi meie Planeeti pole veel läbi reisinud tean ilma selletagi,et see kõik toimus kuskil meist kaugel planeedil.
Eks tsivilisatsioon on ka seal kuidagi selline võõras ja sellistes kohtades ei tasu eriti avalikult ringi komberdada.Võib igast kahtlaste asjadega jamasid tulla.

ja tihtipeale imestan, et unes on emotsioonid tihti eriti teravad.

Luupainaja kogemus :

Järsku keset rahulikku und tunnetasin korraga tervet maja ja et mingi võõrkeha võimisiganes on majas. Muutusin väga ärksaks kuid silmi avada ei saanud. Tunnetasin kogu kehaga kuidas miski trepist teisele korrusele tuleb ja kiiresti minu voodi juurde tuleb. Järgmine hetk tundsin kuidas mingi raskus rindkerele surub nii, et ma ei saa enam hingata. Samal ajal valdas mind jube meeletu ja intensiivne hirmu tunne, et üleval olles pole ma midagi sellist ei varem ega hiljem tundnud. Liigutada ka ei saanud. Kui tundsin, et hakkan juba lämbuma võtsin kõik oma tahtejõu kokku ja tõstsin hullult rasked käed üles, et see raskus pealt ära lükata ja järgmine asi ( minu meelest kõige hirmsam selle luupainaja elamuse juures ) oli see, et tundsin käteall karvast kogu, see oli elav ja jube raske. Kui olin suutnud ta eemale tõugata sain silmad avada ja loomulikult ei olnud toas kedagi.

Unes lendamine :

Olen mitmeid kordi lennanud ja see on super tunne. Nendest unenägudest mäletan muidugi seda head tunnet ja veel on meeles ühest unenäost kuidas ma " lendama õppisin " - jooksuga hoovõtt ja hüpe kuskilt kõrgelt

Veeuputused :

Tihti olen näinud und veeuputusest erinevate variatsioonidega.
Meelde on jäänud unenägu mingist tsunami laadsest mega lainest, mida eemalt näen lähenemas ja siis reaalne tunne vees olemisest ja veekeerisest mis allapoole tõmbab.

Jaa unenäod on huvitavad...Olen kuskilt lugenud, et hing võib
kehast väljuda unenäo ajal...

Luupainajaid ma küll meenutada ei suuda hetkel oma unenägudest (aga ega kõik kohe meelde ka ei tule)

Unes lendamise koha pealt ka midagi tarka ei oska öelda.

Küll aga kukkumise kohta.. nimelt kui ma väiksem olin (nii umbes 8 aastane).. oli mul mitu korda selline unenägu et ma jooksen mööda suurt palli ja ma otsin midagi väga meeleheitlikult, kuid ei leia seda, siis jooksen veel kiiremini.. samas oli mul koguaeg kukkumise tunne. See oli väga, väga hirmus unenägu.. ma arvan et kõige hirmsam, kuna ma mäletan et pärast seda unenägu ma nutsin (aga endateada pole ma pärast unenägu tavaliselt nutnud). Seda unenägu ei saa täpselt kirjeldada.. kogueg pidin jooksma ja koguaeg oli ka kukkumise tunne.. loodan et ma ei pea seda enam kunagi kogema.

Olen kah unes päris pidevalt mõningaid 'elamusi' kogenud.

Ise neid seletada ei oska, kuid vahest ärkan higistades järsult.

Vahel näen unes et kukun kusagile musta tunnelit mööda allapoole, vehkides käte ja jalgadega, ärkan just selle peale et mul jalad tõmblevad mingil põhjusel teki all?

Mina isiklikult huvitun ka unenägudest ja muust taolisest, olen otsinud nii raamatuid nende kohta, kui ka internetis ringi otsinud. Olen leidnud ka ja head informatsiooni teada saanud.

"2.) Unes kukkumine. Imelik tunne ning isegi küllaltki omapärane. Ei pruugi isegi unenägu näha, kui järsku tuleb kõrgelt-kõrgelt kukkumise tunne. Ärgates oled ikka oma voodis."

Põhimõtteliselt- tean paljusi, kes on seda kogenud ja mulle isiklikult on räägitud sedasi, et selline seisund või unenäo nägemine tähendab kasvamist.

Olen ise ka palju unenägude kohta uurinud ja ka enda kogemustest tean rääkida.Kõige jubedam on kogeda luupainajat.Mõni aasta tagasi kogesin seda tihti,praegu õnneks harvem,Alati siis sündmus selline,et ma nagu teadsin et magan ja tahan ärgata või olin just magama jäämas.Järsku olin ülekeha halvatud.Püüan avada silmi,et ärgata,kuid ei suuda.Võttes kogu jõu kukku püüan kasvõi sõrmigi liigutada ja kui midagigi suudan lõpuks liikuma panna,kaob tasapisi kõik ja ma ärkan.Ise olen mõtelnud,et miks selliseid asju kogetakse ja mis see täpsemalt on?Olen nagu kinni unenäo ja reaalse maailma vahel.
Kukkumise kohta öeldakse,et see on puberteedieaga kaasnev üsna tavaline unenägu,sest nagu eelnev kõneleja mariana ütles,et see tähendab kasvamist.Huvitav on see,et tõestima pole sellist kukkumist näinud enam mitu aastat,kuid kooliajal tihti.
Lendamine unes pidavat positiivse tähendusega olema ja tavaliselt see annabki ju palju pos energiat hommikul sulle juurde.Selline mõnus vabaduse tunne!

Tsitaat:Algselt postitas: Pygmalion

1.) Luupainaja
2.) Unes kukkumine
3.) Unes lendamine

1. Luupainajaid näevad paljud, aga palju spekuleeritakse selle üle, kas nad ka tegelikult halba tähendavad. Teatavasti on enamik asju, mida unenäos nähakse hoopis vastupidised nendega seostuvatele emotsioonidele. Aga see ei pidavat kõigi puhul kehtima. Nt mõni, kes näeb unes laeva, kardab seda; teine jälle armastab laevu jne.

2. Kas teadsid, et kui inimene näeb, et ta kukub lõpuni (elik maha, merre vms iganes see põhi ka poleks), siis see tähendab kas rasket haigust või surma.

3. Lendamine - pidi olema tahe millestki pääseda. Kui tunned lendamisel end hästi, siis on pääsemine edukas.

Ja üleüldse tegelt on unenäokeel segane ja töötab erinevate inimeste puhul erinevalt. Aga pole midagi paremat unenäost, mis terveks päevaks hea enesetunde tekitab :]

Mul oli parajalt õudne kogemus luupainajaga nii aasta tagasi. Tegelikult oli see septembri algus, sest eemisel ööl oli kellegi juures kooli alguse puhul pidu olnud. Tutvusin ühe tüdrukuga seal, kes pidi üsna varsti lahkuma. Hommikul koju jõudes läksin magama ja nägin sedasama tüdrukut unes ja uni ise ei olnud midagi hirmsat. Mingil hetkel ma ärkasin üles ja avasin silmad ning tahtsin üles tõusta, kuid keha ei tõusnud kuidagi. Proovisin paar korda ja sain aru, et mida rohkem ma püüan, seda tugevamini kuulen peas mingit õõvastavalt helisevat naise häält mida ma seostasin sellesama tüdrukuga. Üritasin isa appi hüüda, kuid häält ei tulnud välja, see hääl jälle kõrvus helisemas. Nii ma mõnda aega maadlesin ja pingutasin kuni lõpuks läks üle see asi, mõtlesin endamisi, et mis see nüüd siis oli. Edaspidi ma ei julgenud selle tüdrukuga suhelda, võtsin seda kui mingit märki...

Teine huvitav lugu, mis meelde tuleb, juhtus nii paar kuud tagasi - ma surin unes. Unenäo muud detailid pole eriti meeles, aga seal polnud ka midagi eriti tähtsat. Ühel hetkel ma ei mäleta seoses millega tundsin ma suus vere maitset ja paar sekundit hiljem hakkas suust ja ninast lahinal verd tulema. Siis ma tundsin, kuidas mu taju unenäos ähmastub ja ma muutun loiuks, pilt hakkas keerlema ja vajus järjest madalamale. Hirmu ei tekkinud, aga jõudsin lihtsalt mõelda, et selline tunne siis ongi surra. Seejärel ma ärkasin.

Kas keegi on veel seda viimast mingitmoodi kogenud?

Kusjuures mul on pidevalt, et ma ehmatan ülesse. Ise olen alles uinumise äärel ja pole und nägema hakanud kui on selline ehmatus. Vahest on see päris jube.

Unenägusid näen mina üldse hästi huvitavalt. Vahepeal saab mõelda, et ma olen ju unenäos ja teen mis tahan. Päris äge .Vahepeal ärkan öösel ülesse ja elan oma unenägu edfasi reaalses elus. Natuke aega peale tõusmist saan aru, et ma ei maga enam ja vaatan reaasusega tõtt. Mõnikord on see päris paha tunne, eriti kui oli mõni ilus unenägu. Teinekord jälle väge hea tunne, kui juhtud nägema mõnda õudukat.
Aga õhtuti ma mõnikord soovin, mida ma unes näha tahan ja seda ma näen ka. Seda küll ei juhtu eriti tihti aga juhtub.

Mul on tihti nii , et kui mul on mingi väga hirmus uni siis kohe poolenisti ärkan ja saan aru et see on uni .
Peale seda tunnen alati suurt kergendust Näiteks peale seda ma saan enneast ise hirmsast kohast minema mõelda.
Unes suremisega on mul selline asi , et kui ma tunnen et hakkan surema siis on kaks varianti:

1) mingi tegelane unenäos hirmutab mind et ma ärkaks või kuulen oma nime.
2) saan ise aru et see on uni ja hakkan alati naerma et ei peagi surema

Möödunud öösel juhtus midagi kummalist. Ma nägin unes, et olin tagasi koolis ja kirjanduse tunnis, kus teemaks oli David Icke'i "Matrixi lapsed"(lugesin seda paar aastat tagasi, pole viimasel ajal sellele raamatule mõelnud). Mingil hetkel otsustasin hakata õpetaja juttu kuulama, et teada saada, mis sellel raamatul tema arust öelda on. Hommikul oli meeles see, et ta rääkis midagi ''nàga''-dest, täpselt sellisel kujul see sõna mu peas oli.
Kuna polnud seda sõna varem kuulnud, otsustasin välja uurida, mida see tähendada võiks. Ega mu ootused kõrged ei olnud, arvasin, et midagi seosetut. Trükkisin sõna google'isse ja sain wikipedia lingi. Nüüd kes teab, millest ''Matrixi lapsed'' räägib, siis selgus, et nàga on sanskritikeelne sõna, mis tähistab hinduismis ja budismis jumalikku olendit, kes saab võtta suure mao kuju.. Kahtlustasin, et sõna oli mulle lihtsalt alateadvusse jäänud. Kontrollimisel selgus, et ''Matrixi lastes'' oli neist juttu olnud vaid ühes suht väikses lõigus ja teise kirjapildiga. Mõtlesin, et ehk olen siit foorumist nende kohta lugenud, kuid leidsin vaid teema Naga tulepallidest, mida ma lugenud polnud (kuid mis ka nende olenditega seotud). Rohkem ei tule küll võimalikke allikaid meelde. Ise arvan, et ehk on unenägemine tõesti justkui omaette maailm, kust on võimalik infot hankida, aga jääb vist ikkagi ka alateadvuse võimalus.

Kukkumisega unenäod on minu arust väga põnevad, kuna just enne seda, kui sa vastu maad lendad, ärkad üles. Adrenaliin.

Luupainajat olen korra kogenud ja enam seda kogeda ei tahaks.

Nägin unes, et olen oma maja ees, mängin jalgpalli, järsku ilmus mingisugune võhivõõras mees mu kõrvale ja ma vaatasin teda. Järgmisena oli tunda teravat pistet rinnus ja hingata ei saanud..nagu oleks tsemendikott rinnapeal. Nii, kui üles ärkasin, sain hingata, aga valu oli rinnud mitu minutit.
Lendamiskogemust paraku ei ole

..aga näiteks ise nägin unes kuidas mind tulistati ja kõik sellega seonduv tundus mulle väga reaalne (valu rinnus, kokku varisemine ja "ära minek"), polegi midagi nii reaalset varem kogenud

Nojah....liigitaks siia alla veel ühe. Unes endale viga tegemine: Ükskord nägin unes, et ülemus ei maksnud mulle palgapäeval raha, kuigi ma teadsin , et see on mulle väga vajalik ja kui ma seda ei saa siis juhtub minuga midagi. (kuigi päriselus sellist olukorda mjul ei ole olnud) Ja järsku plahvatas minu selline vihahoog, raev mida ma pole elussees varem tundnud. Kargasingi ülemusele kallale. Tagsuin täie jõuga, nii kodas torsut tuli.... ärksin üles rusika valus peale. Olin oma parema käe nukid paigast löönud. Süda hüppas sees ning hingeldasin... ja tundsin kuidas vihahoog ära läheb. Pole sellest kellegile rääkinud kuid tundub suht imelik...... see viha hoog, uskumatu tunne oli(ma veel mäletan seda, selline tunne, et saan kõigega hakkama)...