Ajaloolisest shamanismist

Raskevõitu, aga küllalt tõhus kaitsemeetod on pidev teadvelolek iseendast, oma olukorrast ja ümbritsevast (maailmast). Uinuvat ehk ebateadlikku inimest on kerge rünnata. Ebateadlikke hetki esineb aga kõigil. Selliste hetkede tarbeks ongi amuletid jm kaitsetehnikad. Ega neid väiksemaid litakaid maksa niiväga karta ka, ongi hea treening.

Kuulasin Hallo Kosmose vana saadet, kus 1.17 peal Paide Anna räägib oma loo. Väga sarnane klassikalise siberi šamaaniks saamise looga. Celtic on ka seda sarnasust juba ammu märganud, näiteks siin: http://www.para-web.org/showthread.php?t...4#pid22914

Aga see on sobiv teema näitamaks täpsemalt, kui sarnased need lood ikkagi on, ja küsida, miks Annast pole siiski saanud nii tuntud (head?) ravijat kui nt Vigala Sass oli?

Aado Lintrop "Šamaaniraamat", 1995, kirjastus Ilmamaa; lk 23-54

Tsitaat:Šamaanihaiguse etapid: vaimud valivad välja ja võtavad ühendust, haiguslik seisund, vastuhakk vaimude tahtele, tervenemine šamaaniks hakkamise läbi.
Šamaaniks õppimine: nägemused ja unenäorännakud teistes maailmades, keha tükeldamine, luude-kontide-siseelundite ülevaatus, silmade-kõrvade läbitorkamine, vaimud annavad õpetusi, abivaimude saamine, sageli saadakse vaimudelt ka kingitusi, millest on loitsimisel abi.

"Üks teine Burjaadi (vaimude poolt) väljavalitu aga, seitsmeteistkümneaastane Bata, haigestus nii raskelt, et tal jooksis nina verd ja keha kattus üleni kärnadega. Sellest hoolimata ei tahtnud ta vaimude tahtmisele järele anda, vaid sõitis Irkutskisse, kus vene arstid teda edutult ravida püüdsid. Kui ta haigena koju tagasi jõudis, ütlesid taadid talle, et uthe on tulnud. Alles siis andis Bata alla, hakkas loitsima ja paranes kohe." (Petri 1923)

"Jutustab kirgiisi šamaan Süimenbai: … Ma ei hakanud kaameleid otsima, vaid kiirustasin koju. Käed-jalad värisesid, pea käis ringi. Heitsin kibitkas pikali, ja kuulen, kuidas džinnid kogunevad ja räägivad: "Valime Süimenbai endale käskijaks. Las ta ravib haigeid ja ajab inimestest kurje vaime välja. Hei, Süimenbai, kas kuuled, mida me räägime? Mine ja arsti!" (Alektorov, 1900)

Ent mis juhtus siis, kui väljavalitu vaimudele ei alistunudki? Näiteks võib tuua Nikolai Agitševi loo, kes suure Sölkupi šamaani pojana oleks pidanud pärima isa ameti, kuid haridustsaanud mehena ei tahtnud ta kuidagi vaimude tahet täita. Neurodermatiiti haigestunud Nikolai käis ravil isegi Moskvas, kuid terveks ei saanud. Vaimud kiusasid teda surmani. Oma viimased elupäevad veetis ta üksinduses puuslikke valmistades ja neid toites. (Prokofjeva 1981)
****
****
Burjaadi šamaan Bata. Kuigi kõik teadsid, et ta käib usinalt oma sugukonna taatide ja teiste šamaanide juures õppimas, kinnitas ta siiski, et peamine õppimine toimub unes.

Nganassani šamaan Djuhade Kosterkin on mitmel pool väitnud, et tal on kolba sees kiri, mille ta oli saanud šamaanikssaamise unenäorännakul ja mida tal oli kohustus igal aastal püüda uuesti lugeda, et kas näeb ja oskab lugeda. (Popov 1936 jt)

Ja nüüd Paide Anna lugu, maha kirjutatud saates räägitud jutu pealt, seepärast tekst on selline ... isikupärane ...

Tsitaat:See 91 aastal. Läksin voodisse pikali, lapsed teises toas, veel ei maganud. Panin silmad kinni. Ei unune elu lõpuni. Näen ise end kõrvalt, et olen pikali öösargis. Nagu suur kanal, katus kadus ära, nägin taevas tähine, ja näen et tuli nagu UFOlaev. Seal minult tirisid astraalkeha välja. Näen, et mina lendan taldrikus sees ja kuskile hakkasid mind viima. Pärast vaatan, et olen suures valgete seinetega toas. Pandi mind istuma keset tuba tugitooli. Vaatan iseennast, ma olin nüüd palja kehaga. Nägin kahte inimest. Võeti minul osa peast ära, lõikasid kolba lahti, võtsid minu aju välja. Näitasid minu aju kile peal. Küsivad, kas on sinu aju? Vastasin rahulikult jah. Viisid ära. Mingi aja pärast tõid tagasi ja näitasid, et sinna sisse oli pandud 3 briljanti. Panid aju tagasi. Nägin, et käte sisse hakkasid mingeid instrumente panama. Väikse sõrme sisse panid laseri. Jalgadesse ka mingid asjad pandi. See lõppes, tõusin püsti. Nad seisid, 12 inimest oli järjest, 13. kõige vanem seisis kaugemal. Kui kõik lõpetatud, siis vanem vaatas väga tarkade silmadega otsa, lõi risti ja ütles: mine ravi inimesi!. Nad olid täitsa inimesed, mitte humanoidid, nende käsi oli soe ja lahke. 13. oli vanem meesterahvas halli peaga, nii tarku silmi pole elus näinud. Kõike teadis, mis mul aju sees. Andis õnnistuse. Uuesti istusin ufo peale, saabusin koju. Nägi end ülevalt, kuidas mind pandi oma keha sisse. Pärast seda hakkas meeletu peavalu.

Aasta otsa iga jumala õhtu tulevad astraalid: sa pead seda ravima, sa pead toda ravima. Mina ütlesin: mina ei hakka ravima. Peavalu läks hullemaks, ei saanud süüa ega magada. Iga hingetõmme andis peavalu. Arstid andsid kõike ja proovisin, ei midagi ei aidanud. Siis läksin sensitiivi juurde, kolm naist olid. Rääkisin peavalu juttu. Proovisid ära võtta kolmekesi, hakkasid kätega ära võtma, lendasid vastu seina, reaalselt ja füüsiliselt. Ütlesid, me ei hakka seda ravima, seda ei tohi ära võtta. Teie taga seisab üks halli peaga meesterahvas, see on teie oma, te peate ravima hakkama. Kui praegu ütlete jah, jääte ellu, kui ei, surete ära.
Ma tahan ikka elada, mul on lapsed. Jah! – suur peavalu kadus, väike jäi. Tulin koju, siis ma mõtlesin, et peavalu kadus ära, oh, ei peagi hakkama ravima. Õhtul jälle peavalu. Ei saanud enam tööl kirjutadagi, ei saanud kätt tõsta. Niikaua kestis kuni ütlesin, et ma lähen töölt ära. Hakkasin otsima, keda ravida. Ma ei uskunud, et oskan ravida. Teadsin ainult, et vasakul pool on süda. Hakkasin raamatutest õppima. Õpetati, et tuleb see ja see inimene, hakka tal seda ja seda ravima.

Ma ei tea, millega Paide Anna praegu tegeleb. Võibolla ta ravib vaikselt ja suuremat kära tekitamata? Võibolla ühel või teisel põhjusel ei ravi? Igatahes lugu on tal väga huvitav, just seoste ja sarnasuse pärast klassikalise šamaanilooga. Kas on teada, kas tal on šamaanist esivanemaid? Kas kellelgi on andmeid?

Ja üks näide sellest, kuidas veel 1971. aastal Tšuktšimaal šamaan ravis terveks.

Šamanismist ja tšuktši šamaanide ravimisriitustest
Ülo Siimets, Mäetagused 34

Tsitaat:Lõpuks kirjeldan üht raviseanssi, mille viis 1971. aasta septembris läbi minu põhjapõdrakasvatusbrigaadi šamaan Ejgeli, kes ravis tulemuslikult teismelise poisi vigastatud jalga.

Lõkke kõrval põhjapõdranahkadel lamas umbes neljateistkümneaastane poiss, kelle nimi oli Ajwan, seljas kufljanka, mis oli peaaegu vööni üles keritud. Pükse tal jalas ei olnud. Tema parem jalg oli alates jalalabast kuni poole reieni sinine ja kohutavalt paistes. Eriti kole oli parema põlve ümbrus. Vasak jalg oli poole peenem. Poisi nägu oli vaevatud ja valulik. Inimesed istusid põhjapõdranahkadel ümber lõkke, jäädes näoga lõkke taga asuva pologi (sisetelk) poole.

Ajwan oli koos sõbraga mägedes lumelambaid jälitades ettevaatamatult lahtisele kivile astunud. Kivi oli jala alt liikuma läinud ja noormees oli koos kiviga järsakust alla veerenud. Teine lahtipääsenud kivi oli mäest alla veeredes poisi jalga vigastanud. Õnneks oli temaga kaasas sõber, 16-aastane Rultuge, kes oli võtnud tema asjad enda selga./.../ Komberdades olid nad mägedest jarangade suunas liikuma hakanud ja paari päevaga lõpuks nendeni jõudnud. Kuna oli teada, et Ejgeli jõuab lähiajal jarangade juurde noore põdra pidustusi läbi viima, ei hakatud 500–600 kilomeetri kauguselt Anadõrist ega veel kaugemast Markovost helikopterit tellima.

Ja nüüd lamas Ajwan šamaani telgis. /...rituaali kirjeldus…/
Ejgeli jäi vait ja vaatas üles jaranga suitsu suunas. Ta jälgis tähelepanelikult ülal toimuvat ja sulges silmad. Vaikus kestis mõni minut. Seejärel laskis šamaan oma pea longu ja tardus. Hetke pärast hakkasid tal hooti vabisema õlad, seejärel lõi vabisema pea ning varsti õõtsus terve ta keha kramplikes tõmmetes. Lõkketuli läks ootamatult suureks ja hakkas tekitama musta suitsu. Ma ei näinud, et keegi oleks midagi lõkkesse visanud. Võib-olla olin liialt ametis Ejgeli jälgimisega.
/...pikk rituaali kirjeldus.../
Teisel päeval Ajwani jalg nägi tunduvalt parem välja. Palavik ja põletik olid alanenud. Ainult põlv oli veel punane ja paistes. Ravimine algas jälle Ejgeli lauluga pologis. Söödi ohvrivasikaverest tehtud veresuppi ja keedetud liha. Seejärel asus Ejgeli ravima. Täpselt samuti liigutas ta käsi paralleelselt reiest jalalabade suunas jalga kätega mitte puutudes, lakkus keelega haige jalga, imes kindlat kohta põlvel. Nii kätega liigutades ja vahetevahel bubinit mängides kestis see raviseanss jälle paar tundi. Seanss lõppes trummi põristamise ja lauluga. Ja jälle tundsin ma ennast õudselt väsinuna.

Kolmandal päeval nägi Ajwani jalg juba peaaegu normaalne välja. Põletikuline, punane plekk põlvel oli vähenenud umbes 10-sentimeetrise läbimõõduga ringjaks jäljeks, mille keskel oli tumelilla umbes sentimeetrine “maasikas”. Selle keskele omakorda oli naha alla ilmunud kollane plekk (mädakolle). Seanss oli praktiliselt sama eelmisel päeval toiminuga. Rohkem meid Ejgelile appi ei kutsutud. Nagu ta ise ütles, võttis kätega ravimine talt palju energiat ja meid oli kutsutud üritusel osalema, et ta saaks meie energiat ravimisel kasutada. Sellepärast me pärast raviseanssi kõik nii väsinud olimegi.

Ajalooline šamanism on kultuuriline nähtus. Šamaanihaigusega isik vormitakse šamaaniks vastavalt oma maa tavadele, ja neidsamu tavasid tunnustavad ja neis elavad ka inimesed, keda tulevane šamaan ravima hakkab. Minu meelest selles seisnebki "võti", miks šamanism toimis omas keskkonnas. Pluss lisaks veel taimeravi jms, aga minu toodud tšuktši šamaani näites oli tegu puhta "tsirkusega" skeptikute terminoloogia järgi. ... et siis ikkagi egregor?

Tsitaat:..miks Annast pole siiski saanud nii tuntud (head?) ravijat kui nt Vigala Sass oli?

Kas sa, Mannu, ise ei vastanud juba?
Hea (šamaan, tervendaja, õpetaja, velsker, trollijuht(?) jne) ei võrdu tuntud.
Tõhus oma ala spetsialist ei võrdu kuulus.

Kui nüüd jätame selle nn. jumaliku ande (näiteks ravida) mängust välja, siis tundub, et kuulsuse fenomeni juurde kuulub alati omajagu annust nö tähetolmu, x-faktorit või siis ütleme: karismat. Seda tegelikult olenemata proffessioonist. Võimalik, et sellesama karisma üks osa on omakorda aga see, et on ka tõepoolest seesama tahe saada kuulsaks. On see tahe teadlik või alateadlik, pole oluline. Saada vastukaja või tänu või ka tasu pole iga kord ju ometi na madal soov. Nojah... oleneb muidugi annustest.
Aga tundubki, et osad needsamad "tähetolmused" võluvad inimesi tihti justnimelt mitte ehk iga kord isegi oma otseste oskustega vaid justkui oma sisemise jõuga või isikliku maagiaga. Ja Vigala Sass oli ikka karisma kuubis, kas pole?
Kuigi ka Paide Anna on kahtlemata võluv. Kas ka karismaatiline... nojah, võib ehk vaielda.

Lisaks on sellesama reaalajas kuulsuse osaks (mitte aastakümneid või sajandeid hiljem) justkui alati ka edevus (mitte ilmtingimata negatiivses värvingus) ehk vajadus end näidata. Lisame meetodi "kuidas näidata" (viled-tuled, trummid-suled?) ja saame taas paar nimetajat juurde sellesse nn. kuulsuse valemisse.

P.S. Kas Paide Anna on ikka Eestis? Pole loobunud oma tööst? Või on Venemaal nagu plaanis oli? Otsing andis viimaseks daatumiks 2013 samade küsimustega.

(13-01-2019 07:18 )Naut Kirjutas:  

Tsitaat:..miks Annast pole siiski saanud nii tuntud (head?) ravijat kui nt Vigala Sass oli?

Kas sa, Mannu, ise ei vastanud juba?
Hea (šamaan, tervendaja, õpetaja, velsker, trollijuht(?) jne) ei võrdu tuntud.
Tõhus oma ala spetsialist ei võrdu kuulus.
...
Kui nüüd jätame selle nn. jumaliku ande (näiteks ravida) mängust välja, ...

Või siis keskenduks ikkagi sellele andele ravida ... sest ka mittekuulus olemine iseendast ei näita, et inimene on mistahes erialal oskaja. Sellega olen nõus küll, et telekuulsus on väga suures osas mull, kohe väga suures

Oletame siis, et Anna ongi Venemaal ja ravib seal edukalt.

Mind huvitab asja see tahk, et kuna šamanism olla inimkonna kõige esimene ja üleilmselt levinud religioon?, praktika, toimiv "asi" (mitte küll nii toimiv kui tänapäevameditsiin, aga siiski);
ja šamaaniks saamine toimus küllaltki iseloomulikul viisil, kus "vaimud hakkasid kiusama",
ja nagu näha, esineb sellist klassikalist "šamaanikutse" mudelit (Paide Anna lugu) ka tänapäeval,
ja ma olen teadlik sellest, et mingil ajal kupatati šamaanikutsesaanud Lääne ühiskonnas hullumajja, kuid tean ka seda, et tänasel päeval Eestis see nii ei ole (vabandust VironShaman), isegi rohtusid ei anta, kui suudad psühhiaatrile näidata, et tuled ise oma kiusajatega toime;

siis mida teha, kui vaimud käsivad "hakka ravima!", sa oled keskeas nagu Paide Anna, arstiks õppida on hilja (või siis mitte?) või oled selleks pehmelt öeldes liiga madala IQga; aga jääd haigeks ja enne terveks ei saa, kui teed seda mis vaimud käsivad ...

Siin ma tahaksin küll just skeptikutega arutleda.

Üks võimalus on tõesti hakata luuludevastaseid rohtusi võtma, füüsilisi hädasid ravida tavameditsiiniga, kuid ka siis pole kindel, et ei juhtu nii nagu sölkupi šamaani näites, mis oli pärit mitte nii väga ammusest ajast. Jäädki füüsiliselt ja vaimselt tõbiseks ullikeseks, ja vot selliseid on tõenäoliselt hullaris küll, selles on VSil õigus. Šamaaniramatus oli ühes loos Djuhhade öelnud ka seda, et kui šamaani keha lahtivõtmisel ja ülevaatusel leitakse, et ikkagi ei kõlba šamaaniks, siis tuleb inimesest hüsteerik.

Aga nüüd põhipoint: äkki saaks ikkagi sellest elu poolt pakutud sidrunist teha limonaadi? Kui neid "luulusid" sai kasutada aastatuhandeid, siis miks ei peaks neid kasutada saama nüüd, kui inimkond peaks olema targem?

Uhhuud ütlevad, et aga tehaksegi ju, on igasugu ravijaid. Kuid minu skeptitsism ütleb, et paljudel juhtudel need tänapäeva ingli-, kivi- jm terapeudid on siiski palju vähem tõhusad kui nö pärisšamaanidel originaalses kultuurikeskkonnas. Ühe oletatava põhjuse, miks see nii on, tõin oma eelmises postituses.

Ja nüüd tahaks asjalike skeptikute abil "filtreerida" šamanismist kui nähtusest välja see pisike toimemehhanism, millega saaks täiendada lääne meditsiini (lisaks traditsioonilisele taimeravile, mida hakatakse juba tasapisi osaliselt tunnustama), et selle toimet suurendada ka nende puhkude jaoks, kus lääne meditsiin ei ole suutnud seni aidata. Kuna on siin tegu paraveebiga, siis mina lähtun eeldusest, et see midagi on olemas. Lisaks tšuktši šamaani näites oli tegu kõige muu kui psühhosomaatilise haigusega, puhas füüsiline trauma.

Ülimalt auahne plaan, aga kui keegi saab kasvõi tõuke hakata asja uurima, hõlmates mõlemat poolt, loen oma ülesande täidetuks.

Väga võimalik, et kuskil Burjaatias või Peruus seda juba tehaksegi.

(12-01-2019 22:26 )Mannu Kirjutas:  Ma ei tea, millega Paide Anna praegu tegeleb. Võibolla ta ravib vaikselt ja suuremat kära tekitamata? Võibolla ühel või teisel põhjusel ei ravi? Igatahes lugu on tal väga huvitav, just seoste ja sarnasuse pärast klassikalise šamaanilooga. Kas on teada, kas tal on šamaanist esivanemaid? Kas kellelgi on andmeid?

Paide Anna nimi on nüüd Anna Bõstrova (endine Merkulova).
2013 kirjutati: Annal on oskus rännata ja infot hankida astraalmaailmas ja Surnute Maailmas, lugeda-tõlgendada ning edasi anda inimeste Saatuse Raamatut, võime aru saada lindude keelest.

Samuti on tal anne keha organite kaudu kuuldava informatsiooni põhjal diagnoosida ja ravida haigusi, ka lugeda teiste mõtteid...

Eriti salapärane on aga tema selgeltnägija- ja ravivõimete ärkamise lugu ning kohtumine tulnukatega. Ehk saab teavet venekeelsetelt saitidelt?

Mõneti arstid proovivadki psühhosomaatilist faktorit haiguste ja kaebuste juures tähtsustada, mis ei ole sugugi ju halb ega vale ... ? Vahest liigagi kergekäeliselt? Ei tea...
Ja platseeboefekt on ka teada.

Minu oletuseks on kujunenud, et oskaja šamaan korrastab vea informatsioonitasandil ära.

Selgituseks. Materialistlik maailmavaade lähtub sellest, et (inimese jt materiaalsete objektide) materiaalne keha tekitab igasuguseid "kõrgemaid" ehk sellest tulenevaid nähtusi - emotsioonid, mõtted, teadlikkus (teadvus), põhjuslikkus (informatsiooni tase).
"Paha" idealistlik maailmavaade lähtub sellest, et "tekitamine" käib niipidi, et algne põhjus on, - noh see on nüüd nimetamise asi, Jumal või Atma või ... ja see on vaieldav ka kui "kõrgel"? - ja sealt "allapoole" toimub maalimine sellele Alglõuendile (Q11, kas kasutan õigesti sinu terminit?) järjest konkreetsemate detailideni, kuni lõpuks on füüsiline keha oma rakukestega välja joonistunud. Kuskl tasemel tekivad ruum ja aeg. Infotasandil on kõik korraga ja ruum pole ka veel "lahti rullunud", pole programmi käivitatud.

Nende vaadete õigsusega on mu meelest nii, et kui vaadata "vaimu" poolt, siis on õigem üks, kui vaadata mateeriana siis teine. Vahe on selles, et kumbki maailmavaade laseb teha erinevaid asju. Materialistlik maailmavaade teha tehnikat ja teadust, see teine aga teha seda, mida on "tehtud" siis kui juhtuvad imed. Sellel tasemel ei ole juhuseid, on lihtsalt info vähesus, mis laseb neil juhustena paista.

Panen ühe video.
Tervikuna haakub siin foorumis ilmselt päris paljude teemadega. Aga panen siia.
Lisaks resoneerub väga mitmete mu enda küsimiste, mõtete ja ka kogemustega.

Graham Hancock Explains Who The Ancient Teachers of Mankind Really Are.

Sisu:
Šamanism kui tehnika.
Iidsete tsivilisatsioonide uurimus avastades šamaanide transiseisundeid.
Teadvustus kui mitte lihtsalt meeletrikk vaid meelejõud läbi aistingute ja tajumuse, mis võimaldab meil heita pilk nähtamatule vaimude maailmale.
Enam vähem on üles loetud (osad ka isiklike G.H. kogemustena) ja ka kirjeldatud kõikvõimalikud taimede lehed, lilled, juured, seened, ained, võtted, trikid, Ayahuasca, DMT, LSD ja muud (tuntumad ja tundmatumad) hallutsinogeenid, Kalahari bušmanite metallist taevaredelid, šamaanid Amasoonases, Mehhikos, Kirgiisias, Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Maria Sabina fenomen, šamaanide suhted vaimudega (abielud, seksuaalsuhted, perekonnad), missioonitunnetus, öökullid, hirved, hundid ja muud loomad ehk kehamoondajad, šamaanide füüsilised kannatused (tundmused vaimude poolt läbiviidavatest kirurgilistest operatsioonidest + kivide või kristallide paigaldustest nende kehadesse), sarnasused ufo-kogemustega, viimaste seotus haldjate ja muude müstiliste tegelastega läbi folkloori ja paralleelmaailmade (Jacques Vallee 1969.a. raamatuklassika), interpreteeringud läbi kultuuri ja arusaamade, sarnased üldjooned, "kontakt hallidega" (?), poolinimesed-poolloomad koopajoonistustel, Ayahuasca trippide lendavad "lullad" ehk UFO-d kui "masinad sisenemaks vaimude maailma", Altamira koopamaalid ja koopajoonistused mujal, ainete teaduslikud uuringud ja seosed sarnaste mustrite ja nägemustega, David Lewis-Williamsi teooriad (koopamaalid kui tolle aja šamanistlikud nägemused), meie eellaste nö. miljon aastat igavust ja äkiline "kunstiline plahvatus", mis on tõeline ja mis mitte?
LSD ja Albert Hofmann, William James, Aldous Huxley, Rick Strassman.

DMT kui meie enda organismi naturaalne osa ja ennast pidevalt taastootev psühhedeelikum (leitav inimese verest, plasmast, uriinist – otstarve teadmatu), kolmas silm, DMT taimed, ühendused mitte läbi lendtaldrikute vaid läbi meie enda sisekosmuse, ajufunktsioonide transformatsioon, Rick Strassman (“DMT ja Vaimu Molekul”) – meie teadvuse ümberlülitused ja teiste teadvusvormide käegakatsutavus,
inimkonna (idiootne) püsimine kanalil "normaalsus", samas kui DMT molekul aktiveerub meis vaid sekunditega, et paralleelsete universumite müstiline reaalsus saaks meis tegelikkuseks, Genesise müsteerium ("hea ja kurja tundmise puu"), Ayahuasca -pigem ravim hingele kui narkootiukum.

Kas on võimalus nende visioonide mingikski teaduslikuks tõestuseks?

Ühtlasi versioon, miks jõuluvanad taevas põtradega sõidavad. : )



II osa. (video ajajoonel kuskil 1:07:35)
Elu pärast surma. Kuidas meie aju on seotud meie teadvusega, miks me ei mäleta, mis juhtus “enne”, eludevaheliste teooriate tõestused, G.H. enda noorpõlve kehaväline (surma)kogemus, Egiptus ja selle jumaluste surma- ja reinkarnatsiooniteooriad, IV-nda ja V-nda dünastia püramiidide erinevused, püramiidide tekstid, Surnute Raamat, Eludevahelise Elu Raamat (seosed Tiibeti Surnuteraamatuga), seos Suure Giza Püramiidi sisekoridoride skeemiga, Giza (“Rostau”) kui 3D mudel meie hinge teekonnast teispoolsusesse läbi täieliku pimeduse, Osirise Viimse Kohtupäeva kambri jooniste (osaline) seletus, meie moraalsed ja reaalsed teod, elukulg kui kunstiteos, kus on eeldatavad igaühe kogutud Teadmised.
Elu pole siiski vaid "tarkus raamatutest", mida saab lihtsalt kuskilt lugeda.

Üks tekstitõlkeid Osirise Suure Kambri seinalt:
"Kui palju ma veel elan?"
Thoth vastab: "See kunst kestab miljoneid aastaid, elutsükkel on miljoneid aastaid."

William Emboden (biloogia professor): "Narkootilised taimed" (helesinine vesiroos kui teadvusseisundi muutustaim).


Nagu ikka nauditav (ja kohati lustakas) Hancock´I ekskurss kestab siinjuhul 1 tund ja 34 minutit.

https://www.youtube.com/watch?v=i-cAinvm3Ng

Kas see video pole mitte G.H. raamatu "Üleloomulik" ümberjutustus?
https://www.apollo.ee/uleloomulik.html

Aadu66
Kirjelduse järgi vägagi sarnane, peab mainima. Pole lugenud.
Lisaks pole toode saadaval. Aga raamatukogude nimistus võib otsida.
Lihtsalt, et võrrelda. Kuigi loeng oli ka justkui päris põhjalik.
Hetkel võtsin ramsikust "DMT ja vaimu molekul" raamatu.
Mõned teised siinmainitud tuli järjekorda panna.

Sama ikka, mis toodud ka raamatus "Üleloomulik."
TED-konverentsil Londonis 2013. aasta jaanuaris rääkis Hancock, et juba koopakunsti detaile analüüsides leiti, et need on loodud muutunud teadvusseisundis, nägemuste põhjal.

Tänapäeva ühiskonna suhe muutunud teadvusseisunditesse
Meie ühiskond on iidse Egiptuse ühiskonnast väga erinev – me vihkame nägemuste nägemise seisundit. Kui soovime kedagi solvata, kutsume teda “unistajaks”, iidsetes tsivilisatsioonides oli see tunnustus.

Arheoloogid ja ajaloolased on leidnud korduvalt kinnitust, et teadvusseisundite muutmine on olnud teada üle maailma. Me peame mõistma, et oleme siin materiaalses maailmas spirituaalsel rännakul.

https://www.telegram.ee/vaimsus/ted-grah...teadvusele

Ma ei teagi, mis ajast see nimetet video on.
Tuubikusse üles laetud on 29. apr 2018.
Aga see võib vaid video avaldamise aeg olla.

Aga see, et jah "mis sa mõtled välja" või "ära unista" on meil jah suht juurdunud tendents. Miks - ei tea. Põhjamaade "kaine" pragmaatika?
Kuigi samas siinses nö. paganlikus paradigmas mütates on ikka need va loodusvaimud iga puu ja lible taga ometi ka meil siin ikka olnud. Mh?