29-04-2004, 12:56
Ma ei karda enda surma kuid ma kardan lähedaste inimeste surma sest neid ei ole enam minu kõrval füüsilises kehas. Tegelt tuleb mõelda et nad said oma koormast (kehast)vabaks. Seda on muidugi raske mõelda. Nii see kahjuk on. See on inimlik. Kui ma avastan, et sõpra ükspäev ei ole ei mõtle et tore nüüd on tal parem. Hirm on ikka.
[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja alri]
[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja alri]