Postitused: 150
Teemad: 11
Liitus: Oct 2003
ise kardan. Ma ei kujuta ette, kui peale surma tulex tühjus, mitte midagi olematus.
maailm pole kunagi üxi olnud.
Postitused: 108
Teemad: 6
Liitus: Dec 2003
ei karda surma... pole vist eriti mõtet...kui sured, siis sured nagunii..pole keegi veel maapeale elama jäänud... hmmm, vähemalt mina ei tia, et keegi oleks
"Mis on vastus?" (Vaikus) "Sel juhul, milline on küsimus?"
Postitused: 58
Teemad: 5
Liitus: Nov 2003
surma ei karda, see pidi ilus olema aga surra kardan tglt kui vanadusse sured siis vist ple vigagi, rahulikult surivoodil vajud igavesse unne or whtever, mis peale surma tuleb, paradiis või lihtsalt igavene tühi uni...:o
[Teadet on muutnud 26-12-2003 postitaja XHK]
Postitused: 547
Teemad: 16
Liitus: Oct 2003
Kahe otsaga asi. Üheltpoolt väga huvitav oleks saada teada mis see surm on, mis siis juhtub. Teisalt jälle on äärmiselt ebameeldiv siinsest loobuda. Surm on salapärane, ent kaalul on midagi liiga suurt, et sellega mängid. Surm tuleb nii või naa, pole teda varem vaja kui ette nähtud. MA ei taha surra........veel
[Teadet on muutnud 27-12-2003 postitaja rha]
Postitused: 430
Teemad: 12
Liitus: Nov 2003
Praeguseks on neli ässa hääletanud, et ei karda surma... ma tahaks näha nende tegelaste nägusid, kui neile relv otsaette suunatakse. Kukute mediteerima ja laskute transsi?
...for knowledge is limited while imagination embraces the entire world.
Postitused: 303
Teemad: 36
Liitus: Nov 2003
Durian, mina hääletasin, et ei karda surma. Tõsiselt - mul on olnud relv otsaees - usu või ei, ja ma ei kartnud.
Miks peaks kartma surma kui peale seda saabub igavene vaikus, kus pole valu ega vaeva?? jah, vaadata püssitorusse on tõesti peaaegu sama kui vaadata surmale näkku. Ma vaatasin. Surm ei ole üldse nii hirmus kui paistab.
Surm on ju loomulik - elu osa. Võtame kasvõi loomad, nad ei mõtle surmast, kuigi tunnetavad seda. Mis veel enam, nad ei karda surma, kuigi püüavad selle eest põgeneda.
Inimesed on õppinud kartma surma tänu sellele materjalismijamale , mis inimesse on söödetud. Kardetakse lahkuda sellest, mis on armas ja mis on elus kogutud. Miks? nagunii tuleb ju surra.
Inimesed kardavad surmaga kaasnevat valu? Miks? Miks peaks olema saada kuuli pähe valusam kui lõigata noaga sõrme?See on kõigest hetk - inimese närvid ei ole nii tundlikud, et seda hetke tunnetada.
Surmakartus on inimese mõtetes ja inimeses endas. Muud midagi. Surm ise ei ole hirmus. Vähemalt väidetakse nii.
Postitused: 430
Teemad: 12
Liitus: Nov 2003
Tsitaat:Esialgne postitaja henzukaz
Durian, mina hääletasin, et ei karda surma. Tõsiselt - mul on olnud relv otsaees - usu või ei, ja ma ei kartnud.
Miks peaks kartma surma kui peale seda saabub igavene vaikus, kus pole valu ega vaeva?? jah, vaadata püssitorusse on tõesti peaaegu sama kui vaadata surmale näkku. Ma vaatasin. Surm ei ole üldse nii hirmus kui paistab.
Surm on ju loomulik - elu osa. Võtame kasvõi loomad, nad ei mõtle surmast, kuigi tunnetavad seda. Mis veel enam, nad ei karda surma, kuigi püüavad selle eest põgeneda.
Inimesed on õppinud kartma surma tänu sellele materjalismijamale , mis inimesse on söödetud. Kardetakse lahkuda sellest, mis on armas ja mis on elus kogutud. Miks? nagunii tuleb ju surra.
Inimesed kardavad surmaga kaasnevat valu? Miks? Miks peaks olema saada kuuli pähe valusam kui lõigata noaga sõrme?See on kõigest hetk - inimese närvid ei ole nii tundlikud, et seda hetke tunnetada.
Surmakartus on inimese mõtetes ja inimeses endas. Muud midagi. Surm ise ei ole hirmus. Vähemalt väidetakse nii.
selle vastuse eest ma annaks 20 punni, kui saaks. respect! kuid kahjuks kõik ei ole jõudnud nii kaugele, et teadvustaks endale, et hirm jne - it's all in your mind...
...for knowledge is limited while imagination embraces the entire world.
Postitused: 61
Teemad: 3
Liitus: Dec 2003
On kahte sorti surmahirmu, üks on see kui istud oma toolis ja mõtled et mis see surm ikka ära ei ole.
Teine asi on see kui ripud ühe käega 15 korruselise maja serval ja lased endal parasjagu pükse täis.
Ma vastasin et ei karda surma, kuid ma ei põlga elu, kui on valida kas kukkuda alla või elada ... siis mul, nagu enamikul inimestest, küsimust ei ole.
Siin ongi see, et surma "kartus" ei ole see kas inimene paaniliselt KARDAB surma vaid... kui anda inimesele võimalus valida kas surm või elu siis ta vastab elu...
Ehk mõne arvates siis |elu valik| on surma kartus?
Elu valik on elu valik ja... ai blää jutt läheb veidike mööda aga arvan et saate aru
[Teadet on muutnud 27-12-2003 postitaja Metamorphosis]
Postitused: 493
Teemad: 4
Liitus: Dec 2003
Jajah seal oli mõte sees täitsa .
Kui antakse valida kahe asja vahel ja sa valid neist ühe ei tähenda veel et sa teist kardad. Täiesti pooldan.
Postitused: 60
Teemad: 1
Liitus: Nov 2003
Ei oskagi öelda, pigem kardan igaljuhul veel ei tahax kohe mitte, ehkki kui juba vana ja väsinud oled, sis vaevalt see väga hirmus on
Postitused: 13
Teemad: 0
Liitus: Dec 2003
ise ei oska 6elda, akrdan v6i mitte kunagi see tuleb ju nii kui nii
aga m6ned kardavad surma, kuna ei tea mis peale seda, on, arvavad et seal on tyhjus pole midagi, ei saa midagi teha, ja kardetakse seda, kardavad et on tegevuseta jne
Postitused: 5
Teemad: 0
Liitus: Oct 2005
Arvan, et surma kartmine on oma enese elu ära rikkumine. Tuleb elada täiel rinnal tehes neid asju, mis toovad naeratuse näole ning mida on ka mitmete aastate pärast hea meenutada.
Tuleb leppida tõsiasjaga - peale surma ei mäleta sind keegi ja vaevalt keegi su haualgi käib. Oma suured teod tuleb korda saata maise elu jooksul hoides silme ees sihti elada täisväärtuslikult nii kaua kui võimalik.
Kindlasti arvan nii vaid seepärast, et olen veel noor, aga ma tõesti ei tahaks elada 80-seks ja kopitada kuskil vanadekodus ning mingeid loendamatuid haigusi põdeda.
Nii et surma karta pole küll mõtet ja leian, et kes seda siiski teevad pole leidnud enda jaoks midagi nii suurt ja võimsat, mis neid elu (tagajärgedele mõtlemata) nautima paneks!
Postitused: 430
Teemad: 12
Liitus: Nov 2003
Kui kõik tagajärgedele mõtlemata tegutsema hakkaks oleks meil siin ja igal pool mujal üks suur KAOS.
...for knowledge is limited while imagination embraces the entire world.
Postitused: 222
Teemad: 16
Liitus: Oct 2003
Surmahirm on inimestele tekkinud evolutsiooniprotsessi käigus, et ikka siin maailmas ka püsida. Kui hirmu poleks ja kõik teaksid, et seal teisel pool on hea, siis oleks see koht siin täiesti mõttetu. Tegelikult mina kardan surma, vastik mõte, et ei saa enam kunagi näiteks kasvõi poodi minna või Para-webi foorumisse tulla. :i2: Eks, üritan siin ilmas piisavalt kaua püsida. Kusjuures mul on üks tuttav, kes on teinud enesetappe ja tagasi tulnud lihtsalt sellel põhjusel, et surm on mõnus.
Air Intelligence still feels, flying saucers are optical illusion or atmospherical phenomena, but some Military officials are seriously considering the possibility of interplanetary ships.
United States Government. October 27, 1952.
Postitused: 150
Teemad: 11
Liitus: Oct 2003
maailm pole kunagi üxi olnud.
Postitused: 189
Teemad: 13
Liitus: Oct 2003
ei karda surma! Minu usu järgi ma sünnin uuesti
Postitused: 13
Teemad: 0
Liitus: Dec 2003
m6tlesin mis ma m6tlesin, ja v2lja ma m6tlesin et kardan
eespool mainiti p6hjus juba
uuestisynd 2kki synnin siia maailma uuesti, aa noh .........
Postitused: 174
Teemad: 5
Liitus: Dec 2003
Ma kardan surma, kuid minu loogika(mitte usu) järgi maandume me natuke parema ja ilusama planeedi peal kus on natuke arenenum elu.
Postitused: 439
Teemad: 4
Liitus: Oct 2003
natuke arenenuma või vähemaarenenuma, aga mitte sellel planeedil, sest inimesed on universumi üx osa ja sama on ka tulnukad, seega mix ei võix inimhing minna tulnuka kehasse ja vastupidi... ise ma ei karda surma...
The memory of Padova remains
Postitused: 174
Teemad: 5
Liitus: Dec 2003
Tsitaat:Esialgne postitaja FLT
natuke arenenuma või vähemaarenenuma, aga mitte sellel planeedil, sest inimesed on universumi üx osa ja sama on ka tulnukad, seega mix ei võix inimhing minna tulnuka kehasse ja vastupidi... ise ma ei karda surma...
Yep, nii võib täiesti olla ja pmst seda ma mõtlesingi. Kuigi kahtlen selles, et tulnuka kehast me jälle inimkehasse muundume, sest ma ei usu mälu deletemist ja see on ju mõttetu, sest parem oleks uus inimhing teha või maidea kuidas see värk käib. Et siis usun sellesse, et kui suundumegi kuskile teise kehasse, siis mälu jääb täiesti alles ja oskused kõik.
Postitused: 148
Teemad: 8
Liitus: Oct 2003
Aga sama hästi võib mu hing siis minna mõne taime/looma kehasse?
Surma ise ei karda...aga seda mis pärast seda tuleb.....see tekitab kõhedust.
Aga surra ikkagi ei tahaks...
Edit: typo
[Teadet on muutnud 31-12-2003 postitaja calitry]
Its all about searching the truth....
Postitused: 54
Teemad: 5
Liitus: Nov 2003
Ei karda ,aga oleneb kuidas surra.Kui kuskil mõrvatakse siis kardan,aga kui suren enda kodus voodis siis ei karda.Kõik oleneb kuidas ma suren.Ja ma arvan ,et peale surma sünnid sa uuesti...kas loomana või inimesena.See ka 1 põhjus miks ma surma ei karda
[Inimene]
Postitused: 1,615
Teemad: 181
Liitus: Oct 2003
Hiljuti rääkisin sõbraga surmast ja surmaeelsetest vanadusfaasidest. Nimelt vanadusest muutub inimeste mõttemaailm konreetselt, usun, et kõik oleme kokku puutunud vanemate inimeste mõningase seniilsusega (mitte halvsa toonis).
Kardan justnimelt seda vaimset allakäiku vanduspõlves. Ei taha perioodi, kus minu eest peaks keegi metsikult hoolitsema ja ma ei vastutaks oma tegude eest. Samas ei taha jälle mitte mingil juhul noores eas surra.. Surm on hirmutav kõigile, olen selles täiesti kindel..
Postitused: 445
Teemad: 34
Liitus: Oct 2003
Igatahes praegu ma kardan kohe kindlasti veel surma...mul peaks olema veel palju elada... Siis kui vanus läheb suuremaks, seda üha hakkan mõtlema, et deam kui kähku kõik läheb tegelikult ja siis oledki juba surnud, aga see mõte ei meeldi mulle üldse. Ma tahaks elus veel nii palju korda saata ja siis ma mõtlen, et mida ma korda saadaksin, kuidas saaksin mina maailma muuta paremaks paigaks jne, aga kui mõtled, et järgmine peale sinu surma muudab kõik veel hullemaks tagasi, siis kohe tuleb sihune tunne, et mina soovisin head, et kas tõesti keegi lihtsalt rikub kogu selle headuse ära, mille nimel oled näiteks sina elanud.
[Teadet on muutnud 20-3-2004 postitaja hiidlane]
Postitused: 12
Teemad: 0
Liitus: Dec 2003
ei karda surma... surm võib ju olla kõige ilusa algus.... hauatagune elu... :vaim:
ja nagu kuulnud olen: surm on parim asi maailmas, kuna see jäetakse elu lõppu. :o
|