Musta auku kukkudes?

No see vaidlemine "sõitmise" või "kukkumise" ümber oleks umbes sama absurdne kui vaielda kus on kosmoses "all" või "peal". Aga tahtsin lihtsalt viidata, et kui ComeBackil tekkis küsimus, et miks me alla ei kuku, siis ta küsimus polegi nii vale. Arvan, et Sina võid nimetada seda sõitmiseks, ComeBack kukkumiseks.

Ja pealegi, "niisama" ei ole siin midagi ;-)

No okei. Vastastike jõudude toimel liiguvad. Kukkumine on ikka kuidagi imelik. Või olen ma lohtsalt nii harjund sellega, et kukkumise all mõeldakse alla poole liikumist.

Kui need galaktikad liiguvad, kukuvad või mis iganes, siis peaks(id) universum(id) ka ju sama tegema.

Tsitaat:Algselt postitas: Cthepy
Kui need galaktikad liiguvad, kukuvad või mis iganes, siis peaks(id) universum(id) ka ju sama tegema.

Kui sa kukud toolilt maha, kas siis kukkub hoone koos sinuga?
Mõtle enne!

Muudetud: 23-2-08 kell 14:22:26 Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: neoon

Tsitaat:Algselt postitas: Cthepy
Kui need galaktikad liiguvad, kukuvad või mis iganes, siis peaks(id) universum(id) ka ju sama tegema.

Kui sa kukud toolilt maha, kas siis kukkub hoone koos sinuga?
Mõtle enne!

Muudetud: 23-2-08 kell 14:22:26 Thorondor

Kle universum ja hoone on nagu erinevad asjad!

Muudetud: 23-2-08 kell 16:34:07 Cthepy

Ma arvan, et mõeldi seda, et kui sees olev asi liigub, et kas siis selle übrus ka liigub.
Galaktikad liiguvad vastastikkuse külgetõmbejõu mõjul müksteise poole, Universum on tühi (või peaaegu, midaiganes) ruum, kus seda ei takista mitte miski. Ja nende liikumine enam-vähem niisugune, nagu ma kohevarsti pildi lisan, ehk nad liiguvad üksteise poole ja suurima poole kõige rohkem ja ma ei oska seletada. (Onju nii?)

Tadaa! Ma loodan, et kõik saavad sealt joonterägastikust ikka aru. Väikesed on jah kahe otsaga.


Muudetud: 23-2-08 kell 18:33:56 kurk

Aga tegelikult ju galaktikad ju ei ligene teineteisele vaid hoopis kaugenevad

Muudetud: 23-2-08 kell 18:47:36 neoon

Ligenevad ikka, nad liiguvad ühtedest kaugemale, aga enesele ligemal olevatele nad lähenevad.

Jah liginevad ja nii on ka Hubble raamatus kirjutatud, kuigi universum paisub või mis iganes ta praegu teeb. See galaktika, kus meie asume, saab varsti kaks väiksemat galaktikat endale.

Huvitav, mille ümber galaktikad liiguvad või liiguvad nad omapead ringi? Kui väiksemad galaktikad liiguvad ümber suure galaktika, siis peaks suur mõne veel suurema ümber liikuma ja siis see omakorda veel suurema jne. Võibolla siis keerlevad nad mõne ülisuure galaktika ümber, mis asub universumi keskel?

Mu klassivend rääkis, et musta auku jõudes hakkavad asjad koledamal kombel venima ning sa hakkas erinevaid sündmusi uuesti nägema. Ja siis edasi juba see surma teema vms.

Tegelikult Universumi mastaabis asi ei ole mitte selles, et galaktikad mööda universumit ringi lendleksid, vaid see galaktikate näiv liikumine on tingitud sellest, et aegruum ise paisub. Aegruumi paisudes objektide vahemaa suureneb, ilma et objektid ise mööda ruumi ringi lendleksid.

Umbes nagu siis, kui te õhupalli peale joonistate hulga täppe ja siis puhute õhupalli täis. Iga täpp jääb palli materjali peal oma kohale, aga vahemaad täppide vahel suurenevad.

Galaktikad ise ei paisu koos aegruumiga, sest gravitatsioon hoiab neid koos. Muidugi, gravitatsioonilised vastasmõjud galaktikate endi vahel põhjustavad nende lähenemist üksteisele, vahel kokkupõrkeid, ühinemisi ja jagunemisi.

Mis? Kust kohast võetakse teooria, et sa hakkad venima kui sa kukkud mustaauku, aeg hakkab samuti venima bla bla bla... Keegi ei ole musta auku näinudgi.(Sülitan kolm korda üle vasaku õla, sest sel juhul ei oleks see vennike seda meile rääkinud ja ültsegi mis siis meist rääkida.) Suht loogiline ,et sa laguned ära.. Kuid see toimub kõvasti enne südamikku. Armsad inimesed mustauk ei ole selline tilluke jurakas kuhu lihtsalt hüpata saab ja siis tunda mis juhtub. Mustaaugu sattumine päikese süsteemi teeks siin kiire puhastus töö. Kui keegi soovib kunagi proovida mis tunne see oleks, siis peaks ta valgus aastaid arvastavasti maha sõitma, mis iganes sõidukiga. Millegi pärast on keegi tulnud välja teooriaga et mustad augud võivad olla ussiaugud jms. Mind huvitab kui need ei ole ussiaugud siis kuhu kaob kõik see material kui sisse imetaks nt. Jupiteri suurune objekt(universumi mõistes oleks see muidugi liivaterakene võrreldes teiste tähtedega jne.). Pressitakse kokku? Sel juhul peaks mustauk massi juurde saama ja muutuma võimsamaks või juhtuks ülesöömise efekt.

Mul on nüüd küll segadus. Milline ja kuskohas on selle südamik? Kas see on nagu mingi toru? Kui, siis milline on lõpp? Kui see imab, kuhu need asjad kaovad? Muutub energiaks?

Tsitaat:Algselt postitas: Semiramis
Mul on nüüd küll segadus. Milline ja kuskohas on selle südamik? Kas see on nagu mingi toru? Kui, siis milline on lõpp? Kui see imab, kuhu need asjad kaovad? Muutub energiaks?

Põle sääl miskit südamikku. Ja toru kah mitte. Aga lõpp? Kelle lõpp? Auku kukkuja oma? Noh see on see spagettifitseerumine (või oleks eestikeeli ilusam öelda nuudeldumine) - alguses selline tagasihoidlik strappado, aga siis läheb järjest hullemaks. Kuhu asjad kaovad? Huvitav on see, et ohutust kaugusest vaadates nad ei kaogi - laskuvad tasapisi musta augu "pinnale" (see pole see "südamik", vaid nn Schwarzschild sfäär, kust valgus enam välja ei pääse). Auku kukkuja muidugi jõuab, st temast saanud "spagetti" jõuab lõpliku ajaga päris keskele välja. Ja seal ... üldiselt keegi ei tea, mis seal juhtub. Energiaks (nii nagu füüsikud seda üldiselt mõistavad - aga ega keegi teine oma nina musta auku pistnud polegi ja nemadki muidugi vaid teoreetiliselt) ei saa midagi muunduda - see oleks umbes nii, et kui kiiresti jooksed, siis muutudki kiiruseks. Nii vist need asjad ei käi - energia (ikka see füüsikute oma) pole asi vaid asjade omadus.

Kuidas vältida musta auku kukkumist? Lihtsalt - ära kaeva seda teisele!

Eks selles mustast august ole ka siin foorumis (mitte ainult selles teemas) juba nii palju kirjutatud, et kui kõik see läbi lugeda, saab vist päris targaks. Aga lühidalt on kõik see tarkus kirjas Wikipedias - küll inglise keeles, midagi on ka eesti keeles, aga seda ma väga ei soovitaks.