[miraioh]

Mis võiks juhtuda,kui ma näiteks musta auku lendaksin,mis saab minust edai?

Muudetud: 24-3-07 kell 19:05:29 Hallucigenia

Muudetud: 24-3-07 kell 19:05:39 Hallucigenia

[Celtic]

Ma usun, et sa sureksid ära

Must auk nimelt ei ole sugugi auk meile mõistetavas tähenduses, vaid nagu imetilluke punkt, mis omab niivõrd suurt gravitatsiooni, et imab kõik ennast ümbritseva endasse. Seega sa imenduksid, arvatavasti energia muunduks ning mingi hetk, kui toimub musta augu kollaps, küllap tekib ka rebend aeg-ruumi kangasse.

[Flash]

füüsiline keha muidugi laguneks... aga teadvus? teadvus on midagi enamat kui energia

Muudetud: 20-3-07 kell 15:11:42 Flash

[LibaHunt]

suur mõistatus. minu jaoks.

[seffe]

sa laguneksid ammu enne musta auku kukkumist loode jõudude toimel aatomiteks

[LibaHunt]

no aga mõtle kui oled kaitsdud nii kaua kui oled otsapidi mustas augus. kas surm oleks täiesti silmapilkne ja kas see tapakski mind. nagu äkki tõesti laguneks keha ainult aga mustal augul on võime inimene ise ellu jätta. okey see pole loogiline. ma olengi siis surnud ju.
aga äkki kisub hinge ka tükkideks?

[kurk]

sul raske sinna kohalegi ju jõuda. sa sureks teepeal juba ära. kui sul juhuslikult piisavalt head kosmoselaeva pole.

[LibaHunt]

mine tea. kõik areneb.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Flash
füüsiline keha muidugi laguneks... aga teadvus? teadvus on midagi enamat kui energia

Seda küsimust veidi ümber sõnastades - et mis saab musta auku "kukkunud" informatsioonist, tuleb tunnistada, et siin on ka inimkonna kõige helgemad pead (sh Stephen Hawking) karmilt erinevatel seisukohtadel. On neid, kes arvavad, et see info on jäädavalt kadunud, on neid, kes arvavad, et mingil viisil ta kusagil ikkagi säilub ja võib väljagi pääseda. Ehk aeg annab arutust. Õnneks-kahjuks saab selle probleemi üle vaid teoretiseerida, mitte aga katset teha.

[trz]

Kõrvaltvaatleja - vaatleja väljaspool musta augu horisonti - näeks musta auku imetud inimese lagunemist. "Imetava" inimese jaoks aeg aga peatuks. Ehk siis ta oleks enda jaoks umbes nagu keset fotot. Kuna aega ei oleks, kiiluks ka tema mõte kinni ja ta ei saa kuidagi teadvustada endale seda fotol olemist.
Kuigi retseptorite vahel signaalide vahetamine mõned meetrid sekundis toimuvad, siiski paneb vähe fantaseerima:
Aga kui mõte ei sõltu ajast? Või olete ehk tähele pannud, et lühikeseks ajaks unne suigates võib unenägudes üsna pikki seiklusi läbi teha?
Sellisel juhul oleks kasulik sinna magades minna. Või oleks must auk tuleviku Diogenes'tele ideaalseks tünniks.

Aga kui siiski aeg peatub tolle reisija jaoks ka mõtte tasandil. Aga emotsioonid?
Ilmselt vahetult ennem musta auku kukkumist valdaks sukeldujat paaniline hirm ja sellisel juhul kui aeg tema jaoks peatuks, jääks inimene igaveseks seda hirmu tunnetama. Oleks igavesti selles põrgus. Või vastupidi - ennem musta augu reisi viiks inimene end kuidagi ülevasse meeleollu ja siis hüppaks. Sellisel juhul oleks ta igaveses nirvaanas.
Või vahetult ennem auku sattumist lööks ta oma varba väga valusasti vastu kosmoselaeva sidurit ära?
A kui satuks sinna hoopis orgasmihetkel?

Või kuidas siis tunnetaksime psühholoogiliselt või füsioloogiliselt endid peale seda kui aeg naksti ära võtta?

Muudetud: 3-1-08 kell 06:51:50 trz

[Hallucigenia]

Algselt postitas: trz
Kõrvaltvaatleja - vaatleja väljaspool musta augu horisonti - näeks musta auku imetud inimese lagunemist. "Imetava" inimese jaoks aeg aga peatuks. Ehk siis ta oleks enda jaoks umbes nagu keset fotot.

See pole päriselt nii - vähemasti protsessidega, mis sündmuste horisondil aset leiavad: just välise vaatleja jaoks "aeg peatub", st tema jaoks ei läbi kukkuja kunagi sündmuste horisonti. Kukkuja enese jaoks ei muutu (kui "auk" on piisavalt suur) sündmuste horisondi läbimisel õieti midagi - ta ei tunnegi seda. See viimane väide on õige muidugi vaid sedavõrd, kuivõrd saab mitte arvestada loodejõude, st asjaolu, et raskuskiirendus kukkuja keha eri punktides on erinev. Viimase asjaolu tõttu leiab aset nn spagettistumine, st kukkuja venitatakse radiaalsihis välja (samas kui kauge vaatleja näeb protsessi pigem "pannkoogistumisena" sündmuste horisondi pinnal). Kukkuja enese jaoks kulub kukkumiseks lõplik aeg. Detailsemalt Wikipedias.

[trz]

Algselt postitas: Hallucigenia
See pole päriselt nii...

Jälle puusse. Huvitav, miks ma nii olen asjast aru saanud.
Igaljuhul jääb see ajaseiskumise fantaasia siis mõne muu nähtuse juurde. :-P
Uurin natukene veel oma allikaid. Et leida valearusaamade põhjused.

See oli füüsika.ee hommiku tv klipp (loeng relatiivsusteooriast) mis pani mind valesti arvama.



Muudetud: 3-1-08 kell 15:37:10 trz

[Hallucigenia]

Algselt postitas: trz
See oli füüsika.ee hommiku tv klipp (loeng relatiivsusteooriast) mis pani mind valesti arvama.

Eks tule siis poistega pahandada jälle!

[trz]

Saan enamvähem aru, et tähe rõhk ei saa gravitatsioonile vastu ja täht variseb kokku.
Tema mass jääb muutumatuks. On olemas teine kosmiline kiirus ehk kiirus, mis vajalik tähe külgetõmbejõu piirkonnast lahkumiseks. Tähe teine kosmiline kiirus on pöördvõrdeline sqrt® kus r on tähe raadius. Kui nüüd täht kukuks teatud raadiuseni kokku(mass sama) siis tähe teine kosmiline kiirus(TKK) muutuks võrdseks valguse kiirusega. TKK lähendes c-le hakkab vaatleja silmis tähe kokkulangemine aeglustuma(suhteline aeg, kaksikute paradoks) kuni TKK on võrdne c-ga, mil vaatleja jaoks kokkuvarisemine peatub(tegelikult kukub täht kokku ühte punkti, saavutades lõpmatu tiheduse - singulaarsuse). See raadius on siis võrdeline tähe massiga ja nimetatakse sündmuste horisondiks või Schwarzschild'i raadiuseks. Kuskjuures Schwarzschild'i raadius kehtib "Schwarzschild'i musta augu" puhul. See tähendab, et pole arvestatud tähe pöörlemist, magnetvälja olemasolu jms.
Kas siiani on õige?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: trz
Kas siiani on õige?

Jah. Või vähemasti olen ka mina umbes nii aru saanud.

[EyesOfDarkness]

Kõlab huvitavalt, kuid kiirelt googeldades ei leidnud midagi antud teema kohta.

[kurk]

Ma nüüd millaski vaatasin dokumentaali, kus oli 7 tõenäolisemat maailmalõppu. Üks neist oli must auk. Seal näiteks räägiti, et kõigepealt kuuled imemishäält, siis tunnet kerget sirutus, siis muutub see tunne ebameeldivaks, ja veel ebameeldivamaks... Ja siis rebitakse sind tükkideks. Edasi 'sõites' juhtub muidugi veel asju. Seal dokis ei õeldud, kui kiiresti see käib.

[Bubblegum]

Algselt postitas: kurk
Ma nüüd millaski vaatasin dokumentaali, kus oli 7 tõenäolisemat maailmalõppu. Üks neist oli must auk. Seal näiteks räägiti, et kõigepealt kuuled imemishäält, siis tunnet kerget sirutus, siis muutub see tunne ebameeldivaks, ja veel ebameeldivamaks... Ja siis rebitakse sind tükkideks. Edasi 'sõites' juhtub muidugi veel asju. Seal dokis ei õeldud, kui kiiresti see käib.

Räägi täpsemalt. Kas must auk imeb maa pealt su ära või mida?
Natuke segaseks jäi.

[trz]

Imemishääl oleks lahe. Aga kujutan ette nii, et see imemisejõud hakkab juba tiba varem endast päikesele märku andma. Ja kui juba päikesele märku annab, siis pole enam meil midagi kuulda,näha ja tunda. Või oleks siis mingi eriline juhuste kokkulangevus kus jõud hakkavad mõjuma ainult Maale ja tekib üks moment kus kõigepealt tõmmatakse Maa atmosfäär vilinaga ära:-).
Minu kujutlused ja arusaamatused sellistel teemadel jõuavad koguaeg kuhugi auku . Kui hr.Hallu siia satub ehk seletab, mis toimuma hakkab.

Aga mul endal selle musta augu aja-teemaga hoopis selline küsimus, et kui saadaksime mustale augule Maalt 100 astronauti kes lähenevad sellele erinevate nurkade alt ja me pärast ise läheks vaatama neid, kas me näeks musta auku ja astronaute nagu lambipirni mille otsa lõmastatud hunnik kärbseid(+ mõni juhuslik täht)?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Ton
Lugesin hiljuti teooriat gravitatsiooni kohta, et ta pidi olema seotud elektrilise jõu ja elektromagneetilise jõuga nagu kolmnurga küljed. Ühesõnaga gravitatsioon ka meie plaanedil sõltub üldsegi mitte otseselt massist vaid elektromagneetilistest jõududest.

Teadmata täpselt allikat, millest teave pärineb, oskaks öelda vaid järgmist
1. Eks füüsikute "helesiniseks unistuseks" on ju olnud, jah, kõigi tuntud interaktsioonide (peale gravitatsiooni ja elektromganetismi siis veel tugev ja nõrk interaktsioon) ühendamine ühtsesse teooriasse.
2. Üheks esimeseks sammuks sellel (seni lõpuni käimata) teel oli nn Kaluza-Kleini teooria, mida saab interpreteerida, kui gravitatsiooni ja elektromagnetismi ühendamist. KK teooria toimib 5D aegruumis (1+4 "harilik" aegruum + üks "rullikeerdunud" mõõde) ja temast tulenevad nii Einsteini gravitatsioonivõrrandid kui ka Maxwelli võrrandid elektromagnetvälja jaoks (+ veel üks väli, millel minu teada interpretatsioon puudub).
3. KK teooriast muidugi ei tulene, et maistes tingimustes tuleks gravitatsiooni ja elektromagnetismi kuidagi teisti käsitleda, kui me seda praegu teeme.
4. Kammides netti märksõnaga "electrogravity" saate muidugi palju kontroversaalset materjal, mida siinkohal pikemalt kommenteeridaei jõua.

Algselt postitas: Ton
Tõestuseks, et Newtoni valemid igal pool ei toimi on meie planeet Marss. Tema massi ja gravitatsiooni suhe ei allu praegustele füüsikaseaustele vaid erineb põhimõtteliselt. Ilmselt võeti valemite puhul eeskujuks maa koefitsiendid.

Ei tea paraku jälle täpselt, millele viitad. Vastuolust saaks põhimõtteliselt rääkida kui Marsi mass oleks teada mingitest sõltumatutest (ja piisavalt täpsetest) kaalutlustest. Millistest? Teine võimalus, et peetakse silmas mingeid Marsi kaaslaste Fobose ja Deimose liikumise iseärasusi. Probleem, mida tean, on asjaolu, et Fobos ei saaks nagu olla väga kaua Marsi kaaslane olnud (ebastabiilne orbiit), st peaks olema (kuidas?) suhteliselt hiljuti väljast haaratud - samas aga on Marsi suhtes väga täpselt ekvatoriaalsel orbiidil, mis viitab nagu ühisele tekkele.

[kurk]

Algselt postitas: Bubblegum

Algselt postitas: kurk
Ma nüüd millaski vaatasin dokumentaali, kus oli 7 tõenäolisemat maailmalõppu. Üks neist oli must auk. Seal näiteks räägiti, et kõigepealt kuuled imemishäält, siis tunnet kerget sirutus, siis muutub see tunne ebameeldivaks, ja veel ebameeldivamaks... Ja siis rebitakse sind tükkideks. Edasi 'sõites' juhtub muidugi veel asju. Seal dokis ei õeldud, kui kiiresti see käib.

Räägi täpsemalt. Kas must auk imeb maa pealt su ära või mida?
Natuke segaseks jäi.

Ei mai teagi kohe. Ma ei mäleta enam nii väga. Ma ei usu, minuarust ei öeldud seal, et vahepeal õhku tõused.


Ja kas ta mitte meile ja päiksele ikkagi piisavalt korraga mõjuma hakka?

[ComeBack]

natuke eemal küsimus aga tahaks teada et miks siis nt planeedid "alla ei kuku"?
või siis et miks tähed (nt päike) "alla ei kuku" ?

[kurk]

Gravitatsioon ja tiirlemine.Võtame siis kõige lähemad objektid. Maa meie all ja Kuu kusagil selle juures.
Maa tõmbab oma külgetõmbejõuga Kuud enda poole, Kuud aga hoiab Maale 'kukkumast' tema tiirlemine ümber Maa. Kui ma ei eeksi, on siinkohal tegu tsentrifugaal jõuga.
Maad omakorda tõmbab Päike, Maa kah tiirleb. Päike ja teised tähed tiirlevad ümber Galaktika keskpunkti, misiganes seal siis ei oleks (väga massiivne must auk küll pidi olema).
Ja tegelikult seda 'allpoolt' polegi.

[trz]

Mõnes mõttes võiks isegi öelda, et galaktikad kukuvad. Ühes meie Galaktikaga, siis ka meie päikesesüsteem. Aga kas nüüd alla .

[kurk]

Kus nad siis kukuvad? Nad niisama 'sõidavad' või nii.