Mu lähedase inimese surm

Aastal 2002, novembris suri mu vanaisa. Südamerabandus + tal oli igasuguseid erinevaid südame haigusi. See selleks, aga mind paneb mõtlema see, et ennem tema surma, umbes kuu aja jooksul juhtus nii mõnigi kahtlane asi.

1) Vanaemal oli sünnipäev. Siis keegi kinkis talle kella sünnipäevaks. Kugilt ma kuulsin, et kell ei ole õige asi kinkimiseks, et see pidavat eluiga vms vähendama.

2) Mõnedpäevad enne vanaisa surma, oli selline asi olnud, et vanaema ja vanaisa olid kodus olnud. Vanaisa juba vist magas ja vanaema vaatas televiisorit. Siis äkki oli ta kuulnud, et keegi koputab väga kõvasti vastu akent kõõgis. Läks vaatam, et kes see on ( õhtu oli ka siis) ja nagu ei näinudki kedagi aknataga, kui jäsku märkas, et lind on seal. Ja siis see koputas korra veel ja lendas minema. Vanaema ei osanud sellepeale midagi muu teha kui et läks tagasi televiisori ette.

Kuskil olen kuulnud, et see kui lind aknale koputab tähendab see seda, et majja on tulemas lein.

3) Nädal enne vanaisa surma oli ema ja vanaisa kodus olnud ja siis oli postiljon vms vanaisa lehti tooma tulnud. Ema oli nagu teisetoas ja kuulis mis nad seal rääkisid ja siis vanaisa oli postiljonile õelnud, et: "Ega sa järgminenädal enam ei tule" , siis küsis postiljon: " Et miks mitte" ja vanaisa oli vastanud, et: " Ma tegin nalja" ja oli muiganud vms. Aga järgmine nädal oli vanaisa surnud.


Nagu ennast paneb mõtlema. Kuna siin foorumis igasuguseid sarnaseid asju räägitud jne, siis tahaks teada mis te sellest arvate, kas see oli mingi kokkusattumus vms.
Ma ise ei oska midagi arvata sellest.

Muudetud: 22-4-07 kell 17:28:51 Hallucigenia

See linnu asi on huvitav. Sest ühel mu tuttaval suri samuti isa(juba ammu), ja neil käis samuti mingi lind(vares või rästas) aknal koppimas. Kusjuures mitu korda.
Teine juhtum oli mu naabriga. Sellise arinevusega vaid, et üht varest märkasime peale vanuri surma. Lindu oli näha vast paar kuud maja ümber liikumas või olemast. Seejärel ta kadus ning nüüd tiirlevad ringi ''tavalise'' olekuga linnud.

Tundub, et mingi tõepõhi justkui oleks...

Need ei pea olema kahtlased asjad. kõik sõltub jällegi tõlgendamisest. poleks vanaisa sul surnud, oleks lind võib olla ikka koputanud. lihtsalt raske on teha vahet kas lind oli nn surmatooja või oli tegu juhusega. ja seda kas surma saab kuidagi ette ennustada, ei teata. keegi ei tea.

mina olen hoopis kuulnud et kui lind tuppa tuleb tähendab surma....
mul oli ka et pääsuke lendas tuppa. Ja siis kuulsime uudist et vanaema on surnud...

Kahju sinu vanaisast.
Ma arvan,et see ei ole lihtsalt kokkusattumus.
Nimelt olen ma mõne asja suhtes
ebausklik.
Mitu korda lind kopsis,kui tohib küsida?

Me ei oska õelda, vanaema rääkis et koputas tugevasti, aga seda ta pole õelnud, mitu korda ja ma ei taha uskuda, et ta täpselt seda mäletabki. Ei taha küsida ka talt seda.. :/
Mis ikka vana kurba asja meelde tuletada vanainimesele.

Jah,sul on õigus.
Siiski on maailmas asju mida ei saa seletada.

Kõik on omavahel seotud.

Ja kui oledki kindel nädala pärast saabuvas surmas, siis mida sa ikka teha saad? Parem surra elu nautides, mitte pisaraid pühkivate lähedaste keskel olles.

Olen samuti selliste voodoode suhtes väga ebausklik, kuid ka minul on selliseid kokkusattumusi viimasel ajal palju olnud, mis tunduvad natuke kõhedad.
Nimelt, suri mul üks lähedane inimene. Kuskil pool aastat enne seda käisime me väga tihti surnuaias jalutamas. Mulle ei meeldinud väga surnuaial, kuid tema ütles, et talle nii meeldib seal, "ei tea, kas on endal ka minek sinna". Ja nüüd ta saabki seal puhata...Samuti oli ühe vanema, kuid täie tervise juures oleva lähedasega, kes pidas oma sünnipäeva suvel, ütles, et ega see jää vast tal viimaseks ka. Jaanuaris olid tema matused... Mõned räägivad, et inimene tunneb oma surma ette. Võib-olla tunnebki...

Muudetud: 13-5-07 kell 00:42:23 Eveliis

Kusjuures,Eveliis,minu arust tunneb ka inimene oma surma ette.Isa(no vabandust,et kogu aeg isast räägin,aga no lihtsalt tuleb asju meelde neid teemasid lugedes),mina,ema ja paar sugulast käisime surnuaias mingi kuu aega enne tema surma.Ja isa nuttis.Kuigi ta ei ole never ever varem surnuaias nutnud.Ta toetus lihtsalt surnuaia väravatele ja nuttis,vaadates oma vanemate hauda.Ema nagu ütleski,et kuidagi kahtlane,a sellele ei pööratud eriti tähelepanu(mina pöörasin,sest isa oli lihtsalt nii kallis mulle ja ma ei tahtnud,et temaga midagi juhtuks).Igatahes enam isa surnuaeda elusalt ei läinud...

Loomulikult tunneb inimene, et peab siit elust lahkuma. Minu sugulane (olgu õnnistatud tema hing) võttis enne surma oma abielusõrmuse sõrmest. Lugu on selles, et tema mees, kes suri juba enne seda, kui minu vanemad abiellusid, oli ka endast sõrmuse alles jätnud ning ühest suurest sõrmusest sulatati 2 abielusõrmust; vanematele. Tädi jättis minule ja minu õele ka. Oh seda headust.

minu vanaemal oli sõber kes käis iga nädal külas ja tõi mulle vahvleid (toredad toredad mälestused). viimane nädal kui ta külla tuli küsis ta minu käest küsis kas mulle meeldivad ämblikud. paari päeva pärast ta suri ja pärandas mulle merevaigust ämbliku. :o