Kaitseinglid

Tsitaat:Algselt postitas: Müstik
Kaitseinglid saadavad häid inimesi nähtamatult.
Kurjadel inimestel on deemonid kannul.

Aga sel juhul Müstik, kes on halb ja kes hea inimene???:o

Räägitakse, et heal inimesel on hoopis teistsugune aura kui halval.
AURA kohta vaata:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=959#pid16211

Ma ei tea kas see võis olla kaitseingel või midagi muud. Ühesõnaga oli mu vend kuskil 10 aastane ja magas oma toas. Köögis aga oli tekkinud juhtmetest tulekahju ja kõik juba suitses. Vend tõusis ülesse ja läks veel viimasel minutil toast välja. Pärast rääkis et nägi unes oma kunagist koera kes oli teda äratanud et välja jalutama minna..

Mu sõbra vanaemaga juhtus üks natuke imelik asi aga ei tea kas see võis olla tema kaitseingel. Nimelt minu sõbra vanaema pidi tööle minema Estonia laevale. Kuid paar päeva enne Estonia laeva ära sõitu oli talle tänaval üks võõras mees öelnud talle "Palun, ära mine sinna" (või midagi sarnast) (selle mehega kohtus ta Pärnu "Pappa Pitsa" ees). Igaljuhul sõbra vanaema ei teadnud mida see peaks nüüd tähendama kuid Estonia ärasõidu päeval oli too sisetunne öelnud ,et sel päeval juhtub midagi jubedat ja ta otsustas mitte minna laevale. Ühesõnaga see mees põhiliselt päästis mu sõbra vanaema elu. Ärge nüüd arvake ,et ma ajan mingit iba või midagi sellist .

minul on ka kogemusi kaitseingliga.
Kui ma olin alles 10ne ei osanud ma ujuda.Aga ma armastasin sulistada. Endalegi m2rkamatult olin nii sygaval vees,et lained olid yle pea.Tuli tugevam laine ja tombas mu vee alla.Korraga tundsin, et yks mees vottis mul kaest kinni ja tiris mind kalda poole.Ta ytles mine ara siit,see on sinu jaoks ohtlik.Kui ma teda uuesti vaatasin,oli ta kadunud.Imelik tunne oli....Minu l2heduses polnud mitte kedagi.Aga ma maletan siiani ta n2gu,just kui oleks see koik toimunud eile.
Ykx mu sobranna raakis ,et meie kaitseinglid on 30ndates eluaastates. Ja ma usun, sest ka too mees oli umbes nii

Ma usun, et kaitsevaimud on olemas, kuid minu oma on kuskil mul sügavas hinges, ja ta ei taha minuga kontakti võtta.
Mind on ka aidanud. Nimelt tahtsime sõbrannadega filme laenutada kui miski tõmbab mind mänguväljaku poole. Nagu vastu tahtmist. ma tegin ettepaneku sinna minna ja sõbrannad nõustusid.
Ja mis välja tuli. Poes kuhu me tahtsime minna oli mingi joodik olnud ja teisi ähvardanud & laamendanud. Isegi poemüüale tahtis ägada.

Võibolla mu alateadvus oli see midagi muud, mis mind sealt poest ära tõmbas.

Tsitaat:Algselt postitas: fragger
ropz, seda tunnet minulgi koguaeg, ei saa üldse aru mis kamm on, et kedagi pole ju seal, kuid siiski ...

Kui juba eespool sellisest taga käimisest ja tundest, et keegi su taga on, tuli mullegi meelde üks lugu.
oli õhtu (ei tea, is kell oli, aga ikka üsna hilja ) ja kõik olid juba läinud magama. Vaatasin telekat diivanil. ja kuna meil on diivani taga mingi pool meetrit seinani ja seal kõrval on diagonaalis tugitool (päris mõnus koht varitsemiseks). Igatähes kuulen sealt jumala selgelt hingamist. Mõtlen et nagu mis värk on. Arvan nagu tavaliselt, et see on keegi, kes tahab mind tappa või rõõvida. hoian hinge kinni, aga ikka kuulen seda. lõpuks tuleb julgus tagasi ja vaatan, kes seal siis ikkagi on (või mis). Aga seal pole kedagi. Mõtlen et lähen siis juba magama, enne kui veel midagi kuulen. Ma tean, et see võis ükskõik mis olla, aga kõige kummalisem on see, et meil oli öösel telekas katki läinud ja kuidagi oli klaasikilde kõik täis (kaasaarvatud diivan). siis otsustasin, et kaitseingel on ikkagi olemas, missiis, et minu oma (vist) ei ole kõige proffim ja proovib mind hirmutamisega ära ajada. üsna riskantne sest ma oleks ju samahästi võinud jääda liikumatult kuni hommikuni diivanile lebama jääda. Häppi end

Selja tagune ei pruugi alati kaitseingel olla.
Aga mina suhtlen öösiti kellegagi. Temast tuleb valgust. Ei tea, on see tõesti ka nii, kuid mingit heledust ma näen ja mind isiklikult ei huvita, on see silmapete või midagi.
Meie sagedasteks teemadeks on tulevik, minu kinnisideed ja Homne Päev. Kusjuures ma saan kätte toredad juhtnöörid, kuidas, millises olukorras käituda. Ja mul on hästi läinud.

Mul võiks ka selline vahva nõuandja olla.
Läheks ikka tarvis.

Tead, ma miskipärast kardan, et see olen mina ise, kes Tühjusele sõnad suhu paneb ja neid siis huviga kuulab, uskudes, et tegemist on mingisuguse Ingliga.

Kui palju see just kaitseinglitega seotud on? Aga lugu ise on järgmine.
Kusagil murdeeast kuni kahekümmneviie aasta vanuseni oli selline huvitav olukord.
Kui keegi midagi tegi või ütles, ühesõnaga käitus inetult, siis tavaliselt temaga juhtus midagi. See oli nii ebatavaline, et hakkas silma. Tavaliselt juhtus midagi, kas samal või järgmisel päeval. Ei oska öelda, kui palju see just ingel oli, aga kes iganes see oli võttis ta asja palju isiklikumalt, kui mina. Mõnikord olid need järgnenud "naljad" üsna jõhkrad, nii füüsiliselt, kui vaimselt. Üks mis meelde on jäänud. Olime kõrgkooli sisse saanud, oli 31. august. Läksime eksamitel tuttavaks saanud poistega
restorani sissesaamist ja kooli algust tähistama. Kõik toredad inimesed, võtsime korralikult napsi. Üks muidu kena poiss, aga kui viina võttis viskas rihma maha, hakkas tüli norima ja muutus isiklikuks verbaalselt. Talle ei meeldinud minu isik kogu seltskonnast. Ootasin siis, mis juhtuma hakkab?
Läksime hiljem ühikasse ja dekanaadi kontroll oli vastas. Ainsana seltskonnast kutsuti kõrvale see inimene. Kusjuures meil oli palju rohkem purjus, tuigerdavaid kodanikke seltskonnas. Hiljem me arutasime, et väliselt oli see sell üks kõige kainemaid meie hulgast. Aga ometi on inimeste teed imelikud.
Esimese kursuse esimesel päeval 1. septembril sai see inimene eksmati. Alustas ja lõpetas samal päeval kõrgkooli! Tehke järgi.

ma tean ka juhtumit Estoniaga.
Et mingi vanaema õe sõber oli ka olnud laevas aga ta tõsteti enne ööd teisse tuppa. see päästis ta kuna see koht kus ta varem oli uppus ennem või mingit värki. ma nii ammu kuulsin seda juttu. igatahes jäi ellu tänu ebamugavale kajutivahetusele.

Kaitseinglite kohta on juba teema olemas, vaata otsingust!

Aga miks peaksid kaitseingliga kontakti saama, kui ta sind salaja kaitseb, siis juba ongi kontakt ju!
Aga, kui täpsemalt teada tahad, siis loe raamatut "Minu kaitseingel":

http://raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?973

Minul ja mu sugulasel jutus selline imelik juhus.. kindlasti oli mgini paranormaalne käsi mängus..

me ehitasime päris noortena sugulase maja ees puude otsa onni, see oli umbes 3-4 meetri kõrgusel õhus, puude vahele pandud palkidega.. ja siis kui me tegime katust, me tahtsime sinna nagu rõdumoodi asja teha et katusel redutada saaks, siis me ehitamise käigus olime väsinud ja istusime äärtele maha.. ma mäletan et me ei pannud neid laudu puu külge kinni, vaid kahe pulga otsa naeltega.. lihtlsat oli üks pruss kahe pulga otsas.. muidugi olime väiksed ja ei pannud tähele.. mina istusin maas ja sugulane istus äärel.. ta seal midagi sättis või nihverdas, ning järsku, kukkus alla.. 4 meetrit selg ees alla kukkumist, kusjuures terve see kruss lendas talle järgi.. all oli palju puid kus olid teravad oksad psüti, prussid ja lauad naelu täis . ning see plak mis talle peale lendas oli ka naelu täis .. kuna need kohad mis olid pilkade küljes, sealt tulid naelad välja nign sellepärast ta alla kukkuski.. igatahes, ta maandus kudaigi õla peale niimoodi et ta õlg nihkus paigast.. aga ta maandus kõigist naeltega kohtadest eemale.. maa peale..

ma lagul arvasin, et kõik, 5 cm naelte pleae kukkus surnuks, aga see jooksis eluvaimu karjudes kohalt minema.. pärast ikka läks väga kaua aega selle paranemisega, muideks peast olid püstised naelad tal 6-7 cm kaugusel.. niiet vedamine või mgini üliloomulik jõud ? ..


+ järgmine päev oli onn maha põletatud.. D: aga see ei puutu asjasse enam ;D

vabandust et halvasti kirjutatud

Lugu selline,et mu elukaaslane tegi sügisel ränga avarii,kuid pääses sellest tühiste vigastustega.Paar ribimurdu,peapõrutus ja ohtralt marrastusi.Mu ema rääkis siis,et talle pani keegi ülevaltpoolt käe ette,sest autost autost oli järel vaid vanaraud.Läks mõned nädalad mööda,voodislamamisest enam juttu polnud ja mees uuesti roolis.See oli 1. kord pärast avariid.Mõned km-d kodust sõideti talle külje pealt 90-ga sisse.Paarkümmend sentimeetrit jäi juhipoolsest uksest puudu....Siis hakkasingi mõtlema,et mõnel inimesel on kogu aeg kaitseingel temaga kaasas,et teda kaitsta.See oli ta eluaja 6. avarii,õnneks teistes avariides polnud ta roolis.Mind on vist aga kaitseingel maha jätnud,surmasuus pole ma küll olnud,kuid sellist tunnet pole küll olnud,et keegi kaitseks.

Alguses ei mõelnudki, et minul oleks olemas kaitseingel, olin lihtsalt ebausklik selles asjas(kuid vaimudesse usun). Praegu nüüd, kui hakkan mõtlema siis näiteks mu kass võib olla mu kaitseingel, ta mõnikord vaatab mind väga imelikult. Otse nagu silmaauku. Üks juhtum...

See juhtus kaua aega tagasi, no umbes selle aasta alguses. Oli õhtu, ema ja suurem õde olid väljas. Mina olin rahulikult arvuti taga, kui väiksem õde ütles "laud põleb!" ma ruttasin kohe peale ja hakkasin ära kustutama, sain kustutatud aga muidugi suured mustad plekid jäid lauale peale. Iva on selles, et kui õde ei oleks kööki lihtsalt suvalise põhjuse pärast läinud või ei oleks lõhna tundnud oleks terve köök põlema läinud.

See just ei ole seotud mu kassiga aga kas mingi seos võib olla?

Mis mul... On olnud üsna tihti seda, et näiteks sõidan jalgrattaga linnas, parasjagu lähenen ristmikule, mille ümber on kõrged majad/müürid, või hoovi sissepääsule-tihti on seal nii, et autod lähenevad kõrvalteelt või hoovist tasakesi, nii et ei kuulegi. Aga ma nagu hetkeidee ajel võtan hoogu maha ja siis ristmikule või hoovivärava juurde jõudes saan teada, et oleks ma sama hooga jätkanud, oleks ilmselt joonelt auto ette pannud.

Juhtum aegadest, mil Tartu SAK sõudebaasis trennis käisin... nagu ehk teate, on Kroonuaia silla kummagi otsa sammaste vahel põikisuunaline betoonmüür, mis muidu on vee all ja vaid madala veeseisuga on veest väljas. Eks mulle sai harrastuseks siis see, et tulin süstaga suurel kiirusel pärivoolu silla alla ja püüdsin võimalikult suurel kiirusel uhke pöördega sammaste vahelt üle selle müüri läbi minna, mis üldiselt ka õnnestus (kuigi vahel viis vool mind allavoolu jäävast sambast väga lähedalt mööda). Tollel oktoobripäeval siis tegin sama asja... tulin hooga sillani, hakkasin pööret tegema, kui mulle äkki tundus, et see betoonmüür on kuidagi väga veepinna lähedal. Vist isegi võtsin hoogu veidi maha ja siis sõitsingi sellele müürile peale, nii et tasakaal oleks peaaegu kadunud (aga vesi oli siis juba vaid 5 kraadi soe, nii et õnneks jäin püsti). Veel suurem õnn oli ilmselt see, et sõitsin too päev plastsüstaga, mis talub karmimat kohtlemist ja mille ninakuju lubab takistusi paremini rammida. Vineerpaat oleks ilmselt purunenud....

Siis veel näiteks juhtum mõned aastad tagasi, kui Elva Gümnaasiumi kaugõppes olin. Sügisel ja kevadel harrastasin siis seda, et hommikul läksin rongiga, jalgratas kaasas, õhtul tulin tagasi Tartusse vändates. Ühel sellisel reisil siis sõitsin parajasti tollel kitsal asfaldiribal, mis jääb tee äärejoone ja teepeenra vahele. Kuulsin selja tagant ilgemat kolinat ja igaks juhuks põõrasin asfaldilt ära, teepeenrale. Ning siis ta tuli-suur Kamaz´i masin, käru taga, sada sees, parempoolsed rattad peaaegu täiesti üle äärejoone ja too kitsas asfaldiriba pea terves laiuses hõivatud... prrrr, ma poleks ilmselt teile seda juttu rääkimas, kui ma poleks seda pööret teinud.

Muudetud: 28-5-07 kell 13:44:39 paadikapten

Minu õel oli niimodi , et kui ta veel endises elukohas elas , murti nende majja ( noh nad elasid korteris ) sisse . Ta oli üksi kodus ja ta nägi , kuidas vargad tegutsesid nende rõdu peal , kuid vargad ei murgnud nende korterisse , vaid otsustasid minna edasi ja nii nad läksid teise korterisse . Kuidagi imelik , ma ei tea , mis seal küll täpselt juhtus , kuna mo õde rääkis mulle seda mitu mitu aastat tagasi , kuid sellelhetkel , kui ta mulle rääkis , tundus mulle , et seal on midagi veel .

Tsitaat:Algselt postitas: FoodEraser
Võib olla oli mulgi kaitseingel tol hetkel...See oli aastaid tagasi. Õhtul oli ema sülti keetnud ja pliidi kinni pannud, läksime magama(oli jõuluaeg elektri väiksed küünlad põlesid toas) une pealt ärkan järsku üles ..ja toas imelik lõhn..läen sis ema juurde räägin et mis suits toas on..loomulikult nad rahulikult magasid. Ja tuli välja et pliidi raud oli iseenesest kuumaks jäänud v tööle hakanud!! kuigi õhtul keerati see kinni.
Huvitav kas oli kaitseingel mul sel hetkel kes teavitas sellest et üles ärkaksin,,,vaevalt keegi teine oleks ärganud magasid nagu notid!
Arvatavasti oleks praegu surnud kui üles ei oleks ärganud..mürgituse saanud

Mul juhtus umbes samamoodi. Olin siis vist 5- või 6-aastane. Ema sõbranna oli meie juures. Tal läks vist õhtul kõht tühjaks, pani supi keema, kuid unustas selle ära ning jäi magama. Mina, mu õde ja ema magasime samuti. Mina magasin kõige tagumises toas (mis on köögist kõige kaugemal). Ärkasin ainsana üles, tegin kõik aknad lahti ning keerasin pliidi kinni. Äratasin ema ja teised üles ning nad on siiani tänulikud, et nende elu päästsin
Miks ma sel õhtul äkitselt üles ärkasin, ei tea. Ju ma siis tundsin vingu lõhna, kuigi loogiliselt võttes oleks pidanud vingulõhna peale kõigepealt ema sõbranna ärkama, kes oli köögile kõige lähemal.

Muudetud: 6-7-07 kell 20:23:32 bridget

Tsitaat:Algselt postitas: Juss09
njaa ma ei tea kas läheb teemasse [vabandan kui offtopic] ..igastahes mul on kuidagi nii et jmh ma lõigun..mitte alati..aga kui mõtlen et ma ei taha ja ei hakka siis miski liccalt sunnib mind ¾iletitera kätte võtma ja käsi lõikuda sellega..kuigi jmh ma ei saa aru mis värk see on aga pinda käib küll..isegi koolis tundide ajal see tunne =/

On sul muresi?Kui jah siis räägi teistele neist...
Ehk peaksid mõne asjatundja poole pöörduma?

Tsitaat:Algselt postitas: Avo
Alguses ei mõelnudki, et minul oleks olemas kaitseingel, olin lihtsalt ebausklik selles asjas(kuid vaimudesse usun). Praegu nüüd, kui hakkan mõtlema siis näiteks mu kass võib olla mu kaitseingel, ta mõnikord vaatab mind väga imelikult. Otse nagu silmaauku. Üks juhtum...

See juhtus kaua aega tagasi, no umbes selle aasta alguses. Oli õhtu, ema ja suurem õde olid väljas. Mina olin rahulikult arvuti taga, kui väiksem õde ütles "laud põleb!" ma ruttasin kohe peale ja hakkasin ära kustutama, sain kustutatud aga muidugi suured mustad plekid jäid lauale peale. Iva on selles, et kui õde ei oleks kööki lihtsalt suvalise põhjuse pärast läinud või ei oleks lõhna tundnud oleks terve köök põlema läinud.

See just ei ole seotud mu kassiga aga kas mingi seos võib olla?

Äkki läks su õde kööki kassile süüa andma vms..

Kaitseinglid aitavad meid just sellisel kujul (olgu see siis nähtamatu, inimkuju, loom või midaiganes), et see efektiivne oleks.. sellisena nagu meie neid ette võiksime kujutada, meile võib-olla ka ootuspärastena või just vastupidi, et mõju olukorrale oleks kindel..

Eks neid ingliteemalisi juhtumeid ikka leidub.
Näiteks kord kui mu sugulased veel noored olid (praegu juba 40ndates aastates), lasi vend vibu kogemata õe suunas ja napilt peast mööda, oleks ta natuke mööda sihtinud, oleks ilmselt täbaralt läinud..

Paar aastat tagasi sõitis isa talvel meeletu lumetormiga (nähtavus paarkümmend meetrit) maamajast kodupoole ja täiega põdrale otsa. Auto parem külg oli suht kutu piilu, esiklaasi polnud ollagi ja parem iste täiesti kilde täis. Fakt on see, et ema ei saanud just tol korral müstilistel põhjustel kaasa minna, ilmselt oleks omajagu viga saanud.

Samuti paar aastat tagasi sõitis tädimees autoga Viljandist Tartu poole, kui mingi rekka oma puukoorma haagisega vastu tuli ja Sangla kurvis hakkas haagis loperdama ja lõpuks keeras vastassuunda ja vajus autole nii peale et surus oma koormaga selle kraavi. Kogu krempel läks suht mahakandmisele ja nägi välja nagu kokkupakitud ümbrik, aga inimesed (2) pääsesid põhimõtteliseld vaid kriimustustega.

Ma ei usu, et need vaid kokkusattumused olid, aga need on kõige lihtsamad näited sellest, kus võis "kellegi käsi" mängus olla

Ma arvan, et kui kaitseinglid on olemas siis sekkuvad nad sinu tegemistesse ja takistavad sind väga harva, pigem annavad märku. et midagi võib juhtuda

Ma olen isegi ingelid näinud..olid yhed helendavad olendid...kutsund oma kaitseinglis alati kaasa hommikul, et päev hästi läheks