Kahtlane 'täht', mis osutus Veenuseks

ma läbi binokli pildistasingi. meilon vana binokel millel pole seda statiivi auku. aga digikat peaks ikka saama. ma teinkord kui maale lähen võtan statiivi ka kaasa. ma ise ei tulnudki selle peale. aitäh. ma lihtsalt toetasin käe mingi ääre vastu.

see teine pilt oli üks esimesi ms ma tegin ja siis ma olin küll õnnelik ja lootsin et äkki kuskil on mõni supernoova plahvatand ja mina ka seda nägin. siis kui mairiidiumi nägin, lootsin ma ka et ma nägin mingi tähe kustumist pealt. ege ei

see programm on väga tore. nüüd kui mul veel teleskoop oleks oleksin a väga õnnelik aga isa ütles et kogu raha osta. ma siis üritan. aga ega siit kesklinna aknas midagi ikka näe

Tsitaat:Algselt postitas: kurk
see teine pilt oli üks esimesi ms ma tegin ja siis ma olin küll õnnelik ja lootsin et äkki kuskil on mõni supernoova plahvatand ja mina ka seda nägin. siis kui mairiidiumi nägin, lootsin ma ka et ma nägin mingi tähe kustumist pealt. ege ei

Ära seda supernoovat ka nüüd nii väga oota
Aga huvitavaid pilte: http://www.aai.ee/~urmas/ast/evol4.html

ootan ikka. ma lihtsalt tean et see ei ole väga (üldse) tõenäoline et ma seda näen.

Siia jätkuks sobiks ehk pilt "ruudukujulisest tähest" (jutt siin, aga ega see pole kaugeltki selge, miks ta just selline on).

Kurk, sa oled supernoova plahvatust näinud ? Ma olen vist, aga ma pole päris kindel, kas see supernoova oli, oli varahommik, õues oli hämar, ma vaatasin aknast välja, nägin kuidagi kahtlaselt suurt tähte, siis järsku see plahvatas vms, siis tükid nagu lendasid õhus allapoole ja siis kustusid, misasi see võis olla ?

ei ei ei ole. kahjuks. .
mina olen näinud kuidas 'keha' heleduselt läks suuremaks ja kustus. mulle on öeldud, et see võis olla iriidium, aga lõpuks ma vastust ei saanud, kui küsiti kohta, kust ma vaatlesin, et uurida, kas se oli iriidium.
ma arvan et see mida sina , creto, nägid, ei olnud ka supernoova, kuna need ei tekita nähtavaid allapoole kukkuvaid tükikesi, vaid on lihtsalt sellised suured kauapüsivad nagu mu teisel pildil enam vähem.

Tsitaat:Algselt postitas: Creto
Kurk, sa oled supernoova plahvatust näinud ? Ma olen vist, aga ma pole päris kindel, kas see supernoova oli, oli varahommik, õues oli hämar, ma vaatasin aknast välja, nägin kuidagi kahtlaselt suurt tähte, siis järsku see plahvatas vms, siis tükid nagu lendasid õhus allapoole ja siis kustusid, misasi see võis olla ?

see oli arvatavasti meteoor. supernoova see küll olla ei saa

Ma lihtsalt pakkusin supernoovat, oletasin .Meteoriit, suur valge, seisab paigal ja järsku plahvatab ?

Meil siin Valgas oli (on? pole nüüd uurinud mingiaeg) seda tähte (Veenust?!) ikka suht hästi näha. Alati oli juba hämara saabudes näha ning polnud ta sugugi nii päikese lähedal - tõsi küll oli samas piirkonnas kuhu päike loojus, kuid natuke ikka kõrvale ning tunduvalt ülespoole. Võibolla tingitud sellest, et asun arvatavasti teistest lõunapool, kuid tegu ma usun siiski sama asjaga. Pilti ei hakanud tegema (kahjuks), kuid nähtavus oli isegi binokliga selge ning ere. Vaatan tänaõhtul asja üle ning kui ilutseb veel taevas siis teen ka paar pilti ning soovikorral panen need ka siia (Tõesti ei tea kas see hetkel veel näha on seega no hard comments kui kellegijaoks lause näeruväärsena tundus).

Igaljuhul omastkogemusest ütlen, et üle tüki aja oli kena sellist toredat, eredat asja vaadata.
(muidugi minu jaoks)

SiMka, kui Veenus seal veel nähtaval on, siis tee ikka pilte .

tee jh pilti. vaatates selle stellariumi programmi järgi on ta täitsa äha

Ma arvan et kõik teavakehad pole tähed ega planeedid on ka tehis esemeid mis on inimesed uurimiseks kosmosesse saatnud. Kuid kui see on mingi suur siis ongi võimalik et see on planeet.

Tsitaat:Algselt postitas: stranger
Ma arvan et kõik teavakehad pole tähed ega planeedid on ka tehis esemeid mis on inimesed uurimiseks kosmosesse saatnud.

Tõsi tema ju on, ainult nendega on sihuke asi, et need, mis taevas "paigal seisavad", on nii kaugel, et palja silmaga ei näe, ja need, mis nii lähedal, et näeb, peavad jälle suht kiiresti liikuma, et mitte alla kukkuda. Oled ju näinud, kuidas sputnikud üle taeva lendavad? Nende kohta võib öelda, et kukuvad küll, aga kukuvad kogu aeg Maast mööda.

tegelikult ei kuku vaid liiguvad mõõda sirgjoont tänu gravitatsioonile. sellest oli siin foorumis kuskil juttu kah hiljuti

Tsitaat:Algselt postitas: Flash
tegelikult ei kuku vaid liiguvad mõõda sirgjoont tänu gravitatsioonile. sellest oli siin foorumis kuskil juttu kah hiljuti

Ega Sa äkki "ringjoont" ei tahtnud öelda? Kui, jah, siis norin vaid natuke edasi, muidu norin palju edasi.

ma mõtlesin ikkagi sirgjoont. sirgjoon mis tänu gravitatsioonile on selline nagu ta on. ja tegu on pigem spiraaliga, mitte ringjoonega, kuna kuu kaugus Maa suhtes koguaeg väheneb.

Tsitaat:Algselt postitas: Flash
ma mõtlesin ikkagi sirgjoont. sirgjoon mis tänu gravitatsioonile on selline nagu ta on. ja tegu on pigem spiraaliga, mitte ringjoonega, kuna kuu kaugus Maa suhtes koguaeg väheneb.

OK. Võib ka nii. Aga mõnda tuleks siis siia juurde seletada. Jätame selle "kuuspiraali" praegu kõrvale, see on mingis mõttes peenem ja (järneva jutu suhtes) ebaoluline efekt. Aga esmalt, kuidas saab öelda "sirge" asja kohta, mis ilmselgelt kõver on (nagu sputniku ringorbiit)? Selliseid "üldistatud sirgeid" nimetavad matemaatikud "geodeetilisteks kõverateks", ja nad on määratud kui lühimad teed kahe (mitte eriti kauge) punkti vahel. Meie harjumuspärases "tasases" ruumis ongi geodeetilised kõverad harilikud sirged ("Lühim tee kahe punkti vahel on sirgjoon"). Sama määratlust ("lühim tee") võib aga kasutada ka kõveras ruumis. Hästi ettekujutatav näide on kera pind (nt maakera )pind - eelneva jutu põhjal oskate ilmselt juba arvata, et siin on geodeetilised kõverad ("sirged") nt meridiaanid ja ekvaator (aga mitte paralleelid!).
Sputniku juurde jõudmiseks tuleb asjale veel üks vint peale keerata: sputniku orbiit pole geodeetiline mitte harilikus 3D ruumis, vaid 4D aegruumis. Sellel neljamõõtmelisel ruumil on veel üks oluline iseärasus - nimelt kauguste mõõtmise eeskiri. Harilikus 3D ruumis kehtib seos:
(vahekauguse ruut) = (x ruudus)+(y ruudus)+(z ruudus), kus x,y,z on kahe punkti koordinaatide vahed - see pole miskit muud kui Pythagorase teoreemi üldistus ja taolist ruumi kutsutakse eukleidiliseks (veel üks kreeklane!). Eelnev valem kehtib ka kõveras 3D ruumis, kui x,y,z on pisikesed
4D aegruumis aga
(vahekauguse ruut) = (x ruudus)+(y ruudus)+(z ruudus) - (ct ruudus), kus c on valguse kiirus ja t ajaline vahe aegruumi kahe punkti ("sündmuse") vahel.
Oluline on siin see miinusmärk viimase liikme ees. Taolist ruumi kutsutakse pseudoeukleidiliseks. Erijuhul on selliselt määratletud kaugusel näiteks selline omadus, et kaugus kahe punkti ("sündmuse") vahel, millest esimene on valgussignaali start mingil ajahetkel (3D ruumi) punktist A ja teine sama signaali jõudmine mingil hilisemal ajahetkel punkti B, on alati null.

Ja pärast ülalöeldut võin ma Sinuga, Flash, nõustuda - eelkõneldud mõttes liigub sputnik mööda sirgjoont.

Kui nüüd aga "maapeale", st harilikku 3D ruumi tagasi tulla, siis on orbiite, millel kehad liiguvad tsentraalsümmeetrilises gravitatsiooniväljas (nt Maa omas) tavaks ikka ellipsiteks (erijuhtudel ringideks) või hüperboolideks kutsuda. Esimesel juhul on tegemist perioodilise liikumisega mööda sama orbiiti. Teisel juhul tuleb keha kusagilt kaugelt ja eemaldub uuesti lõpmatusse enam kunagi tagasi tulemata. Ja kui mõnel on koolist meelde jäänud, et kaldu horisondiga visatud keha trajektoor on parabool, siis on see sellesama eelpoolkõneldud ellipsi väike jupp - piirkonnas, kus gravitatsiooniväli ei jõua palju muutuda.

Tsitaat:Algselt postitas: Flash
ma mõtlesin ikkagi sirgjoont. sirgjoon mis tänu gravitatsioonile on selline nagu ta on. ja tegu on pigem spiraaliga, mitte ringjoonega, kuna kuu kaugus Maa suhtes koguaeg väheneb.

loll küsimus, a kas kunagi kukuks kuu siis maale? kui päike ei kustuks ja elu kestaks edasi.

20 mai aegu pildistatud. veenus ikka. ei tea mis vidin seal suure pildi peal on. lihtsalt ilmus pildile. ja sama on selle kastis oleva pildiga. tegin puust pilti ja nüüd on must täpp seal. mina ei arva apsoluutselt et tegu on ufodega.

pärast vaatasin, et ühel pildil oli veel mingi samasugune lärakas kui 2.

jhh see on Veenus rahvakeeli minuarust Ehatäht.olen ise ka näinud korduvalt ja see on ilus ju

Ma muutsin pealkirja ära.

eks ma täna päikeseloojangu ajal vahin aknast välja, ja tsekin, kas näen veenust või ei loodan näha

Mina vist nägin Veenust 5-6 juuni varahommikul, enne päiksetõusu, nii kolme-nelja ajal. Vastassuunas loojangule, tõusu suunas polnud ka, hmm...

Aga päikseloojangul pole küll mõtet otsima hakata, sa vaata teinekord kuupäevi ikka ka.