Ajas reisimine

Mulle ei mahu selline asi nagu ajas rändamine, pähe. Ma saan aru, et aeg ei ole sirgjooneline, aga kuidas on võimalik ajas edasi/tagasi rännata? Kuidas see teoreetliselt võimalik on?

Vaata filme selle kohta, samuti on ka paljudel seriaalidel mitemeid osi, kus seda on kajastatud. Kui REAALNE see tegelikult on, see on juba teine teema.. see ei PRUUGI täpselt selline olla, kuid see on vaid teooria.

edit: parandasin sõnade järjestust ja tahaksin lisada, et Family Guy'st ei tohiks ajas rändamise kohta šnitti võtta. Stewie võib küll teadja mulje jätta, kuid tegelikult puuduvad tal vajalikud teadmised sel alal kaasa rääkimiseks.. ta on võhik

[Muudetud: 7-13-2010 Savipats]

Tsitaat:Algselt postitas djfreeze
....
Põhjus ja tagajärg

Cleland osutab ka, et minevikku reisimist takistab fundamentaalne põhjuslikkusprintsiip. Kogu universum sellisena, nagu meie seda mõistame, sõltub antud reeglist.

“Esmalt miski juhtub, sellele järgneb juhtumi tulemus,” selgitab Cleland, “ja minu teada pole kunagi tehtud ühtegi katset, kus sündmuste järgnevus oleks olnud teine. Ma pole kuulnud ühestki kvantmehaanika vallas läbi viidud katsest, mis oleks põhjuslikkust rikkunud, hoolimata asjaolust, et paljud katsed võiksid taolise rikkumise esile tuua.”
....

Quantum Physics and Causality (Prof. Dr. Peter Zoeller-Greer):
http://www.youtube.com/watch?v=esBZ0oqz3UQ
http://www.youtube.com/watch?v=lMoD7Ufc0KY

"A Delayed Choice Quantum Eraser"
http://www.bottomlayer.com/bottom/kim-sc...ly-web.htm
http://www.youtube.com/watch?v=sfeoE1arF0I

Double slit and time paradox
http://www.youtube.com/watch?v=tFL_dB8fOkE

Moblaga tädi Chaplini 1928a. filmis Tsirkus?
http://www.gearlog.com/2010/10/time_trav...one_in.php

Mõlemate viimaste postituste kohta on meil olnud ka erinevates teemades juba arutelud.
Nende puhul ilmselt ajarännuga tegemist ei ole.
Kui see tädi oleks seal mobiil käes kõndinud tänapäevases riietuses, siis oleks teine asi!

Kas ajas reisimine on võimalik ? Muidugi on, seda me teeme kaudselt koguaeg. Näiteks isegi ajavööndite vahel lennukiga reisides. N: Sõitsin ükskord Mehhikosse lennukiga ning ümberistumistega olin kokku sõitnud pea 20 tundi, kuid Cancuni jõudsin samal kuupäeval, kui startisin ja peaaegu samalajal, võin küll mõne tunniga eksida aga see oli näide. See on kaudne ajas reisimine. Väga huvitav on see, et füüsikuid huvitavad näiliselt väga lihtsad küsimused ning neile on keeruline vastata konkreetselt. Mis on aeg ? Mis on gravitatsioon? Tulevik on huvitav. Samamoodi nagu on võimalik elektrit transportida on ka võimalik objekte transportida väga kiiresti, kuid point on selles, et teadlastel pole see hästi õnnestunud, kuna osa energiat transportides kaob (objekt muutub). Samas ajas reisimine on üsnagi tõestatud fakt ja ka on mitteametlikke andmeid, et pooluse lähistel olla edukalt läbiviidud sellealaseid katseid. Kui keegi kunagi oleks Napoleonile öelnud, et kunagi on mobiiltelefonid olemas ei oleks ta ka seda uskunud. Tulevik muudab arusaamu asjadest ning inimene ei oska veel kõikki ressursse kasutada. Osakeste kiirendi on üks osa, et arusaada, mis tegelikult on võimalik. Mis aga puutub mingite rakettide ehitamisse, mis liiguks valguskiirusel jne siis see on jama- selleks, et liikuda kiiresti ei ole vaja liikuda kiiresti. Sellekäigus muutub ka aeg. Kui nendest keerukatest lausetest aru saada, siis on selgemad ka võimalused.

Nu põhimõtteliselt siis on võimalik ka ajas edasi või siis isegi ajas tagasi helistada.

[Muudetud: 10-30-2010 coolymarxy]

Täpselt nii coolymarxy, kuid kuna me helistame kas tulevikku või minevikku ajavööndisuhtes ning otseselt see meid ei mõjuta siis on see kaudne ajasrändamine. Otsene oleks see, kui liiguksime väga kiiresti ja siis näiteks helistaks. Aga see, mis paneb meid "liikuma" nii kiiresti, et ka aeg muutub ja kas selleks on üldse vaja nii kiiresti liikuda nagu eelpoolnimetatud on juba pikem jutt

Isegi „Tallinnfilmis“ on loodud mängufilm „Väike reekviem suupillile“ (1972), kus esineb ajaränne. Sisu on vastavuses ajastule.

Ajarännakud: Kuidas lahendada vanaisa paradoks?

Ulmefilmides on ajas edasi ja tagasi rändamine üsna tavaline. Kuid füüsikud teavad, et ajarändude võimalikkuse on Albert Einstein välja pakkunud oma üldrelatiivsusteoorias.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased Seth Lloydi juhtimisel analüüsisid mõningaid veidraid aspekte, mis kerkivad üles, kui ajas rändamine võiks tõelisuseks saada, kirjutas Science News.

Nimelt on ajarändude puhul üks komistuskive nn vanaisa paradoks. Oletame, et ajarändur läheb ajas tagasi ning tapab oma vanaisa. See mõrv omakorda muudab võimatuks ajaränduri enda olemasolu, mis omakorda muudab võimatuks ka selle minevikus sooritatud tapatöö. Kel jaksu, võib seda mõttekäiku jätkata.

Lloyd pakub arXiv.org leheküljel postitatud artiklis välja teooria, mil nimeks järelvaliku mudel.

Liikudes ajas tagasi ja välistades sealjuures kõik sündmused, mis võiksid tulevikus muutuda paradoksaalseteks, on võimalik lahendada sasipundar, mis välistaks ränduri enda olemasolu. “Meie ajarännumudelis on kõik sellised paradoksaalsed sündmused välistatud,” ütles Lloyd.

Kuid selline ajarändudele lisatud lisatingimus toob kaasa selle, et võimalikud, kuid äärmiselt väikese tõenäosusega sündmused võivad juhtuda palju suurema tõenäosusega.

“Tehes algtingimustes väikese muudatuse jäävad paradoksaalsed sündmused olemata. Ühelt poolt on see hea, kuid see tähendab, et kui olla paradoksaalsetele tingimustele väga lähedal, siis saavad need väikesed muutused ülisuure võimenduse,” ütles Charles Bennett IBMi Watsoni uurimiskeskusest.

Kui minna tagasi selle vanaisa tapmise näite juurde, siis tähendaks see võimendus näiteks, et mees, kes valmistab püstolikuule, valmistaks mingil seletamatul põhjusel defektse kuuli, mille abil ajarändur üritaks hiljem oma vanaisale lõppu peale teha või oleks relval sihik paigast ära või siis peaks mingi imeväike kvantvõnge vanaisa pihta sihitud kuuli viimasel hetkel kõrvale juhtima.

Kui ajarändamine käiks selle teooria põhjal, siis oleks ajaränduri vanaisa tapmine sisuliselt võimatu. Vanaisa oleks nagu kangelane märulifilmist, kellel õnnestub igast olukorrast tervena välja tulla.

Kanada Perimeteri instituudi füüsik Daniel Gottesman ütles, et selline tõenäosushäire seoses selliste paradoksaalsete sündmustega on veider. “Kui me füüsikat sel moel muudame, siis lõpptulemusena need kummalised asjad juhtuvadki,” ütles ta. “Samas on tegu ajarändudega. Võib-olla see peabki kummaline olema.”

Mais avaldas Lloydi töörühm artikli eksperimentidest, milles püüti sama järelvaliku teooriat simuleerida footonite abil. Footonite minevikku läkitamiseni asi ei läinud, kuid katses püüti näidata, et kui footonid lähenevad samalaadsetele paradoksaalsetele olukordadele, siis vähenes eksperimendi õnnestumise tõenäosus. Selle põhjal järeldab Lloyd, et tõelise ajarännu puhul käiks asjad samamoodi.

Eksperimentidega püüti simuleerida aegruumis esinevaid veidraid nn suletud ajakõverad. Einsteini arvutuste põhjal peaks ajarändur sellist suletud ajakõverat pidi reisides lõpetama oma rännu seal, kust see algas.

Teoreetiliselt on selliste ajakõverate olemasolu ennustatud, kuid tegelikkuses pole nende olemasolu kunagi tõestada suudetud. Osa füüsikuid on arvamusel, et sellised ajakõverad on olemas seal, kus aegruum on tegelikkusest oluliselt teistsugune, näiteks mustades aukudes.

Kuid tänasel päeval on ajasrändamise teooriate puhul suuresti tegu maitseküsimusega. Los Angeleses asuva Lõuna-California ülikooli füüsik Todd Brun ütles, et seni kuni keegi pole suletud ajakõveraid avastanud või ehitanud ajamasinat, ei tea keegi vastust. “Ilmselt neid ei hakata ka lähiajal katsetama. Need on ideed, millega on tore mängida.”

http://www.novaator.ee/ET/idee/ajarannak..._paradoks/

Kõige vastuolulisem teooria, mida ma olen kuulnud. Vanaisa paradoks jääb nii või naa ja suunatud tegevus ei saa mõjutada mitte tegevusse puutuvaid inimesi (vähemalt mitte nii nagu siin mõeldud). St , et kui tappa vanaisa siis ei saa mõjutada kuidagi praak kuul vms. Paradoksid on seletatud palju paremini lahti ja ainsaks seletuseks, mis omab ka üsna loogilist ja arvestatavat lahendust on see, et sellise näite puhul tulevad mängu paralleelmaailmad (seisukohta jagab Steven Hawking ja paljud väga nimekad füüsikud). Kellel huvi siis soovitan vaadata nt - http://www.youtube.com/watch?v=NjNoVma5qFk Steven Hawkings Time Travel

Mis on veel huvitav ja vb kõik ei pruugi teada, et kuna mass mõjutab ka aega siis näiteks püramiidide juures liigub aeg aeglasemalt, kui nendest eemal ja see on fakt.

[Muudetud: 11-4-2010 TDK]

TDK.. fakt jah.. Himaalajas on ka aeg aeglasem.. seal siis gravitatsiooni ja kiiruse koosmõju.. ja kiirus mõjutab aega nii, et elades pilvelõhkujad jääd sa vanemaks, kui 1. korrusel elav tüüp. Siiski on see üsna mõttetu... see on niivõrd väike ajaühik, et see hakkab nagu tavainimese mõistes rolli mängima alles mingi 100 000 aasta pärast..

Must auk on ikka see õige asi.. ja noh.. mõned suurema massiga hypergiantid vms..

http://en.wikipedia.org/wiki/Hypergiant
http://en.wikipedia.org/wiki/R136a1 (250 päikese massi :S ja mustad augud hakkavad tekkima juba vähemast :S ) .. ei ole küll teadlane, aga huvitav.. kas hiiglasliku massiga täht aeglustab aega rohkem kui väiksema massiga aga kompaktsem must auk? Must auk vist võidab lähivõitluse.. aga kaugemale minnes ta jõud raugeb vist kiiremini.. ta suudab ikkagi valgust kinni hoida. Keegi oskab valgustada sel teemal?

Tsitaat:Algselt postitas TDK
Mis on veel huvitav ja vb kõik ei pruugi teada, et kuna mass mõjutab ka aega siis näiteks püramiidide juures liigub aeg aeglasemalt, kui nendest eemal ja see on fakt.

Tõesti - nii ta kipub olema...katsetega juba ammu aega tagasi tõestatud ja puha...
Aga miks piirduda püramiidide näitega...
Kui keegi juhtub elama mitmekordses majas, siis mõelge - alakorrusel käib aeg pisut aeglasemalt, kui ülakorrusel(seda muidugi suhtes vaatlejaga)...

Sisuliselt on gravitatsiooni poolt tekitatud ajakanga väändumine samavõrdne kiirendusel tekkivate ajaerinevustega, kuna gravitatsioon ja kiirendusel tekkiv inerts on põhimõtteliselt üksteisest eristamatud füüsikalised nähtused...

Aga on nüüd tegemist päris ajarändudega...?
Me kõik rändame üheaegselt tulevikku, ainult erinevate kiirustega(kui üldse võib taoliste suhteliste kuid samas konstantsete aegade iseloomustamiseks sõna kiirus kasutada?)
Suur küsimus oleks ikkagi - Kas Universum lubaks meil kasvõi teoreetiliselt rännata temaenda minevikku?

Lugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Gravitation...e_dilation
http://en.wikipedia.org/wiki/Equivalence_principle

Tsitaat:Algselt postitas Savipats
see on niivõrd väike ajaühik, et see hakkab nagu tavainimese mõistes rolli mängima alles mingi 100 000 aasta pärast..

Ma suurendaks seda arvu kusagil miljoni korra jagu...

Tsitaat:Algselt postitas Savipats
kas hiiglasliku massiga täht aeglustab aega rohkem kui väiksema massiga aga kompaktsem must auk? Must auk vist võidab lähivõitluse.. aga kaugemale minnes ta jõud raugeb vist kiiremini.. ta suudab ikkagi valgust kinni hoida. Keegi oskab valgustada sel teemal?

Asi peaks käima ikkagi massi kompaktsusega ruumalaühiku kohta ja kuna gravitatsioonivälja tugevus väheneb pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga siis näiteks olles mõne hüperhiiglase pinnal(või kasvõi selle sees) oleksid sa selle põhimassist ikkagi liiga kaugel, et võistelda gravitatsioonis singulaarsusega, mille üks ruumipunkt(ütleme et sulle kõige lähem) on kujutlematu massiga...
Seega võidaks ilmselt must auk...

[Muudetud: 11-4-2010 Nielander]

http://et.wikipedia.org/wiki/Mosaiik_%28raamatusari%29

Raamatusari "Mosaiik" hõlmab endas head raamatut 52. Igor Novikov 1991. Mustad augud ja universium.

Nielander, jah.. nõustun sinuga.

Huvitav on see, et valgusel kulub meie päikese tuumast pinnani jõudmiseks 10 000 kuni 170 000 aastat.. vot kui tihke see värk seal on, huvitav, et see ei takista.. valgus ju seinast läbi ei paista.. aga päikeses ta surub end pinnale.. aga seal on tegu plasmaga. Inglise keelne seletus ka..

How long does it take for the light to reach the surface of the sun from the core?

The current understanding is that energy generated at the core must be passed practically molecule-to-molecule out to the photosphere. The plasma near the core is so dense that gamma-ray photons only travel millimeters until they are absorbed by another atom. So the process more closely resembles "conduction" than the "radiation" that it technically is.

For heat from the core, estimates of the transport time vary considerably, but is thought to be between 10,000 and 170,000 years. Neutrinos generated by the fusion avoid re-absorption and escape almost immediately.

http://en.wikipedia.org/wiki/Sun#Core

Tsitaat:Algselt postitas Savipats
Huvitav on see, et valgusel kulub meie päikese tuumast pinnani jõudmiseks 10 000 kuni 170 000 aastat.. vot kui tihke see värk seal on, huvitav, et see ei takista.. valgus ju seinast läbi ei paista.. aga päikeses ta surub end pinnale.. aga seal on tegu plasmaga. Inglise keelne seletus ka..

Selles asi ongi, et tegemist ei ole valgusega selle otseses mõttes(kui mõlda, et valgus on mingid konkreetsed footonid)...päikese tuumast jõuab selle aja jooksul pinnale tuumas genereeritud energia(näiteks siis gamma-footoni ehk elektromagnetvälja kvandi kujul)...
See energiaoske oma teekonnal neeldub aatomis, mille tagajärjel antud aatom kiirgab omakorda osakese, mis jällegi neeldub järgmises aatomis, jne...
Nagu inglise keelses tekstis on öeldud, meenutab antud protsess pigem elektrijuhtivust...

Näiteks sobiks kuumutatud metall, mis läheb energat neelates punaseks ja hakkab ise valgust kiirgama...

[Muudetud: 11-4-2010 Nielander]

Kosmoses mööda ussiauke vms sai . Kunagi nägin doki, päris huvitav oli.
Valguskiirusel sõites kah.
Nii võib minevikku saada selle ussiauguga minna ja tulevikku. Igajuhul, minevikust ei tasuks midagi muuta. Iga väike muutus võib tähendada suurt muudatust tulevikus.
Suht nagu liblikaeffekt.

Tegelikult on ajas rändamine võimalik. Ma nägin ühes foorumis,et tuleb leida üks Koduextra pood ma ei tea kas panin nime õigesti aga seal tuleb siis osta Hiina äratuskell ja võibolla see aitab teil ajas reisida.

TEE AJAMASIN JA HEAD REISIMIST TEILE!

See oli kõigest soovitus teile!!!

Siia haakub siis hästi järgnev uudis: http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/...7&l=wdelfi

Tehtud! Ajarännakute vanaisa paradoksile on olemas lahendus

Relatiivsusteooria üks põnevamaid ideid on teooria suletud ajasarnastest kõveratest, mida mööda rännates lõpeb teekond alati oma alguspunktis. Selline kõver peaks seega võimaldama ka ajas tagasi liikumist.

Ajas reisimine on tulvil tervele mõistusele näilikult vastuvõetamatut. Ilmselt kõige tuntum on nõndanimetatud vanaisa paradoks, mille puhul ajas rändaja kohtab minevikus oma vanaisa ning tapab ta, vältides nii iseenda sündimist.

Loe edasi...

Ajas reisimine on võimatu

Einsteini teooria kohaselt ei suuda miski liikuda kiiremini kui valgus vaakumis. Hongkongi tehnoloogiaülikooli uurijad tõestasid, et ka üksikud footonid alluvad sellele seaduspärale ning seetõttu ei saa ajas rännata...

Loe edasi...

Inglise keeles...

Hongkongist on meile palju head tehnikat toodud

---

Siin on üks pilt millele kahjuks praegu ei leia seda kommentaari üles kus on kirjas need suurkujud kes viisid läbi katsed pildil kujutatud seadmega. Seal on ka kommentaarid.
Enda lühi kommentaar on selline. Nad olid kõik ühel meelel et selle seadmega on võimalik ajajoont painutada. Sealt edasi ajajoone painutamisega on võimalik saavutada antigravitatsioon. Sellest tulenevalt arvasid nad et ajas reisimine on võimalik.

(06-12-2012 12:22 )mässaja Kirjutas:  Hongkongist on meile palju head tehnikat toodud

---

Siin on üks pilt millele kahjuks praegu ei leia seda kommentaari üles kus on kirjas need suurkujud kes viisid läbi katsed pildil kujutatud seadmega. Seal on ka kommentaarid.
Enda lühi kommentaar on selline. Nad olid kõik ühel meelel et selle seadmega on võimalik ajajoont painutada. Sealt edasi ajajoone painutamisega on võimalik saavutada antigravitatsioon. Sellest tulenevalt arvasid nad et ajas reisimine on võimalik.

Kahju, et kõigi aegade suurim leiutis nõnda kehvalt välja on skitseeritud.

Päikesel sünnivad osakesed, mille eluiga on väga lühike.
Neid osakesi registreeritakse Maal.
Järelikult need liiguvad valgusest kiiremini.

Tsitaat:ei suuda miski liikuda kiiremini kui valgus vaakumis. Hongkongi tehnoloogiaülikooli uurijad tõestasid, et ka üksikud footonid alluvad sellele seaduspärale ning seetõttu ei saa ajas rännata

Honkongis avastati, et üksikud footonid on ka valgus

(06-12-2012 17:09 )Tropp Kirjutas:  Päikesel sünnivad osakesed, mille eluiga on väga lühike.
Neid osakesi registreeritakse Maal.
Järelikult need liiguvad valgusest kiiremini.

Valguse kiirusele lähenevatel kiirustel massiga keha(osakeste) kohalik aeg aeglustub vaatleja suhtes. Seega kui näiteks osakese enda jaoks möödub mingi teepikkuse läbimiseks üks sekund, siis vaatlejale näib see aega võtvat kümme sekundit. Siit näeb graafikut ja Lorentz'i faktorit valemi kujul...

Et saab n'a'ha ka yksikut footonit, see ilmnes juba Tserenkovi kiirguse avastamisel ja uurimisel.