Kummitavad kohad

Kes elab Tallinnas, teab kindlasti Rocca al Mare kooli. Koolist paremal on selline imelik maja. Fantastilise koha peal, kõik on super. Aga see on maha jäetud, klaasid sisse löödud. Samamoodi kõrvalhoonetega. Seda maja vaadates tekkis mul ja mu kahel sõbrannal sees väga kõhe tunne. Vbl seal kummitab, ma ei tea. Kui keegi sinna satub, siis Stroomi ranna juurest jää pealt minnes näeb seda maja. Kui keegi seal ära käib, siis palun kirjutage siia, mis te sellest majast arvate. Äkki julgeb keegi ka sisse minna? Majal ust ei ole, alati avatud. Me ei julgeks elusees sinna minna, see oli nii õudne..
Äkki keegi julgeb minna?

encore : Saad aru ma olin temaga koos..sa vaatad seda maja ja sul tekib pilt silme ette kuidas õnnelik pere elab seal lapsed mängivad ja kilkavad...ja järgmisel hetkel sa oled seal samas majajuures kõik on ära põlend ja nii jube..tõesti kui keegi sinna läheb siis öelge

Pilti majast? Tartust oleks natuke jama kohale tulla ainult selleks, et vaadata ühte maja.
Teeks teema ka natuke lõbusamaks ehk.

Üritan lähiajal sellest majast ja tema välihoonetest pilti teha. Siis, kui aega saan.

See maja on tõesti kohutav, selline ebameeldiv ja kõhe tunne tekib sisse.
Maja kõrval on ka kuur ja võibolla isegi saun - põlenud.
See maja oleks super,kui ta oleks renoveeritud ja selles elaks rõõmus pere, lastega.
Õudsaks muudab enesetunde, kurb hakkab. Majast vaade võib olla super - rand, rannahoone.
Seda maja sisemust tahaks näha filmilt, tube järjest, ise sisse ei julgeks minna.

DURING the whole of a dull, dark, and soundless day in the autumn of the year, when the clouds hung oppressively low in the heavens, I had been passing alone, on horseback, through a singularly dreary tract of country; and at length found myself, as the shades of the evening drew on, within view of the melancholy House of Usher. I know not how it was; but, with the first glimpse of the building, a sense of insufferable gloom pervaded my spirit. I say insufferable; for the feeling was unrelieved by any of that half-pleasurable, because poetic, sentiment, with which the mind usually receives even the sternest natural images of the desolate or terrible. I looked upon the scene before me—upon the mere house, and the simple landscape features of the domain—upon the bleak walls—upon the vacant eye-like windows—upon a few rank sedges—and upon a few white trunks of decayed trees—with an utter depression of soul which I can compare to no earthly sensation more properly than to the after-dream of the reveler upon opium—the bitter lapse into every-day life—the hideous dropping off of the veil. There was an iciness, a sinking, a sickening of the heart—an unredeemed dreariness of thought which no goading of the imagination could torture into aught of the sublime. What was it—I paused to think—what was it that so unnerved me in the contemplation of the House of Usher? It was a mystery all insoluble ...

Edgar Allan Poe
The Fall of the House of Usher

meil kooli kõrval ka vana, mahajäetud maja.
Sees on eelmine aasta käidud mitu korda.
üksinda oleks tõesti jube, koos aga suht normaalne.
Seal ei ole eriliselt midagi,igal pool sodi ja kodutud.

Siis, kui tulla lasnamäelt, siis enne lauluväljakut on üks ära põlenud maja.
üks tüdruk rääkis mingi eri loo kokku, aga ma ei tea kas teda uskuda. eriliselt ei usu.
Käisime hoovis, käisime majas nii sees kui sai (vähe sai käidud, oli ära põlenud ja asju oli hulgaliselt palju.)
aga seal taga oli veel üks maja , pisikene.
piilusime ukseavast sisse, ja seal olid tassid, klaasid ja sellised asjad portselanist nii korralikult pandud kui olla sai. kõik korras , seal kapi peal.. maas aga oli sodi ja nii palju kui nägime magas seal keegi teki sees,madratsi peal.

tekib küsimus, oli see siis kodutu ? ja kui oli siis, miks ta neid portselan asju ära ei müünud?
ja siis oli veel üks uks seal , kaugemal sellest pisikesest 'toast' .uks oli aga paraku lukus.

Sõimake nüüd liigselt uudishimulikuks, ei arvagi et te midagi muud teete.

Ehh kauge lapsepõlv ... Tallinna kesklinnas oli ka aastaid 15...20 pärast sõja lõppu varemeis maju ... varemeis oli ka Niguliste kirik ... plankaed küll ümber aga aias, teadagi, augud, miskaudu koolipoisid sees käisid ... sees aga oli hunnikus luid ja konte ... üks klassivend tõi isegi täiesti korraliku pealuu kaasa ... jah, ega surnute rahu rikkumine üks ilus tegevus olnud, aga ... ehk vähemasti JustNormal mõistab, miks me seal käisime ...

^^ , klassivennaga ei juhtunud midagi pärast selle pealuu võtmist või midagi?

Tsitaat:Algselt postitas: JustNormal
^^ , klassivennaga ei juhtunud midagi pärast selle pealuu võtmist või midagi?

Mulle teadaolevalt mitte ... pole teda muidugi enam tükk aega näinud, aga kohe taga küll midagi hullu ei juhtunud ...

Kas keegi saax ka Tartu kohta infot anda kus oleks mõned kummitavad paigad ?

Käisime selle maja juures uuesti, pildid aadressil: http://www.pilt.ee/view/744671/1/
Õhtupoole läksime suure kambaga vaatama, mina ja sõbranna(kes oli minuga esimesel korralgi kaasas) jäime välja. Teised läksid sisse, ütlesid, et seal on põlenud põrand, maja koli täis. Sisse ei tasunud astuda, põrand oli katkiminemisohus.
Pilte üritan juurde panna, hetkel on 1 pilt maja kõrvalhoonetest, 2. pilt on maja esiotsast.

Mis arvate sellest?

Seda arvan nüüd minagi, kui sisse mindi.

nonäed... kõik pole kuld mis hiilgab.

Vahekokkuvõte:

Ida-Virumaal Aa ranna lähedal Saka mõis
Saaremaa Laimjala vald Saaremetsa ja Sareküla vahel Saaremõis
Soomaa keskus
Padise klooster
Pärnus Port Arturi juures vanad angaarid
Olustvere loss Viljandi lähedal
Hiiumaal Putkaste vana mõis, Suuremõisa loss
KAIU RABA
Haapsalu lähedal Riguldi mõis
Noarootsi gümnaasiumi ühikad
Tallinnas Dominiiklaste klooster
Mooste Põhikoolis
Mõis Oisus
Alatskvi loss
Vanemuise teater

Tsitaat:Algselt postitas: Month
Vanemuise teatris pidavat öösiti kummitama. Ma ei oleks muidugi nii kindel, kas keegi lubaks sinna eksperimendi korras ka ööbima jääda Siin siis ka link: Postimees (Arter - 28.01.2006).

Tsitaat artiklist:

"...nii olla näiteks väikse teatrimaja ümberehitusel keegi Poola ehitaja tsemendi sisse ära uppunud ja nüüd kostvat pimedast teatrimajast aeg-ajalt poolakeelset pobinat."

Tegelikult täiesti mõeldav asi.Ajame kamba kokku ja lähme vaime jahtima.

Haimre mõis.

Tsitaat:Algselt postitas: ChillDevil-
Haimre mõis.

Hm ... miks see Haimre mulle küll tuttavana tundus? Aga, vaat, meelde tuli!

Kaiu rabas olevat mingeid kahtlaseid olendeid nähtud.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=166131

Tsitaat:Algselt postitas: aapee
Keilas on üks lasteaed, mis on mahajäetud, aga mul pole hetkel andmeid, kas ka juba lõhutud? Olin seal 1975.a. 5-aastasena siis üks kasvatatavatest. Nimelt mina ja ka mõni teine laps nägime selle hoone keldris ühte väga jubeda näoga naist, õigem oleks seda nimetada väga, väga hirmsaks nõiamooriks. Tema nägu oli hall ja tuhm. Aga ainult tema pead või keha ülemist poolt. Seda siis ikka mitmel korral. Ei ole kindel enam, aga võis isegi olla, et ta meid ka kuidagi puudutas. Ja nagu oligi meil, kes me seda nägime, siis justkui väike julgustükk sealt keldrist läbi tormata, see oli siis mingi koridor või käik, mis läks maja alt läbi. Enne näo nägemist, mäletan, käis veel selline sähvatus nagu oleks juhtme otstest tuld välja löönud. Igatahes, kui sellele takkajärgi mõelda, ajab see senimaani jubeduse värina kehale.
Mõtlesingi, et peaks ükspäev vaatama minema, kas maja on alles ja siis vanu aegu täpsemalt meenutama. Iseenesest oli see tollal täiesti uus hoone ja sellises plaanis nagu ei tohtinuks seal miskit säärast sündida..
Näed siis... sain vahepeal, teksti kirjutamise käigus, lõpuks ühe oma Keila sõbra liini peale ja uurisin selle maja kohta. Aga jahh.. olla teine täitsa lammutatud ja kõik sodigi ära veetud.
Peale selle oleks veel paar kummituslikku seika omast elust võtta, aga kõike ei saa ju ära rääkida, midagi võiks jääda hilisöiseks lõkkeääre jutuks.. kui peaks juhtuma, et tulevikus mingi Blairi-nõia otsingute taoline jant peaks lahti minema ja siit väike seltskond huvilist rahvast kokku saab.
Ja veel selle Hanikatsi laiu kohta. Kui tollel numbril heilistada, mis eelmisesse vastusesse jätsin ja küsida Andrest, siis tema on isiklikult kogenud selle maja kummitamisi.

See lasteaed oli seal männiku metsa all?
Kui jah siis see on jah ammu lammutatud ,kuid nüüd pidavat sinna kool ehitavat: /

mis pagana kool? seal juba on kool...

Tsitaat:Algselt postitas: Hatsepsut
http://www.mois.ee/harju/padise.shtml

Tegelikult on tõesti võimalik, et üks eksinud nunn seal kummitab.

Ausaltöeldes ei leidnud ma sealt midagi sellist mis seonduks seal nunna kummitamise, eriti veel mungakloostris

Pädaste mõisas tõesti kummitab!!
Ööbisin seal ühe öö sõpradega. Öösel kuulda kuidas keegi jalutab, uks läheb kinni, keegi teeb akna lahti, kardinad liiguvad... see oli tõesti jube tegelt ei magand seal olime ööläbi üleval kuna kartsime.. mis sest , et ma 17...

... Tallinnas tunneb neid kohti hästi Mart Laar. Ja näitab teistele kah. Keski käinud seal?

Rogosi (Võrumaal Ruusmäel) mõisas on kummitus, kes annab endast märku märtsis. Ise otseselt kuulnud ei ole aga mu ema kes seal vanasti töötas on ikka päris mitu korda kuulnud hääli, samme ja uste paukumist.