Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Sündiva lapse välimuse seos raseda ema käitumisega.
#1
Et on siis selline juhtum minu perekonnal olnud, et kui mu ema oli rase ja ootas mu vanemat õde, siis enne ta sündi nägi mu ema rotti ning ehmatas ja pani käe näo ette. Õde sündis sünnimärk otsaees. Selline suur, mitte tavaline, see kasvas suuremaks ka tema vanusega ja see oli täpselt otsaesise keskel. Lõpuks oli see ikka päris suur ja see lõigati ära. Nii ja siis vahepeal sündis mu vend, siis mina ja järgmisena minu noorem õde. Kui mu ema minu väikest õde ootas läks meil maja põlema ning kui me väljas vaatasime põlevat maja, hoidis mu ema kätt suu peal. Õde sündis ja tal on suu nurgas selline punane laik, umbes kahe sõrmeküüne pikkune. Uurisin natukene aga tulemusteta, sest ei tea, kuidas sellist fenomeni nimetatakse. Juhus? Ma küsisin oma vanemalt õelt ja tema arvab, et see pole juhus, ning et raseduse ajal ei tohi ehmatada. Mina isiklikult suhtun natukene skeptiliselt... Mis teie siis asjast arvate?

edit:KIRJAVEAD...

Muudetud: 13-11-06 kell 20:00:30 Flash
Vasta
#2
Kui seda kunsti natuke õppida peaks saama teoreetiliselt last niimoodi teadlikult kujundada vastavalt soovile. Iseasi kui eetiline see muidugi oleks...
Vasta
#3
juhtum ei peagi olema paranormaalne, vaid kummaline Smile

on mingi loogiline seletus sellele nähtusele?
Vasta
#4
Mina isiklikult arvan, et tegu pigem juhusega. Mingi seos ema käitumisel ja lapse arengule kindlasti on...

Mitu korda kratsis sinu ema raseduse ajal silma, mitu korda sinu ema raseduse ajal ehmatas... Liiga palju seoseid ei maksa ka nüüd otsida, elu on selleks liialt keeruline, et mingit korrapära nende 'juhtumiste' vahel leida.
Vasta
#5
ma pean su vastust puudlikuks.kuidas saab emotsioon jätta jälje?
Vasta
#6
jah, ma saan aru.kuidas sa räägid sellist nagu see ei üllataks sind absoluutselt Smile et nagu nii peakski juhtuma kui ema ehmatab raseduse ajal.näiteks minule tundub see täiesti ebareaalne et kui ema ehmatab ja paneb käe enda laubale siis tuleb lapse laubale suur sünnimärk
Vasta
#7
ma lihtsalt mõtlen et äkki on tegu siiski juhusega, mitte seotud ehmatusega

Muudetud: 13-11-06 kell 20:22:40 Anti
Vasta
#8
äkki sellega seoses sünnivad emadel ka "imelikud" lapsed.
Vasta
#9
Lapse DNA, pärilikkus, luuakse siis kui muna ja seemnerakk ühinevad. Oma ehmatuste ja füüsiliste traumadega ei saa ema enam lapse pärilikkust muuta. Pärilikkusest sõltuvad ka igasugused sünnimärgid, üldse lapseareng. Küll aga kanduvad emalt igasugused hormoonid ja muud keemiliselt aktiivsed ained lapsele üle, mis võivad teatud organi arengut lapsel mõjutada. Ja ei pea olema mingi keemiliselt aktiivsed ained, põhimõtteliselt kogu jama mis ema veres on ja läbi platsenta lapseni jõuab. Kõik aineid ei lähe läbi platsenta, seal toimub ka teatud 'valik'

Ja ma mõtlesin füüsilist arengut, vaimsearenguga on omad nüansid. Selle kohta oskab mõni targem kindlasti kosta. Kui lapse vaimsus sõltub aju ehitusest, siis on mingi roll kindlasti emal...

Muudetud: 13-11-06 kell 20:38:26 Flash
Vasta
#10
Teaduslikult nüüd vaevalt et keegi seda põhjendada suudab...aga mäletan lapsena üht naist, kel oli peaaegu pool nägu lilla. Ema ütles, et rasedana tulekahju nähes ei tohi end puudutada-sellest tekib lapsele sinna kohta, kust ema ennast puutub lilla laik.
Vasta
#11
Minu sõbrannal on nii, et kui tema ema temaga rase oli, siis kana astus ta kõhule astus kana ja sõbrannal on selja peal kana jalajälge meenutav suur sünnimärk.

Muudetud: 13-11-06 kell 22:39:31 ZusieSmiley
Vasta
#12
Kui ema mind ootas, siis jooksis talle üks mullikas niimoodi kõhtu, et mu ema lausa selili lendas.
Arvake:
a) Ma sündisin sarvedega
b) Mul ei ole sarvi
Kuigi ma olen kuulnud, et hoop raseda naise kõhtu võib olla väga ohtlik. Erinevalt mõnest teisest karastusin ma raske eluga juba enne sündi. Laugh
Vasta
#13
Mina tean, mina tean! A) muidugi, see loogiline ju.
Ise igatahes ei usu seda asja. Samahästi kui mees peksab naist raseduse ajal siis laps tuleb laiguline nagu lehm või zebra, või sain ma millestki valesti aru? Ja miks ainult osadel need laigud ja värgid on?

Muudetud: 18-11-06 kell 15:37:51 tyger
Vasta
#14
mõttel on suur jõud
Vasta
#15
mnjaaa. ja enne lapse sündi on soovitav ilusate inimestega suhelda,siis sündivat ka ilus laps.
Vasta
#16
aga kui sa liiga palju magusat sööd raseduse ajal, siis sünnib martsipanijänes.
Vasta
#17
Huvitavaid ning avardavaid vastuseid teemaga haakuva suhtes leiab ka The Eye 2 (Silm 2) filmist. Kel huvi siis sealnegi sisu püüab teisendatul kujul edasi anda mõtteid mõistmisteks tassünniahelaist. Filmis käsitletav püüab suunata laienevale haardeulatusele sündide ja surmade rattas ning vihjata miks ollakse sarnased, samasugused või mingil muul viisil äratuntavad. Piltidesse ja kujunditesse on kenasti üle kantud ka abstraktne sõnum kuidas inimkond on omavahel pidevas ühenduses ning tuttav.
Huvitava iva annab ka filmi lõpp - miks beebid naeratavad?wink
Vasta
#18
Ma olen ka kuulnud üht lugu, see juhtus ammu. Nimelt oli ka naine, kes ootas last. Ta oli metsas ussi näinud ja ehmatas, pärast lapse sündi polnud alguses midagi arusaada aga kui poiss suuremaks kasvas oli suu viltu ja kui ta rääkis SS´tas väga palju kõnekeeles!
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: tupsusuvi
Ma olen ka kuulnud üht lugu, see juhtus ammu. Nimelt oli ka naine, kes ootas last. Ta oli metsas ussi näinud ja ehmatas, pärast lapse sündi polnud alguses midagi arusaada aga kui poiss suuremaks kasvas oli suu viltu ja kui ta rääkis SS´tas väga palju kõnekeeles!

Kuidas selle poisiga nüüd on? Osad lapsed kasvavad emade äpardustest ajapikku välja.

Olin kõrvaltvaatajaks samuti nüüd juba möödunud loole, ühele üksiku naise lapseoote- ja saamise saagale. Probleemseks sai selle loo juures naise vaimne tervis, mis oli aastatega kannatada saanud. Mõned lähemalolijad oleksid soovitanud naisel parem sellest mõttest loobuda, aga kuna need varjatud tervisehäired polnud enamjaolt nähtaval oli pealtnäha nagu kõik siiski korras. Naine oli õppinud oma hädasid võõraste silmade eest hästi varjama ja ega nii ei paistnudki, et midagi üldse valesti või teisiti oleks, ainult mõned inimesed olid tegeliku olukorraga kursis. Ohu märke jäi maha juba raseduse algstaadiumis, mil ilmnes naise vajadus kellegi järele, kuhu oma sisemaailm koos ilusa ja inetuga maha laadida. Raseduse kestel toimus mitmeid erinevaid kõnelusi beebiga, mis tuvustasid veel sündimata lapsele ümbrust, inimesi ning keskonda kuhu beebil sündida tuleb. Erilise hoolega toimusid autosuggessiooni teel hoiatavad vestlused ohtlikust keskonnast ning erineval viisil vaenulikest inimestest. Tegemist oli oma hirmude ülekandmisega mis aitaksid ühtlasi toota iha rahuldamist näha tulevases beebis oma mõttemustritele toetust ja tuge.

Üsna pea peale lapse sündi viis ema läbi rituaali tehes lapsele sõrme tillukese haava ning lastes nõnda sõrmest verd ustavuse märgiks ja ühtlasi kinnituseks, et tegemist oleks tõepoolest ilmsüüta hingega mitte topeltkehastusega. Põngerjal polnud loomulikult selle vastu midagi, oligi teine ju ilmsüüta ja liiga tilluke. Ema asus põngerjale varakult õpetama ka valikuliselt tarkusi, mida elujooksul ise oli korjanud, püüdes tasapisi edasi anda siiski selekteeritud õpetusi ja kogemusi.
Väga palju nad välismaailmaga avalikult ei suhelnud, põhiliselt mõned lähituttavad ning üks sugulastest abielupaar, (sotsiaalselt heal positsioonil naine ning tema hobikirjanikust abikaasa) kuigi ema suhtlusringkond ning asjaajamine oli ulatuslikum, ei olnud see avalik. Kui põngerjas oli pisut kasvanud ilmnesid vihjed, et tegemist võib olla üsna iidse kehastunud teadvusega, mille peale ema ühel päeval põngerja sugulasest hobikirjaniku raamatukokku viis, et võibolla leidub seal midagi temale sobilikku. Laps sai seal shoki! Ta nägi, et keegi võib veel kõneleda seda sama keelt, mida temagi. Ema oli talle küll kõiksugu jutte kõnelenud, kuid kuidagi moodi olid sinna vahele peidetud isekad toonid ning mõjutused, eriti juhul, kui juttu tuli kellegist lähikondlastest, kuidagi moodi ja vastavalt olukorrale või vajadusele oli keegi ikkagi halb või kahjustas ema kuidagi, millest põngerjas esialgu emale igati toeks olla tahtis, hiljem küll enam välja ei teinud kuid tajus survet endiselt. Ka hakkasid ilmnema silma ees ja seljataga vasturääkivused, salakavalus ning kahepalgelisus. Hilisematel vaatlustel tuli ka ilmsiks emapoolne sihilik lapse väga peenelt ülesehitatud teadvuse mürgitamine. Põngerjas ise oli muidu maru rahulik, kuigi vahest tegi lähikondlastele koerustükke. Hiljem rääkis mulle, et osasid koerusi oli ema ise tegema õhutanud.

Üheks kummaliseks juhtumiks sai päev, mil tuli neile külla see sugulasest hobikirjanik, kaasas põngerjale kingituseks ümmargusel alusel kuldsete kapjadega isane hirv, kes muusika saatel treppidel ringiratast käis. Ta oli jätnud selle põngerja tuppa nimesildiga "kellelt" ning ise minema kiirustanud. Kui laps selle oma toast avastas ja emale näitas järgnes sündmusele üsna ootamatu reaktsioon. Ema nõudis selgitusi ja tegi järelepärimisi miks too oli lapsele kingituse toonud. Põngerjas saand üldse aru, mis toimub. Lõpuks hakkas ema lapsel käsi väänama, et see tunnistaks ülesse, mille pärast oli tehtud selline kingitus ja kas ehk põngerjas tema teadmata tolle onuga mingeitel jalutuskäikudel ei käi. Lõpuks arvas põngerjas ema lihtsalt kade olevat, muud põhjendust laps ei leidnud. Hiljem arenesid asjad hoopistükkis suunas, kus ema poolt tuli mürgiseid kommentaare nende sugulaste suhtes, kuna nad olevat mingil viisil teda kahjustanud. Laps aga oli teisel arvamusel, mis emale kaugeltki meeltmööda polnud, mille tagajärjel võeti kasutusele erinevat vaimset vägivalda ja lõpuks lapse majast välja viskas. Egas väiksel lapsel polnud kuhugi minna. Palus ennast tuppa tagasi.

Selle kirjaniku naine käis neil tihtilugu külas, juba algusest saati. Põnnile too tädi väga meeldis, ta reisis palju ja teadis palju, eriti huviga kuulas ta jutustusi ja muljeid ning naljalugusi mida too alati rääkis, kui järjekordselt reisilt oli naasnud.
Peale selle rääkis tädi mõtetest, mis lapsele tuttavad olid, et mõnikord isegi kahtlustele kallutasid, et see kellega ta koos elab polegi tema ema vaid hoopis too teine. Emaga aga nad omavahel kitkusid tädiga mingit vana päranduse asja vaielda ning tihtilugu oli majas konflikti hõngu, mis loomulikult ema kaudu lapsele kõik edasi kanditi. Ühel hetkel avastas ema, et too sugulasest tädi oli põngerjale tema arvates liigset tähelepanu pöörama hakanud mille peale ema soojalt naeratades ning emmates läbi hammaste põngerjale kõrva sisistas, et nood saavat tädiga liiga hästi läbi.

Mingil ajal surve erinevatest konfliktidest mõjus lapse psüühikale sedavõrd, et läks taaskord külla saabunud tädi juurde, karjudes, et too ta ema kallal näägutamise lõpetaks ja lõi hambad tädile kintsu kinni. Laps oli ilmselgelt segadusse aetud. Mille peale ema juhust kasutades kohe ka tädile teatas, et laps ilmselgelt teda vihkab. Põngerjas nägi seda pealt, hing kinni faktist, kuidas ema kasutas ära olukorra ning läbi selle oma arvamuse lapse omaks kantis.
Aja möödudes veetis laps üha rohkem aega ühe naabritädi majas, kui ühel hetkel ema avastas, et tal puudub kontroll lapse üle, mille peale lükkas põngerja oma tuppa ning keeras ukse lukku, helistas sotsiaalhoolekandesse, et nood aitaksid välja uurida, kas laps ehk millegi kahtlasega ei tegele. Sotsiaalhoolekanne välja ei ilmunud ja võimalik, et ema sinna üldsegi ei helistanud vaid hirmutas niisama, igatahes ühe ööpäeva oli põnn oma toas luku taga. Hiljem saadeti ühe tuttava kaudu mõneks ajaks silma alt eemale lastekodusse tingimusega, et tal tuleb kohelda kõiki hooldajaid kui ühte - oma ema. Sellist karistusmeetodi kasutati ka hiljem veel mõnel korral.
Lähemal uurimisel selgus, et põngerjas teind väljagi sellest ega mõjutanud teda taoline vintsutamine suurt midagi.
Mida aeg edasi, seda kummalisemalt ema käituma hakkas. Minuni ning veel paari inimeseni levisid kuuldused, et see laps mõjutab kuidagi ümbruskonda ning ümbritsevaid inimesi negatiivselt ja võib saada nii ohtlikuks nii ise endale kui ka teistele. Lõpuks, kui põngerjas oli juba suurem avastas ta, et ema teisaldab omi mõtteid või tegusid, mis kuidagi talle soovimatut varju võiksid heita lapse omadeks. Tõdesin, et oli juba hulk lähikondseid kes parema meelega lapsest eemale hoidsid. Lõppeks tunnistas ema ise ka, et kuna põngerjas pole tema nägu, ega taha olla temaga nii nagu talle meeldiks siis polegi seda titte ülepea vaja. Asjad said siis kiired lahendused ning laps meie perre ära võetud ja see laps on täiesti normaalne.

Lugu siis sellest, et lisaks välistele ilmingutele rasedusperioodil millel võivad esineda füüsilised tagajärjed on ka autosuggessioon, mis võib mõjuda - või siis ka mitte!
Vasta
#20
Kui mu ema mind ootas,siis ei meeldinud talle kohe üldse see,kui külalised ettehelistamata sisse tulid. Ema oli nii vihane,et ta pages ust paugutades teise tuppa ja ei tulnud sealt välja enne,kui plats oli puhas. Hiljuti ütlesin emale,et mulle ei meeldi kui meil külalised käivad,et ma ei tunne end üldse vabalt,koguaeg mingi pinges oleks. Ja siis ema rääkiski selle loo.
Õdedega oli täpselt sama lugu,et emalt kandusid asjad lapstele edasi,aga see on muidugi omaette teema. Kui ema üles ärkab,eks ma küsin kui meeles on. Smile
Vasta
#21
Ma olen ka kuulnud sellisest asjast ja nimelt olnud enda tuttaval sama asi oma lapsega. Oli tulekahjut nähes ehmatanud ja pannud käe vasakule näo poolele ja nüüd lapsel suuur suuur punane latakas (nagu oleks põletushaav) vasakul näo poolel.
Vasta
#22
Mu sõbrannal on kõhul, umbes puusa kohal selline nahast tumedam laik (pigmendi laik). Ema oli talle öelnud, et raseduse ajal tegi ta pliidi taga süüa, ning kõhule pritsis kuuma rasva, sellest jäi ka tütrele samasse kohta tume laik.
Palju see jutt tõele vastab, ma ei tea Smile
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas Celtic
aga kui sa liiga palju magusat sööd raseduse ajal, siis sünnib martsipanijänes.

Nõustun sinuga Celtic. Aga kui minna loogisuse poolele tagasi, siis sellised asjad VÕIVAD olla ja võivad ka mitte olla. Alati ei pruugi ju mõjuda, ma arvan, et kõikidele see ikkagi ei mõju. Kuna siis oleks suurem osa lapsi vigased.

[Muudetud: 3-17-2009 TriinuMeoww]
Vasta
#24
näen, et nii mõnigi pöörab asja siin naljaks..selliseid nn ´juhuseid` on miskipärast maru palju siin maailmas..mõnda asja võib loogikaga lahti seletada, aga mõni asi jääb meile siiski arusaamatuks..ega kõike ei peagi alati lahti seletama ja mingeid seoseid otsima, nii jääbki meile tunne, et peale meie on siin kuskil veel see miski..ja see teebki elu vähe huvitavamaksSmile
Vasta
#25
Nooh, neid juhuseid on siin maailmas maru palju ka seepärast, et inimesi sünnib ka maru palju. Ja kui nüüd arvestada, et keskmine sünniaeg kestab 9 kuud, siis selle aja jooksul võib iga ema vähemalt miljon erinevat käteasendit või juhtumit ära teha. Seega pole midagi imestada, kui ilmuvad mõned juhtumid, mis oleks justkui kokkulangevus. Lihtsalt inimajul on teinekord selline tore komme seoseid otsima hakata. Lapsel rõhutatud "s"- õige jah, ehmatasin ussi nähes. Aga äkki seepärast, et bussipeatustes liiga tihti busse ootas ja bussid seisma jäädes susisesid...
Seoseid võib otsida pea lõputult.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Lapse kirjeldatud kogemus. Surmalähedane? Paraweeber 13 4,067 28-09-2020, 22:36
Viimane postitus: kalldunn
  Lapse nutt ja seisund kus ei suutnud ennast liigutada. ragingliz 1 1,964 03-01-2012, 23:19
Viimane postitus: Nielander

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat