Hiite kaitseks

SI kirjutab:

"Pühapaiga rikkumine puudutab iga põlisväärtustest hoolivat inimest ja on võrdne rünnakuga isiku, rahva ja maa vastu," ütles Varulven (tuntud ka kui Lauri Õunapuu) ansamblist Metsatöll 14. oktoobri kontserdil Jõhvis.

Kontsertsarja "Koduhiite kaitseks" avalöögil Jõhvis oli kohal mõnisada Metsatöllu ja hiite sõpra. Lavalt kõlasid ansambli tuntud lood Rauavanne, Hundiraev ja Ussisõnad, millele kuulajad hoogsalt kaasa elasid. Ansambel kutsus kaitsma hiisi ja ühinema pöördumisega, et valitsus parandaks kiiremas korras looduslike pühapaikade olukorda. Maavalla Koda tutvustas pühapaiku ja kogus pöördumisele allkirju.

Metsatöll elustab regilaulu koostöös Veljo Tormisega ning kaitseb hiisi murest esivanemate pühapaikade pärast. Täna on ärimeeste haardes hiied Kundas, Palukülas, Pangal, Ebaveres ja mujal, kuhu kavandatakse ärilisi ehitisi.

"Me ei saa leppida sellega, et paik, mida meie vanavanemad ja nende vaarisad on pidanud pühaks ja puutumatuna tuhandeid ja tuhandeid aastaid, mis kannab meie rahva mälu ning tõekspidamisi sellest ajast kuni tänapäevani, hävitatakse kellegi või millegi jõukuse või mugavuse nimel," märkis Varulven. "Kui püha koht on hävitatud, siis ta on hävitatud igaveseks ning seda ei too ega loo enam iial tagasi! Las hiied elada!"

Metsatöll jätkab laulu hiite kaitseks 03.11. Kuressaares, 04.11. Haapsalus ja 11.11. Tallinnas Rock Cafes. Jõhvi kontserdi pilte ja "Koduhiite kaitsel" materjale vt http://www.maavald.ee/koduhiite_kaitsel.html



Maavalla Koda kirjutab:

Kultuuriministeeriumi juurde asutatud looduslike pyhapaikade tööryhm valmistab järgmise aasta alguseks ette arengukava, mille elluviimisel peaksid aastate pärast tuhanded hiied, pyhad puud, kivid, allikad ning ristipuud riikliku kaitse alla pääsema, kirjutas EPLs Ulvar Käärt.

“Yle Eesti on teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pyhapaika, millest kuulub riikliku kaitse alla vaid kuni viiendik,” ytles Maavalla Koja juht Ahto Kaasik, kes on ka yks tööryhma liige. “Ylejäänud pyhapaikade asukohast ja seisundist aga puudub riigil praegu igasugune ylevaade.”

Kaasiku sõnul on sadade ja tuhandete aastate jooksul tekkinud pyhapaikade näol tegemist loodus- ja kultuuriväärtustega, mille riiklik kaitse alla võtmine on vajalik ennekõike seepärast, et neid yha aktiivsemaks muutuva arendustegevuse eest säästa.



Celtic kirjutab:

Kunagi ammustel aegadel olid hiied meie esiisade jaoks tähtsad ja pühad. Hiites käidi ikka ja jälle sest hiied kasvasid jõukohtadel. Jõukohad olid nö. vaimsete kanalite ristumiskohad, kus olid eriti tugevad jõu mõjud füüsilisele maailmale. Seetõttu teati neis kohtades ikka käia ja neid kohti au sees hoida.

Aastasadu tagasi raiuti hiied maha ning asemele ehitati kirikud. Kirikud kasutavad meie esiisade mälestiste jõudu et end ülal hoida. Lähim näide on meil kohe võtta Tõnismäelt, mida vanasti ka Tõnni künkana tunti ning millel vohav hiis oli seostatud kaitsevaim Tõnniga, kes oli koduloomade pudulojuste kaitseja.

Need hiied, mis on veel alles jäänud... kannavad endas sedasama OMA usku, mida väga paljud tänapäeval kardavad. Pole siis ime, et neid hävitada tahetakse... koos nendega hävineks ka eestlane.

ma panin tähele et aina enam ostetakse kokku looduskaitse all olevat maad, kas siis tõesti tahame hävitatada seda ainsat asja mis on meile väärtuslik??? Mis oli meie eesiisadele kallis ja tähtis????

Vaata, sellega on nii, et seda esiisade värtust ja ajalugu ja kultuuripärandit vms ei saa mõõta rahas, küll aga saab looduskaitseliste maade abil leiutada igast kavalaid skeeme, nagu elu näitab, mistõttu on võimalik ka reaalse raha kokkuajamine, mida saab mõõta nt selles, mittu Hummerit või viimase klassi bemarit selle eest saab. Ühiskond on haige, mis parata.
Looduskaitselisetl aladel on ka tihti nii, et ostetakse maa sinna ja siis hakatakse vinguma, et neil ei lasta arendada ega oma vaba tahet oma eramaal rakendada, ega ka miljonite eest metsa maha võtta vms, sest mingid piirangud on peal, sellele enne nagu ei mõeldud. Ja siis hakatakse otsima inimesi, keda saaks piisavalt mõjutada, et saada omale vajalik luba, sest kaitsealadel käib asi enamasti kaitseala valitseja loaga. Ja nii kerkivadki maastikku mittesobivad palkvillad suurte kiviaedade ja kolme dobermanniga sees. Ja kohalikud endiselt virelevad, et saada luba, et oma metsast talveks küttepuud teha.

Pikk jutt lühidalt: Me looduskaitseseadused on tõsiselt puudulikud ja auklikud (osalt tänu härra 'elagu metsamehed' Reiljanile (isiklik arvamus)) ning see võimaldab osavamatel sellekaudu raha teenida (sest 'öko' ja 'looduslik' müüvad tänapäeval hästi, ning kus olekski puhtam loodus, kui mitte kaitstaval maal). Kuid nagu me teame, on Eestis rahajumala kummardamine varsti juba usundi staatuses. Vähemalt selline mulje jääb.

Vabandan, et oli offtopic. Ise olen hiite kaitse poolt, loomulikult ja on väga tänuväärne, et rahvas on midagi ka ise hakanud ette võtma, mitte ei jäta olulisi asju poliitikute otsustada.

Muudetud: 6-11-06 kell 08:55:07 elis

Tsitaat:Algselt postitas: elis
Vabandan, et oli offtopic. Ise olen hiite kaitse poolt, loomulikult ja on väga tänuväärne, et rahvas on midagi ka ise hakanud ette võtma, mitte ei jäta olulisi asju poliitikute otsustada.

Palju see rahvas siis ikka ettevõtab. See kõik võib olla näiline. Tühine osa rahvast on iite poolt, enamus kas erapooletud ja hävitamise poolt. Neid erapooletuid on kerge mõjutada, igasuguste materiaalsete väärtustega. Ega neid ei koti ikka need hiied: hiisi nähakse kui mingeid mõtteuid 'ohtlikke' põlispuid ja kivihunnikuid. Vaimseid väärtusi neile küll ei omastata. Teatakse jah midagi, et olid meie esiisadele olulised kohad, aga neid ei koti ka need esiisad ju. Hingelt eestlasi on väga väheseks jäänud, ja need kes end eestlasteks nimetavad on enamus geneetiline kompott eurooplastest ja tont teab kellest veel. Need hiied, mis kuskil riigimaa peal ja muinsuskaitseall on võivad veel säilida, kui keegi nende eest ainult hoolitseks. Need hiied aga mis kuskil eramaal asuvad põhimõtteliselt kunagi hävivad. Osad pole isegi muinsuskaitse all, nii et maa omanikku ei peata põhimõtteliselt miski neid hävitamast ja sinna oma 'öko talu' ehitada.

Muudetud: 6-11-06 kell 15:11:39 Flash

Konkreetne link siia ka: Anna oma hääl looduslike pühapaikade kaitseks, kui tunned, et neid on vaja kaitsta eestlaste kasumiahnuse ja hävitava tegevuse eest.

Riik raiub oma juuri!

Riigikohus tegi sellel nädalal teatavaks otsuse jätta Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kümneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvaüritusi.

Maavalla Koda

Maaülikoolis on nüüd võimalik läbi võtta ka hiite ja ajalooliste looduslike pühapaikade teema.
Et saaksime oma ühist mälu värskendada: oleme ju unustamise ääre peal. Meie Pühajärv, Panga pank, Sinialliku – kõik nad on küll tuntud, aga vähesed teavad, et tegu on ka muistsete hiitega. Ja selliseid paiku on palju. Ja kuidas neid hoida, kust nende kohta teavet saada?

http://www.looduskalender.ee/node/5024

Tsitaat:Algselt postitas elis
Konkreetne link siia ka: Anna oma hääl looduslike pühapaikade kaitseks, kui tunned, et neid on vaja kaitsta eestlaste kasumiahnuse ja hävitava tegevuse eest.

Viimane punkt sääl on häiriv:
Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.

Kohalik on olulisem.
Muidu hävitatakse see viimanegi, mis meil veel on.

Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Riik raiub oma juuri!

Riik ei tee midagi, selle taga on konkreetsed isikud teiste arvelt oma kasu taga ajamas.

P.S.
Kus ja kuidas saab tänapäeval ristimist maha pesta?

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja

Tsitaat:Algselt postitas elis
Konkreetne link siia ka: Anna oma hääl looduslike pühapaikade kaitseks, kui tunned, et neid on vaja kaitsta eestlaste kasumiahnuse ja hävitava tegevuse eest.

Viimane punkt sääl on häiriv:
Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.

Kohalik on olulisem.
Muidu hävitatakse see viimanegi, mis meil veel on.

Siin olen TÄIEGA Nokitsejaga ühel nõul. Eelkõige ikka kohalik kraam ja siis vaatame edasi. See loomulikult ei tähendaks, et läheb kohe kiireks kirikute lõhkumiseks, kuid selle punkti abil (lähtudes eelolevatest kogemsutest võib arvata et nii ONGI) soovitakse saada "tagaust" ka uute ehitiste loomiseks - igasugused sünagoogid, mošeed ja templid mida EI OLE siia vaja - rohkem vähemalt. Ehk siis - kui seda toetada siis ainutl moratooriumi klausliga - ei mingid uusi "võõraid" pühakodasi lähima 100a jooksul. Siis on meil kas mõistus peas või pole meid enam...

Isiklikult arvan, et vajalik film. Loodan, et filmimehed ka oma sõna peavad ja seni kurjamite eest varjul olnud hiied avalikustatud ei saa.

Tsitaat:Filmitegijad otsivad hiite kohta teavet

Hiitest jutustava filmi tegijad ootavad teavet võimalikult eriilmelistest ning hästi säilinud hiiepaikadest.

Rein Marani juhtimisel valmiv film tutvustab hiie tähendust, selle taimekooslusi ja kasvukohatüüpe ning hiitega seotud muresid.

Teatavasti seisab looduslike pühapaikade üle-eestiline uuring alles ees ning u­urijatel on värskeid andmeid vaid väikesest osast pühapaikadest. Filmi sobivate kohtade leidmist raskendab seegi, et inimtegevusest rikkumata ning heas korras hiiepaigad on muutunud haruldaseks.

Ajalooline hiiepaik võib asuda tasandikul, kõrgendikul, orus, jõe- või soosaarel. Kasvukohast tingituna võib hiiemetsaks olla tammik, kuusik, männik, kaasik, saarik, lepik või mõne muu puuliigi enamusega mets. Hiie määratlemisel on aluseks ajaloolised suulised või kirjalikud andmed, näiteks pärimus, kaardid ja muu säärane.

Filmi valmistajad võtavad kindlasti arvesse pühapaikade turvalisust. Seni veel kaitse alla võtmata, tundliku taimekooslusega või ka haruldaste liikide pesitsuskohaks olevaid pühapaiku on küll kavas näidata, kuid nende asukohta ei avaldata. Ikka selleks, et aardekütid või liiga suur huviliste hulk ei ohustaks võimalikke elma- ja loona- ehk kultuuri- ja loodusväärtusi.

Esialgse kava järgi peaks Rein Marani ning Hiite Maja sihtasutuse koostöös valmiv film jõudma vaataja ette järgmise aasta algul.

Kui teil on andmeid huvipakkuvatest hiitest, siis palun kirjutage neist aadressil koda@maavald.ee või Hiite Maja, postkast 136, 51004 Tartu.

Allikas: Sakala

Jutuajamine Ahto Kaasikuga Maavalla Kojast: http://www.postimees.ee/3199975/ahto-kaa...unustamine

Kõige rohkem ohustab hiisi ja muid pühapaiku unustusse vajumine.

Riik on palju altim panustama kristlike kirikute remonti kui maausuga seotud paikade kaardistamisse.
/Minu oma märkus: kuigi kaardistamine võib pühapaikadesse kohale tuua kristlasi jm muid kahtlasi tegelasi, on nendest veel hullem täielik unustus. Ka mina meenutan siinkohal Neil Gaimani raamatut "Ameerika jumalad"./
Jaapanis on väga hästi osatud šintoismi hoida ja kasutada oma riigi ja inimeste hüvanguks, andes riigile ja kultuurile selgelt nähtava oma näo ja meelelaadi. Eestis oleks pmst võimalik asja ka umbes nii korraldada väga hea tahtmise juures, sest meil on alles mälestus pühapaikadest (ja ka veel elusolev või varjusurmast elluärganud kasutamine) - mujal Euroopas on need üldiselt juba ammu kadunud, ka Soomes on kristlus puhtama töö teinud kui Eestis. Eestis on mida hoida.
/Nüüd veel puhtalt minu märkus: kui kedagi huvitab kristluse suurem mõju Soomes, siis lugegu Aleksis Kivi "Seitset venda". 1800ndatel oli soome maainimene suht tõsimeelne kristlane, samal ajal kuieestlane käis kirikus pigem ennast näitamas ja teisi vaatamas ning usku võeti kerge huumoriga. No muidugi oli erandeid ka./

Tsitaat:Igaüks saab küsida eakatelt sugulastelt ja tuttavatelt pühapaikade kohta. Kas sinu kodukohas oli/on mõni looduslik pühapaik – hiis, püha allikas, ohvrikivi, püha puu, ristipuu jms. Milliseid pärimusi ja lugusid veel pühapaiga kohta kõneldud on jne?Aadressilt hiiepaik.ee leiab pühapaigast teatamise ankeedi.

Hiiepaik otsib ka vabatahtlikke, kes aitaksid piirkondades vabatahtlikke juhendada ja tööd korraldada.

Lisaks kodulehele on Hiiepaigal ka näoraamatu leht facebook.com/hiiepaik, kus vahendatakse uudiseid ja üleskutseid. Youtube` Hiiepaiga lehele lisanduvad tasapisi filmid looduslikest pühapaikadest.

Just lugesin Geopatogeensete tsoonide teemast üle postitust 10.
Meie esivanemad suhtusid väga suure austusega selliste paikade pühasse puutumatusse ja hoolitsesid nende terviklikkuse eest. Seega on ka meie otsene kohus välja selgitada, hoida ja jätta tulevastele põlvkondadele need kohad puutumatutena ja mitte kaotada nende imepärast tervendavat väge.

Artiklis mainitud ka Esku kabelit Lääne-Virumaal Võsu lähistel metsas. Kabel on suhteliselt neutraalse geoaktiivsusega, ent tõeline iidne püha hiis asub hoopis praeguse hoone taga surnuaia puude all.
Hiljem selgus huvitav tõsiasi, et iidsetel aegadel oli see koht olnud pärimuslik paganausu templi asupaik.

Eelkristlikel aegadel põhines inimeste kohavalikugeenius ehk hinnang puhtal kujul füüsilisel ja hingelisel tunnetusel. Tolleaegsete inimeste looduselähedus võimaldas anda õigeid otsustusi ühe või teise paiga eluterve või siis vastupidi ebasoodsa mõju kohta. Nõnda tekkisidki „pühad kohad“, allikad „tervendava“ veega, raviomadustega puud, jne.
Hiite säilitamine on inimeste hinge-ja vaimujõu püsimiseks olulise tähtsusega.

Riigikogus taaselustati looduslike pühapaikade toetusrühm, mille eesmärk on tagada meie hiite ja muude pühapaikade säilimine.

„Veel eelmisel kuul tuli ilmsiks, et muinsuskaitse all olevas Unipiha hiiepaigas Tartumaal tehti metsafirma poolt lageraie, kuigi tegu on pühapaigaga. Kui me ei taha, et pühapaigad kui meie rahvakultuuri oluline osa unustamise tõttu häviks, tuleb need kaardistada ja neid hoida. Siis jõuab oluline info ka raie- ning kaevanduslubade väljastajate, kohalike omavalitsuste, maaomanikeni ja teisteni, kelle otsused võivad pühapaiku ja nende säilimist mõjutada,“ selgitas looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Lauri Luik.

„Eestis arvatakse olevat mitu tuhat kaardistamata looduslikku pühapaika, suurem osa neist Põhja-Eestis. Kuni pool pühapaikadest võivad olla unustus- ja hävimisohus, kui uurimistöös ning riiklikus kaitses kiiremas korras kokku ei lepita. Niikaua kui maaomanikud ja ettevõtjad ei tea, kus pühapaigad asuvad, saavad need kannatada ka teadmatusest,“ lisas Luik.

Ühenduse koostööpartneriteks on Eesti omausulisi ühendav Maavalla koda, Muinsuskaitseamet, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja vabatahtlike koostööring Hiiepaik.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=71636087

(05-06-2015 17:10 )isemaag Kirjutas:  Unipiha vallas Tartumaal asub Kopsumägi. Sel liivast künkal võib olla paljajalu lumel seismas, külm ei hakka.
Mida see kaardistamine avitab? Leidke nende vallavalitsejate nimed ja aadressid, kel pole sooja ega külma, pange avalikult nähtavaks kes ja milline vallitseja otsustas valla kasuks ja enda pribõli kasuks. Jõu vastu leidub muu jõud.

Metsateatisi, mis lubab raieid teha, kinnitab ikkagi keskkonnaamet. Ja enamasti tulevad lubavad otsused teadmatusest või ükskõiksusest.

(23-05-2015 11:25 )Marina Kirjutas:  Kõige rohkem ohustab hiisi ja muid pühapaiku unustusse vajumine.

Igaüks saab küsida eakatelt sugulastelt ja tuttavatelt pühapaikade kohta. Kas sinu kodukohas oli/on mõni looduslik pühapaik – hiis, püha allikas, ohvrikivi, püha puu, ristipuu jms. Milliseid pärimusi ja lugusid veel pühapaiga kohta kõneldud on jne?Aadressilt hiiepaik.ee leiab pühapaigast teatamise ankeedi.

Lugesin just, et Põlvast mõni kilomeeter Värska poole saeti sel kevadel maha Valgõpalo ristimets ja väheke edasi ristimets Partsi-Peri teeristis.

Valgõpalos jättis metsaraiuja püsti ühe ristipuu (oli 32 puud) ja Partsil kolmest puust kaks üksikut muidu lagedale langile. Mõlemad ristimetsad on pühapaikade andmebaasis aastast 2012 ja ka Maa-ameti uue ristipuude kaardi peal.

Vabanduseks öeldi, et ei taibatud enne metsa mahavõtmist andmebaasidest kontrollida, kas seal ristipuid kasvab.

http://eestielu.delfi.ee/polvamaa/elu/po...d=74504735

Sõidan sellest Partsi-Peri kunagisest metsatukast iga päev mööda ja vaatan neid - kahte väärikat puud , mis nüüd jäätud tormide meelevalda.....-Kurb!

(05-06-2015 17:48 )Anonymous Kirjutas:  

(05-06-2015 17:10 )isemaag Kirjutas:  Unipiha vallas Tartumaal asub Kopsumägi. Sel liivast künkal võib olla paljajalu lumel seismas, külm ei hakka.
Mida see kaardistamine avitab? Leidke nende vallavalitsejate nimed ja aadressid, kel pole sooja ega külma, pange avalikult nähtavaks kes ja milline vallitseja otsustas valla kasuks ja enda pribõli kasuks. Jõu vastu leidub muu jõud.

Metsateatisi, mis lubab raieid teha, kinnitab ikkagi keskkonnaamet. Ja enamasti tulevad lubavad otsused teadmatusest või ükskõiksusest.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Teemale upaupa. Ses möödunud talves on kogu kooslust räigelt hävitatud, Kopsumäe päris tipp on masinaratastega segi pööratud. Tõsiküll, tormist murdunud tüved on tõstetud kaugemale ära, kuid masinaga mitte iial poleks tohtinud sinna turnida, no on ikka mõistusest haiged olevused kes nii tegid. Kas keegi ametnike liinis olija teab, mida sääl kohal kavatsetakse? Googlemapi link: https://www.google.com/maps/place/Kopsum...4?hl=et-EE Nii segi pööratud et varem sääl mitteolnu ei leia kuidagi ka täpse juhatamise peale mitte.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Niisiis: Kambja valla suurepärastele valitsejatele saatsin teatise, samas päevas keegi neist helistas ja talle seletasin mis värk on. Tundus et ta sai aru küll. Rääkis et RMK on kõik õigused saanud majandada ja vallavalitsus ei saa neid keelata. Oli neile minu kirja edasi saatnud. Kopeerin tolle teksti siia, ei minul pole häbeneda midagi ses kohas, veidi vähem kui kuu aega tagasi: .........................
saatja: Kasselukas <kasselukas@gmail.com>
saaja: vald@kambja.ee
kuupäev: 13. juuni 2017 14:17
teema: Arupäring.
saadetud domeeni poolt: gmail.com
Tere, suurepärased tegelased. Mul on mõni küsimus teie võimule. KAS TE OLETE TEADLIKUD, MIDA ON TEHTUD TEIE VALLAS ASUVAL KOPSUMÄEL JA KAS TEIL ON INFOT, MIDA HAKATAKSE SÄÄL EDASI TEGEMA? Selle künka tipp on masina ratastega segi pööratud, lõunapoolsest küljest on puud hävitatud, selle rüvetusega end ise sidunud isikud ei jää ilma karistuseta. Mul on teile ettepanek korraldada segipööratud maapinna silumine sellesinatse künka tipul, lõunapoolsest küljest hävitatud ring tuleb sulgeda uute istikutega, mõne männihakatise ikka leiate, 3 või 4, mõne tammetõru ikka leiate sinna hulka. See on koht, kus inimesed on käinud oma tervist taastamas, nüüd see enam ei toimi nagu varem. Kui te muidu toime ei tule, korraldage riigihange nende mõne istiku leidmiseks ja ringi taastamiseks, see peab olema suletud. Te ju elate oma maksumaksjate palgal ja teil endil võiks olla huvi, et teid palgal pidajad terved oleksid, on ju lihtsasti teile kõik lahti seletatud.
Vastus on kohustuslik! Kui te polnud teadlikud, siis palun edastage see kiri asjaosalistele. Selliste kohtade rikkumise eest vältimatult tuleb karistus, rikutud ring peab saama suletud uute istikute kaudu et see toimiks jälle.

Mr. Vahur . Kristlaste poolt ära põletada lubatud.

tel. 58382733

Väekad! Juba täna, kell 10:00 - 12:00 Ühismeditatsioon Eesti Metsade Tervendamiseks. (vt. lisaks fb)
Ma ise küll ei mediteeri selle mõtte tavatähenduses, põhiline on siiski inimese olemus, millist sagedust, energiat välja kiirgab. St. Olemine. Mõni saavutab pingsa mediteerimisega teatava näidu, mõni ON (ilma mingit näitu taga ajamata) ja tegutseb, ja elab sellise näitajaga, see selleks, ühinege mõttes meie Hiite ja Metsade kestma jäämiseks. Veel mõjukam kui olete sel ajal Väekohas!

(21-05-2017 06:51 )Tulnukinimene Kirjutas:  Väekad! Juba täna, kell 10:00 - 12:00 Ühismeditatsioon Eesti Metsade Tervendamiseks. (vt. lisaks fb)
Ma ise küll ei mediteeri selle mõtte tavatähenduses, põhiline on siiski inimese olemus, millist sagedust, energiat välja kiirgab. St. Olemine. Mõni saavutab pingsa mediteerimisega teatava näidu, mõni ON (ilma mingit näitu taga ajamata) ja tegutseb, ja elab sellise näitajaga, see selleks, ühinege mõttes meie Hiite ja Metsade kestma jäämiseks. Veel mõjukam kui olete sel ajal Väekohas!

Metsade teema on hetkel väga päevakohane. Kõikide suuremate teede ääres on SUURED lageraie langid. Mõnedele on uut okaspuud istutatud, paljud aga "toodavad" pajuvõsa. Erinevus eestil ja kesk&lääne euroopal on metsade sälimine. Cesari aegadel oli lääne euroopas suured põlislaaned millest läbiminek võttis päevasid! Suured tammemetsad mis on kõik maha raiutud. Nüüd on ainult põldude vahel üksikud puuderibad. Ja seda ka mitte kõikjal. Poolas on olukord parem ja seal on ka suuri metsasid.

26. märts 2018
Arutati uue muinsuskaitseseaduse ja looduslike pühapaikade kaitse teemadel. Ühiselt kinnitati, et looduslikud pühapaigad on oluline ja väärtuslik osa Eesti elukeskkonnast.

Looduslik pühapaik on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu määratluse kohaselt on see looduskaitseala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.
Ajalooliste looduslike pühapaikade teadvustamiseks ja säilitamiseks on Kultuuriministeerium vastu võtnud arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“. Arengukava on kavandatud aastateks 2015 kuni 2020 ning on jätkuks aastatel 2008 kuni 2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile.

Olukord praegu

105 ajaloolisest kihelkonnast 25-s on inventuur tehtud või tegemisel. 32 kihelkonna kohta on rahvapärimuse andmed sisestatud andmekogusse.

Aastatel 2015 kuni 2017 viidi läbi ajaloolise Harjumaa kihelkondade uuring, mis piiritles välitööde käigus 95 pühapaika (21 allikat, 4 heinamaad, 25 hiit, 16 kivi, 23 mäge, 5 puud ja 2 veekogu.

https://www.bioneer.ee/arutelu-uue-muins...e-teemadel