[Anonymous]

Usa teadlased on välja töödelnud aine , mille effekt oli labori-rottidel see ,et pikendas nende elu üle kahekorra, teadlaste sõnul on inimestele süstides seda ainet effekt umbes sama, saavutatakse keskiga 150 aastaselt , asja pühendunud teadlaste sõnul on inimese hävitamis geeni aktiveerimises süüdi hapnik, hapnik on inimesele vajalik ,aga samas on see leping surmaga, hapnik sisaldab inimesele kahjulike aineid, kuid seda hävingu protsessi on võimalik minimaalseslt pidurdada, inimestel on võimalik elada üle 200-aastaseks , ehk isegi 300-aastaseks, ainet on testitud, kuid seda veel avalikult kasutusele ei lasta, miks ???, sellele kommentaare pole.

Allikas:Welt Der Wunder

[Wolfgirl]

Inimeste peal pole veel testitud, sellepärast. Kuid seal on selgesti öelda, et võib suureneda risk haigestuda vähki.

[Thorondor]

See vananemisprotsess ka venib samamoodi. Siis oled 100 aastaselt nagu 40nene ku iseda sütitakse.

[Anonymous]

Algselt postitas: Wolfgirl
Inimeste peal pole veel testitud, sellepärast. Kuid seal on selgesti öelda, et võib suureneda risk haigestuda vähki.

Vähi risk on Hormooniga süstides,see on hoopis teine aine, mis vastab inimese kasvu hormoonile, mis esineb kehas kasvu ajal kõigil meis , kuid kogu jutt on viidatud hoopis teisele ainele mis on tegelikult juba olemas.

[rha]

Algselt postitas: herr der dunkelheit
hapnik sisaldab inimesele kahjulike aineid

Organism on nagu suvaline mehhaaniline seade - see kulub. Sa võid ju seda säästlikult kasutada ja juppe nii palju välja vahetada kui tahad (lisaks veel õlitada värvida, töödelda mida iganes), ent vanaks jäämast see ei päästa. Aga üldiselt kui sellne asi paika peaks siis oleks ilmselt kasulik kohe( ilu)kirurgiat õppima asuda - kindlasti saab puudust olema isikkoosseisust, kes oleks võimeline kõigi nende vananevate, kuluvate ja pidevalt kasvavate (nina, kõrvad jne.) organismiosade turgutamiseks, vahetamiseks ja lõikamiseks.

Ei tea mitut kasvajat, liigesevahetust, mitut komplekti hambaproteeside vahetust 300a vanune inimene oma elujooksul kogeks...
Mis oleks ta nägemine, pärast kõiki neid silmaoperatsioone?

[HadziOgloe]

Krayoni materjalide kohaselt oli Atlantise valitseva klassi eluiga ca. 1000 aastat.
Kõige tähtsam on sealjuures magneetiline tasakaal nii füüsilises inimkehas kui ka peenkehades.
Magneetilise tasakaalu saavutamiseks kasutati "NOORENDAMISE TEMPLEID".

Orjad elasid Atlantises 50-100 aastat vanaks.

Mitmesugused ained, eriti looduslikud (noni ekstraktid jne.) aitavad palju, kuid ei asenda "NOORENDAMISE TEMPLEID".

[Alfar]

Palju siis veel rahvastiiku oleks? Esiteks inimesi sureb vähem. Teiseks, kui eluaeg venitada poole pikemaks, venib ka sigimisperiood poole pikemaks... Ja Paarisaja aastaga on inimkond

[Wolfgirl]

Küll aga toimub vaimsuse kasvuga inimese eluea loomulik pikenemine ja küllap kunagi lähitulevikus elame kõik juba 300-steks loomulikul viisil.

Ega seda välistada ei saagi, sest surm on vajalik "vaimseks" puhkuseks. Tänapäeva inimestel kulub väga palju aega puhkuseks, sest me ei suuda millegagi pidevalt(ilma puhkamata) tegeleda.

[villu]

Surematus võib inimkonnale hukatuslikuks saada, prognoosivad arvutid

Vananemine ja surm pole enamasti asjad, mida me innukalt ootame — ent paradoksaalsel kombel võib vananemine olla evolutsiooni tulemus, mis aitab meil ellu jääda.

“Tänapäeval levinud arusaama kohaselt ei ole surm välja arenenud evolutsiooni käigus,” räägib raamatu “Kuidas saavutada igavene elu — või selle nimel surra” (How to Live Forever — or Die Trying) autor Bryan Appleyard. “Evolutsioon pole huvitatud mitte millestki muust kui meie paljundamisest. Meie geenid on häälestatud meid väga hästi kaitsma, ütleme, kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Pärast seda ei huvita meie saatus neid kröömigi ning meie seisund hakkab manduma.”

Ent Martinsi simulatsioonid — sisuliselt täpid ruudukujulisel maastikul, mis kujutasid kaht “konkureerivat” tsivilisatsiooni, millest ühe esindajad on surelikud, teised surematud — paistsid tõestavat, et vananemine võib osutuda kasulikuks.

“Liik, mis vananeb, võib surematud konkurendid välja suretada,” kirjutab Martins. “Taoline pealtnäha vastuoluline tulemus johtub n-ö tagasilõikamisest (ingl pruning), mida põhjustab vanemate isendite suremine. Kui toimuvad muutused ja mutatsioonid, kohaneb iga järgmine põlvkond tingimustega veidi paremini.”

Kui inimesed peaksid kunagi saavutama surematuse — nagu ennustavad “futuroloogid” nagu Ray Kurzweil —, võivad meid viimaks välja suretada konkureerivad liigi, kellel on olnud suremise ja vananemise “eelis”.

Sõltuvalt tarkvarasse tehtud ülinappidest muudatustest käitusid Martinsi raalmudelid väga erinevalt — alguses oli ilmne eelis “surematul” liigil (mille esindajad surid vaid siis, kui nad “tapeti” või kui nad õnnetusjuhtumites hukkusid).

Sedamööda aga, kuidas mudelisse lisandus juhuslikke elemente — nagu mutatsioonid —, muutusid edukamaks asurkonnad, mis end vananemise kaudu “tagasi lõikasid”.

“Vananeval liigil ilmneb selge eelis kiiremaks kohanemiseks,” selgitab Martins, “ning see kohanemisvõime kompenseerib mingil viisil osa surma laastavatest mõjudest.”

Ehkki Martinsi simulatsioonid on üksikasjalised, pole nende keerukus võrreldav reaalse maailma omaga; pealegi toimuvad muutused mudelis “kiiremini”. Ta rõhutab vajadust edasiste uuringute järele, kuid oletab samas, et maailmas, mida valitseb juhus, võib vananeval liigil olla ellujäämiseelis, mis kompenseerib vanadussuremust ja võib pikas perspektiivis kaasa tuua mittevananevate liikide hääbumise.

Martinsi hüpotees aitab tema sõnul selgitada vananemise paradoksi, näitlikustades samas seda, kuidas me ei mõista ikka veel kõiki muutumise ja juhuslike šansside tagajärgi süsteemis, mis on sedavõrd keeruline nagu meid ümbritsev loodus.

Inimeste jaoks võivad mutatsioonide ja hea füüsilise vormi asemel osutuda määravaks aga hoopis tehnoloogilised muudatused ja uute teadmiste omandamine.

Ka Appleyard avaldab arvamust, et päris maailmas kujuneksid stsenaariumid tõenäoliselt teistsugusteks: “Ma kahtlustan, et surematuse kõige suuremaks miinuseks on asjaolu, et see toob kaasa piiritu tülpimuse — üks hea põhjus suremiseks on tõik, et inimestel saab iseendaks-olemisest siiber.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/surema...4&l=fplead

[alisoman]

Ah et saab siiber? Ehk saabki, aga kes keelab kehaosi vahetada? Arvan, et 500 aasta jooksul vahetatakse juba ajugi, kui on soovi! Miks ei saaks surematud muteerunud geenegi vahetada? Iseasi muidugi see, et olles noor ja terve, t'a'ies j'o'us, sa ei tahagi ju sellisena surra - milleks ometi? Ruumipuudus? Kosmoses ruumi enam kui piisavalt, ressursse samuti. Iseasi, et nooruselliksiire otsitud aastatuhandeid ja edutult ning kapitalismgi kui kord EI soodusta ehtsaid vananemise aluste uuringuid!

[hulkuv hing]

Krayoni materjalide kohaselt oli Atlantise valitseva klassi eluiga ca. 1000 aastat.
Kõige tähtsam on sealjuures magneetiline tasakaal nii füüsilises inimkehas kui ka peenkehades.
Magneetilise tasakaalu saavutamiseks kasutati "NOORENDAMISE TEMPLEID".

Orjad elasid Atlantises 50-100 aastat vanaks.

Ka nüüd võib juhtuda, et pikaealisus tagatakse vaid teatud klassile. Ülejäänud kärvaku, nagu oskavad. Piibelgi jutustab vaid 144 000-st väljavalitust, kuid kristlased pole veel tunnistanud võimalust, et vaid need 144 000 saavad pika elu. Meie rahustamiseks pajatavad näiteks jehoovatunnistajad, et peale viimset madinat saavad surematuks kõik, kes selle üle elasid. Kuid siin tekib jälle küsimus - äkki neid üleelanuid saabki olema vaid 144 000 ning ülejäänud lüüakse viimseni maha? Võibolla "jumalatel" ongi vaja vaid 144 000 inimest, et aretada endale uus, loodetavasti kuulekam ja kergemini juhitav orjarass?

[tapsix]

Võib ju olla,et nad(jumalad,peremehed,süsteemihaldurid jne.) on juba tellinud "The DOMAINI" käest homo sapiensi vol.8 . Tundub siiski et selline asjade käik praegusel hetkel pole reaalne, sest "Domeen" tundub endiselt tegutsevat. Kui nad oleksid jehat teinud, siis David Icke ei tegutseks enam. Kontrollisin järele: kodukas on endiselt täitsa olemas.
Öeldakse, et tahtmine on taevariik. Siis tahaks aga võimalikult kaua vegeteerida siin vanglaplaneedil. Kas see peaks olema eesmärk omaette? Tegelikult tahaksid seda ka süsteemihaldurid - neil ju kasud sees.
Tegelikult tahaks teada, kas me oleme siin vangid või orjad?
Kui nüüd jälle natuke utreerida, siis "RA sarkofaagis" oleks võimalik vegeteerida päris kaua, iseküsimus millal igav hakkab.
TRIOMED KOMPAKTIL on režiim nr.6 - NOORUS. Pole veel jõudnud märgata, et eluiga nüüd hüppeliselt oleks pikenenud, sellest võiks rääkida nii 50 aasta pärast, kui viitsite niikaua oodata.

Päikest.

[alisoman]

Kas oleme siin planeedil vangid v'o'i orjad? Ilmselt nii seda kui teist, sest tunduvalt enam kui pool meie tsivilisatsioonist EI TAHA meie jumaldatud kapitalismist loobuda. Selles on aga PARATAMATULT JA IGA SELLE LIIGE vang, sageli ka ori. V'o'imurid on oma v'o'imu orjalikud tallalakkujad jne. Eks taolised tegelased peavad ISE veenduma selliste sihtide idiootlikkuses ja selles, et ei tasu seda tahta, muu kahjuks ei aita!

[Minaelan]

Vaidlus inimeste surelikkuse üle kogub hoogu.

"Newman lisas, et pärast 1950. aastaid sündinute seas väheneb suremusrisk kõrges eas oluliselt vähem. Samuti on efekt nõrgem riikides, kus väljastatakse rohkem sünni- ja surmatunnistusi. "Miks peaks sõltuma inimeste eluiga bürokraatidest rohkem kui alusbioloogiast?" küsis järeldoktor retooriliselt. Nõnda nentis ta, et enne otseselt vanusega seotud biomarkeri leidmist seisavad inimeste maksimaalset eluiga leida üritavad uuringud savijalgadel.

Kenneth Wachteri uurimust selle ilmumise järel kritiseerinud Stuart Olshansky, Illinois' ülikooli biodemograafia ja gerantoloogia professori sõnul tõuseks hoopis rohkem noorematele vanuritele keskendumine. "Pigem tuleks välja nuputada, miks alla 100-aastased surevad ja töötada nende elukvaliteeti tõstvate ravimite loomisega. Tähtis on, kui tervena inimesed oma elu lõpuni elavad," laiendas Olshansky.

Praegu elab maailmas ligikaudu 500 000 enam kui saja-aastast. "

https://novaator.err.ee/887679/vaidlus-i...ogub-hoogu

[Lynx Titan]

On kahte liiki. Vananematud ja surematud.

Vananematud on vangid ja surematud orjad.

Vananematu võib surra aga surematul sellist võimalust ei ole.
Selle eest võib ta vananeda.

[Pohlatohlakas]

On olemas taimi, milles sisalduvaid ained võimaldavad aktiveerida DNA telomeraasi - näiteks õiekas konnatatar (Polygonum multiflorum) ja hiina hundihammas (Astragalus membranaceous). DNA telomeeride lühenemine järjestikuste replikatsioonitsüklite käigus on üks põhilistest füüsilise ihu vananemise mehhanismidest ja telomeeride pikendamisega saab vananemise protsessi pidurdada (lühiajalises perspektiivis osalt isegi tagasi pöörata). Oksüdatiivse stressi kahjustuste akumuleerumine on samuti üks põhimehhanisme, selle vastu aitab näiteks resveratrool, mida samuti leidub hulgas taimedes. Üks mehhanismidest on zombie-rakkude kuhjumine, mille vastu aitab fisetiin (leidub maasikates). Neljas vananemise põhimehhanism on mitokondrite kahjustuste akumuleerumine, ka selle vastu on rohtu vitamiinilaadse aine PQQ näol. Abi on ka Jaapani taimest ashitabast. Põhimõtteliselt on neid drooge netipoodidest võimalik tellida, kel huvi, võib proovida.
Tore oleks, kui keegi kodumaiste taimede väe kohta ka midagi pajatada teaks.

[Müstik]

On kahte liiki. Vananematud ja surematud.

Ja millisesse liiki sa liigitad 104 aastase vanaproua, kelle üheks viimseks sooviks oli
et teda arreteeritaks. "Ma olen 104-aastane ja ei ole mitte kunagi seadusega pahuksisse sattunud," kirjutas naine enda sooviks.

Politseinik Kelly Foyle sõnas, et tegemist oli tõenäoliselt kõige vanema inimesega, keda ta on arreteerinud. "Ta naeratas, tal oli lõbus. See sai alguse siis, kui me saime heategevusorganisatsioonilt e-kirja. See on kindlasti kõige veidram palve, mis meile edastatud on!"

https://kroonika.delfi.ee/news/kurioosum...d=85739961

[antiamerikanist]

Miks igavest noorust pole inimestele antud, kuigi vananemisel pole filosoofilis-eksistensiaalses mõttes üldse mingit mõtet? Surm on vajalik, avraamistlikes usundites selleks et siis saab inimene oma maisete (patu)tegude eest tasutud ja läheb kas põrgu või taevasse. Esoteeriliselt võttes on sel ka põhjus, peab reinkarneeruma järgmisesse kehasse et siis mingit uut kogemust või missiooni läbida.
Aga igavene noorus ju ei teeks midagi halba nendele konstruktsioonidele. Pärast seda eluaegset noorust tuleb nagunii surm ja kogemuste suhtes sel mingit tähstust pole, eelmis-eelmises elus ikka ju see läbitud.
Tuleb peale mõte et vananemine on lihtsalt sellepärast et jumalad on liiga auahned ja nartsissistlikud et surelikele mitte ainult igavese elu eliksiiri anda vaid ka eluaegset noorust.

Aeg-ajalt lipsavad meediast läbi uudised et paksude rahakottidega inimesed teevad endale massiliselt endast palju nooremate inimeste vere ülevalamist, tahtes elada kauem ja niiviisi noorust tagastada. Kuigi on ju kohe näha ja teada et see ei toimi, lihtsalt uus rikkade inimeste trend.
Ka ei sobi selleks ka enda veregrupiga samalaadne noor veri, muidu oleksid vastasel juhul juba eelmisel sajandil kõik märganud et selline ümbervalamine annab noorendavat kõrvalmõju.
Aga mis siis kui tegelikult seisneb asi muus ja on lähedamal kui võib arvata...
16. sajandil elas Ungaris aadlidaam nimega Batory. See psühhopaadist naine sai kuulsaks kui kõige suurem naismassmõrvar: valitsejanna tappis 100 kuni 300 noort naist, piinates neid eelnevalt. Legendid (tõsi küll, juba pärast tema karistamist) rääkivat et Batory armastas oma ohvrite verest vanne võtta, lootes sellisel õõvastaval viisil igavesti nooreks jääda.
Transilvaania on teadagi mis müstiline paik, sealt ka Dracula pärit. Eeldan et sealkandis liikusid mingid jutud või koguni kirjalikud artefaktid, mis jutustasid kuidas vere abil noorust säilitada. Kuid vist olid tolleaegsed inimesed neid valesti või ebatäpselt lugenud/ümberkirjutanud. Viimane kord võttis see iidsete teadmiste järeleproovimine eriti võika ja fanaatliku vormi.
Ehk peab keha noorendamiseks nõutav veri inimesele endale kuuluma, kuid olema noor. See tähendab et seda peaks lapsena-noorukina nii 250. grammiste portsjonite kaupa, kord kuus, aasta läbi säilenditesse koguma ja sügavkülmas hoidma mitukümmend aastat, hetkeni kui tuleb tunne et vajalik on nooruse tagastamine. Siinkohas peab üht üksikasja silmas pidama, nimelt peab nooruses mitte kord aastas verd säilitamiseks tasakesi annetama vaid mitu korda, kuna veri uuendub meestel nelja ja naistel kolme aasta vältel. Või siis rikkuda vere uuendamismehhanismi seljaajus, et sinder mõne aja pärast noort verd oma vana vastu ei vahetaks.
Siit ka võib nentida, ehk said vanasti inimesed kõik eelmis(t)e tsivilisatsiooni(de) allikaid tõlgitud ja loetud, lihtsalt neil polnud vajalike vahendeid normaalseks noorenemise läbiviimiseks: polnud süstlaid (vähemalt avalik ajalugu ütleb et polnud), polnud lihtsaid ja effektiivseid sügavkülmutamise viise: vere transportimine Alpi măgede kõrgustikku või Gröönimaale oli aeganõudev, kulukas ja ka ohtlik.

[Malandro]

Piiratud eluiga näitab,et meie eksistentsi eesmärk pole "majanduskasv" vaid hinge areng.10-100 korda pikem eluiga oleks ikka päris ränk kui sa näiteks lapsepõlves ennast vigaseks kukud või pimedaks jääd .Või aastasadu kellegi orjana veeta oleks ka masendav kogemus.Inimeste eluiga on päris mugava pikkusega, saab nii mõndagi kogetud selle ajaga...

[Malandro]

Oh seda hingeonanismi. Ei tea keegi mis ja suuresti see on aga latramist kui palju!

Hiilgad siin jälle oma madalalaubalisusega. Kui midagi konstruktiivset pole öelda siis võiks ju vait olla ,paistad targem välja.

Lihtsustatult seletades on hing elektriline faas inimese magnetväljas mille võnkesagedus/vibratsioon oleneb mõtete kvaliteedist . Selle tunnetamiseks on kahjuks teatud määral vaimset arengut vaja mis sinu puhul tundub stagnatsioonis olevat ...

[Q11]

„...Lihtsustatult seletades on hing elektriline faas inimese magnetväljas mille võnkesagedus/vibratsioon oleneb mõtete kvaliteedist . Selle tunnetamiseks on kahjuks teatud määral vaimset arengut vaja mis sinu puhul tundub stagnatsioonis olevat ...“

Mulle tundub, et neid hinge definitsioone on päris palju.
Kui ta nüüd on „elektriline faas“, siis oleks hing samal pulgal vererõhuga näiteks.
Vererõhk ka muutub emotsioonidest ja ettekujutavatest mõtetest.
Mida tähendab „mõtete kvaliteet“?
Mõte on mõte – „Ma armastan kõiki inimesi“ või „Krt kuidas ma seda Kajakallast vihkan“.
Ehk Malandro peas tekkiks selline arutlus „ no esimene mõte on ju palju parem ja kvaliteetsem kui see teine“
See on lihtsalt kolmas mõte (valija mõte). Ta on täpselt samasugune nagu esimene ja teine.
Ärkamise seisukohast ei oma mõtete „kvaliteet“ mitte mingisugust tähtsust.

[Lorenz]

10-100 korda pikem eluiga oleks ikka päris ränk kui sa näiteks lapsepõlves ennast vigaseks kukud või pimedaks jääd .

Inimesed võivad leida vabaduse oma hinges, kui keha just päris katki pole. Pime olemine ei takista ju automaatselt ilu nägemast, oma vaimusilmas. Kuid jah, eks puudega inimesed vaja tuge ka, kui kogu keha pole maailmaga silmitsi seismiseks saadaval.

[xcad]

Kui ausalt vaadata siis enamus on biorobotid. Töö, kodu, maksud, palga ootamine ja vahel mingid lõbustused mis samuti korduvad. Ehk üksluises elus pole vahet kas elad 30-40 või 100a. See on tänapäeva tsivilisatsioonis üks suurim probleem. Monotoonsus, hallus ja üksluisus. Igal elusolendil on oma elu pikkus, polaarhai saab alles 150a suguküpseks, mõni liblikas elab ainult 1 päeva. Mõlemad aga teevad selles elus enamuse vajalikust. Ehk igavesel noorusel oleks mõtet siis kui oskad seda kasutada. Näiteks maailma uurimiseks milles õpid asju paremini mõistma. Tavamõistes nõid, esoteerik kes seab oma elu ülesandeks maailma kõikide tahkude tundmaõppimise. Nii nähtavad kui nähtamatud tahud. Järsku selliseid meie seas on?

[isemaag]

Sellesinatse teema sihis on olemas harjutused, alustuseks hatha-jooga, ei pea harrastama täies mahus et mõistma hakata, ainult 3 või 4 harjutust igas hommikus. Saab ka kiiremini, ainult kuue nädala vältel ära heita 30 meditsiiniliselt kohustuslikuks tehtud vanuse aastat, kuid siis sõbrad ja muud lähedased hakkavad vaenama täiesti otse. Ei ole hää paista liiga noorena.

[igaviklane]

10-100 korda pikem eluiga oleks ikka päris ränk kui sa näiteks lapsepõlves ennast vigaseks kukud või pimedaks jääd .

Oletame, et on olendid kellel on rohkem erinevaid meeli. Oletame, et nad tajuvad maailma palju mitmekesisemalt kui inimene. See olend mõtleks ilmselt, et inimene on ikka päris ränk olla.