[Anonymous]

Algselt postitas Umbrohi
9(m) on mu jaoks kindlalt hästi tume sinine, 2(m) on kollane, 1(m) on helesinise ja hõbeda vahepealne, 3(n) on punane, 8(m) on pruun, 7(m) on lilla, võibolla kohati türkiis, 4(n) on oranz, 5(m) on roheline, vahel ka indigo, 6(m) on must, null on ringi kujuga.

haha, mul aint 3 ja 4 naissoost

aga jah, mul on see enamvähem nii, kusjuures 11 on naissoost.

Võrdluseks:

1 - valge
2 - must
3 - roheline
4 - kollane
5 - punane
6 - violetne
7 - pruun
8 - sinine
9 - oranž
10 - läbipaistev

Savipats, 0 ja 10 on üks ja sama (10 - vihje ringi sulgumisele, seda nagu iseenesest ei eksisteerikski, 0'i ekvivalent)

Mu numbrid on suht sootud

[Metafor]

Palju õnne, sünesteetikud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Synesthesia
Vorme on palju ja erinevaid.
numbri sünesteesia on üks levinuimaist ning ka natuke küsimärgi all olev vorm.
Värvid pole ka ainsad, millega asju seostatakse, osad sünesteesia vormid on seotud nt. maitse-, lõhna- või tunde-elunditega.
Kuna vormid mida tajutakse on kirkamad inng seotud enamate meeltegruppidega, siis peaks see looma ka väikese eelise asjade mälusse keevitamises.
Enamus sünesteetikuid ei taipagi et nad miskit teistmoodi tajuvad kui ülejäänud, ka kõrges eas austatud inimesed on selle teadmatuse pärast öelnud kukalt sügama panevaid asju publiku ees, ("...ma olen alati mõelnud, kuidas mu õpilased reageerivad mu loengutele, kus värvikad valemid ümber mu pea ja auditooriumi ringi lendlevad jms)

[Andres K]

Huvitav küll.
Kui näiteks numbreid tajutakse värvilisena, siis see on põnev ning võib asjaosalist ennast aidata. Ent ka see on loomulik, et värve tajutakse erinevalt. Ka aurasid nähakse erinevat moodi.

[Anonymous]

Algselt postitas Metavo
Palju õnne, sünesteetikud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Synesthesia.

Võta lingilt punkt lõpust ära

P.S. Mind ei aita see taju küll matemaatikas mitte karvavõrdki Ja ega ma samas neid numbreid kogu aeg värvilisena näe. Ma lihtsalt tean, mis värvi need on.

[Muudetud: 7-18-2010 Mugen]

[Andres K]

Teema lihtsalt on paljude jaoks huvitav. Mis see on, seda on huvitav arutada. Otsese kasusaamisega ei maksa kiirustada, arvan ma.
Ka mõjuvad erinevad nimed isesugusena. Minu jaoks ka värvilistena, meeleolukatena. Aga siit hargneb väga pikk teema.

[Andres K]

Mina näen küll erinevate tämbritega seoses värve. Olgu siis tegemist pillide või lauljatega.
Ent on teisi isikuid, kes väidavad, et erinevad noodi kõrgused või helistikud on ise värvi. Viimast ma mõneti tunnetan.

[Savipats]

Algselt postitas Ares
Mida sa selle all täpsemalt mõtled? Kas otseselt värvide silme ees nägemist (nagu tunnetatakse inimese aurat) või lihtsalt värivide peas tunnetamist, ette kujutamist jne? Seleta täpsemalt, kuna mõned ei pruugi artiklist aru saada.

synthesia on see, et heli kuulmise asemel sa näed erinevate nootide asemel erinevaid värvitoone.. muidugi on võimalik, et sa kuuled ka neid samal ajal.

[Andres K]

Eks see ongi ettekujutamise ja seoste tegemisega seotud.
Näiteks suur viiulite rühm on seostunud sinise tooni ja merega.

[Cassiopeia]

Minu jaoks on igal värvil oma kõla. Iga värv tundub mulle erineva sagedusega suminaga. Ka see on üks sünesteesia vorme, vähemalt ma arvan nii.
Muusikat ma tajun ka erinevate värvide ja vormidena.

[Matrix]

Vahva on teada, et mnusuguseid "napakaid" on kohe jalaga segada. Mul on kah numbrid 1-st 9-ni värvilised ja seda niikaua kuni ma ennast mäletan ning null ja kümme on absoluutselt värvitud
Siit saaks sünesteetikute palati puupüsti täis!

[Volante]

See kui sa lõhna tajudes maitset tunnet või vastupidi on lihtne anatoomia, mingi gaasi sissehingamisel sattuvad selle osakesed ka keelele või vastupidi, samas võib tegu olla lihtsalt mäluga, mõni lõhn tuletab meelde mingit maitset jne.
Muidugi sellised inimesed nagu sünesteetikud (ei osanud enne seda teemat eestikeelset nime pannagi) tõesti eksisteerivad. Ei oska teile kahjuks tõendeid või videomaterjali tuua aga olen kuulnud, et näiteks hiinas on "erilistele" lastele tohutult koole rajatud ja neid "erilisi" lapsi on väga palju kokku kogutud. Selles "loomaaias" kui nii öelda tohib, on siis lapsi kes telekineesi vorme kasutavad (telepaatia, pürokinees jne) ning ka lapsi kes näiteks erinevate elunditega näevad (aju paneb inimesele pildi kokku silmade ja valguse asemel näiteks kõrvade poolt tajutud helidega või hoopis kompimise abil). Samas olen kuulnud et ka kolmanda silma kontrollimisega suudetakse erinevad meeled segada ja selle abil oma tajumisvõimed täiustada, kas poleks tore näiteks kõrvade abil oma ümbrusest pilt vormida?

Kes ka animet vaatab, sellega tuttav on siis soovitan sellist sarja nagu CANAAN, põhitegelane ongi sünesteetik, ta näeb ja tunneb maailma erinevalt, tajub inimesi erinevates värvides ja samuti ta meeled on segatud. Väga põnev, kuid samas lühike sari, seal on ka meelte sünesteesiast räägitud ja annab päris hea ettekujutuse sünesteetikute maailmast

[Danea]

Eile sain teada, et olen eluaeg sünesteetik olnud, ilma, et oleksin teadnud, mis see on Muusikat kuulates näen alati külluslikke ja kogu aeg muutuvaid värve, näen vastavalt muusikale pidevas muutumises kujundeid, tunnen muusika lõhna, maitset ja sageli on ka füüsilisi aistinguid (nt. minoorne muusika tekitab jahedustunde). Armastan väga üksi olla, sest siis on muusikat kuulates tunne, nagu oleksin mingil omapärasel, kirkal ja mõjuval kunstinäitusel, kus väljapanek ei ole staatiline, vaid pidevas väga ilusas muutumises. Juba aastaid tagasi juurdlesin tõsiselt, kas see on plagiaat kui ma maalin kellegi teise tehtud muusikat. Autor on ju tema, mina maalin lihtsalt maha.

[Aurora Blue]

Vahel.. kui silmad kinni on ja sügav lõõgastus tekib, olen kogenud väga tugeva helilise ehmatuse korral ka silme eest valgeks minekut.
Muusikaga on nii, et mulle lausa meeldib seda värviliseks mõtelda, aga kindlate nootidega kindlaid toone siduma pole hakanud, lihtsalt naudin mõttelisi miraaže.
Koorilaulud, mis on väga harmoonilised, mõjuvad alati värvilisena.
Ka nt selline lugu, nagu Imogen Heap'i Hide and Seek teeb seda, aga see harutab end ka igakord teistmoodi lahti.
http://www.youtube.com/watch?v=McDgDlnDX0Y

Vahel viskavad tugevad tundeaistingud teatud värve ette, kuid see on kindlasti juba laialdasem nähtus.

[wordpower]

Üks kõige levinumaid kombinatsioone, mida enamus inimesi on kogenud, on see kui nn teatud muusika kuulamisel tuleb kananahk ihule. See on ka sünesteesia ilming.

[Aurora Blue]

Muusikast tulev vibratsioon mõjub nii... Või naa.

Täna elavat koorilaulu kuulates tundsin ebakõlade juures ebamugavust, nagu kääksutaks viiul kõrva, samas mõni lugu mõjus (eriti enda hääle lisamisel) hoopis nostalgiapisara maiguliselt...

Neid tundeid aga ei oleks vist, kui heli ei vibreeriks meis ja meie vägagi vedelikurohketes rakkudes.

[Nielander]

Avastasin paar aastat tagasi, et mul peaks olema üks väheuuritud sünesteesiavorme.

Avadub see selles, et teatud mälestuste, mõtete, konseptsioonide, raamatute, filmide, inimeste, teemade, tegevuste, jms kaasneb paraleelselt omalaadne mõttepilt. Näen teatud kohti(mingi tänav, maja, piirkond, linn) erinevate nurkade alt, otsekui mu silmad tiirutaksid maapinnast kõrgemal, keskendudes hetkedeks teatud detalidele, värvidele, kujudele...

Kuna selline asi on mul olnud juba nii kaua kui mäletan, siis ma vaevalt enam märkangi seda. Alguses pidasin seda "normaalseks" - et kõigil on nii...
Olen pikalt juurelnud nende mõtete, tegevuste, raamatute, jne seotuse üle nende piirkondadega, aga tulutult - osades olen käinud tuhandeid kordi, osades kord elus. Osadega kaasnevad halvad emotsioonid, teistega head.

[Ch4nt]

Minu jaoks olid algklasside ajal numbritel (ja tähtedel) iseloomud. Rohkem just numbritel. Siis kui liitmist õppisime mõtlesin, et ma pean nüüd hea selle halvaga kokku panema jne... Ja üldse mõtlesin, et kuidas nad koos läbi saaks (erinevad numbrid).

[Mannu]

Sünesteesiast ... kas sünesteetiline maailmapilt on sama objektiivne maailmapilt kui see, mida sünesteetiliseks ei peeta? Asjaolu, et numbrite värvi näevad eri inimesed erinevalt, vt see teema algusepoolsemad postitused, see asjaolu näikse nagu ütlevat, et ei kirjelda objektiivselt.
Siin pisut väljavõtteid Daniel Tammeti "Sündinud sinisel päeval"-raamatust:

Kolmapäevad ja 9d on sinised, ja valjud vaidlevad hääled. 31.01.1979 – ilus kuupäev, enamik selles leiduvaid numbreid on kujult ümarad ja siledad nagu rannakivid. See tuleb sellest, et nad on algarvud: 31, 19, 197, 79, 1979.
Suudan eristada kõiki algarve kuni 9973ni välja nende rannakiviliku omaduse tõttu.
Number 11 on sõbralik ja 5 on vali, kuid 4 on uje ja vaikne – see on minu lemmiknumber … Mõned on suured – 23, 667, 1179; ent teised on väiksed: 6,13,581. Mõned on kaunid, nagu nt 333, mõned aga inetud 289.
117 – nagu pikk ja kondine inimene
1- sätendav ja helevalge, nagu suunaks keegi taskulambi silma
5 – piksekärgatus või vastu kaljut lajatava laine hääl
37 – on klimpjas nagu puder
89 – meenutab langevat lund
Kui korrutan 11-ga, tekib tunne nagu viskaksid numbrid mu peas tirelit.
6- jäävad kõige raskemini meelde. Pisikesed mustad täpid, ilma mingi eristuva kuju või tekstuurita. Nagu pisikesed tühimikud või augud. Kurbus, masendus.
8, 9 – tumedamad numbrid
189 on ilusam kui 116
99 kirjutatud punase või rohelisega, sinise asemel, on inetu ja ärritav
4 – terav, vaikne, uje
3 – ümmargune inimene

Teiselt poolt aga, kuidas ta arvutab, spontaanselt tekkivate sünesteetiliste kujundite abil

Minu lemmiktehe on astendamine. Ruudud (numbri korrutamine iseendaga) on mu peas alati sümmeetrilise kujuga, mis teeb nad eriti ilusaks. Kui ma jagan ühe arvu teisega, siis ma näen peas spiraali, mis roteerib allapoole järjest suuremate koolduvate ja kaarduvate silmustena. Erinevad jagamised tekitavad erineva suurusega spiraale erinevate kaartega.
Arvutamise ajal ei kirjuta ma midagi üles, mul on palju kergem visualiseerida vastust, kasutades selleks sünesteetilisi kujundeid, kui püüda rakendada neid "1 meelde" tehnikaid, mida koolis õpetatakse. Korrutamisel näen kahte numbrit eraldi kujundina. Nende kahe vahele tekkinud ruum loob kolmanda kujundi – õige vastus. See tegevus võtab aega mõne sekundi ja toimub spontaanselt. See on arvutamine ilma mõtlemiseta.

... see näikse viitavat, et sünesteesia abil on võimalik kirjeldada maailma objektiivselt. No mis on veel objektiivsem kui 2x2. Vb lihtsalt igal inimesel on oma objektiivsus, mis on looduse suhtes (matemaatika) objektiivne, aga eri subjektide suhtes mitte.

Veel kujundlikust arvutamisest. Nüüdseks on loodusteadlased leidnud, et paljud loomad ja eriti linnud oskavad mingil määral arvutada, stigatahes saavad aru, kui pesast mõni muna puudu on, ning teavad, milal on kõik pojad uude pessa tassitud. Tõenäoliselt üks raamat, kust selle kohta lugeda võib, on : "Kas me oleme piisavalt nutikad, et taipamaks kui targad on loomad" - umbes nii see pealkiri oli. Mitmel pool veel.
Kui nüüd aga see loomalik kujunditega arvutamine (arvutamine ilma mõtlemata) võtta kätte ja edasi arendada, siis ilmselt saabki DanielTammetliku täppisarvutusoskuse ??????????????????? Kui pole vahele pistetud seda Lendaja meelt ehk ratsionaalset mõtlemist???????????????????????? Mitte, et ses ratsionaalses mõtlemises midagi halba oleks, vaid et oleks vahelduseks midagi muud ka. Ilus ju kui maailm on ikka tõesti värviline

Avastasin paar aastat tagasi, et mul peaks olema üks väheuuritud sünesteesiavorme.
/.../

Noh, ma ise seletan oma kohtade "iseloomu" nägemist ka sünesteesiaga. Iga koht on nagu erinev inimene, ja mul on nende seltsis väga huvitav olla

Olen minagi numbreid lapsena inimesteks joonistanud ning huviga telefoniraamatu numbrite osa uurinud. Ükskord kohtasin ühte kohutavalt ilusat neljakohalist numbrit, kirjutasin ta üles, kuid kaotasin ära. Nüüd enam ei mäletagi Kogu aeg ma ei ole sellises seisus, et näen ilu numbrites, või koledust. Mediteerides ükskord sain ka mingi hädise algarvude nägemuse, et algarvud on "tühjad", kordarvud sidemetega ja hargnevad.
Arvutaja olen ma keskmisest kehvem.
Daniel Tammet algarvudest:

Algarvud on siledapinnalised, kordarvud sõmerjad ja vähem eristatavad. Algarvud tekitavad tundetulva pea esiküljel, nagu äkiline nõelte või orade torge.

[Mannu]

Päris palju sünesteetikute maailmanägemiskirjeldusi on Valdur Mikita raamatus "Mikita keeleaabits". Ta on ise ka ilmselt kergelt sünesteetik ja tunneb huvi selle nähtuse vastu.
Näiteks kitjutab üks sünesteetik:

Minu jaoks on kõikidel asjadel kogu aeg olnud oma kindel värv. Värvilised on näiteks tähed, sõnad, inimeste nimed, numbrid, geomeetrilised kujundid, lõhnad, maitsed, emotsioonid ja isegi puudutused.

Teadlased seletavad sünesteesiat sellega, et aju eri osad, mis on vastu võtnud erinevatest meeleelunditest pärit infot, seostavad neid omavahel ebatüüpiliselt. On arvatud, et vastsündinud on kõik sünesteetikud ja et alles hiljem inimene õpib ära, et värv käib ainult esemete juurde ja mitte helide juurde. Või siis ei õpi. Ma ei mäleta, kust ma seda lugesin, aga veidike meenutab see Castaneda maailma kokkupaneku punkti-teooriat. Ning ka seda, et Castanedagi rääkis, et laps õpib maailma nägema, sellisena nagu me seda kollektiivselt normaalseks peame. Algselt on maailm määramatu, omaolemuselt tühi nagu ütlevad budistid.