Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Inimene, maailm ja energiakriis
#1
Niisiis, meile ammuteada küsimus, mis saab kui fossiilkütuse varud hakkavad lõppema? Millised oleksid võimalikud arengustsenaariumid meie planeedil?
Kuivõrd realistlik on fosiilkütuste asendamine bioenergia, vesinikkütuse, gaaskütuse, tuuleenergia, elektriakude, vms energiaga? Palju meie elu muutub? Kuhu suunas? Kui kalliks, kui võimatuks? Kas olukord muutub lootusetumaks või leitakse bensiini asemele näiteks samaväärne kütuse- või energialiik? Või leiutatakse täiesti uuel põhimõttel liikur? Või hoopis antigravitatsiooniseade?

Kellele on kriis kasulik, kellele kahjulik?

Mida arvate?
Vasta
#2
Kuivõrd realistlik???
No ma arvan et kui maapõu tühi... küll see siis kõigi jaoks reaalseks muutub Laugh

jääb üle vaid oodata ZPM-ide kasutusele võttu. taaskord stringiteoorias äraootaval seisukohal...
Vasta
#3
Minu arust on natuke liiga optimistlik arvata, et üha enam kasvavat energiavajadust suudaksid ära rahuldada erinevad alternatiivsed energiaallikad. Jah, suured päikesepaneelid, vesiveskid, käärivad sõnnikuhunnikud ja tuulegeneraatorid toidavad ära ühe (või paar) majapidamise, kuid linnadest (rääkimata riikidest, rahvastest) ei saa juttugi olla. Heal juhul katavad praegused alternatiivenergiaallikad 1% inimeste energiavajadusest. Mis siis ikka teha. On 2 võimalust: kas vähendada inimkonna energiatarbimine nulli lähedale (võimatu!!!) või leida uusi energiaallikaid ja -liike. Ühe perspektiivika energiaallikana tuleks kindlasti vaadata tuumaenergiat, olgu see kui tahes ohtlik. Minu arvates tuleks uute energialiikide (allikate) otsingul rohkem vaadata mikromaailmasse kuna makromaailma energiaallikad ju ammenduvad või ei rahulda inimkonda. Kindlasti on veel olemas energialiike, mida inimkond veel hästi ei tunne ega oska kasutada (nt. magnetväljad). Teadlased (eesotsas oli vist kunagi Tesla) on ju teinud katsetusi ja avastanud uue energialiigi (vist oligi magnetväljade põhine). Ma pole vastavat ala küll eriti uurinud, kuid tekstides nimetatakse seda "free energy" ja "zero point energy" ehk siis tasuta energia kõigile!! Äkki on mujal juba teema olemas. Sellega seoses on tekkinud ka juba vandenõuteooria, et kõik teadlased, kes on nullpunkti energia põhimõtetega tegelenud ning tahtnud neid avaldada, on salapärasel moel kadunud või tagakiusatud. Siit ka vastus küsimusele, kellele on kasulik, et ei leitaks uusi tasuvaid energiaallikaid? Loomulikult nendele, kes praegu vanade energiaallikate põhise energia tootmisega tegelevad. Eestist on täitsa oma näide käepärast võtte - Eesti ainuke monopol Eesti Energia. Kas sellistest vandenõuteooriatest ka tõde välja saab lugeda ei tea. Kuid siiski tasub kaaluda võimalust, et energeetilise arendu piduriteks võivad olla ülemaailmsed energiakontsernid, kes kümne küünega oma kasumiallikast kinni hoiavad!
Vasta
#4
Tegelikult me juba liigume fossiilkütuse täieliku asendamise poole:näiteks saksamaal sõidavad vesinikumootoriga bussid,mingi jaapani autotehas toodab nii vesiku kui ka elektrijõul töötavaid autosid.
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: Armageddon
Tegelikult me juba liigume fossiilkütuse täieliku asendamise poole:näiteks saksamaal sõidavad vesinikumootoriga bussid,mingi jaapani autotehas toodab nii vesiku kui ka elektrijõul töötavaid autosid.
Jah, aga ei elekter ega vesinik lahenda energiaprobleemi - nad pole nn primaarkütused - nende saamiseks tuleb mingit energiat kulutada. Primaarkütustena on meil siiski olemas vaid päikesenergia (salvestunud kujul fossiilkütustena, pidevalt juurdekasvava biomassina, päikesepatareide abil elektrienergiaks muudetav, kaudselt ka tuule- ja hüdroenergia), tuumaenergia (raskete tuumade lõhustumisest ja sinilind-termotuumasüntees), veel tõusu-mõõnaenergia, mis on tegelikult süsteemi Maa-Kuu gravitatiivne ja kineetiline energia. Ja kõik. Kui mitte rääkida asjadest, millest Thoth kirjutas. Aga nende kohta täiendavalt.
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Thoth
Minu arvates tuleks uute energialiikide (allikate) otsingul rohkem vaadata mikromaailmasse kuna makromaailma energiaallikad ju ammenduvad või ei rahulda inimkonda.
Jah ... aga see võib muidugi olla ka ohtlik ... kui tuli osutub nii valusaks, et süttib ka ahi ja kõik, mis selle ümber (vt nt siia).

Tsitaat:Kindlasti on veel olemas energialiike, mida inimkond veel hästi ei tunne ega oska kasutada (nt. magnetväljad).
Sellele vaidleks ettevaatlikult vastu: magnetvälju tunneme juba suht hästi ja iseenesest nad mingi uus ja senikasutamata energiaallikas pole. Küll on neil aga nt oluline roll juhitava termotuumasünteesi teatud skeemide juures (plasma magnetvangistus TOKAMAK-seadmetes).

Tsitaat: ... "free energy" ja "zero point energy" ehk siis tasuta energia kõigile!! Äkki on mujal juba teema olemas.
Veidi on sellest juttu olnud siin.

Muudetud: 22-7-06 kell 13:50:59 Hallucigenia
Vasta
#7
Tegelikult pole ka nn. igiliikur päris utoopia. Küttesüsteemides juba kasutatakse õhusoojuspumpasid, mis toodavad energiat rohkem, kui tarbivad. Praegu kasutatakse kompressori toitmiseks elektrit aga kui toidaksime seadet sama energiaga, mida see toodab, siis vajaksime välist energiat ainult seadme käivitamiseks. Tänapäeval on probleemiks see, et sellise "igiliikuri" võiks küll ehitada aga majanduslikult see ennast ei õigusta. Samas tehnika areneb edasi ja fossiilse kütuse varud vähenevad iga päevaga seega on aja küsimus, millal ka sellise masina ehitamise peale aktiivsemalt mõtlema hakataksewink
Vasta
#8
Meil oli ühes bioloogia õpikus juttu, et juba 200 aastat on toimunud suur ülemaailmne energiakriis, hetkel peaks olema viies energiakriis. Kõigile kriisidele järgnes suur (ligi 70a) paus, mille jooksul tarbiti saadud energia lõplikult. Enne naftat nt oli kasutusel põlevkivi, mis aga lõppes. Tekkis kriis, mille lahendas nafta. Praeguse kriisi peaks lõpetama siiski tuumaenergia. Kuid on selgelt näha kui lollid kõik on. 70% riigist on vanamutid kes pläägutavad ikka veel oma t¹ernobõlist. Samal ajal kui Prantsusmaa saab tuumaenergiast 75% ja hüdroenergiast 10% vajaminevat energiat.
Ma arvan, et inimeste oma rumalus takistab uute energiaallikate kasutuselevõttu. Keegi nt ei vigise nende kaubarongide üle, mis Tallinnas linnas sees praktiliselt sõidavad. On vaid aja küsimus, mil keegi koos rongiga teed ületama asub.
Vasta
#9
"Tegelikult pole ka nn. igiliikur päris utoopia. Küttesüsteemides juba kasutatakse õhusoojuspumpasid, mis toodavad energiat rohkem, kui tarbivad. "
Kust see info pärineb ? Tööpõhimõtet tahaks uurida kuskilt, raske uskuda, et ühte masinasse paned sisse 2 d¾auli ja välja tulevad nad juba kolmekesi.
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Tööpõhimõtet tahaks uurida kuskilt, raske uskuda, et ühte masinasse paned sisse 2 d¾auli ja välja tulevad nad juba kolmekesi.

Midagi võid lugeda siit või siit aga kui rohkem kaevad, leiad kindlasti nii eesti- kui välismaiseid lehti, kus seda paremini seletatakse. Midagi uut selles tegelikult ei ole, sama tööpõhimõttega kuid tunduvalt väiksema võimsusega masin on pea igas kodus olemas ja inimesed nimetavad seda hellitavalt külmkapikswink
Lühidalt - energia jäävuse seadust siin ei rikuta, lihtsalt masin muudab õues oleva jahedama õhu veel jahedamaks ja soojendab selle arvelt tuba ja tegemist pole mitte kuskil laboris töötava imemasinaga vaid juba aastaid reaalselt jaemüügis olevate seadmetega.

Muudetud: 22-7-06 kell 19:47:17 napoleon
Vasta
#11
" mis toodavad energiat rohkem, kui tarbivad. "
Seda nad siiski ei tee sellisel juhul. Tõstab energiat ühest kohast teise lihtsalt.
Või kui teeksid siis keeraks protsessi teistpidi ja masin tarbiks rohkem energiat kui välja annab, muhaha.
Vasta
#12
Seda küll, selleks igiliikur jutumärkides oligi aga see ühest kohast teise tõstmine on piiramatu energiaallikas kuna varem või hiljem läheb sama energia sinna ühte kohta jälle tagasiwink Tõsi, kui sellise masinaga toita suurt elektrijaama, siis võib see probleeme tekitada aga keegi pole öelnud, et tulevikus peab elekter tulema ühest kesksest kohastwink
Vasta
#13
Peatage Maakera!*
Samal ajal kui vaakumist "nullenergia" ammutamine on vägagi küsitav ja juhitava termotuumasünteesini pole pikaajalistestele ponnistustele vaatama jõutud, vedeleb siinsamas meie nina ees praktiliselt ammendamatu energiaallikas. Või täpsemalt jalge all. Maakera kui gigantne hooratas! Ma ei taha teilt ära võtta arvutusrõõmu (me kõik ju armastame füüsikat, eks ole!), seepärast ei hakka ka ette ütlema, kuimitu aastat saaksime oma (inimkonna) energiavajadusi praeguse tarbimise tasemel rahuldadada, kui kuidagi õnnestuks seda energiat kasutada. Ootan teie pakkumisi - kas rehkendate ise või kontakteerute vastuse teadasaamiseks universaalse infoväljaga või saate seda teada veel miskil kolmandal kombel - ühesõnaga, kirjutage siia. Aga, jah, kuidas seda energiat siis ikka kätte saada? Või mis seal siis ikka, kinnitame Maa telje külge generaatori rootori ja elekter muudkui voolab! Üks väike aga siiski on - kuhu kinnitada staator? Paraku üks paha füüsikaseadus (pöördimpulsi elik impulssmomendi jäävuse seadus), keelab süsteemi kui terviku pöörlemisest sellisel viisil energiat ammutada. (Füüsika on üldse palju halbu seadusi, energia jäävuse seadus eelkõige.) Aga kas siis kuidagi mööda ei anna hiilida sellest seadusest? Osutub, et annab. Ja hiilitaksege. Päikese ja Kuu poolt maakoores ja ookeanis tekitatud loodelained muundavad pidevalt Maa pöörelemisenergiat soojuseks. (Aga siin, pange tähele, on mängus Maakera suhtes välised kehad - Kuu ja Päike.) Ja sedavõrd, kuivõrd me tõusu ja mõõna energiat kasutame, võime öelda, et kasutame Maa pöörlemisenergiat. Muidugi vaid ääretut tühist osa sellest.

* aga ärge tehke seda ühe korraga, vaid ikka aegamööda. Et ei juhtuks nagu H.G. Wellsi jutus "Mees, kes võis imesid teha" (The Man Who Could Work Miracles).
Vasta
#14
Nihutan teema üldteemasse, kuna ei ole leidnud arutelu a la "Miks varbad on sõrmedest lühemad ja kas looted haigutavad."
Niisiis on meil järjekordne teema kus on kirjutatud inimkonna tulevikust, vandenõudest, lahedast ja kõigile meeldivast füüsikast ja kus on puudu veel mõni äraeksinud lendav taldrik.

Siiski tahaksin küsida, kuhu jäävad igasugu lahedad variandid ja masinad mille abil saab mõttejõudu füüsiliseks jõuks rakendada?
Vasta
#15
energia hulga pakun kuhugi 1e28 ja 4e29 GJ vahele aga arvutasin väga umbkaudselt ja füüsika/matemaatika on ka pisut roostesSmile Vajadust ei oska hinnata kuna ei tea, palju Maa energiavajadus tänase seisuga on.
Vasta
#16
Tuumauuringutega tegelev rahvusvaheline teaduskonsortsium ITER alustas Lõuna-Prantsusmaal Cadarache’is tegevust ja valis omale juhtkonna.
Kümne aastaga loodetakse välja töötada uut tüüpi keskkonnasõbralik tuumatehnoloogia, mis jäljendab päikesel tekkivat termotuumareaktsiooni.

http://www.etv24.ee/index.php?0562752
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
energia hulga pakun kuhugi 1e28 ja 4e29 GJ vahele aga arvutasin väga umbkaudselt ja füüsika/matemaatika on ka pisut roostesSmile Vajadust ei oska hinnata kuna ei tea, palju Maa energiavajadus tänase seisuga on.
Jah ... numbri sain kah sinna kanti (2.6e29 J), ainult et neid "gigasid" ei tulnud (kasutatud andmed: Maa mass 5.98e24 kg, Maa raadius 6.37e6 m, ööpäeva pikkus 8.64e4 s). Selles tulemuses on suurim lihtsustav eeldus Maakera ühtlane massijaotus, aga üle suurusjärgu vaevalt ka see midagi muudab. Inimkonna praegune energiatarbimine väidetakse olevat 4.39e17 J/yr, mis annaks siis 6e11 muretut aastat - ehk umbes 30...50 korda niikaua, kui möödunud Suurest Paugust. Kui Sul nende gigadega õigus, siis muidugi veelgi palju rohkem.
Vasta
#18
Maa seest ju saadakse soojusenergiat. Majade kütteks nt.
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: zepac
Maa seest ju saadakse soojusenergiat. Majade kütteks nt.
Tänud, zepac! See, näe, ununeski. Aga oluliselt ebatäpsema hinnanguna, võttes Maakera "materjaliks" raua ja keskmiseks sisetemperatuuriks 1000 C (tegelikult on rohkem aga ka mitte üle 10x rohkem), annab kiire hinnang energiahulgaks, mille saaksime Maakera mahajahutamisel 0 C juurde 2.7e30 J!
Ja selle energia kättesaamise probleemid on "vaid" puhttehnilised! Mis ei ütle, et see lihtne või isegi (suures mahus) võimalik oleks.
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: zepac
Maa seest ju saadakse soojusenergiat. Majade kütteks nt.
Tänud, zepac! See, näe, ununeski. Aga oluliselt ebatäpsema hinnanguna, võttes Maakera "materjaliks" raua ja keskmiseks sisetemperatuuriks 1000 C (tegelikult on rohkem aga ka mitte üle 10x rohkem), annab kiire hinnang energiahulgaks, mille saaksime Maakera mahajahutamisel 0 C juurde 2.7e30 J!
Ja selle energia kättesaamise probleemid on "vaid" puhttehnilised! Mis ei ütle, et see lihtne või isegi (suures mahus) võimalik oleks.
See kõik tuletab meelde, et kas need polnud mitte islandlased, kes oma vulkaane elektri ja toasooja saamiseks ei kasutanud?
Vasta
#21
Maasoojus, aastane elektrikulu 4000-5000 krooni! Olles eramaja elanik, tean, et talvel ainuüksi ühe kuuga võib kivisöele või puidule kuluda selline summa. Kusjuures torud, mis soojust ammutavad, ei paigaldata sugugi sügavale- vaid paar meetrit. Loomulikult mida sügavamale minna, seda kõrgemat temperatuuri on võimalik saada. Saadav temperatuur ulatub 30C juurde. Kui mälu ei peta, siis aastaringselt on 2m sügavusel temperatuur 14-17C, stabiilselt. Ka talvel, -30C juures. See annav vaid aimu milline temperatuur maapõues valitseda võib. Maakütte ainus miinus on tehnika hind- ligi 200 000 .- . Kuid tegu on investeeringuga, mis kestab aastakümneid.
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
See kõik tuletab meelde, et kas need polnud mitte islandlased, kes oma vulkaane elektri ja toasooja saamiseks ei kasutanud?

Täiesti õige! See lihtsalt nii ainulaadne paik. Väidetavalt, pidid nad seal apelsine, banaane ja viinamarju kasvatama Smile
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Kui Sul nende gigadega õigus, siis muidugi veelgi palju rohkem.

Vaatasin nüüd uuesti üle - gigadega panin mööda jah, lollid pidid erakordselt leidlikud olema ja nii ma oma leidlikuses sellise pisiasja nagu e-9 nurkkiiruse juures kõrvale jätsinLaugh
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: zepac
Kui mälu ei peta, siis aastaringselt on 2m sügavusel temperatuur 14-17C, stabiilselt. Ka talvel, -30C juures. See annav vaid aimu milline temperatuur maapõues valitseda võib.
Arvan, et siin su mälu siiski petab, reaalne võiks olla võibolla kuhugi 4 kraadi kanti. Mõtlemisaineks veel niipalju, et kui 2m sügavusel nii soe oleks, siis 4m sügavune järv peaks olema isegi talvel piisavalt soe, et ujumas käiawink

Tsitaat:Maakütte ainus miinus on tehnika hind- ligi 200 000 .- . Kuid tegu on investeeringuga, mis kestab aastakümneid.

Räägitakse, et pidavat ka 100 000 hakkama saama aga eks ta sõltub muidugi igasugustest asjaoludest. Tehnikasse aastakümneteks investeerimisega on muidugi nii ja naa - kui mitte homme, siis ülehomme tuleb kindlasti parem ja kaunim ja uus...
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
[b] Maakera kui gigantne hooratas![/i]).

See mõttetera meenutab mulle väga Aristotelese kosmilist mõttelaadi ehk "andke mulle piisava pikkusega kang ja kangi toetuspunkt ning ma liigutan maakera". Heas mõttes Laugh


Aga kui ma õigesti mäletan kas isegi mitte üks Eestimaa kool ei kasutanud soojuse saamiseks Maa siseenergiat (võibolla Võrumaal) ???
(i)
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Vaimne maailm vs füüsiline maailm Balzzar 157 69,552 11-09-2014, 18:32
Viimane postitus: Maokas
  Jumal, inimene ja Saku Rock! zepac 10 4,447 28-08-2006, 09:58
Viimane postitus: encore
  Aidake inimene õigele teele! Hiirekene 10 4,496 22-08-2006, 16:45
Viimane postitus: Kolumats

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat