Ära hüppa vette tundmatus kohas

... eriti, kui see kohta on Ukrainas.
Sobiv uudis lähenevaks supelhooajaks DELFist: Ukraina järvedesse on ilmunud piraajad. Neid sõbralikke kalakesi arvatakse sinna lasknud olevat akvaariumihuvilised, kes olid tüdinenud oma teravhambuliste sõprade pidevast toitmisest ja leidsid, et nood võiksid ka ise enda eest hoolitseda. Hoolitsesidki: esialgu on ära söödud vaid kaks kalameest* aga palju vesirotte, parte ja muid veeelukaid. Meie võime muidugi loota, et Eesti veed on nendele kalakestele elamiseks ja paljunemiseks liiga külmad. Kuniks ühel päeval ...

* joonealune märkus hästi pisikeses kirjas: kalameestest jäi vist siiski (suurem) osa järele

jaa..sellised pisikesed armsad kalad.. Lõuna-Ameerikas on neid vist 16 liiki,
kelledest 4 on inimesele ohtlikud
http://www-personal.umich.edu/~wfink/EEB/pygoskull.jpg

kuid nad ei ole ainsad pingekruvijad Amasoonase jõgedes -
eriti vahva kalapoiss on seal veel kandiru
(karnero), kes ise on küll päris pisike aga verejanu on see-eest suur.
Ta poeb välgukiirusel supleva inimese loomulikesse avadesse ja
pureb end seestpoolt nende seintesse.
Eemaldada saab teda ainult täpsel kirurgilise abiga

ma vist eelistaks piraajat..
söömiskiirus x kalade arv parves

Kui juba kaladest rääkida, siis on igasuguseid huvitavaid akvaariumikalu, kellel on eriti vahvad suured hambad ning nad oskavad neid ka kasutada.. eriti siis, kui asi läheb toitmiseks on nad eriti agarad toidupurgi küljes rippuma ning kui nende toiduobjektiks peaks veel näpp olema, siis on tõesti kohe kuri väga karjas.

PS! sama võib juhtuda ka kilpkonnadega kui nad väga näljased on.. nii, et kartke neid, nende hammustused pole just kõige meeldivamad ja nad on nii lollid (kuid järjekindlad) et ei taha kohe üldse mitte lahti lasta.

need piraajad seal ukrainas võivad mõjuda toiduahelale väga halvasti ,sest kalad on pärit hoopiski teiselt poolkeralt.ja kui need kalad seal paljunema hakkavad siis on raske seda peatada ning teised kalaliigid on ohus

Tsitaat:Algselt postitas: M&M
need piraajad seal ukrainas võivad mõjuda toiduahelale väga halvasti ,sest kalad on pärit hoopiski teiselt poolkeralt.ja kui need kalad seal paljunema hakkavad siis on raske seda peatada ning teised kalaliigid on ohus

Vaevalt neid piraajasid nii palju on ja pealegi küllap kliima hävitab enamuse neist ära ja ülejäänud saavad tänu reostusele või mõnele loomale, kes on toiduahelas kõrgemal kohal, surma.

http://www.epl.ee/artikkel/399027

kas mitte hiljaaegu eestis või lätis ühest tiigist üks neist välja ei kougitud`?

Tsitaat:Algselt postitas: Lenore
Eemaldada saab teda ainult täpsel kirurgilise abiga

ma vist eelistaks piraajat..
söömiskiirus x kalade arv parves

Mina siiski eelistaksin basseini - seal vähemalt tead mis sind varitseb - SOLK

Kuulsin, et ametlikult pole teada ühtegi juhtumit, kus piraajad oleks vees olevat elusat inimest rünnanud. Kõik rünnakud on tehtud juba surnud inimestele. See pidavat olema kindel fakt.

Tsitaat:Algselt postitas: haldjapealik
http://www.epl.ee/artikkel/399027

kas mitte hiljaaegu eestis või lätis ühest tiigist üks neist välja ei kougitud`?

See oli krokodill.

http://www.epl.ee/artikkel/436219

Inda-Nepali piirijões Kalis on viimasel ajal aset leidnud inimeste salapäraseid uppumisi, kes on "tõmmatud vee alla". Asja uurinud bioloog Jeremy Wade on jõudnud järeldusele, et nende juhtumite taga võib olla suurimaid mageveekalu Goonch catfish (Bagarius yarelli), kes on saanud inimliha maitse suhu jõkke visatud põletusmatuste jäänustega maiustades, kellel aga seetõttu ka isu värskemate palade järele tekkinud.

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Inda-Nepali piirijões Kalis on viimasel ajal aset leidnud inimeste salapäraseid uppumisi, kes on "tõmmatud vee alla". Asja uurinud bioloog Jeremy Wade on jõudnud järeldusele, et nende juhtumite taga võib olla suurimaid mageveekalu Goonch catfish (Bagarius yarelli), kes on saanud inimliha maitse suhu jõkke visatud põletusmatuste jäänustega maiustades, kellel aga seetõttu ka isu värskemate palade järele tekkinud.

Loodame, et see kala kuskile Eesti vetesse ei eksi.

Juhuslikult sattus kalavõrkudesse taas üks veider kala.
Daily Mail nimetas kala „tiibade ja hõõguvate silmadega kohutavaks tulnukaks“.

Kes too ahaskoon-harriott aga üldse on? Harriotte, keda ka „rottkaladeks“ (ingl ratfish) kutsutakse, on mitut sorti. Tanneri tabatud liigi esindajaid on nimetatud ka „pikaninalisteks kimäärideks“ (longnose chimaera), „kitsaninalisteks kimäärideks“ (narrownose chimaera), “suurselgroogseteks tontkaladeks“ (bigspine spookfish) ja „konksninalisteks küülikkaladeks“ (bentnose rabbitfish). Ladina keeles on liigi nimeks Harriotta raleighiana.

„Need on kõige ägedamad kalad planeedil,“ kuulutas USA-s Pennsylvania osariigis tegutseva Millersville’i ülikooli bioloogiaprofessor Dominique Didier. „Rottkalad ruulivad!“

Harriotta raleighiana on haikala kauge sugulane. Sarnaselt haidele koosneb ta skelett ainult kõhrest, märkis Didier. Üllataval kombel ei näe too süvamerekala välja sugugi erinev oma 350 kuni 375 miljoni aastat tagasi kivistunud kõukudest.

Rahvusvahelise looduse ja looduvarade kaitse liidu IUCN andmetel leidub harriotte kõigis maailma ookeanides, tavaliselt 380 kuni 2600 meetri sügavuses vees.

http://forte.delfi.ee/news/maa/tulnukas-...d=74015543