Postitused: 2,532
Teemad: 24
Liitus: Apr 2009
16-01-2011, 17:29
(Seda postitust muudeti viimati: 16-01-2011, 17:36 ja muutjaks oli Jõhvikas.)
Nii nagu ei austata meie esivanemate traditsioone, lõhutake perekondi (homo-ja multikultuuri pealetung), nii ei austata ka meie kirja-ja kõnekeelt. Musternäidis on President, kes korraldas konkursi värdsõnade pealetungiks. Väga masendav ja nukker tunne...
Lisaks tahan ära mainida, et mina olen "vana kooli" mees ja ei ole siiani harjunud ja ilmselt ei harjugi ja ei hakka kasutama koma "ja" või "on"-i ees.
Postitused: 3,023
Teemad: 45
Liitus: Jul 2010
(16-01-2011, 17:29 )Jõhvikas Kirjutas: Nii nagu ei austata meie esivanemate traditsioone, lõhutake perekondi (homo-ja multikultuuri pealetung), nii ei austata ka meie kirja-ja kõnekeelt. Musternäidis on President, kes korraldas konkursi värdsõnade pealetungiks. Väga masendav ja nukker tunne...
Lisaks tahan ära mainida, et mina olen "vana kooli" mees ja ei ole siiani harjunud ja ilmselt ei harjugi ja ei hakka kasutama koma "ja" või "on"-i ees.
Täiesti nõus sinuga. Olen siin ka oma sõbraga seda üritust kirunud
nii et vähe pole.
Kus juures automaatselt tuleb meelde kes on Ilves.
Karta on, et meie väike Eesti on juba kümne aasta pärast ajalugu..
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
Igatahes on need eespool toodud uuenduslikud sõnad vastuvõetamatud. Mõni lühemaks tehtud pikk sõna ehk välja arvata.
Kuidas need kasvõi lihtsas tekstis kõlavad, saate ju eestpoolt lugeda! 
Samas meie kuulus keeleteadlane Johannes Aavik arendas ju eesti kirjakeelt näiteks niisuguste eesti inimestele tol ajal täiesti vastuvõetamatute sõnadega nagu:
soome laenud (aare, hetk, häitima, julm, levima, raev, siirduma, tootma, vallutama),
tuletiste (-us, ng- ja mus-liitelised nimisõnad) ja murdesõnadega.
1913 alustas ta tehistüvede loomist, 200 tüvest on praegu kasutusel umbes 40 (nt. embama, evima, laip, laup, lünk, meenutama, mõrv).
Keel on üldiselt isearenev süsteem ja keelt uuendatakse ikka aeg-ajalt. Teisiti lihtsalt ei saa.
Tulevad uued mõisted ja rahvusvahelisi sõnu igalpool kasutada on ka narr, nii võib juhtuda, et tõepoolest eesti keelt polegi enam varsti vaja. Kaob keel, kaob ka rahvus.
Aga loomulikult ei taha ka mina koledaid uusi sõnu eesti keelde. Samas ei taha ka, et inglise keele sõnu kasutatakse teksti sees parema omakeelse sõna puudumise tõttu.
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Postitused: 1,305
Teemad: 24
Liitus: Feb 2006
Mis on seost sellega, et õigesti kirjutades sureb Eesti(kui riik?) juba kümne aastaga välja? Lihtsalt, "mina olen mingi vanakool ja irvitan keelereeglitele?", nii lihtsalt? Vähe rumal pole sellist asja kuulutada?
Siia käib eriti deep mõte või kellegi kunagi elanud prontosauruse mõte, millel puudub tänapäeval igasugune aeg ja/või koht.
Postitused: 11,429
Teemad: 172
Liitus: Apr 2007
Müstik - kui "tehakse"/tuletatakse uus sõna uue välismaise sõna tõlkekes on asi OK.
Iva on selles, et hetkel lihtsalt tuletatakse "sportlikust" huvist sõnu juurde millede
kasutegur on nullilähedane ning mis pealegi ei kõla üldse mitte eesti keelena vaid
mingi nurgataguse murdena. Rahvas tahab uut sõna rahvas selle leiab. Hetkel aga
käib mingi NLiidu taoline lööktöö - uus sõna iga hinna eest. See on absurd ja ohtlik.
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
Eks neid "lööktöösid" tehakse iseenda upitamiseks ja muud midagi.
Kui rahvas kaasa ei lähe, siis ei juhtu midagi.
Aga mulle pulktuhlid ja pikaronid meeldivad! Marunaljakad sõnad!
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Postitused: 3,023
Teemad: 45
Liitus: Jul 2010
16-01-2011, 20:44
(Seda postitust muudeti viimati: 16-01-2011, 23:10 ja muutjaks oli Thorondor.)
(16-01-2011, 18:33 )zepac Kirjutas: Mis on seost sellega, et õigesti kirjutades sureb Eesti(kui riik?) juba kümne aastaga välja? Lihtsalt, "mina olen mingi vanakool ja irvitan keelereeglitele?", nii lihtsalt? Vähe rumal pole sellist asja kuulutada?
Järeldused tee ise
Eesti uus kord:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4054
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
(16-01-2011, 16:10 )päikeseinsener Kirjutas: Ärme hakka palun tähti närima, me saame väga hästi ju aru millest jutt käib!
Ma ei taha olla tähenärija, aga "ärme hakka" on kõike muud kui puhas eesti keel. Eesti keeles on ikkagi "ärme hakkame". Selline sõnakasutus nagu "ärme hakka", "ärme tee" jne. on omane põhja-eestlastele ja on ilmselge soomekeele mõjutusest tulenev. Tänaseks päevaks on selline väljendumine levinud üle terve eesti, kuid kõige sagedamini esineb seda tallinnakesksetes tele- ja raadioprogrammides. Hakkasin sellist häirivat sõnakasutust märkama üheksakümnendate alguses ja iga kord kui ma seda kuulen või loen meenub mulle soomekeelne lausung "ei me mene".
Ärme siis nii teeme.
Aga mulle eesti keel meeldib ja meeldib ta ka sellepärast, et ta areneb ning samas meenub mulle kunagi Kuku raadios esinenud keelemehe (nime ei mäleta) mantra, et kirjavahemärkidele ei peaks liigset tähelepanu pöörama.
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 3,023
Teemad: 45
Liitus: Jul 2010
Püha juurikas küll. Ma räägin ju, et lauset alustame suure tähega ja
iga lause lõppeb "märgiga".
Minu emakeel võib tõesti longata, eriti grammatikas, kuna olen elanud juba pikalt
välismaal, aga ma ei alusta kunagi lauset väikse tähega ja lause
lõppu leian ka mingi märgi.
Mõne inimese kirja peab lugema mitu mitu korda, et üldse midagi aru saada. Kas seda on siis tõesti palju nõutud?
Postitused: 608
Teemad: 18
Liitus: Nov 2010
(17-01-2011, 18:26 )päikeseinsener Kirjutas: Püha juurikas küll. Ma räägin ju, et lauset alustame suure tähega ja
iga lause lõppeb "märgiga". Ma nõustun sinuga, ära saa valesti aru aga tahaks lisada seda, et on ka lause-erandeid, kuhu lõppu ei käi märk (punkt). Nimelt pealkirjade lõppu ei käi punkti!
Vaadates foorumis osasi teemasi, mille pealkirjas on punkt, hakkab häbi.
PS: Et keegi valesti aru ei saaks siis see reegel kehtib ainult punkti [.] kohta. Hüüumärk [!] ja küsimärk [?] on üldjuhul lubatud.
Postitused: 3,023
Teemad: 45
Liitus: Jul 2010
No näed, väga hea et ütlesid seda, panen kohe kõrva taha.
Aga nagu te aru saite vihjasin ma siiski tekstidele..
Postitused: 1,003
Teemad: 52
Liitus: Jun 2007
Lisan siia ühe asja, mille edastasin mõni aeg tagasi ka kolleegidele. Neid asju võiks (lisaks muule) meeles pidada.
NB! Kordan üle ka selle, et eesti keeles on ENNE KOMA ja ALLES SIIS TÜHIK!
EI OLE: Tulin ,et minna.
VAID ON: Tulin, et minna.
Ja enne hüüu- või küsimärki, punkti EI OLE TÜHIK.
EI OLE: Tule jah ! Arvasingi nii .
ON: Tule jah! Arvasingi nii.
VEAOHTLIKKE SÕNU
1) siseriiklik > PAREM: riigisisene
2) ööpäevaringselt > PAREM: ööpäev läbi, kogu ööpäev
3) lepingujärgselt > PAREM: lepingu järgi
4) kõlbulik > PAREM: kõlblik
5) paljulapseline > PAREM: lasterikas (pere)
6) lähme > PAREM: läheme
7) julenud > PAREM: julgenud
8) naases > PAREM: naasis
9) käsen > PAREM: käsin
10) sajakonna > PAREM: sadakonna
11) kümnekonna > PAREM: kümmekonna
12) järelvalve > PAREM: järelevalve
13) kevaditi, suviti, talviti, sügiseti < MITTE: kevadeti, talveti, suveti
14) nüri, mõru ja vilu > MITTE: nürida, mõruda, viluda
15) millessegi, kellessegi, millegagi, kellegagi > MITTE: millegisse, kellegisse, kellegiga
16) õigesti – (See harjutus on õigesti tehtud.); õieti – (Õieti ei teagi, mis see täpsemalt oli.)
17) tänapäeval > PAREM: praegusel ajal, kaasajal
18) hetkel > vaid siis, kui asi on tõesti hetkel; parem kasutada näiteks praegu (... ei oska praegu öelda, mis edasi saab.)
19) mõlemad – jaatavas lauses (Mõlemad olid võidu üle õnnelikud.)
kumbki – eitavas (negat) lauses (Kumbki neist ei olnud võidu üle õnnelik.)
20) läbi > PAREM: kaudu
21) kuskil (tähenduses circa) > PAREM: umbes (Vale: Neid oli kuskil 15 tükki. Õige: Neid oli umbes 15 tükki.)
22) poolt > Eesti keelde on sõna tulnud laenamisest, mis tähendab, et suures osas võib selle ära jätta. HALB: Mängja poolt antud tagasiside. (HEA: Mängja antud tagasiside.) HALB: Teadlaste poolt tehtud uuring. (HEA: Teadlaste korraldatud/tehtud uuring.)
23) ohoh, ahah, eheh > Hüüdsõnade lõpus on üks konsonant.
24) mis tahes (MITTE: mistahes), kas või (MITTE: kasvõi), tere tulemast (MITTE: teretulemast)
KOMA KASUTAMINE
• KUI-lisand
Kui pärast KUI on öeldis, siis kasutame koma. (Ütle mulle ka, kui tuled.)
Öeldise puudumisel KUI ees koma EI OLE! (Viru Rand kui juriidiline isik likvideeritakse.)
KUI ees ei ole koma, kui öeldis on täiend ehk -da lõpp. (Nüüd ei jää muud üle kui esineda.)
• Komata on ka:
Ükskõik kes. Tee nagu tahad. Tee mis tahad.
NUMBRITE KIRJUTAMINE
1920.-1930. aastatel (on lubatud ka 1920.-1930ndatel aastatel)
12. juulil, 4. märtsil (pärast punkti on TÜHIK!)
21-aastane = 21aastane
XIb klassis = 11. b klassis
12 krooni = 12 kr
12,50 = 12 krooni ja 50 senti (Rahasumma märkimisel kasutatakse KOMA, mitte PUNKTI.)
50. sünnipäev = 50. surma-aastapäev = 50 aasta juubel
1000 = tekstis on parem kirjutada sõnadega, võib ka numbriga
NB!
40 000, MITTE: 40 tuhat
500 000, MITTE: 500 tuhat
40 500, MITTE 40 tuhat 500
6000, MITTE 6 tuhat
Neljakohalised numbrid kirjutatakse eesti keeles kokku, st 1000, 2000, 3000, MITTE 1 000, 2 000 või 3 000.
Sadamas on laev turvaline, ent laevu ei ehitata selleks.
Postitused: 513
Teemad: 24
Liitus: Feb 2011
Need veaohtlikud sõnad eriti tekstis ei häirigi, kuigi grammatiliselt õige variant on sobivaim- hoopis häirivam on üldmõisteliste nimisõnade lahkukirjutamine, nt. käterätik asemel käte rätik, või kui pisut "paramalt", tondiuurijad- sellist väljendit kasutame siis, kui me räägime antud fenomeni uurijatest üldiselt, konkreetse hõljuva elemendi jälgijaid hüüame aga tondi uurijaks.
Postitused: 1,631
Teemad: 20
Liitus: Dec 2011
04-03-2012, 09:05
(Seda postitust muudeti viimati: 04-03-2012, 12:00 ja muutjaks oli zen faran.)
Paar märkust (mitte isiklikult võtta )
EFEKT
MATERIAALNE
ORIENTEERUMA
Neid sõnu olen näinud rohkem kui üks kord ja rohkem kui ühe inimese poolt siin foorumis valesti kirjutatuna, nii et riivab juba silma.
Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Postitused: 114
Teemad: 1
Liitus: Jun 2010
Mõttetu on ka sõna, mida enamjaolt kirjutatakse valesti. 
Postitused: 557
Teemad: 10
Liitus: Mar 2010
Mõttetu vôib kirjutada ka Mõtetu. On veel teisigi sônu sarnaseid, kus môlemad versioonid on korralikud.
Postitused: 491
Teemad: 1
Liitus: Jan 2012
Lisan siia oma lemmiku.
Leheneegrid on selle massidesse tampinud.
Ja see on Tere hommiKUSSST või siis viska kust vastu ust
Miks peab igal hommikul teisi inimesi kusetama?? Kui võib öelda tere hommikut.
Postitused: 5,868
Teemad: 183
Liitus: May 2004
(08-01-2013, 08:55 )Foorumlane Kirjutas: Mõttetu vôib kirjutada ka Mõtetu. On veel teisigi sônu sarnaseid, kus môlemad versioonid on korralikud. Ära esita valeväiteid. Mõttetu on olnud aegade algusest saati mõttetu. Pole vaja kirjakeelt solkida.
Keelevara
EKI Keelenõuanne
Samas aga on palju värdsõnu, mis küll ametlikult on lubatud kirjutada kahte moodi, ent kõnes on ilmselgelt kasutatav vaid üks neist vormidest, näiteks lõpeb ja lõppeb.
Tund lõpeb - nii me hääldame
Tund lõppeb - nii mõned sõnavärdjad kirjutavad. Miks?
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=154
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Postitused: 3,465
Teemad: 16
Liitus: Aug 2010
08-01-2013, 10:39
(Seda postitust muudeti viimati: 08-01-2013, 10:44 ja muutjaks oli Mannu.)
(08-01-2013, 10:20 )Celtic Kirjutas: Samas aga on palju värdsõnu, mis küll ametlikult on lubatud kirjutada kahte moodi, ent kõnes on ilmselgelt kasutatav vaid üks neist vormidest, näiteks lõpeb ja lõppeb.
Tund lõpeb - nii me hääldame
Tund lõppeb - nii mõned sõnavärdjad kirjutavad. Miks? Sest Põhja-Eesti rannikumurde alal väljaspool suuri linnasid kasutab vanem kohalik rahvas veel kõnes läbivalt kolmandat väldet. Kahjuks hakkab see nähtus hääbuma. Nagu ka sie, tie, tüö ...
Ei pea murret punnitama kui seda ei valda, aga minu meelest on väga armas, kui inimese kõnest saab aru, kust Eesti otsast ta pärit on. Ja see lõppeb on selle peegeldus kirjas. Üks vähestest lubatutest.
Postitused: 5,868
Teemad: 183
Liitus: May 2004
Iga kord, kui keegi ütleb lõppeb, tekib mul küsimus, et milline lehmadest konkreetselt nüüd lõpnud on.
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Postitused: 33
Teemad: 1
Liitus: Dec 2012
Sa eelistad lõpuseid järelikult
Postitused: 32
Teemad: 0
Liitus: Dec 2012
Mässaja: Miks peab igal hommikul teisi inimesi kusetama?? Kui võib öelda tere hommikut.
Keeleteadlased on eriarvamusel. Aegade jooksul on saanud tervitusest "Tere hommikust aega" lühem "Tere hommikust" ja sellist vormi peetakse korrektseks. http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1712721
Postitused: 3,465
Teemad: 16
Liitus: Aug 2010
08-01-2013, 11:34
(Seda postitust muudeti viimati: 08-01-2013, 11:51 ja muutjaks oli Mannu.)
(08-01-2013, 10:45 )Celtic Kirjutas: Iga kord, kui keegi ütleb lõppeb, tekib mul küsimus, et milline lehmadest konkreetselt nüüd lõpnud on. Kõik on lõppend
Nagu hiidlasel, kõik hiilgavalt ajastatud: talv läbi, heinad otsas, lehm ka lõppend.
Kuigi, tõele au andes, kõlas lõpp nii: lehm ka surnd.
Postitused: 1,631
Teemad: 20
Liitus: Dec 2011
08-01-2013, 12:05
(Seda postitust muudeti viimati: 08-01-2013, 12:06 ja muutjaks oli zen faran.)
Olles juurtega Põhja-Eesti rannikus kinni, siis on mul isiklikult hea meel, et asjadel lubatakse ikka ka lõppeda.  "Lõpeb" tundub pigem sellise sõnavärdjana, kust midagi puudu.
Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Postitused: 202
Teemad: 0
Liitus: Apr 2011
Sotsiaaltööd tundvad kodanikud teavad - ei ole puudega inimest, vaid puuetega inimene.
Isiklikud tähelepanekud foorumit lugedes kinnitavad - need kirjutajad, kel alati midagi asjalikku öelda-kirjutada-arutada on, kasutavad keelt hästi; komaveadki on haruldased.
Ja vastupidi.
|
