Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Sfinks
#26
Hmm ta oli enne punane ?
See on küll imelik Sfinksi kuju olevat nähtud marsil ja marss on yu kah punane :ink:
Vasta
#27
Kust kohal sul seda sfinksi kuju Marsil nähtud on? Sellest kuulen mina küll esimest korda.
Vasta
#28
selle näo kõrval, seal kuskil olevat ka püramiide ja siis selle sfinkis taoline kujuke
Vasta
#29
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
uppunud Atlantiselt päästetud ehitis Laugh.

sfinksi kutsuti : Hor-akhti - horisondi nägu või nägu horisondil.. või horisondi Horus või horisondi Päike Smile
sfinks on suunatud itta kust päike tõuseb. ehitatud 10970-8810 eKr. Sfinksi originaalne värv on väidetavalt punane.

Mars on aga Hor Dshr (Punane Horus).

Seega neil pole üks nimi.. Horus nagu näha tähistab palju asju.
Ma loodan, et sa, fyb, ei pahanda, et selgitan natuke su posti sisu. Kindlasti tekkis mõnel küsimus, et miks just ülalpool pakutud aastatevahemik..

Lihtsamast lihtsaim. Teatavasti on maa telg teatud nurga all ning teeb aeglasi vurri moodi ringe. Seda nimetatakse pretsessiooniks. See on üks põhjus, miks meie taevas liiguvad tähed ühest kohast teise jne. See on pikk ja keeruline teema ning ei hakka seda praegu siinkohal täpsemalt lahkama.

Igatahes Sfinks.. Teatavasti on erinevad ajastud möödunud erinevate tähtkujude all. Ühes tähtkujus olemise aeg on 2160 aastat ning kui meil on 12 tähtkuju, siis pretsessiooniringi tegemiseks ehk kõigi tähtkujude läbimiseks kulub ei vähem ega rohkem kui 12*2160 aastat ehk teisisõnu 25920 aastat.

Eelpoolnimetatud aastatevahemikus 10970-8810 eKr oli Maa täpselt Lõvi tähtkujus. Kui nüüd loogiliselt oletada, siis peab olema Sfinks sellel ajal ehitatud, kui keegi tahtis kaugest minevikust öelda, et: Hei, meie olime siin! Me tundsime taevast!, siis kindlasti ei oleks nad ehitanud Sfinksi asemele näiteks suurt jäära kujutist, vaid ikka lõvi, oma ajastu esindaja.. Kas pole loogiline?

Veel üheks näiteks, et sellist tähtkujude kujutamist kasutati kõikjal egiptuses.. Näiteks, kes on näinud Luksori templi sissekäiku, siis mõlemal pool teed on seal pikas reas jäärad valvamas templi sissekäiku, tempel ehitati jäära tähtkuju valitsemise ajal..
Vasta
#30
Tsitaat:Esialgne postitaja Tutanhamon
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
uppunud Atlantiselt päästetud ehitis Laugh.

sfinksi kutsuti : Hor-akhti - horisondi nägu või nägu horisondil.. või horisondi Horus või horisondi Päike Smile
sfinks on suunatud itta kust päike tõuseb. ehitatud 10970-8810 eKr. Sfinksi originaalne värv on väidetavalt punane.

Mars on aga Hor Dshr (Punane Horus).

Seega neil pole üks nimi.. Horus nagu näha tähistab palju asju.
Ma loodan, et sa, fyb, ei pahanda, et selgitan natuke su posti sisu. Kindlasti tekkis mõnel küsimus, et miks just ülalpool pakutud aastatevahemik..

Lihtsamast lihtsaim. Teatavasti on maa telg teatud nurga all ning teeb aeglasi vurri moodi ringe. Seda nimetatakse pretsessiooniks. See on üks põhjus, miks meie taevas liiguvad tähed ühest kohast teise jne. See on pikk ja keeruline teema ning ei hakka seda praegu siinkohal täpsemalt lahkama.

Igatahes Sfinks.. Teatavasti on erinevad ajastud möödunud erinevate tähtkujude all. Ühes tähtkujus olemise aeg on 2160 aastat ning kui meil on 12 tähtkuju, siis pretsessiooniringi tegemiseks ehk kõigi tähtkujude läbimiseks kulub ei vähem ega rohkem kui 12*2160 aastat ehk teisisõnu 25920 aastat.

Eelpoolnimetatud aastatevahemikus 10970-8810 eKr oli Maa täpselt Lõvi tähtkujus. Kui nüüd loogiliselt oletada, siis peab olema Sfinks sellel ajal ehitatud, kui keegi tahtis kaugest minevikust öelda, et: Hei, meie olime siin! Me tundsime taevast!, siis kindlasti ei oleks nad ehitanud Sfinksi asemele näiteks suurt jäära kujutist, vaid ikka lõvi, oma ajastu esindaja.. Kas pole loogiline?

Veel üheks näiteks, et sellist tähtkujude kujutamist kasutati kõikjal egiptuses.. Näiteks, kes on näinud Luksori templi sissekäiku, siis mõlemal pool teed on seal pikas reas jäärad valvamas templi sissekäiku, tempel ehitati jäära tähtkuju valitsemise ajal..

pooldan su teooriat, aga äkki oskad selgitada, kuidas tähtkujude nimed nii kaua on püsinud, äkki ei olnudki see nende jaoks lõvitähtkuju, ise ple tähtkujude kujunemist uurind.
Vasta
#31
Nimi kujuneb ikka selle järgi, mida sa taevas näed. Kui sa ühendad tähed joonega ja sa saad ligikaudse lõvi kujutise, siis ei hakka sa ilmselt seda tähtede moodustist lambaks kutsuma.

On kindlalt teada Egiptuse astronoomide oskused, kuna Giza püramiidid on väga rangelt astronoomia abil paigaldatud, nii et loogiline on oletada, et kui nad oskavad tähtede järgi arvutada, siis nad tabasid ära ka erinevad moodustised, mida on võimalik tähtede abil kujutada.

Veelgi enam, Robert Bauval, belglasest teadlane, kes on on tegelenud just Giza püramiidide astronoomilise tähendusega, raamatu "Orioni mõistatus" autor, väidab, et Suurt Orioni tähtkuju, mille vööks on kolm Giza püramiidi, kujutatakse maa peal ning terve Egiptus on täis templeid, mis on paigutatud erinevate tähtede maiseks tähistamiseks. Et pool Egiptuse ehitusest kuulub ühe suure projekti raamesse: kujutada võimas jumal Osiris-Orion maa peal.

Eelnevast tekstist võib järeldada, et egiptlased ei olnud mingid võhikud taevateaduse alal. Kas te nüüd järgmist väidet peate loogiliseks: Egiptuse tsivilisatsioon tekkis umbes ajavahemikus 3000-4000 eKr ja aastal umbes 2600 ehitati astronoomiliselt-astroloogiliselt-matemaatiliselt täiuslikud ehitised.
Kas on loogiline, et nii lühikese aja jooksul kujuneb välja tippastronoomia? Ei on selge ja loogiline vastus.

Nüüd jõuamegi punkti, et egiptuse teadus peab olema kõvasti vanem kui seni oletatud. Miks mitte iidse Atlantise rahva pärand? Igatahes pärineb see kõvasti kaugemast ajast kui seda on 3-4 at eKr, mis kinnitab juba eelpool väidetut, et Sfinks võib pärineda ka ajavahemikust 10970-8810 eKr.
Vasta
#32
Aga äkki asub igal planeedil seal orionil ja seal ümber elu. Et iga tähe kohta sellest on Maa peale tehtud tempel vms ja, et Maa oli nagu kohtumispaik vms. Et need templid olid nagu erinevate planeetide saatkonnad.
Või toimub Orioni peamiste planeetide ja Maa vahel mingi müstilise energia vms vahetus ja edastamine mis äkki kontrollib meid, et vaatab kuna me oleme saavutanud mingi taseme, et tõde päevavalgele tuua. Või koguni juhib aega.
Suht absurdne tegelikult aga kõik võib olla.

Kõige loogilisem seletus oleks, et Orioni rahvas lõi Maal elu ja sellel ajal kuii toimus elu loomine, ehitati ka need ehitised, nagu viiteks vms. Ma arvan, et esimene projekt oli Marss ja meie oleme projekt 2 või koguni 3. Esimene võis ju vabalt ka see praegune asteroidide vöö olla mis kunagi oli planeet.
Vasta
#33
Tsitaat:Esialgne postitaja kal
Kõige loogilisem seletus oleks, et Orioni rahvas lõi Maal elu ja sellel ajal kuii toimus elu loomine, ehitati ka need ehitised, nagu viiteks vms. Ma arvan, et esimene projekt oli Marss ja meie oleme projekt 2 või koguni 3. Esimene võis ju vabalt ka see praegune asteroidide vöö olla mis kunagi oli planeet.

Kõige loogilisem seletus? Laugh.
Vasta
#34
Artikkel teispoolsuse ajakirjast ,,Paradoks´´ [Ajakiri on VÄGA vana!]

Kuuskümmend jalga kõrge, seisab Giza platoo keerlevate liivade kohal suur sfinks, ikka niisama majesteetlik ja mõistatuslik kui tuhandeid aastaid tagasi. Paljude jaoks kehastavad tema resigreerunud ilme ja kõiketeadev naeratus kogu vana-aja kadunud tarkust.
See kõige raskemini lahtimõtestav kuju ehitati arvatavasti kivist, mis pärineb samast karjäärist, kust olid juba varem murtud Giza püramiidide plokid. Umbes 2700 aastat e.m.a veeti kõige paremad ja kõvemad rahnud suure püramiidi ja selle naabrite ehitamiseks. Järelejäänud pehmemast kivist raiusid vana-aja meistrid suure sfinksi, modelleerides selle pea idealiseeritult vaarao Chephreni sarnaseks-kuni kuningliku peaehteni välja.
Sajandite jooksul on liivatormid ähvardanud Sfinksi enda alla matta. Sellega on seotud üks iidne lugu.
Umbes 400 aastat e.m.a., kui sfinks oli kaelani liiva alla maetud, peatus selle juures üks jahiretkel viibiv prints. Heitnud sfinksi pea varju puhkama, jäi ta varsti magama ja kuulis unes sfinksi häält, mis tõotas teha ta vanemate vendade asemel Egiptuse valitsejaks, kui ta ainult koristab liiva tema ümbert. Ärgates lubas prints, et täidab selle soovi. Olles saanud varsti troonile kui vaarao Thutmosis IV, viis ta oma lubaduse täide.

Legend jutustab, et kui sfinks oli kaelani liiva alla maetud, käisin inimesed saamas tema huultelt vastust oma küsimustele.
Vasta
#35
Tsitaat:Algselt postitas: Helen

Sajandite jooksul on liivatormid ähvardanud Sfinksi enda alla matta. Sellega on seotud üks iidne lugu.
Umbes 400 aastat e.m.a., kui sfinks oli kaelani liiva alla maetud, peatus selle juures üks jahiretkel viibiv prints. Heitnud sfinksi pea varju puhkama, jäi ta varsti magama ja kuulis unes sfinksi häält, mis tõotas teha ta vanemate vendade asemel Egiptuse valitsejaks, kui ta ainult koristab liiva tema ümbert. Ärgates lubas prints, et täidab selle soovi. Olles saanud varsti troonile kui vaarao Thutmosis IV, viis ta oma lubaduse täide.

Legend jutustab, et kui sfinks oli kaelani liiva alla maetud, käisin inimesed saamas tema huultelt vastust oma küsimustele.


Sarnane asi on kirjutatud Christian Jacq raamatus "Reis vaaraode egiptusse"

" Giza platoo ansamblit valvab mõistatuslik kivist olevus- sfinks. Egiptuse skulptorid on loonud palju niisuguseid kujusid, kuid see siin on suurim nende hulgas. Tema ülesanne on kaitsta kolme püramiidi ja soodustada päikese taassündi igal hommikul. Peljates sfinksi heidutavat jõudu, hüüdsid araablased teda "hirmu isaks", ja teda on pommitatud koguni kahurikuulidega, et tema nägu purustada. Kuid ajahambast ja fanatismist hoolimata on valguse valvur tänini oma postile jäänud. See hiiglaslik sfinks-inimnäoga lõvi, peakatteks kuninglik nemes-on välja tahutud tervest lubjakivikünkast. 57m pikkune ja 20m kõrgune koloss asub Suurest püramiidist 350m kagu pool, Chephreni (Hafra) matusetempli juurde viiva kaldtee ääres. Kuid miski ei kinnita oletust, nagu oleks sfinksile antud just selle vaarao näojooned. Üks XVIII dünastia ajast pärit tekst annab meile teada, et suurt sfinksi nimetatakse Harahte-Hepri-Ra-Atum, see tähendab "valgusealal asuv Horos", kes sümboliseerib päikeseketta päevase teekonna kolme aspekti: Hepri on tõusev päike ja elu lakkamatu muutumise võrdkuju; Ra on keskpäevane päike, oma võimsuse haripunktis olev valgus; Atum on loojuv päike, mis tuletab meelde ürgset loomisakti. Valguseolend sfinks tunneb nii sünnist surmani kulgeva eluringi kui ka teise ellu taasärkamise saladust. Tema ees, päikesetõusupool, asus nüüdseks lagunenud graniittempel, kus ta võttis vastu ohvriande. Hilis-Egiptuse ajastul käis siin palverändureid, kes anusid, et ta kuuleks nende soove, nagu näitavad "kõrvadega steelid", millel on sfinksi kujutis. Kaks XVIII dünastia vaaraod on väljendanud oma erilist austust sfinksi vastu: AmenhotepII, kes laskis püstitada kujust kirdesse steeli, ja ThutmosisIV, kes paigutas hiiglase käppade vahele teise steeli, mille raidkirjad jutustavad temaga juhtunud imepärasest sündmusest. Ükskord enne vaaraoks saamist pidas noor Thutmosis kõrbes jahti. Lähenes keskpäev. Ta jäi sfinksi varjus magama, viimane aga ilmus talle unenäos ja rääkis temaga. Pahane sfinks ütles , et ei taha enam olla liiva sisse vangistatud . Kui Thutmosis tema keha liivast vabastab , siis kroonitakse ta vaaraoks! Tulevane kuningas laskis ehitada müüri, mis liivavoolu tõkestas, ning päriski trooni..."wink
Vasta
#36
Tsitaat:Algselt postitas: loom
Mis teil on nende vabamüürlastega? Kui palju sa, yodalr üldse tead nendest vabamüürlastest? Siit tundub juba nagu nad oleksid mingid eriliselt saatanlikud olevused kelle ainus ülesanne on ilgest zitta keerata KÕIGELE...
Kohe kui kusagil sild katki läheb või lennuk vastu maja sõidab, on tegu vabamüürlastega. Eksju. Nad lihtsalt on sellised, pahad. Vihkavad maailma eks? Sepitsevad pimedas koopas, käsutavad alamaid ning teevad vandenõusid.

...loetu-kuuldu põhjal olen mina arvanud, et nii täpselt ongi Smile
Välja arvatud see maailma vihkamise koht.
Aga kuidas siis tegelikult on, kui tohib loomalt küsida ?

Kuidas aga sellega lood on, et R. Temple olevat sfinksi kehas hoopistükkis koera näinud ja seda Siiriuse e. Koeratähega seostanud ?

Muudetud: 23-6-06 kell 00:59:10 Krii
Muudetud: 23-6-06 kell 01:12:49 Krii

edit: tsitaat vormindatud, lisatud autor

Muudetud: 23-6-06 kell 05:28:20 Hallucigenia
Vasta
#37
Aga ´´Kadunud tsivilisatsiooni jälgedes´´ olevas filmis teises osas räägitakse et see sfinks peaks olema aastast 10500 ekr. ja sellel ajal oli seal vihmamets. Ja isegi räägitakse selles filmis ,et selle ja teised ehitised sellest ajastust on ehitatud ühe ülima rassi poolt kes olid väga suured merel seilajad. Ma soovitan vaadata seda filmi saab palju targemaks.
Vasta
#38
Tsitaat:Algselt postitas: rraidorr
Aga ´´Kadunud tsivilisatsiooni jälgedes´´ olevas filmis teises osas räägitakse et see sfinks peaks olema aastast 10500 ekr. ja sellel ajal oli seal vihmamets. Ja isegi räägitakse selles filmis ,et selle ja teised ehitised sellest ajastust on ehitatud ühe ülima rassi poolt kes olid väga suured merel seilajad. Ma soovitan vaadata seda filmi saab palju targemaks.

Targemaks saab sel juhul kui see kõik on tõsi, mida seal filmis räägitakse. Tegelikult on need ja ka muud "tõestused" spekulatsioonid...
Vasta
#39
No jah aga ikkagi saab targemaks ju. See põhineb faktidel ju Bleh
Vasta
#40
Sfinks ehitati arvatavasti kuskil 10 500 eKr minu teada. Siin räägitakse vee-erosioonist päris palju, tegelikult on tegemist ikka vihmaerosiooni jälgedega. Sfinksi vanust on kinnitanud erosiooni jälgede järgi ka paljud geoloogid. Egiptuse arheoloogide vastus sellele on siiamaani olnud see, et need erosioonijäljed on tekitatud tuule poolt. Siukest tuult aga tahaks mina küll näha, mis otse ülevalt alla puhub. See, et sellised jäljed on tekkinud sinna väga ammustel aegadel leiab kinnitust ka selle tõttu, et Sfinks on väga pikkadel ajavahemikel olnud kas osalt või täielikult mattunud liiva alla. Praegusel ajal mattuks Sfinks täielikult liiva alla 20.aastaga ja seda hooldatakse igal aastal. Niisiis oleks loogiline, et ajal kui see ehitati, ei kaevatud seda kaljutükki ju ennem liiva seest välja, et sellest kuju teha ja seatl Orutempli jaoks veel kiviplokke võttagi.
Vasta
#41
Lycurgus, soovitan sul vaadata Sfinksi pilti, nimelt on seal hästi näha, et erosiooni jäljed on horisontaalsed, mitte vertikaalsed, seega on raske ette kujutada pigem seda, kuidas vihm sai kulutada külgi paremalt vasakule, sadades ise ülalt alla...
Vasta
#42
Arvutigraafika abil taastati Sfinksi arvatav algne kuju :

http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/a...esert.html
Vasta
#43
Pisikene täpsustus Elis - horisontaalsed on kivimi plaatide erosiooni jäljed. Sarnaselt meie paekivile kui viitsid põhja poole rännata ja mõnda paekivist küngast - nagu näitkeks isegi Toompea - lähemalt vaadata. Vertikaalsed VEE erosiooni jäljed üldjuhul kaugelt silma ei hakka sest nende tekkimine on natuke teine ooper kui erinevate kivimi kihtide loomulik erosioon.
Vasta
#44
Minu arvamus selle kõige kohta.See võib olla nii majakas kui ka maskeeritud kontrollseade jälgimaks inimarengu järjepidavust. Arvestades inimese tolleaegset olemust oli lihtsam see teha loomakujulisena, mis oli ohutu kõigile.Sama kuju on ka marsil.See võib samuti olla majakaks sinna tulijaile,et näidata kuhu läksid nende loojad.See on tuleviku mõte,aga iva selles on.
Vasta
#45
Tsitaat:Algselt postitas elis
Lycurgus, soovitan sul vaadata Sfinksi pilti, nimelt on seal hästi näha, et erosiooni jäljed on horisontaalsed, mitte vertikaalsed, seega on raske ette kujutada pigem seda, kuidas vihm sai kulutada külgi paremalt vasakule, sadades ise ülalt alla...
Suured vihmasajud võivad Sfinksi panna kaelani vanni, mis võimaldab ilusti horisontaalset erosiooni..
Vasta
#46
Tõend iidsest veeuputusest ( mis seletaks erosiooni jäljed Sfinksi kehal ) Giza platoo " Osirise hauas "?

Boris Said avastas Giza platool šahti mis viis maa all olevasse kambrisüsteemi, mis oli ehitatud
korrustena. Dr.Hawass kaevas viimasel levelil mis oli 25m maaall ning see korrus oli üleni vee
all.

The last level we excavated was about 25m underground, and it was completely filled with water. We stayed for two months draining the water from the shaft and working inside it, and I felt I might and up blind and deaf from all of the dust, mud, and noise of the water! This was the most difficult excavation I was ever involved with.

Kust sai sinna see vesi ? Kas ruumid olid meelega uputatud või viitab see veeuputusele.

http://guardians.net/hawass/osiris1.htm

Vasta
#47
Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
... Sama kuju on ka marsil ...

Kus see kuju siis seal marsil on?
Vasta
#48
YouTube's on üks dok.saade Giza püramiidide kohta (link- http://www.youtube.com/watch?v=WvWkMxrWXMA), mille lõpus luuakse paralleele Giza kompleksi ja "Marsi näo" vahel. Giza ja "Marsi nägu" pidavat olema isegi sama laiuskraadi peal..
Vasta
#49
Tsitaat:Algselt postitas Elderm
YouTube's on üks dok.saade Giza püramiidide kohta (link- http://www.youtube.com/watch?v=WvWkMxrWXMA), mille lõpus luuakse paralleele Giza kompleksi ja "Marsi näo" vahel. Giza ja "Marsi nägu" pidavat olema isegi sama laiuskraadi peal..

Kuskil ei ole juttu samasugusest kujust Marsil nagu seda on Sfinks. Marsi näo kohta pole siiani saavutatud üldist kindlat arvamust ja seisukohta. Inimene näeb oma alateatvuses igal pool tallle tutavaid jooni (on loodusest palju pilte mis sarnanevad meiele tutavate asjadega), kes ei oleks vaadanud pilvi ja sealt leidnud tuttavaid sarnaseid kujutisi?
Ma arvan endiselt, et Sfinksi ja Marsi "näo" vahel pole mingit seost.
Vasta
#50
Seal oli küll toodud paralleel sfinksi ja marsi näo vahel (viimane osa). Ei oska kommenteerida, kas see tõene või ei. Aga ühes teises dok.saates arutleti just nimelt Marsi näo üle. Kokkuvõttes oli sisuks see, et võimalus, et looduslikult võiks tekkida selline kujutis oli mingi üks miljonile vms. Ühesõnaga hästi suur vahe.

[Muudetud: 12-26-2008 Elderm]
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat