aidake mind palun

mul suri koer kaks nädalat tagasi ära. pärast seda tunnen pidevalt et mind jälitatakse. kummaline on see et kodus vahetavad peale koera surma asjad enda asukohta. keegi perekonnast seda teha ei saa, sest hetkel olen isaga kahekesi kodus. tema aga läheb hommikul ära ja tuleb alles hilisõhtul. teema juurde tagasi minnes: enne koera surma hakkasid mind vaimud huvitama. mitte et ma neid välja oleksin tahtnud kutsuda aga lihtsalt...ma mõtlen et järsku vaimud nagu ei taha et ma neid tülitan. võibolla suri sellepärast ka mu koer ära. järsku te oskate mind kuidagi aidata. kuidas ma nendest olenditest kes mul kodus on lahti saaksin?
kas nad on üldse vaimud? ma olen juba meeleheitel!!! kodus üksinda ei julge eriti olla, rääkimata siis veel õhtuti magamaminekust...mõnikord olen öösel sõbranna juures. ma tõesti ei tea mis minust saab, kui need olendid edasi on minu kodus...
ma ei oska midagi muud tõesti teha kui teile rääkida ja loota et te mind aitate. ma olen proovinud vanematega sellest rääkida aga nemad ütlevad mulle umbes nii et ära tegele lollustega sa oled juba nagu mingi hull.
palun aidake mind!!!!!!

oledki ju hull juba peaaegu.
ma soovitaks sul veidi edasi lugeda vaimudest... ehk hakkad ka nende tõelist olemust mõistma.

alusta näiteks raamatust "Vaimud ja Hinged," Alan Bakeri sulest.

Nii, ma muukisin selle teema siiski korraks lahti, et siia midagi lisada. Mitte et ma arvaks, et need ühed ütlemata väärt ja vajalikud mõtted on (või et just minu sõna see viimane peab olema), aga teema ise on selline, mis siin õige mitmetes variantides kordunud on (ja ilmselt ka tulevikus uuesti ja uuesti esile kerkib), seega kusagil võiksid ka need asjad (vägagi isiklikud mõtted-arvamused) olla ära öeldud.
sanxi – Sind on raske, kui mitte võimatu aidata ... ja ehk pole vajagi. Aga:
1. Kasvõi sedagi foorumit lugedes näed Sa, et Sa pole oma murega ainus.
2. Nende asjade taga oled Sa ise oma teadvustatud või teadvustamata probleemidega – nii Sinu vanus kui sugu on selles küsimuses “riskifaktorid”.
3. Koera surm pole kindlasti tagajärg, küll aga võimalik Sinu kaudu toiminud põhjus, mis asjadekäigu vallandanud.
4. Seda mis toimub, pole vaja karta – see võib olla tüütav, ebamugav, ehmatav või isegi kohutav, aga pole teada, et neist asjust suuremat kurja oleks sündinud. Muidugi saan ma aru, et alateadvusest kerkivat hirmutunnet teadlikult maha suruda pole lihtne ...
5. Nähtustele (või sellele, mis nende taga) nime andmine on mingis mõttes maagiline toiming, mis (justnagu) annaks nimetajale teatud võimu või kaitse. Teisalt pole aga see kuidas midagi nimetada kah päris suvaline asi. Ja ma arvan, et pole mõistlik (tark, hea vms) nimetada neid nähtusi “vanaema (koera, sõbranna või kellegi muu) vaimuks”. Mina eelistaksin suhteliselt kuiva ja neutraalset “poltergeisti” (eriti mis puutub sellesse esemete ümberasetumisse).
6. On vaid üks asi, mis kindlasti aitab – aeg. Aga seda võib minna ka kuid või isegi aastaid. Paljud teised asjad (kolimine, kirikuõpetaja, sensitiiv, viirukiküünlad jne) võivad aidata, aga ei pruugi seda teha – see, et mõni neist kellelegi on abi toonud, ei tähenda, et ta seda Sulle toob.
7. Suhtu neisse asjusse rahulikult, leebe ja heatahtliku huvi ning ehk isegi huumoriga.