Valguse kiirus ja lõpmatu mass - sama ka vastupidi?

Ilmselt olen isegi selle teemaga varem kokku puutunud, kuid praegu ei suuda oma küsimusele ise vastust tuletada. Nimelt kui me teame, et mida kiiremini keha liigub, seda kiiremini kasvab tema mass - lähenedes valguse kiirusele omab keha lõpmatu massi. Kui nüüd keha liikumine viia aga lõpmata aeglaseks, kas siis keha mass hakkab vähenema?

Kas siis ei oleks võimalik ilma erilise pingutuseta püstitada Stonehenge'i ja Giza-taolisi objekte?

Päris nii see ei ole. Kui objekt on paigal, siis omab ta seisumassi, milleks ongi meile meile teadaolev mass. Kaal on teine teema st. kui mingi trikiga gravitatsioonist "mööda hiilida" õnnestuks, siis võiks mingis lähenduses öelda, et selles kontekstis meid mass väga ei huvitaks

Tsitaat:Algselt postitas: Tutanhamon
Kas siis ei oleks võimalik ilma erilise pingutuseta püstitada Stonehenge'i ja Giza-taolisi objekte?

Iva Sinu arutelus siiski on. Ja nimelt järgmine: kui leppida väga suure massi korral väga väikese nihkekiirusega, siis selle saavutamiseks piisab ka väga väikesest jõust. Paraku siiski paari praktiliselt olulise mööndusega: (i) kui jutt on horisontaalsel tasandil lebavast objektist, mida vaja mööda seda tasandit nihutada, siis tuleb esmalt siiski ületada maksimaalne paigalseisuhõõre, mis võib olla päris suur suurus, (ii) objekti tõstmiseks vertikaalsihis tuleb muidugi ületada ta kaal, ja (iii) igal juhul (ka siis kui objektile ei mõju mingeid muid jõude ja/või on hõõrdejõud "vedelik-tüüpi", st võrdelised kiirusega) kulub selleks päris palju aega. Niiet püramiidide ehitamise juures see asjaolu vaevalt et kasutamist leidis. Küll aga võib temast tulu tõusta mõne Maad ähvardava asteroidi "äranihutamiseks" selle ohtlikult trajektoorilt.

ma kasutan kohe juhust ning küsin kah ühe küsimuse...
kaal teatavasti on jõud millega maa tirib enda poole esemeid.
mis võetakse taustsüsteemiks ja gravitatsiooni allikaks valguskiirusel liikudes?
mille suhtes siis see kaal läheneb lõpmatusele?

kas kaal=energia, kuna selleks et keha liiguks valguskiirusel tuleb talle avaldada lõpmatusele lähenevat energiahulka

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
ma kasutan kohe juhust ning küsin kah ühe küsimuse...
kaal teatavasti on jõud millega maa tirib enda poole esemeid.
mis võetakse taustsüsteemiks ja gravitatsiooni allikaks valguskiirusel liikudes?
mille suhtes siis see kaal läheneb lõpmatusele?

kas kaal=energia, kuna selleks et keha liiguks valguskiirusel tuleb talle avaldada lõpmatusele lähenevat energiahulka

No on Sinul aga küsimused ... st et head küsimused ... ja mitte üks vaid vähemasti kolm ... asi on aga nii, et niipea kui räägime gravitatsioonist ja valguse kiirusest (või sellele lähedastest kiirustest), sattume üldrelatiivsusteooria mängumaale ... ma ei saa öelda, et ma seal ennast väga kindlana tunneksin, seetõttu maksab kõike järgnevat võtta teatud ettevaatusega. Lõpust alustades

Kaal = g*mass = g*energia/c² - siit peaks muuhulgas järelduma, et kiiremini liikuvat keha tõmbab Maa tugevamini külge (sama seisumassi juures).

Gravitatsiooni allikaks on ikkagi objekti mass (aga mitte seisumass), liikugu ta siis valguse kiirusega (nt footon) või mitte. Kui aga Maa raskusväljas ülespoole liikuva ainelise keha kiirus kahaneb (seetõttu muidugi ka ta energia ja erirelatiivsusteooria järgi ka mass), siis valguse kiirusega liikuva footoni korral kahaneb tema sagedus (muidugi tähendab see ka energia ja massi - aga mitte seisumassi, see on tal ikka null - kahanemist), aga liigub ta ikka valguse kiirusega.

Taussüsteemi küsimusest ei saa päriselt aru ... minu jutus on taustsüsteemiks siis Maakera.

Muudetud: 19-12-05 kell 20:27:45 Hallucigenia

Kui piloot raketiga Maalt eemale 0,9 valguskiirusel ja tulistab välja laevast kuuli 0,9 valguskiirusel (oma liikumissuunas) , siis kui kiiresti me näeme kuuli eemaldumas Maast (oletame, et on võimalik jälgida) ? Ja kui kiiresti paistab kuul eemalduvat raketist ?

Kas näeme raketti eemaldumas Maast kiirusega
0,9 valguskiirust ja kuuli Maast eemaldumas ~1 valguskiirusega. Seega peaks kuul raketist eemalduma ~0,1 valguskiirusega (vaadatuna maalt) , kuigi raketipiloodile paistab hoopis 0,9. : S

0,9 valguskiiruse juures mass umbes kahekordistub. Kas raketi mass piloodi jaoks muutub ? Või hoopis muutub raketi mass Maa pealt jälgijate jaoks. Ja raketi piloodi jaoks muutub samuti Maa mass kahekordseks.

Kui raketi mass muutub ainult Maa pealt jälgijate jaoks, siis võiks ju piloodil suva olla, ja paneb kiirust juurde, sest raketi kiirendamine ei tohiks olla probleem.

Kui ma liiguksin kiiremini kui valgus kuskile, nt. Maast eemale. Siis pilt, sellest, et ma olen Maast eemaldunud teatud distantsi võrra jõuab minuni ikka hiljem, st valguskiirusel. Kas näiteks Maa gravitatsioonilise mõju muutus jõuaks ka minuni kohale alles siis kui valgus Maalt.
Oletame, et valgusaasta kaugusel meist asub üks suur suur täht, millel on meile arvestatav gravitatsiooniline mõju. Kas selle tähe hävimisel oleks võimalik gravitatsioonilise mõju muutust registreerida automaatselt, või alles siis kui ka valgus tähe plahvatamisest meieni jõuab vms.

Aitab küll tänaseks.......oeh

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Kui ma liiguksin kiiremini kui valgus kuskile, nt. Maast eemale. Siis pilt, sellest, et ma olen Maast eemaldunud teatud distantsi võrra jõuab minuni ikka hiljem, st valguskiirusel. Kas näiteks Maa gravitatsioonilise mõju muutus jõuaks ka minuni kohale alles siis kui valgus Maalt.
Oletame, et valgusaasta kaugusel meist asub üks suur suur täht, millel on meile arvestatav gravitatsiooniline mõju. Kas selle tähe hävimisel oleks võimalik gravitatsioonilise mõju muutust registreerida automaatselt, või alles siis kui ka valgus tähe plahvatamisest meieni jõuab vms.

Aitab küll tänaseks.......oeh

Gravitatsioon ja valgus liiguvad ühe kiirusega.

Esimest korda õnnestus teadlastel mõõta gravitatsiooni levimise kiirust. Sergei Kopeiken Missouri-Columbia ülikoolist ja Ed Fomalont "National Radio Astronomy" observatooriumist USA's kasutasid haruldast astroloogilist nähtust, et kontrollida gravitatsiooni levimise kiirust. Nad leidsid kinnitust Albert Einsteini arvamusele, et gravitatsioon levib valguse kiirusel. Teadlased tutvustasid oma uurimistööd 8. jaanuaril Seattl'is toimunud "Ameerika Astronoomide Ühingu" kohtumisel.
8. septembril eelmisel aastal paiknes Jupiter peaaegu täpselt Maa ja kvasari (gravitatsiooni lääts) J0842+1835 vahel. Kopeikin ja Fomalont kasutasid väga tundlikke raadioteleskoope USA's ja Saksamaal Effelsbergis. et mõõta, kuidas raadiolained kvasarilt Jupiterist kõrvale kaldusid. Nad näitasid, et kõrvalekalde suurus sõltus Jupiteri gravitatsiooni levimise kiirusest.
Mõõtmistulemuste järgi arvutasid Kopeikin ja Fomalont välja, et gravitatsiooni kiirus on 95% valguskiirusest, eksimisvõimalusega 25%
Enne seda uurimust olid teadlased arvamusel, et ainus võimalik viis mõõta gravitatsiooni kiirust on uurides gravitatsioonilisi laineid. Kopeikin usub, et uurimise tulemus saab esimeseks sammuks vaatlusseeriate reale, mis heidavad uut valgust kogu relatiivsusteooriale.

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Kui piloot raketiga Maalt eemale 0,9 valguskiirusel ja tulistab välja laevast kuuli 0,9 valguskiirusel (oma liikumissuunas) , siis kui kiiresti me näeme kuuli eemaldumas Maast (oletame, et on võimalik jälgida) ? Ja kui kiiresti paistab kuul eemalduvat raketist ?

Kas näeme raketti eemaldumas Maast kiirusega
0,9 valguskiirust ja kuuli Maast eemaldumas ~1 valguskiirusega. Seega peaks kuul raketist eemalduma ~0,1 valguskiirusega (vaadatuna maalt) , kuigi raketipiloodile paistab hoopis 0,9. : S

0,9 valguskiiruse juures mass umbes kahekordistub. Kas raketi mass piloodi jaoks muutub ? Või hoopis muutub raketi mass Maa pealt jälgijate jaoks. Ja raketi piloodi jaoks muutub samuti Maa mass kahekordseks.

Kui raketi mass muutub ainult Maa pealt jälgijate jaoks, siis võiks ju piloodil suva olla, ja paneb kiirust juurde, sest raketi kiirendamine ei tohiks olla probleem.

Tegelikult tuleks muidugi kõiki nende "kiiruste" ja "masside" juures määratleda, kuidas me neid mõõta kavatseme - tulemused võivad sellest mõneti sõltuda. Ega ju ühe kaugelasuva keha mass pole lihtne mõõta, kiirusega saab ehk veel kuidagi hakkama (peegeldunud valguse Doppleri nihke järgi, nt, muidugi tuleb arvestada ajalist viivist).
Formaalse vastuse kuuli kiirusele Maa suhtes annab relativistlik kiiruste liitmise valem w = (u + v)/(1 + uv/c²), kus Sinu näites siis u = v = 0,9c, siis w = 0,995c (kui ma ikka õieti arvutasin).
Massist ... ma healmeelel ei räägikski. Ülesanne ühtlase kiirendusega (hetkelises kiirenduseta kaasaliikuvas süsteemis) liikuvast relativistlikust raketist on lahendatud nt siin ... sh on toodud, kui palju kulub "raketipealset" aega jõudamaks erinevate kosmiliste objektideni: nt jõudmaks 2 miljoni valgusaasta kaugusel asuvasse Andromeeda galaktikasse kulub liikumisel kiirendusega g = 9.8 m/s² (üllatus-üllatus!) ... 28 aastat!

Gravitatsiooni suhtes rääkis zed juba kõik olulise ära.

Teade tulevikust aga selline, et keha mass on seisumassist suurem 1,3 korda nimelt valguse kiirusel vaakumis. See on suurim massi suurenemine: enne kiirust c ja suurema kiiruse korral on mass v'a'iksem. Seega saab valgusest vaakumis kiiremini liikuda. Meie teadlased pole lihtsalt selleni asja l'a'bi kaalunud, kuigi on oletus, et seadused transformeeruvad. Nii see tegelikult toimubki.

CERN-s kiirendatakse prootoneid (seisumassiga 938 MeV) energiani (massini) 7 000 000 MeV.
Mis praegustesse seadustesse puutub, siis nende kohta ei oska ma tegelikult midagi öelda.