11-12-2005, 17:35
otsustasin siia üle kanda paar mõtet mida ammu ammu olen mõelnud:
Ainujumal genesises.
Teatavasti on Aabrahami õpetus monoteistlik (st. usk ühte jumalasse). Ja selleks jumalaks oli Jehoovah (Jahveh). Kuid Vana Testamendi sadade tuhandete tõlkijate ponnistustele vaatamata võib sealt siiski leida viiteid sellele, et Jehoovah ei olnud ainus jumal taevas.
Alustaks siis päris algusest. 1. Moosese raamatu esimesed kaks peatükki räägivad jumalast, kes lõi maailma ning inimese kellegi teise abil:
"Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"
See on otsene vihje sellele, et esimesed inimesed, keda jumal oma kaaslastega kavatses teha, pidid samuti tõusma jumala staatusesse, sest kas pole mitte jumal see, kes peaks kõige üle valitsema?
Aga tagasi teema juurde: jumal rääkis kellegagi.
Ning äkitselt ilmub mängu Jehoovah (1. Mo. 2:4). Küll mitte tegelasena, vaid kui kujuna, kelle läbi viidatakse õigele jumalale (maa ja teava loojale), öeldes nüüd tema kohta Jehoovah jumal. Seda ei tasu mõista kui ühest tiitlit Jehoovah'le, vaid kui jumalat, kelle alam oli Jehoovah.
Jehoovah jumal, ehk siis looja tegutseb kuni Aadama ja Eeva Eedeni aiast välja ajamiseni - peale seda saab peategelaseks Jehoovah ise.
Sellest järeldub, et Jehoovah oli lihtsalt heebrealaste, iisraeli rahva jumal. Temaga võrdväärsed nn. nooremjumalad olid needsamad jumalapojad, kes hiljem hakkasid inimeste tütreid ihaldama ning kellede kohta on öeldud nephilim.
Inimese loomine.
Vana Testament annab tänapäevases tõlgenduses üsna selgesõnaliselt teada, et inimene valmistati ühe päevaga jumala poolt ja kogu inimkond oligi alguse saanud.
Julgen selles siiski kahelda.
Esiteks räägitakse, et jumal lõi inimese oma näo järgi ja lõi tema meheks ja naiseks. Tegemist oli hermafrodiitse ehk kahesoolise isikuga, kes paljunedes andis järglasi, kes jumala soovil valitsesid "kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad." (1 Mo. 1:28)
Veidi hiljem aga loob seesama jumal uue inimese (seekord põrmust), kellele paneb nimeks Aadam (Ad-am tõlkes tähendab üks rahvas). Seekord pole inimene enam jumala nägu, kuna oleks liiga alandav avalikult kujutada jumala näoga olendi valmistamist põrmust ehk mullast. See oleks sama, mis jumala enese valmistamine mullast!
Tähelepanuväärne on Eeva valmistamine Aadama küljeluudest kuna teda võeti kui Aadama osa (muide, üks Tiibeti müütidest räägib, et kunagi ammu, kui jumalad maa peal elasid, olid nad kõik mehed, kuni üks neist oma suguelundid küljest rebis ning seeläbi naiseks muutus). Seega oli Aadam elav, bioloogiline olend, kes nägi välja kui inimene, ent paljunes samasooliselt, kuna Eeva polnud mitte eraldi isik, vaid Aadama naiselik pool.
1 Mo. 5:5 "Nõnda oli kõiki Aadama elupäevi, mis ta elas üheksasada kolmkümmend aastat, siis ta suri."
Aadam/Eeva sai kolm erinevat järglaspõlvkonda, kelledest üks hukkus. Alles jäi "trobikond" Kaine ja Sethe. Huvitav on asja juures see, et neil sugupõlvedel olid olemas juba erinevad sugupooled, erinevalt nende eellastest. See ilmneb nimest Kain, mis heebrea keeles kirjutatakse kui Ka-j-n, kus -j- (jod) tähendab meest.
Alles järgnevad põlvkonnad, Kainil Hanok ja Sethil Enos, olid nn. "pärisinimesed."
Selline on inimese evolutsioon Genesise järgi, seda usuvad (olgugi, et teadmatult) miljonid inimesed üle maakera.
Bene elohjim.
1. Mo. 6:2 "Ja kui inimesi hakkas maa peale palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, kelled nad välja valisid. "
Sama tekst algses heebrea keeles Biblia Hepraica Stutgartensis: (tekst on kirjutatud hääldamise järgi):
Va-jehii kii heecheel haa aadaam laa-roob al-penee haa-ada-maa uu-baanoot julduu laaheem.
Va- jiruu benee haa-elohjim et-benoot haa-aadaam kii tooboot heennaa va-jickhuu laaheem naashiim mi-kool asher baachaa-ruu
Ha-nefiiliim haajuu baa-aarets ba-jaamiim ha-heem ve-gam acharee keen asher jaaboouu benee haa-elohjim el benoot haa-aadaam ve-jaleduu laahem.
Hemma ha-gibbooriiim asher mee-oolaam anshee ha-sheem.
Otsene tõlge sellele lõigule on mõneti shokeeriv, kuna ha-nefiiliim tähendab tõlkes "alla laskuma" ning kujutab jumala(te) poegi, kes laskusid maa peale, et seejärel inimese tütardega naituda ning saada järglasi, mida kujutab sõna ha-gibbooriiim (lähemalt allpool). Kuid siis tuleb sõna mee-oolaam, mis tähendab tõlkes kosmost, maailmaruumi. On selge, et jumala pojad tulid kosmosest! Mitte kusagilt pilve pealt ega mingi jumala aujärje tagant vaid sõna otseses mõttes kosmosest.
Kirik räägib, et jumala poegade all mõeldakse siin ingleid... kuid teatavasti pole inglid füüsilised olendid ning seetõttu võimetud inimestega paarituma, veel vähem järglasi saama.
Eenoki raamat 6:1 räägib, et 200 bene elohimi pidas plaani maa peale tulla ja siin inimeste tütardega naituda ning nad andsid pühaliku tõotuse kõik ühiselt vastutada selle teo eest ning kokku oli neid 200, kes tulid "alla" Jaredi ajal. (Jared oli Eenoki "isa").
Nende liidrid olid: Samlazaz, Araklba, Rameel, Kokablel, Tamlel, Ramlel, Danel, Ezeqeel, Baraqijal, Asael, Armaros, Batarel, Ananel, Zaqlel, Samsapeel, Satarel, Turel, Jomjael, Sariel.
Need 200 jumala poega olidki needsamad "langenud inglid," keda kõik peaks arvatavasti teadma. Räägiti, et need inglid (eesotsas nende juhi Lutsiferiga) tõrjuti taevast maale peale suurt mässu, mis kahjuks kaotati.
Sellest ajast peale on kirik igati mustanud nende nime, tuues kurjuse kehastuseks suure Lutsiferi. Tänapäeval teab iga laps, et madu, kes Eevat Eedeni aias olevat ahvatlenud oli muundunud kurat. Kusagil Vanas Testamendis pole sellisest asjast sõnakestki.
Jumala poegi, kes laskusid maa peale nimetatakse nephilimideks (nefilimid).
Nemad olidki need, kes tõid inimestele kultuuri. Eenoki raamatu järgi süüdistati nephilime hiljem selles, et nad õpetasid inimkonnale maagiat, astronoomiat, sõjakunsti ning muid "patuseid" teadmisi. Nende esialgne juht Semjaza näiteks olevat õpetanud kasutama erinevaid ravimtaimi ning "nõiarohte," Peneum aga õpetas selgeks tindi ja paberi valmistamise ning maitseainete kasutamise toitude juures. Tundub uskumatu? Kui järele mõelda, siis pole meil mingeid tõendeid selle kohta, et tol ajal tõesti selliseid teadusi ei tuntud!
Mitte ainult genesisest pole pärit müüt säärastest jumalatest. Meenutagem kasvõi Kreeka jumal Zeusi ja tema mitmeid naisi ja nendega saadud lapsi. Ja alati on need järglased olnud hiiglasekasvu ning üüratu tugevad. Seetõttu hakatigi neid kutsuma gibborimideks (vägilasteks).
Gibborimid ja nende lõpp.
Tihtipeale aetakse segamini nephilimid ja gibborimid, pidades nephilimideks hiiglasekasvu müütilisi kangelasi. Tegelikult olid need hiiglased hoopis gibborimid (nephilimidest oli juttu eespool). Eenoki raamatu väitel oli nende tavaliseks kõrguseks ligi 3000 küünart (114 x 3000 cm = 3420 meetrit!)
Kui see arv näib liiga utoopiline, siis vähemalt viie meetriseid inim(?)skelette on leitud nii Lõuna Hiinast, kui ka Ida Aafrikast. 60'ndate keskel kaevati välja üks 2 meetrine skelett, mille esindajaid kutsutakse nüüd Gigantopithecus blackideks ning seesama 5 meetrine Meganthropus, kelle skelett kaalus üle 500 kilogrammi!
Sellised hiiglased olid siis nephilimide ja inimese tütarde järeltulijad. Praegusaegsesse genesise tõlkesse on isegi sisse jäänud säärane lõik: "Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal; needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed." (1. Mo. 6:4)
Needsamad kuulsad mehed olid targad, nad õpetasid inimesi (koos oma isadega muidugi!) ning rajasid linnu, riike. Kreeklaste kuulus Atlaski oli ju üks gibborimidest ning arvatakse, et just tema rajas Atlantise riigi ning oli selle esimene monarhh. Ka meie kallilt kodumaalt on teada säärane tegelane nagu Kalevipoeg, kes võitles raudmeeste ja sortside vastu. Või võtame näiteks kasvõi Prometheuse - titaan, kes tõi inimestele tule. Kõiki neid tegelasi seob inimestega õpetaja-õpilase suhe.
Gibborimide ajastu lõppu võib tõlgendada kahte moodi. Esimene ning kõige rohkem argumenteeritud versioon räägib, et oma puutumatuses ja vägevuses muutusid gibborimid peagi väiklasteks ja uhketeks, millele järgnesid hirmuvalitsemised ning jõhkrused inimkonna kallal. See aga ei meeldinud jumalatele, kes karistasid neid veeuputusega. Inimkonnale aga anti teine võimalus Noa näol (või oli tegemist terve sugupõlvega?).
Teine võimalus oleks aga hoopis jumalate halastamatu kättemaks. Teatavasti olid gibborimide isad ju need, kes oma peajumala hülgasid tema käsust üle astudes ('Sina ei pea mitte inimese tütart puutuma!'). Ning üsna tuntud on ka iisraeli jumala(te) kättemaksuiha ('Sinu patud saavad nuheldud mitmekordselt sinu seitsmele järgnevale sugupõlvele'). Kreeka mütoloogias toimus näiteks jumalate ja titaanide vahel suur sõda, mis kestis seitse aastat ning laastas kogu maa. Sõja tulemusel heideti lüüa saanud titaanid tartarose sügavustesse, kus nad tänapäevani istuvad.
Muide, mitte kõik gibborimid ei hukkunud veeuputuse tagajärjel - viimase gibborimi tappis hoopis karjuspoiss Taavet oma linguga.
Ainujumal genesises.
Teatavasti on Aabrahami õpetus monoteistlik (st. usk ühte jumalasse). Ja selleks jumalaks oli Jehoovah (Jahveh). Kuid Vana Testamendi sadade tuhandete tõlkijate ponnistustele vaatamata võib sealt siiski leida viiteid sellele, et Jehoovah ei olnud ainus jumal taevas.
Alustaks siis päris algusest. 1. Moosese raamatu esimesed kaks peatükki räägivad jumalast, kes lõi maailma ning inimese kellegi teise abil:
"Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"
See on otsene vihje sellele, et esimesed inimesed, keda jumal oma kaaslastega kavatses teha, pidid samuti tõusma jumala staatusesse, sest kas pole mitte jumal see, kes peaks kõige üle valitsema?
Aga tagasi teema juurde: jumal rääkis kellegagi.
Ning äkitselt ilmub mängu Jehoovah (1. Mo. 2:4). Küll mitte tegelasena, vaid kui kujuna, kelle läbi viidatakse õigele jumalale (maa ja teava loojale), öeldes nüüd tema kohta Jehoovah jumal. Seda ei tasu mõista kui ühest tiitlit Jehoovah'le, vaid kui jumalat, kelle alam oli Jehoovah.
Jehoovah jumal, ehk siis looja tegutseb kuni Aadama ja Eeva Eedeni aiast välja ajamiseni - peale seda saab peategelaseks Jehoovah ise.
Sellest järeldub, et Jehoovah oli lihtsalt heebrealaste, iisraeli rahva jumal. Temaga võrdväärsed nn. nooremjumalad olid needsamad jumalapojad, kes hiljem hakkasid inimeste tütreid ihaldama ning kellede kohta on öeldud nephilim.
Inimese loomine.
Vana Testament annab tänapäevases tõlgenduses üsna selgesõnaliselt teada, et inimene valmistati ühe päevaga jumala poolt ja kogu inimkond oligi alguse saanud.
Julgen selles siiski kahelda.
Esiteks räägitakse, et jumal lõi inimese oma näo järgi ja lõi tema meheks ja naiseks. Tegemist oli hermafrodiitse ehk kahesoolise isikuga, kes paljunedes andis järglasi, kes jumala soovil valitsesid "kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad." (1 Mo. 1:28)
Veidi hiljem aga loob seesama jumal uue inimese (seekord põrmust), kellele paneb nimeks Aadam (Ad-am tõlkes tähendab üks rahvas). Seekord pole inimene enam jumala nägu, kuna oleks liiga alandav avalikult kujutada jumala näoga olendi valmistamist põrmust ehk mullast. See oleks sama, mis jumala enese valmistamine mullast!
Tähelepanuväärne on Eeva valmistamine Aadama küljeluudest kuna teda võeti kui Aadama osa (muide, üks Tiibeti müütidest räägib, et kunagi ammu, kui jumalad maa peal elasid, olid nad kõik mehed, kuni üks neist oma suguelundid küljest rebis ning seeläbi naiseks muutus). Seega oli Aadam elav, bioloogiline olend, kes nägi välja kui inimene, ent paljunes samasooliselt, kuna Eeva polnud mitte eraldi isik, vaid Aadama naiselik pool.
1 Mo. 5:5 "Nõnda oli kõiki Aadama elupäevi, mis ta elas üheksasada kolmkümmend aastat, siis ta suri."
Aadam/Eeva sai kolm erinevat järglaspõlvkonda, kelledest üks hukkus. Alles jäi "trobikond" Kaine ja Sethe. Huvitav on asja juures see, et neil sugupõlvedel olid olemas juba erinevad sugupooled, erinevalt nende eellastest. See ilmneb nimest Kain, mis heebrea keeles kirjutatakse kui Ka-j-n, kus -j- (jod) tähendab meest.
Alles järgnevad põlvkonnad, Kainil Hanok ja Sethil Enos, olid nn. "pärisinimesed."
Selline on inimese evolutsioon Genesise järgi, seda usuvad (olgugi, et teadmatult) miljonid inimesed üle maakera.
Bene elohjim.
1. Mo. 6:2 "Ja kui inimesi hakkas maa peale palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, kelled nad välja valisid. "
Sama tekst algses heebrea keeles Biblia Hepraica Stutgartensis: (tekst on kirjutatud hääldamise järgi):
Va-jehii kii heecheel haa aadaam laa-roob al-penee haa-ada-maa uu-baanoot julduu laaheem.
Va- jiruu benee haa-elohjim et-benoot haa-aadaam kii tooboot heennaa va-jickhuu laaheem naashiim mi-kool asher baachaa-ruu
Ha-nefiiliim haajuu baa-aarets ba-jaamiim ha-heem ve-gam acharee keen asher jaaboouu benee haa-elohjim el benoot haa-aadaam ve-jaleduu laahem.
Hemma ha-gibbooriiim asher mee-oolaam anshee ha-sheem.
Otsene tõlge sellele lõigule on mõneti shokeeriv, kuna ha-nefiiliim tähendab tõlkes "alla laskuma" ning kujutab jumala(te) poegi, kes laskusid maa peale, et seejärel inimese tütardega naituda ning saada järglasi, mida kujutab sõna ha-gibbooriiim (lähemalt allpool). Kuid siis tuleb sõna mee-oolaam, mis tähendab tõlkes kosmost, maailmaruumi. On selge, et jumala pojad tulid kosmosest! Mitte kusagilt pilve pealt ega mingi jumala aujärje tagant vaid sõna otseses mõttes kosmosest.
Kirik räägib, et jumala poegade all mõeldakse siin ingleid... kuid teatavasti pole inglid füüsilised olendid ning seetõttu võimetud inimestega paarituma, veel vähem järglasi saama.
Eenoki raamat 6:1 räägib, et 200 bene elohimi pidas plaani maa peale tulla ja siin inimeste tütardega naituda ning nad andsid pühaliku tõotuse kõik ühiselt vastutada selle teo eest ning kokku oli neid 200, kes tulid "alla" Jaredi ajal. (Jared oli Eenoki "isa").
Nende liidrid olid: Samlazaz, Araklba, Rameel, Kokablel, Tamlel, Ramlel, Danel, Ezeqeel, Baraqijal, Asael, Armaros, Batarel, Ananel, Zaqlel, Samsapeel, Satarel, Turel, Jomjael, Sariel.
Need 200 jumala poega olidki needsamad "langenud inglid," keda kõik peaks arvatavasti teadma. Räägiti, et need inglid (eesotsas nende juhi Lutsiferiga) tõrjuti taevast maale peale suurt mässu, mis kahjuks kaotati.
Sellest ajast peale on kirik igati mustanud nende nime, tuues kurjuse kehastuseks suure Lutsiferi. Tänapäeval teab iga laps, et madu, kes Eevat Eedeni aias olevat ahvatlenud oli muundunud kurat. Kusagil Vanas Testamendis pole sellisest asjast sõnakestki.
Jumala poegi, kes laskusid maa peale nimetatakse nephilimideks (nefilimid).
Nemad olidki need, kes tõid inimestele kultuuri. Eenoki raamatu järgi süüdistati nephilime hiljem selles, et nad õpetasid inimkonnale maagiat, astronoomiat, sõjakunsti ning muid "patuseid" teadmisi. Nende esialgne juht Semjaza näiteks olevat õpetanud kasutama erinevaid ravimtaimi ning "nõiarohte," Peneum aga õpetas selgeks tindi ja paberi valmistamise ning maitseainete kasutamise toitude juures. Tundub uskumatu? Kui järele mõelda, siis pole meil mingeid tõendeid selle kohta, et tol ajal tõesti selliseid teadusi ei tuntud!
Mitte ainult genesisest pole pärit müüt säärastest jumalatest. Meenutagem kasvõi Kreeka jumal Zeusi ja tema mitmeid naisi ja nendega saadud lapsi. Ja alati on need järglased olnud hiiglasekasvu ning üüratu tugevad. Seetõttu hakatigi neid kutsuma gibborimideks (vägilasteks).
Gibborimid ja nende lõpp.
Tihtipeale aetakse segamini nephilimid ja gibborimid, pidades nephilimideks hiiglasekasvu müütilisi kangelasi. Tegelikult olid need hiiglased hoopis gibborimid (nephilimidest oli juttu eespool). Eenoki raamatu väitel oli nende tavaliseks kõrguseks ligi 3000 küünart (114 x 3000 cm = 3420 meetrit!)
Kui see arv näib liiga utoopiline, siis vähemalt viie meetriseid inim(?)skelette on leitud nii Lõuna Hiinast, kui ka Ida Aafrikast. 60'ndate keskel kaevati välja üks 2 meetrine skelett, mille esindajaid kutsutakse nüüd Gigantopithecus blackideks ning seesama 5 meetrine Meganthropus, kelle skelett kaalus üle 500 kilogrammi!
Sellised hiiglased olid siis nephilimide ja inimese tütarde järeltulijad. Praegusaegsesse genesise tõlkesse on isegi sisse jäänud säärane lõik: "Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal; needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed." (1. Mo. 6:4)
Needsamad kuulsad mehed olid targad, nad õpetasid inimesi (koos oma isadega muidugi!) ning rajasid linnu, riike. Kreeklaste kuulus Atlaski oli ju üks gibborimidest ning arvatakse, et just tema rajas Atlantise riigi ning oli selle esimene monarhh. Ka meie kallilt kodumaalt on teada säärane tegelane nagu Kalevipoeg, kes võitles raudmeeste ja sortside vastu. Või võtame näiteks kasvõi Prometheuse - titaan, kes tõi inimestele tule. Kõiki neid tegelasi seob inimestega õpetaja-õpilase suhe.
Gibborimide ajastu lõppu võib tõlgendada kahte moodi. Esimene ning kõige rohkem argumenteeritud versioon räägib, et oma puutumatuses ja vägevuses muutusid gibborimid peagi väiklasteks ja uhketeks, millele järgnesid hirmuvalitsemised ning jõhkrused inimkonna kallal. See aga ei meeldinud jumalatele, kes karistasid neid veeuputusega. Inimkonnale aga anti teine võimalus Noa näol (või oli tegemist terve sugupõlvega?).
Teine võimalus oleks aga hoopis jumalate halastamatu kättemaks. Teatavasti olid gibborimide isad ju need, kes oma peajumala hülgasid tema käsust üle astudes ('Sina ei pea mitte inimese tütart puutuma!'). Ning üsna tuntud on ka iisraeli jumala(te) kättemaksuiha ('Sinu patud saavad nuheldud mitmekordselt sinu seitsmele järgnevale sugupõlvele'). Kreeka mütoloogias toimus näiteks jumalate ja titaanide vahel suur sõda, mis kestis seitse aastat ning laastas kogu maa. Sõja tulemusel heideti lüüa saanud titaanid tartarose sügavustesse, kus nad tänapäevani istuvad.
Muide, mitte kõik gibborimid ei hukkunud veeuputuse tagajärjel - viimase gibborimi tappis hoopis karjuspoiss Taavet oma linguga.
