[pimedus]

Kõik iidsed vaimsed traditsioonid haakuvad ja ühilduvad omavahel mingil kaudsel moel – sama universaalne kolmikmuster kordub üldjoontes kõikjal. Kui vaadata näiteks kristlikku, Kreeka, hinduistlikku, Egiptuse, loodusrahvaste või renessansi kolmikjaotusi, siis mingi aimatav arhetüüpne muster kattub. Isegi kui sümbolid, nimed ja lood on täiesti erinevad, või näiliselt isegi vastandlikud, siis kolmiku struktuur kipub alati kandma analoogset skeemi:

 

· Uusplatonistlik põhivooruste filosoofia: Ilu, Hea ja Tõde.
· Kristlik kolmainsus tõstab mustri taevasesse plaani: Püha Vaim (leebe lootuslik avatus), Isa (karm aga õiglane seadus),  Poeg (tõe usu ühendus).
· Egiptuse triaad on samasugune arhetüüpne peegeldus: Isis (tervendus, elu), Osiiris (kord, seadus),  Horus (päästev jõud).
· Vabamüürlaste kolmainsus (vendlus, võrdsus, vabadus / kaunidus, jõud, tarkus) on poeetiline vorm, mis näib ühiskondliku ideaalina, samas peidab seda sama pingevälja: vendlus (ühine soe hoolivus), võrdsus (isikliku jõu võimalus), vabadus (arusaamiste selgus).
· Hinduismi trimurti on eriti rikaliku ja sügava sisuga: Brahma (algus / sündimine / looja), Višnu (kestvus / hoidmine / säilitaja), Šiva (lõpetus / muundus / hävitaja).
· Indiaani arhailine sümboolika on omamoodi tabav: Karu (Maa, hool), Kotkas (Taevas, tahtejõud),  Inimlaps / Trixter (vahendaja, ühendaja).
· Karpmani kolmnurk näitab sama mustri varjupoolt draamasuhetes: ohver (isetu alandus), tagakiusaja (isekas võimur),  päästja (vale tasakaalukese).

 

Kõik need kolmikud on samade tunnetuse allikate erinevad peegeldused, mida inimkond on läbi aegade endas kandnud. Kui nüüd võrrelda siis: igal pool on üks pool pehme, teine karm ja kolmas selgitav. Vahel räägitakse neid filosoofia kaudu (vooruste printsiibid), kosmoloogia kaudu (jumalad), vahel psühholoogia kaudu (draamad, haavad), vahel lisaks ka keha kaudu (väljad, energiad).

 

Kolmainsuse teadus on üks kõige sügavamaid ja ohtlikumaid lünki enamikus vaimsetes õpetustes. Kui universaalset kolmainsuse skeemi ei seletata lahti, siis inimesed tajuvad küll jõude, aga ei mõista nende olemust ja ammugi mitte dünaamikat. Sedasi jäädakse kinni ühe külje domineerimisse ja nii saabki kiilu vahele lüüa – keegi, kes valdab kogu struktuuri, saab manipuleerida neid, kes näevad ja mõistavad vaid osa. 

 

See on klassikaline poliitiline ja religioonide tehnoloogia: ära anna inimestele tervikut, anna neile killud. Kui nad vaidlevad, milline killuke on “õige”, saab neid nõrgestada ja suunata. Näiteks “vabadus, võrdsus, vendlus” – väga hea loosung, aga ilma tervikuta muutub igaüks neist eraldi manipuleeritavaks. Näiteks kristlik kolmainsus – ilma keskse Jumala ehk Ise (Monad / Atman) teadlikkuseta jäädakse kas Püha Vaimu pehmovoolavusse, Isa karmi käsu alla või Poja selgitavatesse õpetussõnadesse. 

 

Vabamüürlased näiteks rõhutavad, et kolmnurk ise on täielikkuse ja jumaliku kohalolu sümbol. Nurgad tähistavad erinevaid printsiipe, aga kolmnurk tervikuna näitab, et tõeline saladus ei asu mitte üheski nurgas, vaid sisemises ühtsuses nende vahel. Nurkade kaudu rõhutatakse, et ükski sammas ei saa üksinda seista – kui üks puudub, variseb kogu hoone. Sümboolika on nii arhitektuurne (templi ehitus), psühholoogiline (inimese sisemine ülesehitus) kui ka universaalselt kosmiline (ürgolemuslik). Kolmnurk sümboliseerib, et ainult kolme ühtsus annab tõeliselt jumaliku olendi.
 

Siin võibki olla tervikliku süsteemi üks kõige olulisemaid avastusi: selle skeemi sisuline läbipaistvaks tegemine võtab ära kiilu löömise tehnoloogia võimu. Kui inimene näeb kasvõi algelisel tasemel, kuidas kolm nurka ja tõeline kese koos töötavad, siis ta ei klammerdu enam nii kergesti lõksudesse. Tõeline arusaamine seisneb selles, kui rist ja kolmainsus on terviklik struktuur, siis tõeline tee ei piirdu ühegi selle osaga, vaid on neid kõiki ühendav ja haarav teadlikkusesilm.

 

· Püha Vaim = hingestatud tunnetus, horisontaal. Südameloovus. Eros.
· Isa = kehastuse tegusus, vertikaal. Tahtekindlus. Telos.
· Poeg = vaimustuse mõtestus, ristumine. Selgusesõna. Logos.
 
Poeg kui „rist“ pole mitte kannatuse sümbol, vaid mõtestatud looga ühendaja ehk sünteesija: Maa alustatud ja Taeva kantud eluprotsessi kokkuvõtja ja ringluse lõpetaja, et saaks sündida uus ring. Keskne Silm näeb kogu ristimustrit tervikuna. See on see sama Kõikenägeva teadlikkusesilma arhetüüp, mis seisab paljudes traditsioonides risti kohal.

 

Siin on oluline mõista et kui jääd ainult Poja teele, käid lihtsalt üht teed kolmest (lepitus, kuid siiski ohverdus). Kui laskud „Silmaks“, näed kogu mustrit (Ema, Isa ja Poeg ühes) ning taipad, et tee pole ainult „risti punkt“, vaid kolmiksüsteemi dünaamiline ühtsus. See seletab ka, miks paljud müstilised traditsioonid (kristlikud müstikud, vabamüürlus, kabbala jne.) seovad kolmainsuse keskset Silma teadlikkuse sümboliga — sest just see on tegelik tee, mitte ainult üks kolmest. Siin on lühike koondseletus, mis näitab, kuidas kõik need kolmnurgad ja kolmainsused tegelikult analoogset põhimustrit eri nurkade alt kirjeldavad:

 

1. Naispolaarsuse Avatus / Elusus – Ema, mis tunnetusega toidab, isetult avab algkogemustele, inspireerib ja hoiab Olemisehingede tervikut. Kosmiline HELI. Siin on oht kalduda esteetilisse unelusse.
2. Meespolaarsuse Sihitus / Korrastus – Isa, mis kaitseb, seab oma piire, kehtestab kindla tegutsemise suuna, kannab Energiakehades omandatud reegleid ja distsipliini. Kosmiline RÜTM. Siin on oht muutuda käskivaks türanniks.
3. Androgüünne Süvenemine / Vabastus – Inimlaps, kes kolmandal viisil sünteesib ja mõtestab elu õppetunde... arusaamise Selgusevaimudeks. Kosmiline MELOODIA. Oht muutuda intellektuaalseks kuivikuks.