•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 11
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa II
#76
Selle Kurmi ekspeditsiooni doki puhul tundub produktsioon olevat eriti nõrk.
See, mida ma vaatasin, ei olnud justkui dokumentaal sari ise, vaid "making of" või "behind the scenes" dokumentaalsarjast.
Kipperi foorumis tegelane Mark poleks vist saanud rohkem mööda panna, pakkudes eelnevalt, et tuleb tugeva showbisnessi elemendiga sari. Juurde polnud sinna midagi genereeritud ega kirjutatud ja show osa põhimõtteliselt puudus.

Miks Kurm eriti veenvalt ei esinenud? Tundus, et selle ekspeditsiooni juhi roll just inimeste juhtimise teemal oli talle keeruline ülesanne, sest ta on rohkem introvert ja spetsialisti tüüpi kui inimeste juhtija ja liidri tüüpi. Aga selles pole midagi erakordset, samasugust probleemi näeme ju isegi riigi kõige kõrgemal tasandil. Tema tiim tundus sellesmõttes hästi balanssis, et igal spetsialistil oli oma agenda ja igaüks proovis oma teemat huvitavate uuringute eest võidelda. Loodetavasti kolmandas osas selgub rohkemat kui seni.
Vasta
#77
Oh mis nüüd...ärge pisendage Kurmi saavutust - avastus, et kaks autoteki ust on suletud, väärib medalit.
Ja veel...avastati ju lausa kolm "sonarisegajat"
Vasta
#78
Sonarisegajad, mille akud olid tühjad... Tekitab mus himu produtseerida midagi väga "vandenõuteoreetlikku"...
Vasta
#79
Anna tulla, siin on õige koht.
Vasta
#80
Tsitaat:Kuid siin tuleb kohe järgmine vastuolu loodusseadustega: piimapulber peaks olema ju veest kergem? Kui piimapulber sattunuks uppumise käigus laevast väljapoole, ujunuks ta ju minema?

Ja mis keelab paaridadat grammi piimapulbrit paberkotti panna ja pesukaussi visata? Et füüsikaseadustega tiba lähemalt tutvuda. Kas ikks vajub põhja või mitte.
Vasta
#81
Ujub, 450g liiter
Vasta
#82
ükskord piimapulber segunes ära veega
Vasta
#83
Niisiis, OJK esimese video lõpuosas on näha rambi ja laevakere vahel tsemendikoti kujulist eset. Samuti on näha midagi, mis meenutab rambireelingut, kuid kindlas kõneviisis ma sellele alla kirjutada ei julge...
Ühel vandenõuteoreetikute lehel räägitakse, et väljaspool laevakeret olla palju tsemendikotte ja rämpsu. Vaat sellesse väitesse ma suhtun skeptiliselt, sest tsemendikotid ei saanud laeva uppumise käigus mitte kuidagi isegi vööriluugi lähedusse sattuda:
Kui laev kaldus külili ja seejärel kummuli pidid paljude veoautode haagised purunema ja nende koormad laiali pudenema. Seejärel, kui laeva ahter oli põhja vajumas, oli laeva ninaosa veepinna kohal poolpüstises asendis. Mõned ütlevad et kolmandiku, mõned veerandiku laevapikkuse ulatuses. Siit järeldub, et laev oli sel hetkel umbes 45 kraadi pikisuunas viltu. Sellises asendis pidid autotekil kõik veest raskemad asjad vajuma ahtri suunas ja sedamööda kuidas autodekki sissetungiva vee tase tõusis, tõusid veest kergemad objektid laeva etteotsa ...
SMIT TAKi autodeki videost ei ole võimalik tuvastada väljaspool laevakeret asuvaid objekte, küll aga on audios kuulda:
"Lots of debris... cement bags... pallets with cement bags". Ise ma arvan, et robot oli sel hetkel juba autodekil, kui operaator nii ütles...
Kuna see video on nii viletsa kvaliteediga, ei hakka ma teie tähelepanu vaevama sellele lingi panemisega; kes otsib see leiab, kes on näinud see teab...

Väikse kõrvalpõikena juhin teie tähelepanu ühele rämedale vastuolule: kui videopildis pole võimalik peaaegu midagi tuvastada, teeb operaator selgeid järeldusi...
???
Rockwateri videosid uurides avastasin ma huvitava vastuolu: mõned videod on selge ja isegi värvilise pildiga, kuid enamus on ju paras udukogu? Kui üht
videot eriti pikalt pinnisin, kargas äkki silma huvitav asjaolu: ühe video lõpus hakkas kvaliteet "hüppama", udusest mustvalgest värvilise selgeni... Ma oletan, et videolindid on sattunud kahjustava magnetvälja kätte, kas meelega või kogemata, seda otsustagu igaüks ise, vastavalt oma vandenõuteoreetiku auastmele...

Kuid tagasi autodeki videote juurde, hoolimata viletsast kvaliteedist on siiski ühes kohas aimata kolme ülestikku laotud kaubaalust... Kuid OJK videost ma seda "maamärki" ei leidnud, samuti pole seal "tsemendikotte".
Nüüd ma pean hakkama tegema oletusi.
Üksik "tsemendikott" rambiava all merepõhjas ei tõesta ju midagi, selle võis sinna visata ka Rockwateri tuuker eest jalust, kui uuris rambiava esiosa.
27 aastaga peaks piimapulber ju vees ära lahustuma, see seletaks "tsemendikottide" puudumist. Kuid miks siis pole see üksik kott väljaspool laeva ära lahustunud? Kuid kuhu on siis haihtunud kaubaalused autodeki esiosast?
Kui ma uurisin OJK videot autodekil ja püüdsin kaosest korda ning mustrit leida, kargaski silma üks räme anomaalia:
Autodeki esiotsa on kogunenud hunnik puitmaterjali; siin on isegi aimata loodusseaduste mustrit, õhem lauamaterjal on kiiremini vettinud ja allapoole sattunud, paksem materjal ja tisleripuit(mingi trepp) asub rämpsuhunniku pealmistes kihtides. Mul pole õrna aimugi, kui kaua võttis aega puitmaterjal vettimine ja alla langemine, kuid üks on kindel: kõige selle prügihunniku peal asub veoauto kaubaruumi tagauks... Mis peaks ju veest raskem olema?
Kas autodekk on pärast laeva uppumist(ja puitmaterjali vettimist) pahupidi pööratud? Vastust võib teada Kurm, tema ROV käis ju kaugemal autodeki sügavuses..


P:S: Kuna OJK videotele ei saa otselinke panna ja pdf failid võivad olla tüütud, otsustasin ma linke üles mitte panna. Kes otsib see leiab...


Vasta
#84
tead mis - tule ka kipperisse, sinna on kogunenud tõsisemad uurijad, sina oledki puudu wink
Vasta
#85
Ma läheks seal Markiga kohe tülli tema Pühakirjalembuse pärast,
Fucsiga loogikameele puudumise pärast,
Kulibin on liiga vandenõuteoreetiline,
Keegi TTT lahmib liiga palju...

Mul siingi hea, pealegi olen ma ammu märganud et mu mõtteavaldused on leidnud kajastamist nii sõjahuntide kui merekarude foorumites; kuigi mõlemas on käsi piiblil vannutud, et nemad parawebi ei loe... Pealegi on loogiliselt mõtlev naisterahvas haruldane paranähtus, seega jään parawebi patrioodiks...
Vasta
#86
teie enesekindlus teeb teile igatahes au...
eks siis väitleme sinuga siin edasi wink
Vasta
#87
Samas... Kipperisse kogunenud Estonia hukkumise uurimise raskekahurväel on meeskonnast puudu just üks loogiselt mõtlev analüütikekspert... Aga sa tee üks eksperiment: postita mu üleeelmine mõttekäik sinna ja vastukajast lähtuvalt kujuneb mu käitumine su ettepaneku peale...
Vasta
#88
Kas kellelgi on infot--- kaua peab vastu nn paberkott vees, kui keegi ei puutu seda-.... 27 aastaga peaks piimapulber ju vees ära lahustuma, see seletaks "tsemendikottide" puudumist
Vasta
#89
Niisiis, Postimehe doki viimane osa sai ära vaadatud. Ongi nii, Kurmi ekspeditsioon põhimõtteliselt ebaõnnestus... Peale kahe kilekoti talle midagi näppude vahele ei jäänud... Nalja tegin, tegelikult ta siiski aitas uurimist edasi ühe väga vajaliku avastusega: Estonia parempardas on vähemalt NELI auku! Viimane avastatud auk paikneb kahtlemata autodeki seinas, tekkepõhjust pole sugugi raske välja nuputada: liikuma hakanud veoautod rammisid vastu külgseina ja põhjustasid pardaplaadistuse väljapoole murdumise.
Milles seisneb avastuse tähtsus? Üks suurimaid mõistatusi oli enne visiiri eraldumist autodekil olev suur veehulk, õigemini selle päritolu. Nüüd on siis selge: autodekil on vähemalt kaks avaust. Loodan et tegelased kipperis nüüd lõpuks märkavad oma rämedat loogikaviga: rambi servade vahelt sai sisse tungida vähesel määral vett, see ei olnud autodekil oleva vee päritolu peapõhjus.

Ma peaksin olema kurb, kuna ekspeditsiooni tulemused on nii nadid... Aga hetkel olen väga ülevas meeleolus ja on põhjust endale tubliduse eest tunnustavalt õlale patsutada: ma leidsin "kullaaugu" mis viis Estonia hukkumise käigu mõistmiseks nii vajalike andmete juurde:
selle kullaaugu nimi on Lõuna-Korea hukkunud parvlaev "Sewol"...
Selgitan, Estonia ja Sewoli hukkumise asjaolude vahel on on palju ühist: mõlemad läksid äkki ja kiiresti kreeni, mõlema laeva kreeni tekkepõhjused on segased, kui mitte otse välja öeldes valejäreldustel põhinevad.
Kõigepealt sellest, mille poolest juhtumid erinevad:
Üks kaadus vasakule ja teine paremale... Pole ju suurem asi erinevus...
Sewoli ja Estonia uppumise kestvus oli erinev, kuid seda loogilistel põhjustel; Estonia parras oli rohkem lõhutud...
Estonia kaadus 30kraadi(?), Sewol aga 45. Samuti mitte midagi erilist, arvestades et Sewolil oli nihkuma hakanud lasti massi rohkem ja see asus kõrgemal.
Erinev on veel laevahukkude uurimismaterjalide hulk; Sewol uppus digiajastul, on röögatu hulk reisijate videosid ja fotosid, pluss laeva turvakaamerate salvestused ja autode registraatorid...
Ja ongi kõik. Nüüd aga laevahukkude ühisosa juurde ja siin hakkab teil halb, ma luban seda teile...
Kõigepealt aitas mind edasi laeva lastiruumide salvestuste analüüs: esimesed veoautod hakkasid ümber kukkuma 22kraadise kalde juures, kogu last hakkas liikuma 30kraadi peal. Mille poolest on need numbrid tähtsad? Meile on kogu aeg valetatud esimese kreeni ulatuse kohta Estonial, tunnistajate ütluste põhjal saab järeldada, et laeva last nihkus esimese kreeni ajal, järelikult on JAICi esitatud numbrid valed...
Samuti on lastiruumi videos näha, et pärast veoautode vastu külgseina kukkumist hakkas sinna sisse kohe tungima vesi, aeglaselt, kuid järjepidevalt...
Edasi kreeni tekkepõhjuste juurde. Mõlema laeva uppumise uurimiste komisjonide lõppjäreldused on selles küsimuses pehmelt öeldes küsitavad, rämedalt väljendudes valed. Estonial esitatakse põhjusena vesilasti; Sewolil aga liiga järsku roolipööret. Väljend järsk roolipööre tegi mind millegipärast väga tähelepanelikuks: on see olnud mul ju siiamaani peamiseks tööversiooniks Estonia esimese kreeni tekkimisel... Tuli välja aga, et ma olen kogu aeg olnud eksiteel: ühel Sewoli uurimise saidil tehti mulle puust ja punaseks värvituna selgeks, et roolimanöövriga pole puhtfüüsikalistel põhjustel üle 10kraadi laeva kaldu ajada võimalik!!! Korea "vandenõuteoreetikud" näevad vastusena ainult üht võimalust: laeva sai kreeni ajada ainult VÄLINE JÕUD!!!
Milles seisneb siis Sewoli uppumise peamine küsitavus? Sündmused Sewolil hakkasid toimuma kohe pärast seda, kui tüürimees muutis kurssi 20kraadi vasakule. Laev oleks pidanud selle käigus kalduma pisut paremale, kuid selle asemel vajus laev äkki 45 kraadi vasakule!!! Tüürimees rabas küll rooli paremale, kuid oli liiga hilja; last oli juba nihkunud...
Edasi toimus veel midagi huvitavat, mis on peegelpildis Estoniaga:
seisati parempoolne mootor, eesmärgiga vähendada kreeni...
Paremale kreenis Estonial seiskus ju esimesena vasakpoolne mootor!

Enne kui edasi loete, soovitan ma kõigil militaarse minevikuga kaasfoorumlastel võtta kapi otsast alla vanad kirsad, et oleks kuhu sisse oksendada:
Järgnevate sündmuste muster on kuidagi kahtlaselt tuttav...
Sewoli vrakile sukeldusid esimesena sõjaväetuukrid...
Tsiviiltuukrid peletasid sündmuskohalt eemale eriteenistujad...
Korea peaminister ei olnud hukkumise päeval kättesaadav...
Hukkumispaiga lähedusse kogunenud omaksete juures viibis sadakond erariietes politseinikku...
Sewoli hukkumise lõpparuandes välditi tunnistajate ütlusi, mis kirjeldasid enne kreeni minekut "kolakaid ja kriipivaid helisid"...
Laevavraki ülestõstmise järel koguti kokku kõik sealt leitud mobiiltelefonid, mille andmekandjate taastamisel leiti laevas olevate õpilaste vestlus: "Kas me põrkasime kokku allveelaevaga?".
Enne, kui minuga tänitama hakkate, vaadake üle see video:
https://www.youtube.com/watch?v=Q_j1NXZpxXE
Jah Sewoli hukkumise "vandenõuteoreetikute" esimene versioon on kokkupõrge allveelaevaga... Mitte keegi ei taha selgitada neid musta värvi kraapse Sewoli põhja all...
Siinkohal tahan teile anda kasuliku näpunäite Estonia ja Sewoli vraki uurimiseks. Estonia lebab merepõhjas hapnikuvaeses keskkonnas. Sellest tulenevalt on selle vigastatud kohad kaetud musta värvi oksiidiga. Kohad, mis roostetasid siis kui laev oli hapnikurikkas keskkonnas on pruunid, vigastused mis tekkisid uppumise käigus (või peale seda) mustad. Sewol asus meres, kus on tugevad hoovused. Sellest tulenevalt on hapnikurikas merevesi roostetanud vigastatud kohad pruuniks. Seega ei tohiks Sewoli põhja all olla musta värvi vigastusi... Need musta värvi vigastused on mingi muu tekkepõhjusega...

Vasta
#90
12 points.
Mehed, meid on paika pandud.
Vasta
#91

VANDENÕUTEOORIAD ESTONIA ÜMBER: merepõhjas on midagi sellist, mida seal ei peaks olema

23. dets 2021
Vasta
#92
(23-12-2021, 16:23 )Geargirl Kirjutas: Sellest tulenevalt on hapnikurikas merevesi roostetanud vigastatud kohad pruuniks. Seega ei tohiks Sewoli põhja all olla musta värvi vigastusi... Need musta värvi vigastused on mingi muu tekkepõhjusega...

Need on mingid väljaõngitsemisel saadud jäljed, uppumise ajal ei ole neid näha.
http://www.seanews.com.tr/images/haberle...1_vts2.jpg

Ilmselt sai need mustad triibud vastu neid parvesid nühkides.
https://media.npr.org/assets/img/2017/03...0-c85.webp

Või jättis selle jälje vee pinnal ujuv masuut.
https://static01.nyt.com/images/2019/06/...mbo-v2.jpg
Vasta
#93
Väike loogiline mõtlemine ei tuleks kahjuks, see sügavus kus Sewol uppus, kas sinna vahele mahtus üks allveelaev ka alla? 37m max sügavus
Vasta
#94
(23-12-2021, 19:19 )Eithea Kirjutas:
VANDENÕUTEOORIAD ESTONIA ÜMBER: merepõhjas on midagi sellist, mida seal ei peaks olema

23. dets 2021

Mees ise tundub mõistlik ja usutava jutuga. Aga kokkuvõttes ta ei esita mingit uut infot, Drew Wilsoni raamatus "Auk" on seda salapärast lasti ja selle katmist laevast eemal küllaltki põhjalikult käsitletud. Seega tegelikult ta peegeldab varem teadaolevaid teooriaid oma veendumusega ja esitleb seda justkui oleks ta avastanud midagi uut.

Sewoli teemal tooks esile sarnasuse just eriteenistuste ja militaaride kiire sekkumise puhul. Võimalik, et õnnetus oli hoopis teine, aga alati tekitavad julgeoleku jõudude sekkumine teatud küsimusi.
Estonia puhul oleme näinud neid klippe, kus kiirabiautost inimesi välja aidates olid juba mingid Soome/Rootsi KAPO mehed platsis ja hoolitsesid selle eest, et kõiki pääsenuid koheldaks justkui kahtlusalustena. Hiljem sunniviisiliselt hoiti päris paljusid mitu päeva haiglas luku taga, isegi kui neil tervis oli korras.
Siinkohal võiks ajakirjandus näiteks praeguse Eesti KAPO juhi käest intervjuud võtta (kes juhtumisi tollal oli kapo tavatöötajana laevalt pääsenuid lennujaamas küsitlemas), et millistel juhtudel ja ajenditel "õnnetusjuhtumitesse" kaasatakse üldse julgeoleku jõud ja mis võis Estonia puhul selliseid käitumismustreid põhjustada.
Vasta
#95
Elementaarne, et sellise mastaabiga "õnnetuse" puhul sellise jõuga väljas ollakse. Tuuakse "professionaalid" mängu, see ongi nende töö. Mehed kes on kuulnud vaikimisvandest midagi.
Vasta
#96
(24-12-2021, 00:55 )Mauno Kirjutas: Estonia puhul oleme näinud neid klippe, kus kiirabiautost inimesi välja aidates olid juba mingid Soome/Rootsi KAPO mehed platsis ja hoolitsesid selle eest, et kõiki pääsenuid koheldaks justkui kahtlusalustena.
Nende "kapo" meeste tumedatel jopede varrukatel olid Soome kiirabi embleemid.

Vasta
#97
https://arvamus.postimees.ee/7420281/oma...n-kuningas
"Endise riigiprokuröri Margus Kurmi eestvõtmisel Estonia vraki juurde selle huku põhjusi uurima läinud ekspeditsiooni ja teadlaste meeskond võib tuua rahu ka kõige suuremate vandenõuteoreetikute hinge."

Aga vaat minusuguse tipp(?)vandenõuteoreetiku hinges on rahutus ja seda kahel põhjusel:
Esiteks, Kurmi ekspeditsiooni tulemused tunduvad lahjad olema...
Teiseks, Kurmi (ja Ude) vaikimine on kurjakuulutav... Arikase käitumine aga ei jäta kahtpidi mõistmise võimalust, ta peitis oma viimase pressikonverentsi video lihtsalt ära... Küllap kardab ta mind, sest tema kiviteooria on lihtsasti ümberlükatav...
Panite te tähele, et Linus Anderssonil oli 3D mudel juba valmis, sama ka OJK puhul. Miks nad ei tõtta seda avalikustama? Keda nad kardavad?

On ka neid vihjeid, et Kurm valdab valgustkartvat infot; Arikas sai väga kurjaks ühe oma meeskonna liikme "lekitamise" juhtumi peale.
Sama isik viibis ka Kurmi ekspeditsioonil ja Postimehe dokist oli aru saada, et need avastused pälvisid sügavat tähelepanu.
Esiteks, merepõhja maetud kandilised objektid. Seni kindlaim tõend, et Estonialt on midagi välja "õngitsetud"...
Teiseks, visiiri merepõhja vajumise leiukohast põhja poole viiv Estonialt merre pudenenud esemete jäljerida... Mille poolest on see avastus tähtis?
Kõigepealt lükkab see ümber JAICi teooria visiiri eraldumise kohta, mille kohaselt enne visiiri meres esemeid ei saaks olla...
Seejärel pakub see lahedat nuputamismõnu; kui suur oli kreen visiiri eraldumise hetkel? Millal kukub külmkapp ümber ja lohiseb aknast välja? Kas Estonia aknad olid põrandani? Või lõhkus vesi tekiaknad ja külmik kukkus alles siis välja? Oehh, ma ei jaksa enam mõelda...
Kahtluseussike: miks keegi kolmest Kurm, Ude ja Arikas ametlikult ei kinnita neid leide?

Vahepeal Sewoli juhtumi uurimisel saadud vihjed ja ka teiste kreeni vajunud reisilaevade õnnetuste andmete analüüsimisel sattusin ma tupikusse; mitte ükski neist kreeni tekkimise põhjustest:
nihkunud last,
äkiline roolimanööver,
mootorite seiskumine,
suur lainetus ega ka
kokkupõrge teise (väiksema) alusega ei saa olla laeva äkilise kreenimineku AINUKE põhjustaja. Tegureid on alati kaks või kolm... See tähendab, et Sewoli uppumise asjaolud on kahtlased... Aga ma ei viitsi Sewoli uurimisega rohkem jännata, sest leidsin huvitava uurimissuuna Estonia juhtumis, mis millegipärast on täpsemini analüüsimist mitte pälvinud.
See tegur on lainetus. Millegipärast on Estonia hukkumise mudeldamisel enamasti arvestatud laevaga RISTI löövate lainetega. See asjaolu on ka isand Fucsi kogutud tunnistustes ka kajastamist leidnud ja ma usun et see tunnistus on väga tähtis. Milles konks? Lõunatuul pidi lainet lükkama Stockholmile kurssi hoidvale Estoniale vastu vasakut parrast, kui aga see ütlus on tõene, siis pidi laev vahetult enne õnnetust kurssi olema muutnud!
Siin jooksid mul suusad risti ja mul tekkis hulgaliselt küsimusi, millele vastuseid teavad ainult kogenud merekarud:
Milline oli Estonia hukuööl tuule ja laine suund?
Milline oli laeva kurss?
Milline oli laeva ja laine kohtumisnurk?
Kuidas see mõjutas laeva piki ja külgõõtsumist?
Milline oli stabilisaatorite koormus sellises laines?
Kui palju erineb laeva visiirile langev koormus põiki ja ristilaines?
Kas hukuööl võis olla ka erisuunalist lainetust?
Ma maarott ei tea, kas seda nimetatakse ristlaineks?
Ja nii aina edasi... Oehh, peab vist ikkagi Kipperisse konto ära tegema...
Vasta
#98
Tsitaat: Oehh, peab vist ikkagi Kipperisse konto ära tegema...
just, sind oodatakse...parafoorum pole sinu tase.
Vasta
#99
Mis tasemest te räägite, mõõdan mingeid laine pikkusi ja kaldeid, siis olen vana thor ise või? Laugh
Naljapulgad, te jutuga ei jõua kuhugi, asja uba kaob ära. "Keegi sai kurjaks" täiesti uskumatu
Ma arvan, et jutt on tühi möla nagu minu omagi, ongi kõik. Midagi asjaliku kirjutada pole tõmba siiralt naaksu.
Sellele alusele sõideti sisse ja kogus moos, asju ei salastata ajaviiteks, oli vajadus, tehti ära, kuradi kahju, et nii läks.'
Traagiline õnnetus.
Vasta
https://www.youtube.com/watch?v=52761J-UTgg

päris hea kvaliteediga video, näitab atlandi luku polti ja muid vigastusi
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 11
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Koroonaviirus, osa 5. Vaktsineerimine. 2021.30.10 antiamerikanist 2,837 398,814 17-04-2025, 00:30
Viimane postitus: vasamasa
  Massihävitussõda ja/või ülemaailmne katastroof 16-19. sajanditel. antiamerikanist 86 26,229 25-02-2023, 22:27
Viimane postitus: isemaag
  Koroonaviirus, osa 4. Vaktsineerimine. 2021.02.05 xawa 2,645 427,770 31-10-2021, 09:07
Viimane postitus: Mannu
  Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa I hiidlane 2,591 612,619 19-10-2021, 09:31
Viimane postitus: Mannu
  Holokaust - sajandi vandenõu? Creed 821 418,430 11-09-2021, 22:25
Viimane postitus: I'll be back
  Elektroonika laguneb. Vandenõu? kivikas666 106 51,155 30-05-2021, 01:48
Viimane postitus: isemaag
  Madeline McCann - Rööv või vandenõu? Ares 30 20,758 17-05-2021, 15:04
Viimane postitus: euroruubel
  Koroonaviirus, osa 3. 2021.17.04 Tyto Alba 281 54,283 02-05-2021, 19:44
Viimane postitus: xcad
  Koroonaviirus, osa 2. 2021 Minaelan 1,549 254,731 17-04-2021, 09:06
Viimane postitus: Mannu
  Koroonaviirus, osa 1. 2020 Viimne Roomlane 2,291 407,075 19-01-2021, 13:43
Viimane postitus: xawa

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat