Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Väga hea, niisiis minu intuitsioon ei ole mind vedanud alt, esimese kreeni tekkepõhjuste kohal on väga suuri küsitavusi... Kui Estonia ajas end pärast seda peaaegu püsti, saab välistada kreeni põhjusena vesilasti.
Mis jääb lauale? Hull lugu, ainus versioon on, et Estonia kapten rabas rooli järsult vasakule (pluss vööripõtkurid).
Miks???
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
08-12-2021, 20:51
(Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2021, 21:06 ja muutjaks oli I'll be back.)
Tsitaat:üks vedru hakkab läbi vajuma ja teine end sirgeks ajama
Puht faktiline märkus- rekka puhul vedrudest rääkimine on pisut asjatundmatu- ammuilma on kasutusel õhkpadjad.
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Õhk või lehtvedrud, vahe mu meelest imeõhuke... Küsimus on millise kalde juures hakkas last nihkuma?
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Muidugi, vedru on vedru....
Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
08-12-2021, 21:26
(Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2021, 21:44 ja muutjaks oli TTT.)
veel tuleb lahti rabeleda valeteabest nimega "parema parda kreenipaak oli tühi"
see jamps on igal pool, igal joonisel, ja mitte keegi ei kahtle selles, aga see on ilmvõimatu - laev oli
väljudes juba paremale kreenis ja vasak kreenipaak oli täis.
minu teada ei ole laeva nii ebasümmeetriliselt võimalik koormata - sel juhul peaksid kõik raskeveokid olema
paremal ja sõiduautod vasakul ja ikka jääks sellest väheks.
kui palju kreenitank mahutab?
Tsitaat:Mis jääb lauale? Hull lugu, ainus versioon on, et Estonia kapten rabas rooli järsult vasakule (pluss vööripõtkurid).
Miks???
eks ikka see vana teema - vältis allveelaevale otsasõitu, aga sai pihta...
Postitused: 45
Teemad: 0
Liitus: Oct 2011
Vaadates sultsi viimast pilti kus viidatakse madratsile, siis - no kurja - seal pildil pole tegu mingi pikaajalise väsimuspraoga. Seal on ikka sulaselge crash damage. Kui nüüd painded vaadata ja ära kaardistada , siis on ju üsna lihtne selgusele saada kus ja kuidas millised jōud mõjunud on. Metall venib, ja pikaaegsete vajumiste, läbipaindumiste, mistahes hoovuste jne. Tekitatud vigastused ei saa ola sellised. Ka laeva põhja vajumine toimus väga väikesel kiirusel. Seega purustuste iseloom peaks olema oluliselt teine kui a’la ca 9 m/s tekitatuna. (Ca 15 sõlme ) See “ plahvatus pildil “ aga küll venitusarme ei meenuta.
… rauakoluga pargased ja konteinerid mis olid kasutusel päev-paar varem toimunud öppuste sihtmärkidena ja mis merepõhjas lebavad…
Kui suur aga oleks teoreetiline võimalus et õppuste käigus kasutatud ja uppuma pidanud konteinerid ja pargased ei uppunud kuna näiteks osa nende suunas välja lastud moona ei lõhkenud nii nagu pidi, vaid uputas olemasoleva jama osaliselt ning jäi poolde vinna koos lõhkemata lõhkeainega ning toimis Estonia jaoks nii nagu meremiin ? On ju poligonid täis lõhkemata moona meil veel tänapäevase moona korralgi.
Eks ta veits äärmuslik tundub, aga kuna Estonia katastroofi tõenäosus selliste tagajärgedega nagu ta päädis, oli ju kõigest vast mitmeid kohti peale koma, siis saavad olla põhjuseks ka asjaolud mida me välistame tavaolukorras 99,99%
Ausõna ei tea ma tegelikult sellest asjast midagi! Kogu mu jutt on üks puhas spekulatsioon
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Jah, sul on õigus. Selle prao juures tuleb jälgida veel selle sügavust: kui kipperis vaieldi laeva seina paksuse üle siis jõuti tõdemuseni, et poole meetri paksuse laeva seina puhul on ka kajuti sisesein lõhutud. Veel hullem on olukord autodeki vahelae juures, ka seal ulatuvad purustused sügavale. Noh, mõelgem nüüd siis mingi pika, kitsa ja tugeva eseme peale mis selle tekitas. Kivi? Naer saalis.
Sihtmärkpargased... Ma olen ju sellele tähelepanu juhtinud: Reintamm nägi paremas pardas olles objekti lahkumas vasakule; see tähendab et Estonia kiirus pidi olema paari minutiga oluliselt vähenenud... Mitte ükski pargas ei suutnuks Estonial eest ära ujuda.
Ja nüüd jõuamegi minu arust oluliseni: tunnistajad täheldasid mootorite ja sõukruvide töös muutusi enne esimesi kokkupõrkehelisid- laevale anti tagurpidikäik.
Pärast kolmandat pamakat vajus laev kiiresti kreeni. Mitte üht seletust ma sellele kreenile ei näe kui ehk pandi tööle vööripõtkurid.
Samal ajal kreeniga kostus sissemuljutava kereplaadistuse ragin...
Kõik see kokku tähendab seda, et Estonia kapten püüdis kokkupõrget vältida.
Postitused: 354
Teemad: 1
Liitus: Nov 2020
(09-12-2021, 09:15 )Uviline Kirjutas: Vaadates sultsi viimast pilti kus viidatakse madratsile, siis - no kurja - seal pildil pole tegu mingi pikaajalise väsimuspraoga. Seal on ikka sulaselge crash damage. Kui nüüd painded vaadata ja ära kaardistada , siis on ju üsna lihtne selgusele saada kus ja kuidas millised jōud mõjunud on. Metall venib, ja pikaaegsete vajumiste, läbipaindumiste, mistahes hoovuste jne. Tekitatud vigastused ei saa ola sellised. Ka laeva põhja vajumine toimus väga väikesel kiirusel. Seega purustuste iseloom peaks olema oluliselt teine kui a’la ca 9 m/s tekitatuna. (Ca 15 sõlme ) See “ plahvatus pildil “ aga küll venitusarme ei meenuta.
… rauakoluga pargased ja konteinerid mis olid kasutusel päev-paar varem toimunud öppuste sihtmärkidena ja mis merepõhjas lebavad…
Kui suur aga oleks teoreetiline võimalus et õppuste käigus kasutatud ja uppuma pidanud konteinerid ja pargased ei uppunud kuna näiteks osa nende suunas välja lastud moona ei lõhkenud nii nagu pidi, vaid uputas olemasoleva jama osaliselt ning jäi poolde vinna koos lõhkemata lõhkeainega ning toimis Estonia jaoks nii nagu meremiin ? On ju poligonid täis lõhkemata moona meil veel tänapäevase moona korralgi.
Eks ta veits äärmuslik tundub, aga kuna Estonia katastroofi tõenäosus selliste tagajärgedega nagu ta päädis, oli ju kõigest vast mitmeid kohti peale koma, siis saavad olla põhjuseks ka asjaolud mida me välistame tavaolukorras 99,99%
NATO õppused ja puksiirkaravan merepõhjas... Kas mäletan valesti, aga NATO õppused olevad toimunud sadu kilomeetreid eemal Taani väinades?
Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
Venelaste öppysed ja nende kaks puksiiri olid seal
Postitused: 8,072
Teemad: 73
Liitus: Dec 2015
https://www.youtube.com/watch?v=wiSCydUlptY
Kruiisilaeva Georg Ots saatus. Algallikas Nõmme Raadio
Postitused: 354
Teemad: 1
Liitus: Nov 2020
Tasub lugeda Milneti, Fucs teeb seal suurepärast tööd ja pakub süstemaatiliselt kokku kogutud infot pääsenute tunnistuse näol. Kusjuures nauditav on vaadata seda vestluse dünaamikat seal, kuidas seal foorumi mode ja tema sabarakud kambakesi proovivad kõiki alternatiivteooriad põrmustada, aga kui Fucs tuleb faktipõhiste andmetega välja, siis on see kamp kõik paariks päevaks peidus nagu kuldid rukkis ja mõni päev hiljem ronivad vaikselt urust välja ja hakkavad jälle muudel teemadel täristama
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Akf Fuchs teeb mõistagi suurepärast tööd, küll aga jääb arusaamatuks väide
Tsitaat:Kusjuures nauditav on vaadata seda vestluse dünaamikat seal, kuidas seal foorumi mode ja tema sabarakud kambakesi proovivad kõiki alternatiivteooriad põrmustada, aga kui Fucs tuleb faktipõhiste andmetega välja, siis on see kamp kõik paariks päevaks peidus nagu kuldid rukkis
Kui alternatiivseks teooriaks pidada näiteks sedasorti mõtteuperpalli
Tsitaat:Polnud jah suur laev ja nagu näha sai ka väike laev sõjaalveelaeva sisuliselt pooleks sõita.
Ehk siis pole imestada, et kõvem alveelaev saab ka suurele laevale augu tekitada.
Pole midagi võimatut maailmas.
ja selle võrdlemisi üksmeelset lobaks arvamist, siis pole Fuchs ju sõnagagi väitnud, et oleks fakte, mis allveelaeva teooriat kinnitaksid
Postitused: 354
Teemad: 1
Liitus: Nov 2020
(11-12-2021, 13:46 )Ill be back Kirjutas: Akf Fuchs teeb mõistagi suurepärast tööd, küll aga jääb arusaamatuks väide
Tsitaat:Kusjuures nauditav on vaadata seda vestluse dünaamikat seal, kuidas seal foorumi mode ja tema sabarakud kambakesi proovivad kõiki alternatiivteooriad põrmustada, aga kui Fucs tuleb faktipõhiste andmetega välja, siis on see kamp kõik paariks päevaks peidus nagu kuldid rukkis
Pean silmas ikka neid pääsenute tunnistuste kokkuvõtteid, mis küllaltki ilmekalt tõestavad, et see mis mõnede tegelaste jaoks on püha koraan (JAICi raport) on oma olemuselt muinasjutt.
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Eks minagi jälgi sõjahuntide foorumis toimuvat suure huvi ja tähelepanuga. Maunol on tuline õigus; sõna "allveelaev" kasutamise eest aasta tagasi karistati seal ketsereid modede poolt röögatu sõnahaluvalinguga hukkamõistu tuleriidale.
Praegu aga... Detektiiv Fucs on teinud meeletu töö Estonialt pääsenute tunnistuste süstematiseerimisel. Siinkohal teen talle elegantse reveransi selle töö tunnustamiseks: "väga tubli, minu lugupidamine, austet härra Fucs!".
Pole mingit mõtet vaielda, nende tunnistuste põhjal saab teha ainult ühe järelduse: Estonia põrkas millegagi kokku...
Versioonid:
Oma visiiriga.
Mingi pargasega.
Ulpiva merekonteineriga.
UFOga.
Või... Mnjah.
Keegi Lemet (tulihingeline UFO teooria pooldaja) milnetist sai hakkama enneolematu jumalateotusega, ta kasutas oma postituses sõna "allveelaev" koguni kolm korda! Moded kas magasid või olid rukkis...
Ma võtan endale julguse seda jumalavallatust taastsiteerida:
"Jama kuubis, kordades rohkem rammisid liitlaste sõjalaevad saksa ja jaapani allveelaevu põhja. Oli välja töötatud isegi vastav metoodika võitluseks allveelaevadega. Ja milline allveelaevnik 20nda sajandi lõpul rahuajal võtaks ette sedasorti kamikazerünnaku, mis ta enda 100%lise tõenäolsusega merepõhja viiks? Sedasorti jama võiks siiski parafoorumitesse jääda."
???
Kamikazerünnak? Kus ma küll sedalaadi sõnakasutust enne märkasin? Ahahh, on põhjust enda suled uhkusest puhevile lüüa...
100% tõenäosust? Kuule, tõenäosusprotsentide arvutamine on see mis mu leivale või peale toob... Siiski soovitan sul siiralt tutvuda "Gotland" tüüpi allveelaevade tugevusvaruga: see on röögatu.
Parafoorumitesse? Sama isik istub kahel toolil: sõjahuntide foorumis nahutab parandust, samas käib parawebis kaitsmas sõjahuntlust...
Postitused: 1,358
Teemad: 7
Liitus: Jan 2010
(11-12-2021, 17:43 )Geargirl Kirjutas: Kamikazerünnak? Kus ma küll sedalaadi sõnakasutust enne märkasin? Ahahh, on põhjust enda suled uhkusest puhevile lüüa...
100% tõenäosust? Kuule, tõenäosusprotsentide arvutamine on see mis mu leivale või peale toob... Siiski soovitan sul siiralt tutvuda "Gotland" tüüpi allveelaevade tugevusvaruga: see on röögatu Mina soovin tutvuda, kas sa jagaksid viidet!
Tahaks oma silmaga näha millistele füüsikalistele jõududule ja kui suured need üledimensioneerimised on.
Kahtlustan, et sa oled millestki valesti aru saanud, titaan allveelaeva saagas juba ilmnes, et sa ei tee tugevusel ja kõvadusel vahet.
Kui sa oma allikaid jagaks, oleks siin juba lihtne puust ja punaselt näidata, mis jõud seal esinevad ja kumb ennem järgi annab.
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Tsitaat:Siiski soovitan sul siiralt tutvuda "Gotland" tüüpi allveelaevade tugevusvaruga: see on röögatu.
Parafoorumitesse? Sama isik istub kahel toolil: sõjahuntide foorumis nahutab parandust, samas käib parawebis kaitsmas sõjahuntlust...
Muud jama ei viitsi isegi kommenteerida, aga see jutt tugevusvarust...tugevusvaru MILLELE??? Kas ümbritseva vee ühtlasele survele igas kerepunktis või kahe laevakere kokkupõrkel tekkivatele jõududele. Mis on tükkis erinevad asjad.
Postitused: 153
Teemad: 0
Liitus: Oct 2017
(08-12-2021, 20:47 )Geargirl Kirjutas: Mis jääb lauale? Hull lugu, ainus versioon on, et Estonia kapten rabas rooli järsult vasakule (pluss vööripõtkurid).
Miks???
Vasaku parda kaks peamasinat seiskusid esimestena?
Parempoolne sõukruvi jäi peale vasakpoolse seiskumist laeva edasi vedama?
Sellepäraast keeraski laev end vööriga vastu lainet?
Kui lätlane Valters Kikuts väidetavalt nägi juba varem 00:26, et lahtine visiir laeva küljes üles alla liigub...miks ta sellest teisi ei teavitanud?
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Veelkord, kaptenisillal olevate juhtseadete näitude järgi olid vasakpoolsed mootorid seiskumise hetkel rakendatud 50% võimsusega, parempoolsed 25 %. Ja sees oli tagurpidikäik. Millal mootorid seiskusid on peaaegu võimatu tõestada, kuid nii mõnestki tunnistusest lähtub, et tuled hakkasid vilkuma mõned minutid peale esimesi kolakaid, umbes esimese kreeni haripunktis.
Laske veelkord silmadega üle Fucsi kogutud tunnistajaütlustest; need ütlevad nägevat laevatulesid Estonia ahtris ja ahtrist vasakul(Mariella ja Silja Europa?). Tuled pidanuks olema Estonia paremas pardas. See tähendab ainult seda, et mõne minutiga oli Estonia üle 90 kraadi lõunasse keeranud. Mis tõestab minu hüpoteesi järsust roolimanöövrist.
I`ll be back tõestab taaskord oma saamatust allveelaeva teooria lahkamisel: laevade kered puutusid kokku vähesel määral, enim vatti sai allveelaeva torn, torni stabilisaator ja sabatüüür. Mis terasest on tehtud "Gotlandi" kere, tean ma suurepäraselt, mis sulamist on valmistatud stabilisaator, tean ma samuti. Veebilinki kahjuks ei anna, sõjasaladus...
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Tsitaat:Veebilinki kahjuks ei anna, sõjasaladus...
Loomulikult..
Postitused: 991
Teemad: 10
Liitus: Jan 2017
12-12-2021, 11:19
(Seda postitust muudeti viimati: 12-12-2021, 12:05 ja muutjaks oli TTT.)
mõni on ikka päris ogar, samas paraveebile kohane - küsite salastatud tehniliste näitajate linki...annab ikka välja mõelda. Tsitaat:Muud jama ei viitsi isegi kommenteerida, aga see jutt tugevusvarust...tugevusvaru MILLELE???
eks ikka meremiini plahvatusele või torpeedorünnakule... Tsitaat:Kui lätlane Valters Kikuts väidetavalt nägi juba varem 00:26, et lahtine visiir laeva küljes üles alla liigub...miks ta sellest teisi ei teavitanud?
mulle ütles, et teavitas küll
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
See allveelaevasaaga saab selguse samal päeval kui avalikustatakse Estoniast tehtud 3D kujutis... Lihtne, tornistabika ja sabatüüri laevakerele jäetud jälgede vahe kaudu saab ju laeva margi välja arvutada!
Kuid nüüd kohustuslik paanikaõhutamise programm:
3D kujutise avalikustamise tähtajad on mõlemad, nii Kurm kui Arikas ammu üle lasknud.
Minu arust oli OJK kavas detsembris vrakile ekspeditsioon; ei kippu, ei kõppu...
Arikase lubadus korraldada aus uurimine kõrbes samal hetkel kui ma märkasin, et Arikas jättis laeva kõige huvitavama koha üles filmimata... Kaks korda lähenes ROV sellele kohale ja kaks korda sööstis robot laevakerest eemale... Ikkagi jäi kaameranurka reetlikke roostejälgi, see koht on kraabitud! Ometi ametliku versiooni kohaselt ei tohiks seal mingit jälge olla. Jätan selle teile nuputamiseks, millist kohta ma silmas pean.
Arikasele tegi suurt meelehärmi tema tiimist lekkinud materjalid. Tänaseks on need postitused kustutatud...
Mul on kogunenud hulgaliselt materjali tandem Tabri/Arikase kiviteooria ümberlükkamiseks. Ma kirjutaks sellest kasvõi kohe, kuid materjali Arikase viimasest pressikonverentsist mulle näppu pole jäänud... Samuti vaikis sellest meedia!!! Pole ka ime, Arikase eelmise pressikonverentsi artiklite kommentaariumitest jäi selge muster silma: enamus ei usu "kiviteooriat". Siit ka põhjus salatsemiseks: mis sa jaurad kividest kui sind keegi niikuinii ei usu...
Seega, praegu peaks olema ametlik kehtiv seisukoht, et laevakere sai vigastada vastu merepõhja kive.
Ja nüüd läheb karmiks: miskipärast kirjutas ka Kurm sellele versioonile alla! Kuid ta esitas selle vigaselt... Võibolla ta ise ka ei uskunud mida ta räägib, seepärast tegi kohmaka loogikavea... Ja kustutas oma artikli!
Kas Kurm on sunnitud vaikima?
Kas Arikas häbeneb?
Miks meedia vaikib?
Kanal2 klopsis kokku minu arust ühe väga armetu saate: mitte ühtki infokillukest! Ma ei oota ka järgmistest osadest midagi head, lihtsalt on selline selgeltnägijalik tunne...
Postitused: 153
Teemad: 0
Liitus: Oct 2017
(12-12-2021, 02:48 )Geargirl Kirjutas: Millal mootorid seiskusid on peaaegu võimatu tõestada. Ellujäänute tunnistustest on selgunud, et kaks vasakpoolset peamasinat seiskusid esimestena.
(12-12-2021, 02:48 )Geargirl Kirjutas: vasakpoolsed mootorid seiskumise hetkel rakendatud 50% võimsusega, parempoolsed 25 %. Ja sees oli tagurpidikäik. Tagurpidi käiku ei olnud sees sest sõukruvide labad olid null-asendis.
Kui sõukruvide labad on null-asendis ei oma erilist tähtsust kui suurt võimsust neile rakendada.
Postitused: 2,127
Teemad: 11
Liitus: Oct 2016
Tsitaat:eks ikka meremiini plahvatusele või torpeedorünnakule
Et siis allveelaevu projekteeritakse piisava tugevusvaruga elama üle miiniplahvatust vahetus läheduses, näiteks põhja all või torpeedurünnakut? Saan ma väitest õigesti aru?
Postitused: 1,358
Teemad: 7
Liitus: Jan 2010
Milliste 3d kujutiste peitmisest sa nüüd räägid. Kurm saab neid luua ainult oma fantaadia järgi ja OJK on on oma 3d sanari pildid juba netti laadinud.
Gorraliku 3d kujutise loomiseks on vaja enne läbi viia lasermõõdistamised ja fotogrammeetria. Mõlemad on planeeritud järgmisesse aastasse.
Postitused: 702
Teemad: 1
Liitus: Jun 2016
Vaatasin Postimehe doki teise osa ära ja must masendus tabas mind...
Paljugi sai selgemaks, miks Kurm kuidagi suhelda ei taha: tal ei olegi millestki rääkida!
Hea küll, ilmaga ei vedanud, torm ja vilets nähtavus ei lubanud kvaliteetseid ülesvõtteid...
Kuid siis ma sain kurjaks; viletsa tiimijuhtimise tulemusel tehti rida valesid ja rumalaid otsuseid:
Tuukrite allasaatmine ilma turvalise sideta?
Visiirist põhja poole jäävate esemete ainult osaline kaardistamine... Võts võtku, mis saab olla veel tähtsam? Estonialt merre pudenenud esemete kaardistamisel saaksime me ju teada nii laeva kursi kui välja arvutada ka laeva kiiruse esimese kreeni ja visiiri kaotuse vahel...
Laeva ninaosast leitud kriimustuse üles võtmata jätmine...
Rambi hingedest ei tehtud lähivõtteid... Sama tõstesilindritega...
Rambi mitte üles tõstmine... Ägama ajab: alles kohapeal hakkas ta ülestõstmise võimalust uurima... Võts võtku, sul oli ju OJK video pealt näha, kuidas ramp asetseb, selle ülestõstmiseks vajaliku rakise oleks pidanud valmistama enne mereleminekut!
Seega ei jäänud talle näppude vahele praktiliselt midagi, ainult autodeki videot tahaks ma põhjalikult uurida.
Mis mulle filmis meeldis ja meelde jäi oli ROVi operaaatori professionaalsus, selge vastuolu OJK operaatori käpardlikkusega. Kui ta roboti käpaga savis sonkis, kargas mulle pähe, et on olemas võimalus lahendada mulle nii palju peavalu tekitanud mõistatus:
ma olen ennast katki mõtelnud, mis võiks olla neis kottides mis asuvad Estonia vööriosas väljaspool laeva merepõhjas maas?
SMIT TAKi videos arvatakse, et see on tsement. Kuid tsement see ei saa ju olla, veest raskemad objektid ei saa laeva uppumise käigus rambiavast välja kukkuda?
Ise ma arvan, et need on piimapulbri kotid... Klapib sellega, et ühe viimastest pealesõitnud veoki lastiks oli piimapulber. Kuid siin tuleb kohe järgmine vastuolu loodusseadustega: piimapulber peaks olema ju veest kergem? Kui piimapulber sattunuks uppumise käigus laevast väljapoole, ujunuks ta ju minema?
|