•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa II
#26
Kohe näha, et enesekindlus on sul laes, näib et sa tead kogu seltskonna kaarte wink
Saan aru, et sina võtad poti.
Vasta
#27
TTT päris:
"...räägi välja mis su peas on, arutame läbi. mis selle 10m nihkumisega on? ega ometi 11m?"

Ei seda, ega teist... Estonia vraki videouuringute põhjal olen tuvastanud, et Evertssonil on tuline õigus: laevakosu on aja jooksul sügavamasse mutta... ptüi savisse vajunud... Seda ainult mõned kraadid ehk pool meetrit sügavamale/kõrvale. Arikase sõnavõtt räägib reaalsusele vastu: "kümme meetrit" suurustleb ta end peaeksperdiks... Siin ongi kogu konks: kui me suudame avalikkust veenda, et laevavrakk tuiskas mööda merepõhja sinna tänna vajuda kümmekond meetrit, asi see siis pööblile selgeks teha, et selle käigus(vrakk) endale neljameetrise vigastuse vastu põhjagraniiti nühkides sai. Siin ongi kogu matemaatika: vrakk on peaaegu seal kuhu ta kukkus.
Kas sa nüüd mõistad, miks ma ootan, et Arikas end "10 meetri nihkumise " teooriaga rumalaks teeks?
Vasta
#28
See laeva nihkumise jutt tundub praegu selline asjatu kõrvalepõige.
Alustuseks võiks selgeks teha, kas augud olid laeva keres kohe peale uppumist (Rockwateri sukeldumiste ajal). Kui vastus on jah, siis see laeva nihkumine ei ole nii tähtis teema.
Selguse huvides võiks nii Kurmi või Arikase tiim teha olulistest teemapunktidest hetkeseisu infotabeli. Laeva kere vigastuste tekkeaeg, Laeva kere vigastuste tekke põhjused,visiiri vigastused, rambi ära kukkumine, objektid laeva lähistel jne.. ja kõigi kohta staatus, kas on uuritud/uurimisel/või ei plaanitagi enam uurida... Siis tekiks mingi pilt ja arusaam, kes mida on selgeks teinud ja millega veel tegeleb.
Vasta
#29
kui ta on järjest sügavamale vajunud ja ei ole keeranud ega libisenud, siis on arikal p.erse majas. evertsonil oli õigus? seda hullem.
hetkel on kõik vait nagu kuldid rukkis, ootavad kel esimesena närv üles ütleb ja trumbi lauale lajatab...

huvitav on see, et neist segajatest mis sonaripildi ära solkisid, ei räägita ka enam sõnakestki.
minu jaoks on kindel see, et rootslaste parv tuligi selleks päev varem kohale, et neid progeda. aga see on selgelt uurimise takistamine. ja meile on see hea kont...
Vasta
#30
Kurmi lubaduse, avalikustada Estonia vraki 3D pildid, tähtaeg on täis tiksunud... Meenutan teile, et Arikase tiimi ülesanne ja võimekus oli täpselt samasugune: teha Estonia vrakist digimudel... Tal peaks see ju ammu valmis olema? See vaikus on vägagi kurjaendeline...

Mingid arengud ikkagi on: pärast minu plärtsumist on internetist kustutatud lolli loogikaviga sisaldav artikkel; mõnus, tasub ikka lugeda, mida parawebi staartsäägataja Estonia peauurijate tegevusest arvab...

Ah et miks ma enda õlgadele pagunid "staar" patsutasin? Vikipeedia Estonia teemalist artiklit on hiljuti muudetud... Põhjuste järel nuhkides leidsin vikijumalate kirjavahetuse, kus paraweeblikke seisukohti ülistati...
Vasta
#31
Vasta
#32
(02-11-2021, 19:24 )Geargirl Kirjutas: Põhjuste järel nuhkides leidsin vikijumalate kirjavahetuse, kus paraweeblikke seisukohti ülistati...
seda on küll rõõm kuulda, et just meie selle teema liidrid oleme...millerid ja kipperid sörgivad sabas.
Vasta
#33
https://eestinen.fi/2019/09/estonialt-pa...lnud-appi/
Kas see info on siin teemas olnud?
Vasta
#34
Tsitaat:Ude: Kõik vigastused on autentsed ja klapivad Soomlaste 02.10.1994 ja 10.10.1994 esimestel videodel ja samuti ka Rockwateri omadel. Häda vaid, et neid vigastusi on all rohkem kui visiiril. Ja samuti on visiiril vigatusi mis ei pärine Estonialt.
See osa kuis visiir ära kukkus yle rambi .. 01.15 on õige.
Aga kell 01.02-01.05 oli esimene mats mis visiiri lagunemisele kaasa aitas.
See oli see objekt , mida tunnistajad vasemas pardas nägid. Küsimus ong , mis on see asi millele pihta saad
i?!
Fucs: Ilmselt on asjad osutunud keerulisemaks kui eeldati ja mingi tulemuseni jõudmine, mida saaks avalikkusele presenteerida, võtab nüüd ka planeeritust rohkem aega.
OJK ei ole siiani suutnud oma lehele üles panna isegi ca 7lk A4 tõlget "Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute 3D skanneri raport"-ist. Ingliskeelne raport laeti OJK lehele üles juba 15.09.2021 märkusega "Peatselt lisame eestikeelse raporti". :roll:
Mina tahaksin küll sellega ka emakeeles tutvuda, kus tehniline ja spetsiifiline tekst oleks eesti keelde tõlgitud pädevate isikute poolt, mida saaks võtta kui ametlikku teksti ja ametlikku dokumenti, või ametlikku tõlget vastavast dokumendist.
Eks ootame edasi kannatlikult.
Tsitaat:sults: Veider, et laevameeskonna tunnistused nii pealiskaudsed on, et ei ava isegi enne laevahukku toimunud rikete sisu.
a) mis probleem oli parempoolse stabilisaatori väljalaskmisega ja kuidas täpselt see lahendati?
b) mis probleem oli selle "vaakumsüsteemiga" (ilmselt laevakanalisatsiooniga seotud süsteem), ja kas see õnnestus kõrvaldada või jäi see töö katki paukude ja tekkinud kreeni tõttu?
ootame ka siis arenguid. samas on põnev vihje see, et just huku eel ütleb üles vaakumsüsteem - viide sellele, et süsteem võis juba rivist väljas olla seetõttu, et juba oli laevakere katki....miks? kisub järjest põnevamaks, küsimusi on virnade viisi.
tuletan meelde, et selle aasta novembris pidi toimuma teine Arikase retk laeva juurde, aga hetkel on see teema täiesti sumbunud. vait on ka Kurm. küsimus - kas on otsustatud uuringutele kriips peale tõmmata ja tõde välja rääkida? igal juhul oleks see targem ja odavam käik, sest tõde tuleb välja niikuinii. kokkuleppele viitab veel see, et kumbki uurimisrühm ei tee piiksugi, st et midagi on ettevalmistamisel.

ajaviiteks spekuleerin stabilisaatorite teemal - kui vasak stabikas tuli välja ja asus tööle, samas parempoolne istus oma pesas, tekkib nähtus nagu oleks lennukil üks tiib, ehk siis vasaku tiiva tõstejõud paneb lennuki pöörlema ümber oma telje.
laeva puhul on see kehtiv seni kuni stabikas kerkib veest välja.
mis kostate selle peale?
Vasta
#35
Stabikad läksid ju automaatselt laevakerre tagasi sisse, kui kiirus langes alla nelja sõlme... Võibolla on jutt väljas stabikaga uppuvast Estoniast infomüra?

Arikase vaikimine on mõistetav: ta on end ju oma napaka kiviversiooniga rumalasti nurka kinni värvinud. Ilma oma au määrimata ta sellest totakast seisust välja ei rabele. Põhimõtteliselt oleks tal hetkel parim käik, mida teha, end OJK juhi kohalt taandada... Aga aimata võib, et süvariigi karvased käpad on raskelt vajutamas Rene õlgadele ja sunnivad teda mängu edasi jääma...
Kurmi vaikimise põhjust tuleb otsida tema viimastest sõnavõttudest: ta lubas ju võtta põhjaliku uurimise alla SMIT TAK B.V. tegevuse 96dal Estonia vraki juures. Ja põhjust uurida oleks enam kui kuhjaga:
https://www.ojk.ee/et/sisu/allveeroboti-...ukeldumine
22:22 juures on see geotekstiil või metallikolakas?

Postimees Grupi vaikimine on kõige kurjakuulutavam: kas on suu kinni löödud või treivad palehigis sajandi suurpaljastuse kallal tööd teha...

Kuid tõde Estonia uppumise kohta enam purki tagasi ei topi. Sõjahuntide foorumis esidetektiiv Fucsi poolt tehtud tubli töö tõestab, et JAICi aruande kasutamise sihtkoht on välipeldikus roostes naela otsa rippumine...
Vasta
#36
ei ole, ole nüüd, selle sihtkoht on ikka 81ta sees ja vesi peal.
mõtled ka mis sa ajad - naela otsas rippumas nagu lugemisvara, roostes või mitte roostes nael siin
rolli ei mängi.
Vasta
#37
https://www.err.ee/1608404192/otse-kell-...uringutest

Kas keegi on hullemat "sünkroon"tõlget eales kohanud?
Ei lase kuulata Arikast inglise keeles, tõlkija rikub täiesti puuduliku tehnilise taibuta kogu jutu ära. Ja summutab originaali, kumbagi jälgida ei suuda kahjuks.
Kui keegi suudaks viidata mõnele asukohale ilma tõlgetata, oleksin tänulik!
Vasta
#38
Ah nii või?... Toetan küünarnuki buttonnupule ja võtan mõtlemispausi...

No sellist liigutust ma neilt valemängijatelt ootasin ja samas pisut kartsin...
Vasta
#39
Kas keegi siin suudab leida viidet või allikat sellisele tunnistusele, kus pääsenu kirjeldab, et reelingul olles nägi korstna juurest luuki avanemas ja sealt 2 meest välja ronimas, üks pikk ja teine lühike ja üks seletamas, et autodekil on vesi ja teine andis talle seepeale kõrvakiilu ja ütles "ole vait lollpea" vms?
Vasta
#40
Hei kipperi mehed, võtan sõna sultsi ja marki vaidluse asjus, äkki juhtute lugema.. need luigekaelad...kas ei ole liftishati rõhu tasakaalustamiseks tehtud? Kui lift sõidab alla ja surub enda all õhku kokku, siis tuuakse see õhk mööda torusid kõrgemale tagasi...ehk siis oli liftishati alymine osa vees, tadakaalustustoru ots vees ja siis kui lift alla sõidab tuleb torust vett mitte õhku. Silver sõitis liftiga alla?
Vasta
#41
Mis seal vahet, kust "goosenecki" torusse vesi sai... Vesi sinna sattus 15 minutit enne, kui sündmused "ametlikult" arenema hakkasid, see tähendab enne visiiri eraldumist.
Selle üle on mul ainult hea meel, et nii merekarud kui sõjahundid on selle "15 minuti" probleemi viimaks ometi teadvustanud, see on hea koht kust aruteluga edasi minna.
Las Mark jaurab, mina loen tema postitusi läbi filtri: kui enne oli ta JAIC´i eestvõitleja, siis nüüd on temast saanud "kiviteooria" tulihingeline toetaja. Asjata...
Küll ma need foorumid taas tagasi kelgule avitan; juba ammu ma jälgin mõnuga kuis niipea kui ma midagi "ebaloogilist" olen öelnud, nõndakohe sõjahuntide kui merekarude foorumis kume (n)urin tõuseb... Ikkagi loete, mis paranõid Estonia teemal plõksib?
Teemasid arendamiseks on ju küllaga:
Visiiri eraldumine ja rambi avanemine... (Oehh se on ju nii lihtne, kuid samas kui vandenõuline.)
Tunnistajaütluste moonutamine ja eiramine. (Miks kustutati Peeter Ude postitused?)
SMIT TAK BV tegevus Estonia vrakil. (Mis on autotekil valesti?)
Estonia kiirelt kreeni vajumise ebaloogika: nii sisseahmitud vesi kui mõne teise laeva nügimine ei saanud laeva ju nii kiirelt viltu lükata? Minu küsimus merekarude foorumi peaspetsialistidele; rooli, tagurpidikäigu ja vööripõtkurite koostöö võimalikkus Estonia kiire kreeni tekkimiseks?
Veel midagi?

Aga magusroaks väike ennustusvõistlus:
Kas Kanal2 annab meile homme õhtul midagi magusat hammaste vahele?
Panen pitsi piinlikkuse pisaraid vahele, et ma homme õhtul pettun...
Vasta
#42
Olemuslik vahe, ehk kuidas sai vesi tulla survega autoteki all olevate kajutite juures olevast nii 60cm kõrgusest torust..kas alumine tekk oli juba täuesti üle ujutatud ja rõhu all või miskit muud. arvan et vesi laeni seal veel ei olnud ja vett surus lift.
Vasta
#43
Täna 55 aastat tagasi, 8. detsembril 1966, uppus Egeuse meres tugevas tormis Kreeka parvlaev Heraklion, mis teenindas liini Piraeus-Chania. Kiirelt uppunud laeval asunud 263 inimesest õnnestus pääseda vaid 46, 217 inimest uppusid. Laeva hukutas autotekil laeva keskel asunud sissesõiduväravate ees asunud ebapiisavalt kinnitatud või hoopiski kinnitamata apelsinikoormaga külmutusauto. See pääses tormiga liikuma ja hakkas lainete rütmis rammima laevateki sissesõiduluuki, mille lukud ja hinged sellele vastu ei pidanud ja purunesid. Seejärel pudenes külmutusauto koos luugiga merre. Kuna luuk asus tuule suuna poole, hakkas sealt iga lainega autotekile sisse tungima suures koguses vett, mis valgus laiali kogu autotekile, kus veekindlaid vaheseinu polnud. Nii muutus laeva asend kiirelt ebastabiilseks - laev vajus järsku kreeni ning keeras end kummuli ja uppus. Kõik see juhtus kõigest kaheksa minuti jooksul - kuigi SOS-signaal saadeti välja koheselt pärast autoteki luukide purunemist, polnud abi veel kohale saabunud. Nii oli ka hukkunute arv suur.
Vasta
#44
(08-12-2021, 10:08 )Ill be back Kirjutas: Täna 55 aastat tagasi, 8. detsembril 1966, uppus Egeuse meres tugevas tormis Kreeka parvlaev Heraklion, mis teenindas liini Piraeus-Chania. Kiirelt uppunud laeval asunud 263 inimesest õnnestus pääseda vaid 46, 217 inimest uppusid. Laeva hukutas autotekil laeva keskel asunud sissesõiduväravate ees asunud ebapiisavalt kinnitatud või hoopiski kinnitamata apelsinikoormaga külmutusauto. See pääses tormiga liikuma ja hakkas lainete rütmis rammima laevateki sissesõiduluuki, mille lukud ja hinged sellele vastu ei pidanud ja purunesid. Seejärel pudenes külmutusauto koos luugiga merre. Kuna luuk asus tuule suuna poole, hakkas sealt iga lainega autotekile sisse tungima suures koguses vett, mis valgus laiali kogu autotekile, kus veekindlaid vaheseinu polnud. Nii muutus laeva asend kiirelt ebastabiilseks - laev vajus järsku kreeni ning keeras end kummuli ja uppus. Kõik see juhtus kõigest kaheksa minuti jooksul - kuigi SOS-signaal saadeti välja koheselt pärast autoteki luukide purunemist, polnud abi veel kohale saabunud. Nii oli ka hukkunute arv suur.

Päris huvitav leid tõesti. Estoniast massi poolest väiksem, aga pikkuselt üsna sama (152m) laev. Aga sellel oli ramp laeva küljel, mitte ninas ja ahtris nagu Estonial.
SOS anti 6 minuti pärast ja raadiosides teatati, et ramp on lahti ja laev uppumas. Samuti oli pääsenute % tunduvalt suurem kui Estonial ja seda aastal 1966!
Vasta
#45
Lihtsalt illustratsiooniks Heraldi juurde ja vastukaaluks väidetele, et selline laev ei saavat põhimõtteliselt nii kiiresti põhja minna...
Vasta
#46
Pilt kah- näha on, et suuri klaaspindu, mille kaudu vesi sisse pääseks, on Estoniast tunduvalt vähem.

[Pilt: HERAKLION-Color.jpg]
Vasta
#47
Sa teed seda jälle- võrdled sõrme tõivetiga.
Estonia läks kreeni kinnise ja uppus peaaegu kinni rambiga.
"Admiral Nahhimov" uppus samuti kaheksa minutiga, pääsenuid 836, hukkus 423 inimest.
Estonia oma treppide labürindiga oli disainitud surmalõksuks, seepärast nii palju hukkunuid.

Väike õppevideo:
https://www.itemfix.com/v?t=onidku
Mis mulle silma hakkas oli see, et veoautod hakkasid nihkuma ja kukkuma kuskil 30 kraadise kalde juures...
Tubli detektiivi Fucsi kogutud andmeid analüüsides jäi meelde, et paljud reisijad kuulsid autodekilt müra esimese kiire kreeni ajal.
Siin on aga minu arust vastuolu; valdavalt hinnatakse esimest kreeni 20 kraadiseks (seega Estonia last ei pidanuks nihkuma) või ei ole kreenimise mudelisse paigutatud äkilist külgkiirendust(vööripõtkurid?).
Vasta
#48
(08-12-2021, 16:48 )Geargirl Kirjutas: Sa teed seda jälle- võrdled sõrme tõivetiga.
Estonia läks kreeni kinnise ja uppus peaaegu kinni rambiga.
"Admiral Nahhimov" uppus samuti kaheksa minutiga, pääsenuid 836, hukkus 423 inimest.
Estonia oma treppide labürindiga oli disainitud surmalõksuks, seepärast nii palju hukkunuid.

Väike õppevideo:
https://www.itemfix.com/v?t=onidku
Mis mulle silma hakkas oli see, et veoautod hakkasid nihkuma ja kukkuma kuskil 30 kraadise kalde juures...
Tubli detektiivi Fucsi kogutud andmeid analüüsides jäi meelde, et paljud reisijad kuulsid autodekilt müra esimese kiire kreeni ajal.
Siin on aga minu arust vastuolu; valdavalt hinnatakse esimest kreeni 20 kraadiseks (seega Estonia last ei pidanuks nihkuma) või ei ole kreenimise mudelisse paigutatud äkilist külgkiirendust(vööripõtkurid?).

Siin võib paralleeli tuua auto parkimisega viltuse kraavi perve peale. 20 kraadi puhul ei ole mingit muret ühegi autoga. Külgsuunas liikumist ei usu ennem kui 30-40kraadise kreeni juures.
Vasta
#49
Sel lodjal oli maksimaalne kreen 14°...
Vasta
#50
20kraadi on koormaga rekka jaoks liig mis liig - üks vedru hakkab läbi vajuma ja teine end sirgeks ajama, seega on rekka juba ümbermineku äärel. kui veel kõikumine kaasa aitab, on see külili ja kolin taga. ekspertide viga seisnebki selles, et nad ei arvesta koormuse ümberjaotumist vedrude vahel.
Tsitaat:Minule teadaolevalt pakkusid venelased, et tõstavad laevavraki üles, sellest keelduti resoluutselt. Tahaks väga kuulda Laali Maldi arvamust miks keelduti ja kelle survel. Ok, nimetet topis eriti vist ei soovi rääkida, tal ruotsi gunni antud soe pesakene pangas, las sant elab rahus, oma juhmuse ja arguse eest on ta juba maksnud...
venelased näitasid oma võimekust veidi hiljem, töö tegid ära norrakad. estonia osas nad lihtsalt kõvatasid, nii nagu alati.
Tsitaat:Tunnistajaütluste moonutamine ja eiramine. (Miks kustutati Peeter Ude postitused?)
ehk ude ise kustutas? pätras kipperis liiga palju ju...
Tsitaat:Ventilatsioonitorud, mis 0 tekil heitvepaakidega samas sektsioonis olevaid konveretsiruume õhustasid, ei tulnud ülevaltpoolt vaid olid lihtsalt tagurpidi J-kujulised 2 toru 1. teki vasaku parda koridori põrandas. Sults, me oleme nende venttorudega täpselt ühe pulga peal. Sina oletad nende otstarvet, mul pole õrna aimugi nende otstarbe osas ja torustikku nende taga ei tea me kumbki.
jah, aga kuhu viis siis toru alumine ots? koosolekuruumi lakke? vaevalt...mina pakun et liftišahti põhja.
Tsitaat:3. Rabe/Bemise ekspeditsiooni lõpu põhjus on endiselt teadmata. Rahadest seal puudust ei olnud, seega võib spekuleerida, et kõrgemalt poolt tuli piisavalt mõjuv ähvardus, mis ei jätnud muud võimalust kui asjad pakkida.
see põnev teema...minu pakkumine on, et ärimees Bemis läks välja riskile mis end õigustas - lootes, et asi ei ole aus, tehakse talle ühel hetkel pakkumine loobumiseks rahas...ehk see tehtigi.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Koroonaviirus, osa 5. Vaktsineerimine. 2021.30.10 antiamerikanist 2,869 409,000 11-06-2025, 09:20
Viimane postitus: xcad
  Massihävitussõda ja/või ülemaailmne katastroof 16-19. sajanditel. antiamerikanist 86 26,849 25-02-2023, 22:27
Viimane postitus: isemaag
  Koroonaviirus, osa 4. Vaktsineerimine. 2021.02.05 xawa 2,645 435,174 31-10-2021, 09:07
Viimane postitus: Mannu
  Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa I hiidlane 2,591 623,889 19-10-2021, 09:31
Viimane postitus: Mannu
  Holokaust - sajandi vandenõu? Creed 821 421,838 11-09-2021, 22:25
Viimane postitus: I'll be back
  Elektroonika laguneb. Vandenõu? kivikas666 106 51,896 30-05-2021, 01:48
Viimane postitus: isemaag
  Madeline McCann - Rööv või vandenõu? Ares 30 20,899 17-05-2021, 15:04
Viimane postitus: euroruubel
  Koroonaviirus, osa 3. 2021.17.04 Tyto Alba 281 55,251 02-05-2021, 19:44
Viimane postitus: xcad
  Koroonaviirus, osa 2. 2021 Minaelan 1,549 258,432 17-04-2021, 09:06
Viimane postitus: Mannu
  Koroonaviirus, osa 1. 2020 Viimne Roomlane 2,291 415,045 19-01-2021, 13:43
Viimane postitus: xawa

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat