Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
See veider, veider, veider aine
#1
1993. aasta 22. oktoobril sisenes Ellsworthi maa kohal Antarktikas atmosfääri veider külaline. Liikudes sadu kordi kiiremini harilikust meteoorist, läbistas ta välguna taeva ja jääkihi ning seejärel ... ka tubli osa maakerast. Väljudes uuesti India ookeanis kusagil Sri Lanka ja Tai vahel (kokku kulus tal Maa läbimiseks aega alla minuti) jätkas ta oma kosmilist teekonda. Keegi ei näinud ega kuulnud midagi ... (link, link).
Kes ta siis oli? Aga esmalt – kui keegi midagi ei näinud ega kuulnud, kuidas siis üldse teatakse, et midagi taolist aset leidis? Noh ... mingid jäljed tema külastusest siiski jäid, aga need avastati hiljem – siis kui Vidgor Teplitz, Eugene Herrin, David Anderson ja Ileana Tibuleac (Southern Methodist University , USA) asusid uurima nn. mitteassotsieeritud seismilisi sündmusi. Seismilisi sündmusi ehk lihtsamalt maavärinaid leiab ju Maakeral aset pideval. Pole aga mingit põhjust, miks maavärin peaks vallanduma mööda Maakera läbivat sirget trajektoori – aga just taolise “värina” signatuuri teadlased seismojaamade andmetest leidsid. Kes ta siis oli (või olla võis)? On selge, et ükski tavaainest objekt küll mitte – sellega oleks kaasnenud vaid suurem või väiksem seismiline löök langemiskohas Maa pinnal. Tegelikult teadlased muidugi teadsid, mida nad otsisid – ja lootsid seismilistest andmetest oma teooriale kinnitust saada. Nad otsisid veiderainet. Aine (nagu me teda tunneme) ehitus on mingil tasandil suht lihtne: ta koosneb vaid kolme liiki osakestest: kaks kvarki (u ja d kvargid), millest koonevad aatomituumi moodustavad prootonid ja neutronid ja mis annavad põhilise osa aine massist ning kerged elektronid, mis moodustavad aatomite elektronkatted (no ja veel väljad-osakesed nende kooshoidmiseks – gluuonid, footonid). Põhimõtteliselt eksisteerivad (ja on kiirendieksperimentides ka avastatud) u ja d kvarkide rasked sugulased, nn veidrad kvargid. Kuigi üksikuna kipuvad nad lagunema, on olemas teoreetiline võimalus, et neist annab kokku panna stabiilse aine. Taolise “veideraine” tihedus oleks tohutu – millimeetri murdosade suurune kübe kaaluks tonne ja Maakerast läheb ta läbi nagu nuga võist (väike kanal ju moodustub, aga see vajuks kiiresti kokku). Seismoandmetest leidsid V. Teplitz jt kaks taolist sündmust – teine sama aasta 24. novembril. Mingit muud, “mõistlikumat”, seletust registreeritud seismogrammidele ei teata. Aga nende sündmustega kired veideraine ümber veel ei ammendu. Kuna veiderainet ei osata just väga täpselt kirjeldada, siis on olemas (pole välistatud) võimalus, et ta on stabiilsem kui tavaaine. Mida see tähendab? No näiteks seda, et tavaainega kokku puutudes “sööb” ta viimase ära (muudab veideraineks) vabastades seejuures energiat. Kui USA Brookhaveni rahvuslaboratooriumis valmistuti käiku laskma relativistlikku raskioonide kollaiderit (RHIC), kus ülisuurtel kiirustel pidid põrkuma kulla aatomid, oli arutusel ka sellise doomsday-stsenaariumi tõenäosus, kus kollaideris (võimalik-et-)tekkiv veideraine neelab kogu Maakera, muutes selle umbes 100-meetrise läbimõõduga kuumaks keraks, kuhu oleks koondatud kogu ta praegune mass. Kollaider töötab nüüd juba mõned aastad ... ja meie oleme kah elus ...
Veideraine (kui ta olemas peaks olema), on külla veider (tavaainega võrreldes) aga vähemalt kokku pandud osakestest, mis olemas teatakse olevat. On aga spekuleeritud, et Maale on langenud veelgi eksootilisemaid külalisi. Nii näiteks on nii Tunguska plahvatust kui ka kunagi (ca 28 miljonit aastat tagasi) Lääne-Egiptuse suurel kõrbealal liiva klaasistanud sündmust seostatud nn peegelainest kosmilise keha langemisega (link - siit avaneb palju huvitavaid asjakohaseid viiteid, link). Peegelaine on (erinevalt veiderainest) tavaainega väga nõrgas vastasmõjus. Ta koosneb tavaosakeste (hüpoteetilistest) peegelteisikutest - mis aga pole identsed osakeste endiga, kuna ka mikromaailmas on vasaku-parema sümmeetria rikutud (osakestel on kindel "käelisus").
Vasta
#2
Nii pikk ja keeeruline jutt, et ma ei oska midagi kosta. Arvan, et pean selle endale puust ja punasega ette tegemaBleh
Vasta
#3
Tsitaat:Algselt postitas: Loomakasvataja
Nii pikk ja keeeruline jutt, et ma ei oska midagi kosta. Arvan, et pean selle endale puust ja punasega ette tegemaBleh

No kui nii ... eks see ole siis kivi jutuvestja kapsaaeda ... lähen siis teisele katsele ja püüan lühemalt ja lihtsamalt.
Esiteks: Eksisteerib (suht kahtlane) võimalus, et meile tuntud aine kõrval (suurim tihedus on kahel suht haruldasel metallil - osmiumil ja iriidiumil - 22,4 g/cm3) võib olemas olla nn veideraine, mille tihedus on 1 000 000 000 000 000 korda suurem tavaaine tihedusest (loodan, et sai ikka õige arv nulle, 15 peaks olema).
Teiseks: Eksiteerib (veelgi kahtlasem) võimalus, et see veideraine, puutudes kokku tavaainega, "sööb" viimase ära - muudab veideraineks.
Siit tulevad siis kõik need (suht kahtlased) asjad, millest ülalpool juttu.

Ärme sellest peegelainest siis praegu räägi, et asja mitte veelgi segasemaks teha.
Vasta
#4
1993 aasta 22 oktoobril toimus Antarktikas kummaline jää/maa värin mille registreerisid uurimisjaamade seismograafid. Lugupeetud Hallucigenia lisatud lingilt näeme ka visuaalsena seismogramme.
19.03.2003 registreeris Amundseni baasi seismograaf tugeva maa/jäävärina Kuninganna Maudi Maa piirkonnas (end. Neu Schwabenland). Edasi järgnes maavärinaid lainetena. Kõrgpunkt oli 25.03.2003 kui seismograaf registreeris järjest mitu seismilist tõuget millest igaüks vastas 20-50 kilotonnile TNT.
http://unglaublichkeiten.com/unglaublich...1e78db.png
http://unglaublichkeiten.com/unglaublich...5cee78.png
Samadel kuupäevadel maandus Põhja-Iraagis lennuväljal USA õhujõudude väekoondised, kuhu kuulusid hävitus-pommituslennukid, transpordilennukid ja ka strateegilised pommitajad B2. Kus nad käisid?
Miks olid neil pardal MOAB punkrite hävitamiseks mõeldud mutt-pommid?
Mis moel oli asjaga seotud Saksa Liitvabariik?
Uurime seda asja III Reichi peatükis.

Muudetud: 5-1-06 kell 20:48:55 zed
Vasta
#5
kas keegi on kuulnud midagi sellisest osakesest nagu STRANGLET?
Vasta
#6
Excubitori uudiste teemast:
Tsitaat:1st extinction event: Leaked CERN documents state LHC has 70% chances to produce strangelets on 11/9
Suur Hadroni Põrguti osas on ka meil siis spekuleeritud. Nüüd on aga välja ujunud paberid mis näitavad, et sealsed munapead olla ARVESTANUD võimalusega, et nende katsete käigus võib tekkida "elukaid" mida nimetatakse strangelets ehk osakesed mis saavad saatuslikuks tähele kui need muutuvad supernoovaks. Ka planeeti (nagu Maa) on nad suutelised mõjutama ning see tähendab, et planeet muutub ühtseks külmaks kiviks. See kõik on aga puhas spekulatsioon (mida oma nahal katsetada küll ei tahaks) kuna neid osakesi ei ole veel kunagi ei näinud ega mõõtnud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Strangelet
ingliskeeles

Googeldades strangelet, siis saad ingliskeelseid materjale kõvasti. Eestikeelseid eriti ei leidnud.[/quote]
Vasta
#7
ma tean,millega põhimõtteliselt on tegu,aga tahtsin just saada teavet,kas keegi siit foorumist on kunagi antud osakese teooriaga kokku puutunud.
Vasta
#8
(12-01-2011, 23:46 )kooric Kirjutas: ma tean,millega põhimõtteliselt on tegu,aga tahtsin just saada teavet,kas keegi siit foorumist on kunagi antud osakese teooriaga kokku puutunud.

Pigem hüpoteesi, kui teooriaga.
Teooria on juba tõestatud hüpotees...antud osakene on veel puhtalt hüpoteetiline.

Vasta
#9
Hüpoteetiliselt peaks antud osake kogu meile teatud füüsika jm teadus-seadused peapeale keerama.
Vasta
#10
(13-01-2011, 00:11 )kooric Kirjutas: Hüpoteetiliselt peaks antud osake kogu meile teatud füüsika jm teadus-seadused peapeale keerama.

Kardan, et sa liialdad veidi...
Egas siis keegi ei ehita hüpoteesi üles tühjast kohast. Üldiselt on hüpoteesid ja hiljem tõestatult teooriad, loodud mingi seaduspärasuse põhjal või selle kinnitamiseks/seletamiseks....

Näiteks nagu hüpoteetiline Higgsi boson peaks seletama osakeste massi...
Samuti sobiks illustreerivaks näiteks selline osake nagu neutriino, mille olemasolu postulaat esitati juba 1930. aastal...selle aluseks olid juba olemasolevad seaduspärasused ja teooriad...26 aastat hiljem(1956) osakene ka katseliselt avastati.
Vasta
#11
Tsitaat:http://en.wikipedia.org/wiki/Strangelet
ingliskeeles

Googeldades strangelet, siis saad ingliskeelseid materjale kõvasti. Eestikeelseid eriti ei leidnud.

Päris huvitav aga segaseks jääb siiski palju. Siin oleks siiski vaja õppinud füüsiku tõlkeabi. Kindlasti ei saa kõiki termineid sõna-sõnalt tõlkida.
Vasta
#12
Lühidalt:
Stranglet pole uus avastamata fundamentaalosakene, vaid juba tuntud osakeste - kvarkide - kogum. Kvarke on kokku kuus, kuid tavaaine "tegemisel" ""leiavad kasutamist" vaid kaks kergemat - u ja d - kvarki. Eksisteerib hüpotees, et kui kvarke on suuremas koguses koos, siis võib stabiilseks osutuda kogum, mis sisaldab ka raskemaid kvarke. See ongi strangelet ja sellist ainet kutsutakse veideraineks. Kopeerin siia ühe oma varasema (10-23-2005) teemakohase kirjutise /kommenteerimata vahepeal selgunud-muutunud detaile/. Kui mõni mode saab-oskab, asendagu lingiga.

***
See veider, veider, veider aine
1993. aasta 22. oktoobril sisenes Ellsworthi maa kohal Antarktikas atmosfääri veider külaline. Liikudes sadu kordi kiiremini harilikust meteoorist, läbistas ta välguna taeva ja jääkihi ning seejärel ... ka tubli osa maakerast. Väljudes uuesti India ookeanis kusagil Sri Lanka ja Tai vahel (kokku kulus tal Maa läbimiseks aega alla minuti) jätkas ta oma kosmilist teekonda. Keegi ei näinud ega kuulnud midagi ... (link, link).
Kes ta siis oli? Aga esmalt – kui keegi midagi ei näinud ega kuulnud, kuidas siis üldse teatakse, et midagi taolist aset leidis? Noh ... mingid jäljed tema külastusest siiski jäid, aga need avastati hiljem – siis kui Vidgor Teplitz, Eugene Herrin, David Anderson ja Ileana Tibuleac (Southern Methodist University , USA) asusid uurima nn. mitteassotsieeritud seismilisi sündmusi. Seismilisi sündmusi ehk lihtsamalt maavärinaid leiab ju Maakeral aset pideval. Pole aga mingit põhjust, miks maavärin peaks vallanduma mööda Maakera läbivat sirget trajektoori – aga just taolise “värina” signatuuri teadlased seismojaamade andmetest leidsid. Kes ta siis oli (või olla võis)? On selge, et ükski tavaainest objekt küll mitte – sellega oleks kaasnenud vaid suurem või väiksem seismiline löök langemiskohas Maa pinnal. Tegelikult teadlased muidugi teadsid, mida nad otsisid – ja lootsid seismilistest andmetest oma teooriale kinnitust saada. Nad otsisid veiderainet. Aine (nagu me teda tunneme) ehitus on mingil tasandil suht lihtne: ta koosneb vaid kolme liiki osakestest: kaks kvarki (u ja d kvargid), millest koonevad aatomituumi moodustavad prootonid ja neutronid ja mis annavad põhilise osa aine massist ning kerged elektronid, mis moodustavad aatomite elektronkatted (no ja veel väljad-osakesed nende kooshoidmiseks – gluuonid, footonid). Põhimõtteliselt eksisteerivad (ja on kiirendieksperimentides ka avastatud) u ja d kvarkide rasked sugulased, nn veidrad kvargid. Kuigi üksikuna kipuvad nad lagunema, on olemas teoreetiline võimalus, et neist annab kokku panna stabiilse aine. Taolise “veideraine” tihedus oleks tohutu – millimeetri murdosade suurune kübe kaaluks tonne ja Maakerast läheb ta läbi nagu nuga võist (väike kanal ju moodustub, aga see vajuks kiiresti kokku). Seismoandmetest leidsid V. Teplitz jt kaks taolist sündmust – teine sama aasta 24. novembril. Mingit muud, “mõistlikumat”, seletust registreeritud seismogrammidele ei teata. Aga nende sündmustega kired veideraine ümber veel ei ammendu. Kuna veiderainet ei osata just väga täpselt kirjeldada, siis on olemas (pole välistatud) võimalus, et ta on stabiilsem kui tavaaine. Mida see tähendab? No näiteks seda, et tavaainega kokku puutudes “sööb” ta viimase ära (muudab veideraineks) vabastades seejuures energiat. Kui USA Brookhaveni rahvuslaboratooriumis valmistuti käiku laskma relativistlikku raskioonide kollaiderit (RHIC), kus ülisuurtel kiirustel pidid põrkuma kulla aatomid, oli arutusel ka sellise doomsday-stsenaariumi tõenäosus, kus kollaideris (võimalik-et-)tekkiv veideraine neelab kogu Maakera, muutes selle umbes 100-meetrise läbimõõduga kuumaks keraks, kuhu oleks koondatud kogu ta praegune mass. Kollaider töötab nüüd juba mõned aastad ... ja meie oleme kah elus ...
Veideraine (kui ta olemas peaks olema), on külla veider (tavaainega võrreldes) aga vähemalt kokku pandud osakestest, mis olemas teatakse olevat. On aga spekuleeritud, et Maale on langenud veelgi eksootilisemaid külalisi. Nii näiteks on nii Tunguska plahvatust kui ka kunagi (ca 28 miljonit aastat tagasi) Lääne-Egiptuse suurel kõrbealal liiva klaasistanud sündmust seostatud nn peegelainest kosmilise keha langemisega (link - siit avaneb palju huvitavaid asjakohaseid viiteid, link). Peegelaine on (erinevalt veiderainest) tavaainega väga nõrgas vastasmõjus. Ta koosneb tavaosakeste (hüpoteetilistest) peegelteisikutest - mis aga pole identsed osakeste endiga, kuna ka mikromaailmas on vasaku-parema sümmeetria rikutud (osakestel on kindel "käelisus").
Vasta
#13
Kui see oligi veideraine, siis ta ju EI muuda tavaainet veideraineks! Oletada saab mida tahes - aga kui see oli neutront'a'he tykk v'o'i isegi miniatuurne must auk? Ehk hoopis anti-veideraine v'o'i anti-peegelaine? Midagi hoopis ettekujutamatut meie jaoks? Aga ehk lihtsalt senitundmatu seismiline ilming ilma igasuguse eksootilise kylaliseta?

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Varjatud aine universumis sandstorm 22 10,404 03-01-2014, 18:37
Viimane postitus: Müstik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat