Loterii mängud: Viking Loto, Bingo Loto jne...

Kes küll mõtles sellise süsteemi välja pidi küll olema kõva matemaatik,et mitte selles äris tünga saada.Mõtlen,et kui keegi leiutaks "võidu valemi".
Äkki on siin inimesi kes oskaksid seda värki natuke valgustada ja mitte päris süva matemaatiliselt seletades aga natuke maakeeli.

Ma ei saa nüüd su loogikale pihta...
Lotomängus ei saa leiutada "võidu valemit", kuna keegi ei saa teada, mis numbriga pallid parasjagu lotomasinast välja hüppavad...
Teoreetiliselt oleks küll võimalik lotomasinas keerlevate pallikeste trajektoore hirmkeeruka matemaatika abil prognoosida, kuid selleks ajaks kui masin käima pannakse, on pilet juba niikuinii ostetud...

Kusagil isegi statiskikaid mis näitavad mis numbreid kõige rohkem tulnud.

Kui just palle pole kergemaks tehtud vms. siis suht keeruline arvata. Loodame, et ikka õnnemäng on

Mis puutub matemaatikasse, siis need matemaatikud said ikka korralikult vastu näppe oma väitele. Mäletan veel selgesti, et kui Viiking loto meie maile jõudis ja siis peale esimest suurt võitu keegi tark matemaatik ütles, et siia kanti niipea enam võite ei tule. Matemaatikute kiuste on aga neid võite tulnud kordades rohkem kui nad oleks ka unes julenud seda näha.

Muideks, kas keegi ka teab, miks näiteks neid peavõite Norra nii palju läheb? Arvate, et tegu rahvaarvu pärast nii? Tegelikult ei ole jõukus häbiasi ja seda jõukust ära kasutades ostavad Norrakad kõige rohkem süsteemimänge.

Statistika on siin: https://www.eestiloto.ee/osi/stats.do

Üllatavalt suur vahe on suurima ja väikseima sagedusega pallidel.

Viking:
3 on tulnud kõigest 13%
43 on tulnud 22%

Keno loto viimase 100 loosimisel on:
25 tulnud 20%
36 41%

Hämmastav .

Kunagi lasin ka pendlikeerutajatel vikingi numbreid arvata. Panin paberi kindlalt taskusse ja koju jõudes oli kadunud nagu tina tuhka. Ju siis ei meeldi universiumile nende ennustamine

[Muudetud: 21-5-2010 Tom]

Tsitaat:Algselt postitas wirxx
Kes küll mõtles sellise süsteemi välja pidi küll olema kõva matemaatik,et mitte selles äris tünga saada.Mõtlen,et kui keegi leiutaks "võidu valemi".
Äkki on siin inimesi kes oskaksid seda värki natuke valgustada ja mitte päris süva matemaatiliselt seletades aga natuke maakeeli.

See on võimatu!

See on hea küsimus, et kui mingeid palle on rohkem tulnud, kas siis nende pallide peale panustada või just nende peale mida kõige vähem tulnud. Statistika soosib viimast varianti, kui just iga kord ei loosita täpselt sama lotomasinaga.

Eri lotomängude võrdluseks saab ju arvutada välja statistilise võiduprotsendi. Kunagi sai seda tehtud. Tol aja tuli välja, et mingi teatud arvu pallidega mängimine Keno Lotos oli kõige kasulikum.

Siinne rahvas võiks ju uskuda õnne ja kõhutundesse. Sellest lähtuvalt võib lihtsalt maha kanda mängud, kus sa ise numbreid ei vali, vaid masin teeb seda sinu eest. Nt Bingo loto. Muidugi võite loota, et olete õigel ajal pileti ostnud.

Mängi igal korral samade numbritega ja võid kindel olla et kunagi saad jackpotti Kas siis 1a, 10a, 100a või 1000a pärast, kunagi peavad need numbrid ka tulema

Ka parima tahtmise ja tehnika korral on kindlasti pallidel kaaluvahe sees, vb sealt tulevadki erinevused, et miks osasid palle on nii palju tulnud ja teisi nii vähe? Samas kindlasti mingi aja tagant vahetatakse neid palle ka seal masinas...

kui kõik on juhuslik, siis peab ka pileti ostma juhuslikul-suvalisel momendil. Vikingis esinevad sagedamini numbrid 23-45 vahemikus, eriti aga 28-38 piires.

Kui süsteemis on varjatud kujul peidus muster, siis soovitud võtme leidmiseks lisame süsteemile juhuslikkust ja voilaaa vastus käes. Enamikes lotomängudes on oma kindel muster, see tuleneb puhtalt inimlikust tegurist, mida üritatakse küll viia miinimumi, samas alahinnates antud teguri mõju tulemile. Bingo võtme ma arvutasin juba aastaid tagasi välja ning võidan sealt igakuiselt 5k-10k. Osad lähtuvad sellest, et tõenäosusel on mingi müstiline "ootus", a'la tuleb 10 korda 'kull', siis 11-dal korral on 'kirja' tulemise tõenäosus suurem kui 50%-ti. Ilmselgelt ta ei ole suurem kui me vaatame viskeid eraldi, aga kui haarame süsteemi kui tervikut, siis on seal tõesti oma muster, mis ei lähtu otsesest kõikumise protsendist, vaid hoopis süsteemi mustri ja üksikviske tõenäosuse suhte konstandist. Teine võimalus on veel... kui rääkida "inimlikust tegurist", siis ei saa mööda ka veidi ulmelisemast teemast, ehk siis globaalse teadvuse ootusest loto tulemi suhtes. Antud tegur ei ütle ise suurt midagi, aga kui korrutame selle läbi suhte konstandiga ning liidame soovitud mustrile, siis saamegi oma numbrid.
Kui nüüd jätkata ilma naljata (mida eelnev jutt obv oli, selline halb nali ), siis paljud katsed ja uuringud (tuntum GCP) ilmutavad üha enam tõsiasja, et teadvus mõjutab mingil müstilisel moel ümbritsevat ning arvata võib, et vice versa. Ja mitte ainult inimteadvus, näiteks seal teemas postitasin tibust, kes suunab tahtega roboti liikumist: http://www.para-web.org/viewthread.php?t...#pid108416
On tehtud ka palju erinevaid uuringuid, mis näitavad üsna üheselt, et inimene suudab otseselt tulevikku ette tajuda. Kunagi kirjutasin sellest veidi oma blogisse:
http://my.pokernews.com/levis/kas-selgel...okkeri.htm
Seega mängi lotot nii, et loosimise ajal iga kord kui number mööda läks, siis palu kellelgi ennast näpistada hästi-hästi valusalt! Nüüd järgmine kord numbreid valides pane silmad kinni ja ürita mõttes vältida näpistamist lol
Edu!

Tõenäosusteooria on tore asi, aga elu pakub ikka üllatusi...
Mis võiks veel ettearvamatum olla kui arvu "pii" (3,14159...)
numbrid, kui neid järjest välja arvutama hakata...
Millal võiks tulla teooria järgi järjestikku kuus üheksat?
Aga tegelikult:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1065

PS. Foorumi tarkvara väljavahetamise tõttu eelnev link ei tööta, nüüd on:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=305

Aga tegelikult on kaks taset, inimlik, kus mäng on puhta juhuse peale ja lotot kontrolliv teispoolsus ei saa kuulutada kedagi numbreid ette ära näinud tegelaseks ja vastutavaks oma võidu eest.
Ja ettenägija tase, kes võib numbreid ette ära vaadata ja võita tahta, kuid tutkit, ettevaadates pistetakse kohe ka leping nina allla, sohki tegemise eest tuleb maksta ja kallilt, enne kui sellist tempu teha tuleb leping hoolega läbi lugeda ja mõelda, kas ikka tahta sohiga võita. Igatahes narritan müüjaid vahel kümnekrooniseid pileteid võttes kümnekrooniseid võite noppides, mille eest pole karistust ette nähtud, võtan ju ainult oma raha tagasi. Aga mängin nii nagu paljud mõnekümne krooniga tavalist Vikingit pliks plaks piletitega, kui sellega võidad siis võlgu kellelegi pole.
Küll on ka seal oma ajaaknad, kus võimalus võita suurem, aga neid kipub ära rikkuma pileteid printivat müüjat juhtiv ikka seesama lototagune jõud, kelle toiduks on mängurite emotsioonid ja pättuse puhul ka hingekesed kes pättuse tasuks puuri pistetakse nagu inimkohtuski olenevalt süü suurusest erinevaks ajaks.
Kolm tilka verd mõni aasta rikkust ja siis ups, läinud see tegelane ongi.

Tsitaat:Algselt postitas Tom
Viking:
3 on tulnud kõigest 13%
43 on tulnud 22%

Keno loto viimase 100 loosimisel on:
25 tulnud 20%
36 41%
[Muudetud: 21-5-2010 Tom]

Sümmetria rikkumine on selle asja nimi.
http://www.epl.ee/artikkel/445172
Ilma selleta ei oleks mitte midagi sellist, mida me tajume ja poleks meidki.

Muidu võiks kõike järgnevalt lingilt leitava jadaga välja arvutada:
http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_ratio
Kuid siis oleks maailm ainult must ja valge.

Tänu kaosele on elu ja Meie, mitte nii nagu üks india usumees kunagi mainis, et Universumis valitseb kord (jumalikkus on sümmeetria).

Arvutisse sisestatakse üks number,mida panna kõigile piletitele. seejärel lisatakse selle numbriga pallile tiba kaalu ja voila- raha tuleb kohinal.

P.S. Edasi kahtlustades- keegi ju eitea täpselt kui suured või väiksed rahad seal TEGELIKULT liiguvad.

[Muudetud: 5-22-2010 alar]

Loterii organiseerimises ja läbiviimises liiguvad VEEL suuremad rahad kui meile teada antakse.
Organiseerijatel on lihtsam ja kasulikum PIKEMA aja vältel riisuda koort kui mingi hetk vahele
jääda mõne miljoni rööviga. Aastate jooksul suudetakse ju nii kokku PETTA mitmeid miljoneid.

PS. Umbes sellist juttu kuulsin nii 1990ndate alguses Toompeal ühe "asjapulga" suust.

[Muudetud: 5-22-2010 excubitoris]

Ma ei tea kuidas praegu keno reeglid on kuid 90 nendatel oli kenoga võimalik suht koht suure tõenäosusega järjepidevalt võita. Siis vist oli see mäng ka kolm korda päevas. Mängides kahe numbriga. Võidu puhul saad 5x panustatu tagasi. Tõenäosuse järgi peaks keskeltläbi igal 16 nendal loosimisel võitma. Kuna panustada sai alates ühest kroonist? ja kasvavalt siis pannes mingi mõistliku maksimumpiiri ning korrutades eelmise kaotatud panuse ligikaudu kolmega. Kui tuleb võit siis oled võitnud rohkem kui eelmised kaotused kokku. Kunagi sai seda süsteemi reaalselt proovitud umbes kahe kuu jooksul. Maksimumpiir oli minujaoks 650 krooni ja 3-4 tuhat reaalset võitu ehk siis kulud maha ja puhtana kätte kuu kohta. Enamuses tulid võidud liiga vara ja kolm korda tuli limiidi tõttu nullist alustada. Nendest ühel oleks võit tulnud järgmisel korral, ühel oleks pidanud veel 19 korda mängima ja ühte ei mäleta enam. Numbrid said valitud pliks-plaks iga ja kui pileteid rohkem siis teistele selle esimese pliks-plaks i numbrid. Piletitega jama palju ja kui võidud pisut suuremad siis anti ainult tallinnast kätte. Seega pidi ka vaatama, et üks pilet liiga palju sisse ei tooks
Üldiselt soovitan mitte hakata analoogilisi katseid tegema. Võib osutuda ohtlikkuks.

Kenoga on selline olukord, et me ei näe loosimisprotsessi, seda tegevat arvuti, aga kas mitte ei ole arvutil teada juba kõikide piletite äramärgitud numbrid, siis valib arvuti "juhuslikult" välja just need numbrid, mida kõige vähem märgitud on. Keno numbrid võiksid kah lotomasinaga loosimisel olla.

Tsitaat:Algselt postitas Wilholmensis
Kenoga on selline olukord, et me ei näe loosimisprotsessi, seda tegevat arvuti, aga kas mitte ei ole arvutil teada juba kõikide piletite äramärgitud numbrid, siis valib arvuti "juhuslikult" välja just need numbrid, mida kõige vähem märgitud on. Keno numbrid võiksid kah lotomasinaga loosimisel olla.

Kui kenoga alustati siis vist oli see numbrimasin oma kuulidega kuskil Pärnu maantee alguses kiirovi kalapood? aknapeal kõigile vaadata....aga võimalik, et eksin.

Ja ka panuste ja loosimiskordade süsteemi on muudetud.

[Muudetud: 5-22-2010 Leena]

Kui tahate võita Keno-lotos ,kasutage sellist süsteemi nagu (seda tegelikult ei lasta ) ruletis ,kus valides musta või punase vahel näiteks musta ...ja siis panustates nt. mustale kogu aeg järjest panust tõstes n-korda , kuni mustale numbrile kuulike välja veereb ja võtate kasumi välja ja alustate uuesti kõige väiksemast panusest jne.

Proovime Keno-Lotos mängida umbes midagi sarnast !

Mängime ainult ühe numbriga ,valime selleks numbriks näiteks 1 .
Valime panuseks 1€ , oletame number 1 loositi ka välja , võitsime 1,5 € (1,5 x panus)...Kasum seega 0,5€.

Kui aga number 1 ei tulnud , panustame järgmisel loosimisel sellele numbrile 4 korda rohkem , seega 4€ . Kuna oletame number 1 jälle ei tulnud ,oleme koos eelmise loosimisega kaotanud kokku 5€....(Võidu puhul oleks saanud 4 x 1,5=6€ . Sellest 6€-st lahutame kokku raisatud raha 5€ ,saame kasumiks 1€).

Kui ka teisel ei tulnud nr. 1-te ,siis kolmandal loosimisel peame tõstma jälle omakorda panust 4 korda ,seega juba 16€ välja käima.... Jne,jne kuni meie valitud nr. 1 välja loosimisel tuleb.
Loodan et saate aru , lihtsustamiseks vaadake tabelit:




Nagu tabelist näha ,mida hiljem nr.1 välja loositakse ,seda suurema kasumi saaksite .
Muidugi kui edastisteks järjest suurenevateks panustamisteks raha jätkub

Kui vaadata Keno-Loto tulemusi eestiloto kodulehel , siis on näha ,et kuue-seitsme järjestikusel loosimise jooksul tavaliselt vähemalt üks kord see nr1. välja tuleb... (NB ! Kõikide numbrite esinemissagedus on 31% keskmiselt ,see tähendab et keskmiselt iga kolmas kord sama number kordub: https://www.eestiloto.ee/osi/stats.do?ga...rchNumbers )

Mina mängiksin nii ,et ootaksin sellise olukorrani kui number 1 ei ole loositud kolmel järjestikul loosimisel ja siis stardiksin selle süsteemiga alates panusega 1€ ,siis 4€,siis 16€,siis 64€ jne ...tõenäoliselti 256€-se panuseni ei jõuaks ja saaks väikse kasumi 0,5€ ,1€,3€ või 11€ vahepeal enne kätte.
Vahepealse võidu korral tuleks kõige väiksemast panusest jälle otsast alata jne..jne..jne.

Kasumid ei oleks vast suured aga üsna tõenäolised.
Mis te arvate ?

Ajaviiteks tegin Excel-is tabeli ja lasin Keno loto viimased viisteist loosimist läbi nii, et kuvataks järjestikusel loosimisel mitte osalenud numbreid (Loosimised 12374 - 12388, seda viimast loosimist enam millegipärast kodulehel ei näe aga olemas ta raudselt oli? Laupäev, 10.03 peale kolme päeval).
Tulemus:
Nr. 30 - ei esine 14 järjestikust loosimist
Nr. 20 - ei esine 9 järjestikust loosimist
Nr. 37 ja 52 - ei esine 8 järjestikust loosimist
Nr. 31 - ei esine 7 järjestikust loosimist
Nr. 14 ja 27 - ei esine 6 järjestikust loosimist
Nr. 55 - ei esine 5 järjestikust loosimist

Teoreetiliselt peaks nr. 30 välja loositama. Kui mitte järgmisel, siis ülejärgmisel kindlasti.

Hiljem proovin juhuslike arvude generaatori külge aretada, näeks mitu protsenti reaalselt raha mängu pannes tagasi saaks.

NB! Kas keegi tarkur oskab öelda kuidas ühe portsuna kopeeritud tühikutega eraldatud numbrid tabelis automaatselt igaüks eraldi lahtrisse panna? Kahtekümmend numbrit ei viitsi eraldi toksida...

EDIT: See statistika on eesti loto kodulehel kättesaadav, seega asjatu vaev.
https://www.eestiloto.ee/osi/stats.do

Tralda tabidega, siis lähevad eraldi lahtritesse.

Tegemist pole päris õnnemänguga. Ja seda teab ka Eesti Loto. Ostke näiteks aasta aega igale loosimisele üks pilet mille ühel real on suvaliselt enda valitud numbrid ning teine rida on pliks-plaks. Aasta lõpus kokkuvõtet tehes peaks ju välja loositud ning piletil mõlemal real esinenud numbrite arv olema enamvähem võrdne.
Millegipärast on enda valitud ning täppi läinud numbreid pea 2x rohkem kui seda tegi lotomasin.

Ärge te siin VS-i hoiatust unustage, et loto vaid kellegile vahend.

(10-03-2012 23:47 )xawa Kirjutas:  Tegemist pole päris õnnemänguga. Ja seda teab ka Eesti Loto. Ostke näiteks aasta aega igale loosimisele üks pilet mille ühel real on suvaliselt enda valitud numbrid ning teine rida on pliks-plaks. Aasta lõpus kokkuvõtet tehes peaks ju välja loositud ning piletil mõlemal real esinenud numbrite arv olema enamvähem võrdne.
Millegipärast on enda valitud ning täppi läinud numbreid pea 2x rohkem kui seda tegi lotomasin.

Vahe saab tulla sisse ainult juhul kui loosimine ei ole aus, et erineva raskuse/suurusega pallid vms.
Lisaks 50% piletite tulust läheb võidufondi ja kõik see jagatakse mängijatele tagasi. Ning seda on ka väga lihtne kontrollida kui teab ostetud piletite arvu ning palju kokku võideti.
Seega puudub igasugune mõte kuidagi loosimisega petta kui niikuinii kindel summa läheb mängijatele tagasi.
Muidugi alati on võimalik kõiksugu andmetega manipuleerida, ise osta õigete numbritega piletid jne., aga mõni asi on siiski vähetõenäoline.

Minu arvamus on kogu selle loto kohta selline, et rahvas ärka ülesse, 50%-ti võetakse vahelt ja mille eest? Piletite trükkimise ning pallide veeretamise eest? Ok, vähemalt mingi % kasumist läheb kindlasti õigesse kohta, aga ikkagi....50%!!!?

kuid millegipärast siiski see nii on, et enda valitud numbrid tabavad rohkem

tsiteerides Levist:
.. 50% piletite tulust läheb võidufondi ja kõik see jagatakse mängijatele tagasi ..

Vaid 50% sellest väitest võib tõele vastata. Ja nimelt selle lause esimene pool. Ükskõik kui suures summas võite välja ka ei loosita, reaalselt maksab Eesti Loto võitudena loositud summast vaid teatud protsendi.

Eesti Loto poolne väide on, et võitjad lihtsalt ei tule oma võite vormistama.

Ei hakka siinkohal välja tooma enam varasemalt Eesti Loto poolseid avalikuks tulnud pettuseid. Küll aga tooks ühe illustreeriva näite kui lihtsaks on muudetud kasutusel oleva lotoskeemiga rahva võimalik petmine(PS. siinkohal ei väida, et keegi sedasi tegelikult teeb:

Inimesed saavad soovikorral pärast toimunud loosimist kontrollida oma pileteid nii televisiooni, interneti kui ka lototerminali abil. Kuna tänapäeva elutempo on kiire, siis tihti valitakse viimane variant.
Ütleme, et loto korraldaja otsustab järgmisel loosimisel N-arvu võitnud piletitel terminalist lotokeskusse tehtud esmapäringu peale anda negatiivse ehk võiduta pileti signaal edastada. Ning alles korduspäringule saadakse positiivne vastus.
See tähendab seda, et kui pileti omanik polnud oma piletit ise internetis kontrollinud, siis ta viskab käesoleva pileti samasse prügikasti ning VÕIDUSUMMA KIRJUTATAKSE KORSTNASSE.
Kui aga ta on juba piletit näiteks ineternetis kontrollinud ning teadlik võidus, laseb ta seda korduvalt kontrollida ja voila, nagu imeväel kõlab terminalist rõõmusõnum.

Kui mõni loto korraldaja peakski näiteks taolist petuskeemi kasutama, siis ta hõlma ei saa keegi hakata. Isegi ka parimad audiitorid ei suudaks sellist skeemi läbi närida ilma süstemaatilise pikaajalise kontrollita.

Nii oma tuttavad väitnud, et lototerminal on nende võidupiletid võidutuks kuulutanud, ning üks sarnane juhtum jõudis ka üleriigilisse meediakajastusse eelmise aasta detsembris.