Kuna väga paljud inimesed on viimasel ajal tulnud siia foorumisse sarnaste sümptomitega, siis mõtlesin, et võiksin kirjutada sellisest asjast nagu uneparalüüs.
Esmalt natukene unest, nende staadiumitest ja unenägudest.
Ajulained erinevate unestaadiumite ajal:
Ärkvelolek – ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa- (lõdvestunud ärkvelolek) ja beeta-lained (aktiivne ärkvelolek).
1. Staadium – alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kestus mõni minut.
2. Staadium – domineerivad teeta-lained. Kestab ~20 min, iseloomulikud on “unesplindid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine.
3. Staadium – inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained.
4. Staadium – sügavaim uni, domineerivad deltalained, väga raske inimest äratada.
5. staadium - REM uni "aktiivne uni":
• 90-100 min peale uinumist
• Kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena
• EEGs desünkroniseeritud lained, sarnaselt alfa ja teeta lainetega – ainult EEG abil pole eristatav
• Südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”)
• Lihaskond üldiselt atooniline, vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused (nägu, sõrmed)
• Aju verevool 80%, ärkveloleku ajast suurem
• Äratuslävi sama, mis sügavas unes. Samas, kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Paradoksaalne, kiire uni.
Siit pildipealt on näha millises taktis vahelduvad öö jooksul erinevad une staadiumid:
Rem unenäod:
REM-unenäojutustused on tunduvalt emotsionaalsemad, elavamad ja visuaalsemad kui pärast NREM-und. NREM-unenäod on aga rohkem abstraktsed, mõttetaolised (kognitiivsed).
Peale REM-und puudub unenäo mõtestatud töötlus, sõnastamine raskem kui pärast NREM-unenägu, kuid jutustuse sisu on sensoorsem (pildi, lõhnad, helid). Unenägu tundub reaalsena ja haarab magaja kergemini oma lummusesse
Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks.
Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REM-episoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist.
Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali.
REM-une ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse.
__________________________________
UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS
Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REM-une perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks.
SÜMPTOMID
Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REM-unes, mis on nimetatud REM-halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REM-unest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed võivad kogemust nimetada kas uneks või täiesti normaalseks nägemiseks, kuna asjad mida hallutsinatsioonis nähakse, on kõrvuti tavaobjektidega. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal.
Unehalvatust seostatakse tihti ka kehaväliste kogemustega.
PÕHJUSED
REM-halvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REM-uni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada.
Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa:
• Magamine selili, nägu üleval pool
• Ebaregulaarne magamine, unepuudus
• Suurenenud stress
• Suured muutused elus/peres/keskkonnas
• Õudusunenäod, mis eelnevad uneparalüüsile
RAVI
Ravi peaks alustama erinevate une staadiumite selgeks tegemisest ning REM-halvatusest uurides. Enamikele subjektidele aitab kõvasti unepuuduse ja ebaregulaarse une vältimine. Kui sümptomid püsivad, peab sellega pöörduma psühholoogi juurde, sest tegemist võib olla kas narkolepsiaga või psühholoogilise hälbega.
Veel saab lugeda:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sleep_paralysis
http://www.tarbija24.ee/080307/esileht/o...248926.php
http://www.postimees.ee/271005/online_uu...181255.php
edit: pildilingid uuendatud