Mõtete lugejad varsti mõtteid skanneerimas...

Vähe sellest, et on algust tehtud inimeste kiibistamisega hakatakse
varsti ka meie mõtteid lugema. Avalikult.

Nimelt on teadlased jõudnud niikaugele, et on koostanud andmebaasi mustritest mida tekitavad meie mõtted.

Nimel kui me mõtleme haamrile siis tekib teatud sagedus või muster meie ajus...nüüd on koostatud andmebaas milline muster just haamrile või veel mingitele teatud asjadele mõeldes tekib ning neid saab andmebaasi alusel tuvastada.

Võitluses " terrorismi " vastu plaanitakse skannerid viia lennujaamadesse, et lisaks turvakontrollile ka mõtteid skanneerida.

http://www.foxnews.com/scitech/2010/01/0...-security/

Vahva, või mis?

Einoh mõnes mõttes ju lahe, et teadus areneb - ükskõik mis suunas...
Kuigi kahtlen, et see mõttelugemine piisavalt arenenud tehnoloogia on, et sõna otses mõttes su mõtteid saaks lugeda...

Vat siis, alles avastasin, et infot universumi infoväljast saab kätte saksa füüsiku Marcus Schmieke leiutatud seadme Timewaver kaudu ja nüüd siis koostatakse andmebaase inimeste mõttemustritest.
Kui need mõttemustrid sinna Timewaverisse lisada, mis siis juhtub?

Tea, kas peaks õige mütsi fooliumiga vooderdama?

Keda huvitab, siis uues Tarkade Klubis on ka sellest pikemalt juttu. Kommenteerib Talis Bachmann.

LÄBIMURRE: arvuti pandi lugema inimese mõtteid

Telepaatia on astunud sammukese tegelikkusele lähemale nüüd, kus Briti teadlased on välja töötanud inimese mõtteid lugeva arvuti.

Süsteem oskab aju skannides dešifreerida mõttemustreid ja öelda, mida inimesed mõtlevad, vahendab The Daily Telegraph.

See läbimurre on tehnoloogiline hüpe, sest aparaat suudab tungida inimeste mälestustesse ja eristada eri meenutusi. Seade on ootuspärane edasiarendus: sama töörühm rakendas sama tehnikat mullu uurimuses, mille raames seirati inimese liigutusi arvutiga simuleeritud ruumis.

Ajakirja Current Biology veebiväljaandes avaldatud uurimus keskendub hipokampusele, piirkonnale aju keskosas, millel on kriitiline roll lühimälu töös.

Telepaatiamasin võib teha võimalikuks eksimatu valedetektori ning kaasa tuua koguni mälestuste manipuleerimist nagu tunnustatud linatoeses “Karge meele igavene sära” (Eternal Sunshine of the Spotless Mind, 2004).

Oma viimatise katse raames näitasid uurijad kümnele katsealusele kolme seitsme sekundi pikkust filmilõiku, milles tavalised naised tegid tüüpilises linnakeskkonnas igapäevaseid toimetusi: panid kirja posti, jõid pabertopsist kohvi jms.

Katsealused pidid nähtu meelde jätma ning ajuverevoolu muutuste mõõtmise kaudu ajutegevust salvestava magnetresonants-tomograafi sisemuses stseene hiljem ükshaaval meenutama.

Seejärel analüüsis arvutialgoritm elektrilisi mustreid ning suutis tuvastada, millist filmi katsealune meenutas, umbes 50-protsendilise tõenäosusega — see on juhuslikust märksa parem tulemus.

“Varasemates katsetes oleme keskendunud elementaarsetele mälestustele nagu kellegi asupaik keskkonnas. Palju põnevam uurimisteema on “episoodilised” mälestused ehk keerulised igapäevased mälestused, mis hõlmavad endasse palju rohkem teavet selle kohta, kus me oleme, mida me teeme ja kuidas me end tunneme," ütleb University College Londoni professor Eleanor Maguire.

"Meil on õnnestunud vaadelda ajutegevust ühe konkreetse episoodilise mälestuse juures ehk põhimõtteliselt analüüsida mälu enese jäetud jälgi. Avastasime, et meie mälestusi esindatakse kindlasti hipokampuses. Nüüd, kus me teame, kus need asuvad, on meil ehk võimalus mõista mälestuste salvestamise protsessi ja seda, kuidas need aja jooksul muutuda võivad.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/labimu...d=29728185

Inimeste vahel eksisteerib meelteväline side ning mingi väli ühendab omavahel kõiki asju. Inimesed suudavad avaldada mõju igasugustele eluprotsessidele.
Ülemeelelised tervendajad kannavad tõepoolest patsientidele teatud energiat üle. Näiteks pärast leotamist kasvasid tervendaja poolt mõjutatud nõus olnud seemnetest pikemad taimed kui teistest seemnetest..
Ka bakterite kasvukiiruse suurendamiseks piisab sellest, kui inimene seda soovib.
Mingil teadveloleku tasandil on meil kõigil ligipääs KOGU maailmas leiduvale informatsioonile. Aju on lihtsalt mehhanism, mille abil on võimalik tegelikku salvestisse-VÄLJA- talletatud infot välja otsida ja lugeda. Sünnipäraselt oskavad seda kõik inimesed, kuid valdaval enamikul need võimed hääbuvad. Üks tuntumaid väljas oleva info kasutajaid olid Da Vinci ja Tesla, aga ka paljud teised, kaasaarvatud Vanga, Cayce,

Teadvus on oma põhiolemuselt koherentne valgus. Teadvus hõlmab kogu inimese keha, mitte ainult tema AJU. Looduseühendavaks mehhanismiks ei ole mitte õnnelik juhus vaid kodeeritud informatsioon, mis edastatakse KORRAGA IGALE poole.

Pole olemas kahte fundamentaalset füüsikalist entiteeti-matriaalne ja immateriaalne- vaid ainult üks-energia.
Tänu sellele võib UNIVERSUMI iga osa mistahes teise osaga silmapilkselt kontakteeruda. Katsetega on ka tõestatud, et katseisikud on tuhandete katsete käigus ette varem ära määranud tegevuse sisu, kui selleks ülesande saanud isik seda sooritama asus.
Seega on info väljas juba olemas ja aega kui sellist ei eksisteeri, vaid on käimas üks pidev loomeprotsess ja kõik mis juhtuma hakkab on juba juhtunud..

Käib pidev nokitsemine inimese juhtimise vallas. “Avastati meetod mälu kustutamiseks“.

Hiljuti sooritati edukalt teaduslik katse, milles katsealused vahetasid ajulainete ja spetsiaalsete seadmete abil interneti teel mõtteid üle 8000 km vahemaa tagant.

Uurimus avaldati teadusajakirjas PLOS ONE ning selles kirjeldavad teadlased, kuidas suudeti saavutada otsene ajust-ajju (brain to brain ehk B2B) suhtlus interneti vahendusel. Uurimuse ühe autori, neuroloogiateadlase Alvaro Pascual-Leone sõnul oli nende katse eesmärk uurida, kas kahel inimesel on võimalik teineteisega vahetult suhelda üle pika vahemaa, lugedes ühe isiku ajulaineid ning kandes need teise isiku ajusse, kasutades suhtluskanaliks internetti.
Üks katsealustest asus Prantsusmaal, teised kolm aga Indias.
Katses edastati lihtsaid sõnumeid nagu “hola” ja “ciao” ning tulemused näitasid, et selliselt vahendatud sõnumite vastuvõtmisel eksiti vaid 10%.

Teises katses, kus üks osalejatest asus Prantsusmaal ning teine Hispaanias, oli eksimusprotsent umbes 16: 11% sõnumi dekodeerimisel ning 5% esialgsel sõnumi kodeerimisel. Teadlaste sõnul oleks võimalik kasutada ka teistsuguseid meetodeid, mis oleks täpsemad, kuid need nõuaksid inimestesse seadmete sisestamist. Selle telepaatiakatse algstaadiumis peetakse mitteinvasiivset (kehavälist) EEG-meetodit (elektroentsefalograafia (EEG) ehk aju elektrilise aktiivsuse kõver on ohutu ja valutu uuring, mille käigus registreeritakse aju elektrilist aktiivsust – toim.) kõige otstarbekamaks.

Teadlased leiavad, et nende katse õnnestumine on märkimisväärne edusamm inimsuhtluses, olles oluliseks tõendiks võimalusest telepaatia teel suhelda.

http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...imalikkust

Toimus kahe inimese side mõtete abil 6000 miili kaugusele.....

Kas välkkommunikatsioon või misasi? Katsetage ja andke seletust.

Тест "Вращающаяся девушка
http://www.psi-test.ru/shutka/krutitsia.html

Mulle teeb palju suuremat huvi selle asja suurem pool, nt juriidika ja eetika. Meil on palju selliseid küsimusi juba täna, millele juriidika ja eetika veel vastata ei oska, aga juba peaks - enamasti robootika ja küberjulgeoleku valdkonnas (nt "kas on eetiline piinata robotit?". Samamoodi on huvitav küsida - kas on õigustatud minu mõtete lugemine (ok, või mõttemustrite skanneerimine). Prantslased töötavad praegu välja valget paberit nende robootikaeetika küsimuste vallas, aga see mõttemustrite skanneerimine on tegelikult huvitavam justnimelt selle lennujaamades kasutamise tõttu.

Ma tabasin end just mõttelt, et kui me soovime luua prediction capabilityt (ennustamise võimekust), mis põhineks analoogsetel andmetel, oleks lennujaamad justkui parim variant. Täna kasutatakse predictioni jaoks enamjaolt big datat (eestikeelne tõlge puudub) - Microsoft, Alphabet, SAP jne kasutavad suuri andmekogusid peamiselt meie ostude, mõtete, tegude, liikumiste edasiseks prognoosimiseks, aga need andmed põhinevad eelkõige meie internetikasutusel ja -suhtlusel ning meie ostlemisstatistikal. Vähemal määral ka liikumine (suurlinnades ühistranspordikaardid või asukohajärgne krediitkaardistatistika). Põhiline osa liikumisest tuleb ikkagi läbi internetikasutuse (IP-aadressid jne).

Aga mõelgem nüüd korra lennujaama peale -
Maailma TOP10 lennujaamade keskmine reisijate arv aastas on 15 miljonit (Rahvusvahelise Lennunõukogu lennujaamade reisijate statistika 2015, võtsin lihtsalt esimesed kümme lennujaama ja arvutasin aritmeetilise keskmise, numbrid vabalt kättesaadavad), see teeb päeva keskmiseks ca 50,000 reisijat, arvestamata hooajalisust (st hooajati rohkem ja vähem).

Andmete hulk, mida need inimesed endast maha jätavad, on üüratu - asjad, mida nad endaga kaasas kannavad; asjade hulk, mida nad endaga kaasas kannavad; nende suurus, pikkus, kaal, sugu, välimus, füüsilised erisused, brändieelistused (lennujaamades midagi ostes registreeritakse su pardakaart). Kui sinna lisada tulevikus ka mõttemustrid, siis on võimalik lihtsalt turvaväravast läbi kõndidest moodustada inimesest täielik profiil.

Google näiteks (isegi Alphabet mitte) ei ole täna veel võimeline täielikku profiili ehitama - kõik võivad vaadata Google Dashboardist, mida Google nende profiiliks peab, mina olen Google'i arvates nt 35-45 vanuses meesterahvas.

Aga kui see pikk filosoofiline traktaat nüüd lõpetada, siis artiklist nähtub, et tegelikult pannakse lihtsalt arvuti tegema sarnast tööd, mida inimene täna lennujaamas teeb - jälgib käitumismustreid.

Ei tea kas need mõttemustrid ikka nii sarnased on ühel inimesel kogu aeg. Pigem ma pakuks, et reaktsioonimustrid ühele, teisele või kolmandale asjale võivad olla inimesel kogu aeg ühesugused.

Pidi olema niimoodi, et skaneeritakse ära, milline aju elektriline pilt tekib, kui inimesele näidatakse nt Justin Bieberi pilti. Seejärael hakatakse talle suvalisi pilte näitama ja ajuskaneeringust on näha, milliste peal neist inimene näeb Justin Bieberit.

Sinnamaani et mõtteid lugeda, läheb veel aasa sadu, võib olla et tuhandeid! Ka kõige võimsam selgeltnägija, saab informatsiooni objekti kohta, hoopis teist moodi.
See mida hakatakse skanneerima, on hoopis
AURA.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...light=aura
On jõutud järelduseni, et aura muster annab suurepäraselt edasi, inimese emotsionaalse seisundi.
Palju paremini, kui valedetektor.

Mõtete lugemise tehnoloogia kompuutrite abil on eriteenistustel olemas juba ammu.Kes viitsib võib netist selle kohta ise materjali otsida.

(09-10-2015 16:19 )Vesilik Kirjutas:  Mõtete lugemise tehnoloogia kompuutrite abil on eriteenistustel olemas juba ammu.Kes viitsib võib netist selle kohta ise materjali otsida.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Säändse tehnoloogia iga tõeline paraweebikas oskab läbi kõrvetada, mõtte kaudu enesestkimõista. Ise pole veel püüdnud midagi rikki ajada, kuid kaasaegsem elektroonika on täiesti ise terveks saanud mõnel korral. Järelikult on võimalik ka vastupidine nähtus.

(02-02-2010 22:32 )Nielander Kirjutas:  Einoh mõnes mõttes ju lahe, et teadus areneb - ükskõik mis suunas...
Kuigi kahtlen, et see mõttelugemine piisavalt arenenud tehnoloogia on, et sõna otses mõttes su mõtteid saaks lugeda...

Ajuskanneri ja vast loodud tehisintellektiga said USA teadlased „lugeda“ isegi keerulisimaid mõtteid.

Peagi osutub tänu uuele meetodile võimalikuks arvutite juhtimine pelgalt mõtte jõul, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadla...d=81955469

Mõtte abil juhtimine pole enam uus asi. seda on koguaeg kasutatud. kuigi inimaju on selle vastu päris hästi kaitstud. see toimib ainult siiani piiratud arvul..... neid kes seda kasutada võivad on piiratud hulk. kõik inimesed ei räägi sest ka ka . 98% inimesi on seda võimelised seda tegema , nad vajavad ainult natuke harjutamist et aktiviseerida vastav keskus.

Osa inimesi (mina samuti) ei allu juba loomupoolest hüpnoosile. Neile on neid tehnoloogijaid raskem rakendada. Huvitav kui mõtled Lõppunkt 1-le (on selline film) kas lennukisse ei lastagi? N.n. kodeerimised ja muu selline toimib ainult siis kui ise Väga Tahad, just VÄGA, muidu nagu hane selga vett visata, samuti katsetatud.

Algselt antakse inimesele sisse binaarne (või enam astmeline) keemiline "kokteil" - vesi, hambapasta jne.
Lisatakse ka audiovisuaalsed mõjurid (nagu muusika - vt. J.Lina viimaseid loenguid) mis mõjutavad tajusi.
Kõik see oluliselt nõrgendab inimese mentaalset vastupanuvõimet ja suurendab kontrolli tõhusust.
Kui lisada tehnilised vahendid mis mõjutavad otseselt ajulaineid siis aitab vaid "tina mütsike" - kui seegi.

(01-05-2018 18:31 )Tyto Alba Kirjutas:  Algselt antakse inimesele sisse binaarne (või enam astmeline) keemiline "kokteil" - vesi, hambapasta jne.
Lisatakse ka audiovisuaalsed mõjurid (nagu muusika - vt. J.Lina viimaseid loenguid) mis mõjutavad tajusi.
Kõik see oluliselt nõrgendab inimese mentaalset vastupanuvõimet ja suurendab kontrolli tõhusust.
Kui lisada tehnilised vahendid mis mõjutavad otseselt ajulaineid siis aitab vaid "tina mütsike" - kui seegi.

Umbes nagu ansipi foolijummütsike

On küll teaduslikult tõestatud, et tinapaber võib tõesti takistada raadiolainete läbipääsu, teisalt kinnitas aga üks tunamullune uurimus Massachusettsi tehnoloogiainstituudis (MIT), et selline metallpaber võib tegelikkuses isegi raadiolaineid võimendada. Oleneb pigem tinapaberi kihi paksusest ja objekti isoleerituse astmest, ka sellest, millistest lainepikkustest on jutt.

http://forte.delfi.ee/news/maa/kas-fooli...d=69383855

Nii, et pole abi ka fooliummütsikesest enam.
Ajuskanneri abil loetakse tulevikus meie mõtteid.

(02-05-2018 17:25 )xcad Kirjutas:  

(01-05-2018 18:31 )Tyto Alba Kirjutas:  Algselt antakse inimesele sisse binaarne (või enam astmeline) keemiline "kokteil" - vesi, hambapasta jne.
Lisatakse ka audiovisuaalsed mõjurid (nagu muusika - vt. J.Lina viimaseid loenguid) mis mõjutavad tajusi.
Kõik see oluliselt nõrgendab inimese mentaalset vastupanuvõimet ja suurendab kontrolli tõhusust.
Kui lisada tehnilised vahendid mis mõjutavad otseselt ajulaineid siis aitab vaid "tina mütsike" - kui seegi.

Umbes nagu ansipi foolijummütsike

Võtmesõnaks on TINA - moodsas fooliumis ei ole seda enam.
Mingil määral aitab ka alumiinium või siis Faraday puur.
Aga keemia - sellega on keerulisem...

Mõtete "lugemine" on lihtne.....kui kass teeb kräu ja läheb toidukausi juurde....hõõrub vastu jalgu ja vaatab otsa. Mida ta tahab?
Kui vaatad poliitiku juhmi nägu....mida ta tahab? Samuti igaüks oskab ära arvata....paned talle fooliummütsi pähe ja ikka on näha! Kui aga küsida linnapealt bussimajanduses lokkava varguse kohta siis....ei tea, pole kuulnud näinud ega osanud arvatagi, samas näost loeb välja....ka ilma skannerita.