Kassi nurrumine on ravitoimega

Ammu on märgatud kodukasside puhul nende luuvigastuste kiiret paranemist. Saladus peitub kassi nurrumises, mis on 25-150 Hertzi vahepealne helisagedus. Ka inimeste puhul on märgatud positiivset muutust just 20-50Hz puhul. Seega on kass üks selliseid loomi, kellel on kindel võime mõjutada enda nö tervislikku seisundit vigastuste korral.
Lisaks toimib see tehnika ka inimeste puhul valude korral. Niiet hädade korral pöördugem oma kasside poole

Originaalartikkel
(soovitan lugeda artikli all olevaid kommentaare)

[Muudetud: 11-28-2009 zepac]

Kui ammutan natuke informatsiooni muusikateraapia konspektist siis selles on kirjutatud järgmist:
Hiina ajaloo kohaselt arvestati õukonnas muusikat mängides aastaaega, nädalapäeva, kellaaega ja 5 universumi algelementi, komponeeriti kindla intervalliga palad, et mõjutada füsioloogilisi protsesse, elundeid ja elundkondi ning hingelist seisundit.
Antiik-Kreekas oli kombeks, et muusika ja meditsiin saavad eksisteerida ainult koos. Kasutati muusikat kui rahustajana. Muusikat ja tantsu kasutati haiguste preventsiooniks, raviks ja rehabilitatsiooni lahutamatu osana.
Rooma arst Galen kasutas muusikat sedatiivse vahendina. Muusika oli tema jaoks kui arsti elukutse oluline osa.
Aurelius Augustinuse kohaselt juhatab muusika inimese hinge Jumaliku harmooniani.
Sarnaselt eelnevalt mainitule kasutati Pärsias laulmist, mahedat ja pehmet laulu kui põhilise valuvaigistina, haiglas töötasid harfi-, lauto- ja löökpillimängijad.
Phytagorase arvates saab muusika abil inimese uuesti nö häälde panna, kui temas peaks valitsema düsharmoonia.
Leonardo da Vinci uuris pulssi ja näitas kuidas on seotud muusika, takt ja südamelöögid.
Tulles ajas edasi, siis renessansi ajal kuulus meditsiiniõpingute juurde lahutamatult muusikateooria õppimine. Muusik ja kirurg Ambroise Pare kasutas muusikat ishiase ja podagra valude leevendamiseks. Arst ja filosoof Marsillio Fisino tõdes, et muusika mõjul taganevad hingelised ja kehalised kaebused ja inimese vaim on ülendatud. Mida veel raviti: rahutust, ärevust, vaimuhaigusi, nakkushaigusi, südamehäireid, unehäireid, epilepsia, palavik, halvatus ja kõikvõimalike valude leevendajana (sh sünnitusvalud).
Tänapäeval kasutatakse muusikateraapiat, sest sel on positiivne mõju inimorganismile: stresshormoonide langus, hapnikuvajaduse ja hingamissageduse vähenemine, südamelöökide aeglustumine, vererõhu langus, valu leevenemine, ärevuse ja hirmu vähenemine/kadumine. Kasutatakse operatsioonidel, anesteesias, onkoloogias, valuravis, sünnitustel, füsioteraapias (insuldid), koomapatsientide puhul - ise oskan seda kommenteerida, et muusikateraapia kasutust olen näinud eelkõige sünnitustel.
Toonteraapia kohaselt on inimene helisev olend, kelles resoneeruvad erinevad võnkesagedused. Muusikas on kord, mida inimene iseendas laiali paiskab. Kasutatakse terapeutilist monokordi (25 keelt). Monokord on patsiendi seljal, kõhul ja mängitakse 5-15 minutit. Inimese põhitoon on see helikõrgus, mis on määrav hääles kõnelemisel, lausete lõpus ja enne pausi. Naistel E, F, Fis ja G, meestel oktav madalamal. Põhitoon ei ole jääv ja muutub seoses inimese seisundiga. Põhitoon on inimese organismi rakkude, elundite ja mikroorganismide võnkesageduste summa. Patsient vabaneb pingest, sest kehaomased võnkumised on korrastatud põhiheliga. Keha harmoonilised meloodiad noteeritakse.
Muusikateraapiaid kasutatakse ka arenguhäiretega lastega tegelemisel.
Eelnevalt on meil olemas teema, millised on meie webude muusikaeelistused. Minu andmete kohaselt on madalad helid: rockmuusika ja müra meile kahjulikud, seevastu kõrged noodid, linnulaul jms kasulikud - seega igaüks teeb valiku, kuidas soovib end mõjutada

Vabandan teemaalgataja ees, kui ei läinud kiisude nurrumise teemaga võibolla väga täpselt edasi, aga leidsin, et oleks hea ära mainida, mida helidest ja muusikast üldse inimese mõjule on arvatud

[Muudetud: 28-11-2009 PiziIngliito]

Kuskilt jäi silma, et kassi silitades pidi tema südametöö aeglustuma ja samuti ka inimesel.

See peab paikka küll, kass teab täpselt kuhu ta peab istuma või millise koha peale ta nurruma jääb. Seda kohta ta ravib. Ja edukalt.Kass võtab inimese hädad endale.Ja kui paigal ei seisa siis ajab küüned välja ja hoiab sind kinni, et sa ära ei saa minna.

Khm.. või hammastega

Kassidega on niisugune lugu, et kui kass sinust hoolib, siis tuleb kohe sind ravima!
Kui oled kassi vastu mingil kombel aga halb olnud, poeb oma nurka ja ei tule lähedalegi!
Kassid tabavad õhust ära ka inimese meeleolu.
Mul oli kord kiisu, kes tuli mind käpaga silitama, kui ma nukker olin.

Minu kiisu on alati teadnud, et tema on perenaine ja mitte mina Iga kord kui ma teda näen, on mul tunne, nagu avastaksin oma lapselikult õnneliku osakese
Õhtuti käib ikka inspekteerimas, nuusutab mu suu ja pea ümbruse üle ning põriseb siis mu rinnakul kuni ma olen valmis magama jääma. Siis on õige hetk mu jalgade juurde kolida. Ja siis ma magan hästi
Huvitav, kas on võimalik, et Kita ise teab kui palju ta minu jaoks teinud on?

Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
See peab paikka küll, kass teab täpselt kuhu ta peab istuma või millise koha peale ta nurruma jääb. Seda kohta ta ravib. Ja edukalt.Kass võtab inimese hädad endale.Ja kui paigal ei seisa siis ajab küüned välja ja hoiab sind kinni, et sa ära ei saa minna.

Üks rumal küsimus võib-olla, aga kui kass ravib kas ta siis kogub selle negatiivsuse endasse? Ja kui mõjutab, kas see teda ennast rivist lõpuks välja ei vii?

Teku - kassil on inimesest erinev energia vahetus ja selle kasutamise tehnikad.
Talle mõjub see energia positiivselt aidates teda "laadida" eluks vajaliku energiaga.

Kass võtab just nii palju kehva energiat, kui temale vajalik on Kunagi ei koorma end sellega üle. Ennem käib ta palju kordi, kuni kõik korras on , siis on ta eemal veel....

Kass kui nähtus on hapuksläinud energia transformeerija - küllap on paljud tähele pannud, et kass ronib haige koha peale, veesoonte peale etc. Asi on selles, et hapuksläinud energia transformeerimine pole mitte kassi eelistus, vaid kohustus. See on kassi olemasolu mõte meie maailmas.

Isegi kassi võimetel on piirid - kui talle ikka küllalt saab, siis ta jookseb minema. Samuti võtab ta ainult niipalju, et Sa ise jälle hakkama saaksid, mitte rohkem. Siis öeldaksegi - isepäine nagu kass.

Mõnda inimest nähes jookseb kass joonelt diivani alla ning tuleb välja alles siis, kui õhk puhas...

Minu arvates peaks igas kodus olema kass.

P.S. Kuulsin kunagi ammu üht muistendit, mille sisu lühidalt oli järgmine: Vanaisa polevat algul kassi teinud, sest ta arvanud, et sellist looma ei lähe tarvis. Kui aga kõik muud maailma elukad valmis said, teinud Vanaisa ka kassi. Kass on seega viimasena loodud olend.

Kas ma peaks muret tundma, kui kass iga päev mulle sülle tuleb ja tahab olla nii, et käpab on vasaku õla peal, ehk siis vasakpoolne rindkere on tervet kassi täis?
Just viimast aega.
Või on ta "kuramus" mul liiga ää hellitet

Minu kass oli kadunud kolm kuud ja kui lõpuks ülesse leidsin
ja tuppa üritasin tuua küünistas mu vasaku käe lõhki. Käsi läks paiste parajalt. Hiljem õhtu poole läksin kassi uuesti otsima ja ta ootas juba maja ligidal.Seekord vastu ei hakkanud.
Nüüd on maganud iga öö just vasaku käe juures.
Käsi on ka kenasti paranenud.

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Asi on selles, et hapuksläinud energia transformeerimine pole mitte kassi eelistus, vaid kohustus. See on kassi olemasolu mõte meie maailmas.

Siin foorumis kusagil arutleti inimese olemasolu mõtte üle.. kassi olemasolu mõte on meile nüüd selge. Äkki inimese elu mõte oleks siis seda hapuksläinud energiat genereerida.
Eelnev oli muidugi nali. Seda olen küll märganud, et kui mõni koht põletikus on ja kass sellest korra "üle käib" on kohe parem tunne- nii, et ravib küll olgu siis selle olemasolu mõttega kuidas on.

Inimese olemasolu mõte muidugi ei ole hapuksläinud energiat genereerida - see on talle pealesurutud asjaolude (nagu me siin arutlesime) tõttu lihtsalt paratamatu, et ta seda teeb.

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Inimese olemasolu mõte muidugi ei ole hapuksläinud energiat genereerida - see on talle pealesurutud asjaolude (nagu me siin arutlesime) tõttu lihtsalt paratamatu, et ta seda teeb.

Ma tean, et mu seisukoht ei ühti siin foorumis paljude arvamusliidrite omaga, aga välja toodud ta saab. Mingis mõttes ühtib ju ka.

Ei ole paratamatu. See on lihtsalt inimese jaoks kergema vastupanu tee, mugavam, lihtsam, laisem. Tegelikult on see asjaolu, et on olemas meist toitujad meile ainult kasuks, selleks, et me õpiksime seda ületama. Ja ületada saame seda välja kasvades tehnoloogiaga varustatud ahvist iseendas. Siis me lihtsalt "ei maitse" neile enam. Siinkohal märgin, et mitte tehnoloogia pole halb, vaid see et mis eesmärkidel seda kasutatakse.

Kasside juurde pöördudes väljendaksin ikkagi sedamoodi, et hapuksläinud energia muundamine on kasside eelistus, mitte aga kohustus, sest kohustuste pealepanemine eeldab ainujumalat, kes neid kohustusi peale paneb. Eelistused aga kujunevad ise, sarnaselt sellele kuidas vesi täidab voolates madalamad kohad.

Vabandan offtopic'u pärast, rohkem ma seda teemat ei risusta.

Millisest allikast üldse saab kindlalt väita, et kassi (kindel)eesmärk on inimese hapuks läinud energia(kust küll sellised väljendid tulevad?) muundamine?

Tsitaat:Algselt postitas zepac
Millisest allikast üldse saab kindlalt väita, et kassi (kindel)eesmärk on inimese hapuks läinud energia(kust küll sellised väljendid tulevad?) muundamine?

Aga miks ei peaks tohtima seda nii nimetada?
Meie jaoks on elamise aluseks hapnik ehk taimede väljaheide. Nende jaoks kui mitte just lausa mürk, siis midagi väga hapuksläinut (mille sisse rohelised neid uputada tahavad).

Väljaheide on jääkaine. Hapnik pole kindlasti mitte jääkaine vaid produkt.
Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

Tsitaat:Algselt postitas zepac
Väljaheide on jääkaine. Hapnik pole kindlasti mitte jääkaine vaid produkt.

???

Tsitaat:Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

WW väidab, et see on ta kohustus, mitte soov.

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja

Tsitaat:Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

WW väidab, et see on ta kohustus, mitte soov.

Kui WW väidab, et maakera on lapik, siis nii ongi?
Kust on pärit see mõte, et kassil on inimese ees mingid kohustused? Kas tõestatud fakt või jällegi kellegi valgustatu laksust saadud mõttevälgatus, mis otsekohe ainuõigeks tehakse?

Ma arvan et kõik mis teeb sulle hea tunde ja on mõnus, on tervisele mingitmoodi hea (ma ei mõtle narkot ja muud taolist), vaimsele tervisele vist siis kõigepealt ja vaimne tervis mõjutab otseselt ka füüsilist. Niiet jahh... nurrumine on hea

Tsitaat:Algselt postitas zepac
Väljaheide on jääkaine. Hapnik pole kindlasti mitte jääkaine vaid produkt.
Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

Negatiivne energia on samasugune produkt nagu hapnik ja väljaheide. Hapnik on taimede toitumise (fotosünteesi) produkt ehk väljaheide, s...t on loomade elutegevuse produkt ja samal ajal toit sitasitikate jaoks nt.
Inimese jaoks negatiivne energia on kassidele vajalik "aine". Oletatavasti küll ainult, tõestada ei ole vist veel keegi suutnud Ja keegi meist ei taha lõhki süüa, loomad oskavad piiri pidada.
Ei ole õigusi, ei ole kohustusi.

Tsitaat:Algselt postitas zepac

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja

Tsitaat:Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

WW väidab, et see on ta kohustus, mitte soov.

Kui WW väidab, et maakera on lapik, siis nii ongi?

On näha, et ka para-webi on jõudnud tüüpiline jõulueelne meeleolu (sihitu agressiivsus).
Aga asjast - minu käest pole mõtet kasside kohustuste kohta küsida, selgitasin vaid hapuksläinud energia mõistet ja viitasin kass-energia suhte infoallikale.

Tsitaat:Algselt postitas zepac
Väljaheide on jääkaine. Hapnik pole kindlasti mitte jääkaine vaid produkt.
Ja miks mu kass peaks tahtma midagi negatiivset endale?

Aga kes suudab tõestada, et see sinu negatiivne on ka sinu kiisu jaoks negatiivne? Kassid on pagana iseteadlikud loomad, nad ei tee endale ise liiga. Enesehävitus on pigem inimeste teema...:S
Minu kiisu on mulle igastahes asendamatu! Ja kuigi räägitakse, et kassid on tundetud, mina tean, et see on jama. Nii katlane kui see ka poleks, ma olen eeskätt uhke selle üle, et mul oma kassiga head suhted on, inimesed tulevad teisejärgulisena (välja arvatud mõned).
Huvitav, kui kassile keegi meeldib, kas see tähendab automaatselt, et see inimene on "hapu"? Nt mu sõbrannal on juba aastaid kass, kes ei salli inimesi. Hoiab nendest eemale, ei taha eriti, et talle pai tehakse. Sõbranna venda vihkab üldse nii, et midagist hirmsat! Ja mõned päevad tagasi käisin üle pika aja taas sõbranna juures. Ta kass tuli ise minu juurde, istus ja vaatas oma ilusate roheliste silmadega mulle otse silma ja nii tubli 2 minutit. Lubas isegi pai teha ja hetkeks lausa "põrises". Sõbranna ja ta ema vaatasid mind nagu imeelukat. Aga minu poolest olgu see "hapu" energia, mis kiisut meelitas, olen siiani õnnelik, et ta mulle poolehoidu näitas