Nüd siis on avaldatud ametliku versioonid...
Pange tähele rõhuasetust, üsimus ei ole enam selles , KAS tuleb, vaid KUIDAS tuleb:
Viis teooriat maailma lõpust
Ajakiri Foreign Policy tõi välja viis võimalikku stsenaariumi selle kohta, kuidas inimeste maailm võiks üsna suure tõenäosusega otsa saada.
ASTEROID
Kuidas?
Kosmilisi objekte lendab Maa poole pidevalt. Enamik neist põleb ära atmosfääris. Mõnikord jõuavad üksikud objektid ka Maale välja. Viimane suurem näide pärineb aastast 1908, kui Siberis toimus Tunguusi katastroof – maaväline objekt langetas rohkem kui 2000 ruutkilomeetri ulatuses metsa ja selle plahvatus oli umbes tuhat korda suurem kui Hiroshima aatompommi oma.
Maale kujutavad tõelist ohtu rohkem kui kilomeetrise läbimõõduga kosmoseobjektid. Ühe sellise meie planeedile kukkumine võiks põhjustada piisavalt suure keskkonnakahju, et näiteks tervet Maad tabaks ikaldus. Umbes 15-kilomeetrise läbimõõduga maavälist objekti peetakse dinosauruste huku põhjuseks ning tõenäoliselt saaks samasuguse plahvatus saatuslikuks ka inimestele.
Kui tõenäoline see on?
Millalgi tabab Maad kindlasti järjekordne hiiglaslik kosmiline objekt. Samas ei juhtu see üsna suure tõenäosusega meie eluajal. Objektid, mis on piisavalt suured selleks, et tappa arvestatav osa Maa elusolendeist, tabavad meie planeeti keskmiselt kaks korda miljoni aasta jooksul.
USA kosmoseagentuur NASA pole siiani ühtki niisugust objekti siiani tuvastanud, kuigi 1950ndatel leitud DA-nimeline taevakeha tuleb Maale äärmiselt lähedale aastal 2880.
Samas võib mõni suur kosmoseobjekt Maad tabada ka üsna ootamatult, sest nende tuvastamisega ei tegeleta väga palju, nentis Foreign Policy. Näiteks 6. novembril möödus Maast vaid 14 000 kilomeetri kauguselt seitsmemeetrine asteroid, mida NASA märkas ainult 15 tundi varem.
KLIIMAKATASTROOF
Kuidas?
Kõige hullemate prognooside kohaselt võib Maa temperatuur tõusta selle sajandi lõpuks keskmiselt nelja-viie kraadi võrra. See tähendaks merepinna poolemeetrist tõusu ja rannikualade uppumist. Samal ajal muutuks ligi kolmandik planeedist kõrbeks. Olukorda muudaks hullemaks suure osa Maa magevee soolaseks muutumine.
Kui tõenäoline see on?
Kuigi osa kliima soojenemisest tingitud muutusi on praeguseks juba pöördumatud, aitaks mõningatel hinnangutel see, kui inimesed suudaksid piirata süsinikuemissioone.
TUUMASÕDA
Kuidas?
Praeguse seisuga on maailmas kokku üle 23 000 tuumarelva. Aastal 1977, kui erinevate riikide tuumaarsenalid olid jõudnud Külma sõja aegsesse tippu, ennustas USA kaitseministeeriumi Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel täiemõõdulise tuumasõja puhkemise korral inimohvrite arvuks 265 miljonit. Praeguseks on tuumavarusid vähendatud ja ka ohvreid oleks tänapäeval ilmselt vähem.
2007. aastal tehtud uurimuse kohaselt aga jätkub maailmas siiani piisavalt tuumarelvi selleks, et kogu maailma põllumajandus aastaks ajaks täielikult rivist välja lüüa. Tulemuseks oleks näljahäda, mille tulemusel sureks suurem osa inimkonnast.
Kui tõenäoline see oleks?
Kuigi tuumarelvi arendavad tänapäeval riigid, kes seda veel kolme kümnendi eest ei teinud, on tuumasõda maailma superjõudude vahel märksa ebatõenäolisem kui toona. Mõningate teadlaste hinnangul on ka tuumatalve teooria ülepingutatud ja selle tulemused poleks sugugi nii laastavad kui varem ennustatud.
KATK
Kuidas?
Läbi ajaloo on on katk inimkonda põlvili surunud. Keskajal tappis must surm rohkem kui poole Euroopa elanikkonnast. 1918. aastal nõudis gripiepideemia umbes 50 miljoni ehk ligi kolme protsendi maailma elanikkonna eludest. Tänu globaliseerumisele levivad tõved tänapäeval aga järjest kiiremini.
Kui ebola-tüüpi viirus, millesse sureb 90 protsenti haigestunuist, leviks üle maailma, võiks ka see panna inimeste tsivilisatsioonile punkti.
Kui tõenäoline see on?
1918. aastaga võrreldes on meditsiin kõvasti edasi arenenud. Samas on seda teinud ka haigused. Alates 1970ndatest on leitud mitmeid uusi tõbesid, nende seas ka ebola ja HIV. Pinget lisavad katsetused bioloogiliste relvadega.
TUNDMATU TUNDMATU
Kuidas?
Selle kohta, kuidas inimeste maailm otsa võiks saada, on terve rida teooriaid. Mõned neist seostuvad looduse endaga – näiteks suured vulkaanipursked, mis võiksid muuta Maa kliimat, või Maad mürgitav kosmoseradiatsioon. Teised aga süüdistavad inimeste tegevust: näiteks ülerahvastatusest tingitud toidukriis ja kogemata mõne ohtliku uue tehnoloogia leiutamine.
Kui tõenäoline see on?
Varem või hiljem tuleb maailma lõpp. Astronoomide hinnangul põletab Päike umbes viie kuni kaheksa miljardi aasta pärast oma viimase vesiniku heeliumiks ning muutub punaseks hiiglaseks, mis neelab endasse ka Maa. Isegi kui planeet peaks hävingust pääsema, põlevad ära tema atmosfäär ja ookeanid. Samas on inimesed Maal elanud praeguseks vaid umbes 200 000 aastat ning võimalus, et nad saavad sellise maailmalõpu tunnistajaiks, on üsna väikesed.
ASTEROID
Kuidas?
Kosmilisi objekte lendab Maa poole pidevalt. Enamik neist põleb ära atmosfääris. Mõnikord jõuavad üksikud objektid ka Maale välja. Viimane suurem näide pärineb aastast 1908, kui Siberis toimus Tunguusi katastroof – maaväline objekt langetas rohkem kui 2000 ruutkilomeetri ulatuses metsa ja selle plahvatus oli umbes tuhat korda suurem kui Hiroshima aatompommi oma.
Maale kujutavad tõelist ohtu rohkem kui kilomeetrise läbimõõduga kosmoseobjektid. Ühe sellise meie planeedile kukkumine võiks põhjustada piisavalt suure keskkonnakahju, et näiteks tervet Maad tabaks ikaldus. Umbes 15-kilomeetrise läbimõõduga maavälist objekti peetakse dinosauruste huku põhjuseks ning tõenäoliselt saaks samasuguse plahvatus saatuslikuks ka inimestele.
Kui tõenäoline see on?
Millalgi tabab Maad kindlasti järjekordne hiiglaslik kosmiline objekt. Samas ei juhtu see üsna suure tõenäosusega meie eluajal. Objektid, mis on piisavalt suured selleks, et tappa arvestatav osa Maa elusolendeist, tabavad meie planeeti keskmiselt kaks korda miljoni aasta jooksul.
USA kosmoseagentuur NASA pole siiani ühtki niisugust objekti siiani tuvastanud, kuigi 1950ndatel leitud DA-nimeline taevakeha tuleb Maale äärmiselt lähedale aastal 2880.
Samas võib mõni suur kosmoseobjekt Maad tabada ka üsna ootamatult, sest nende tuvastamisega ei tegeleta väga palju, nentis Foreign Policy. Näiteks 6. novembril möödus Maast vaid 14 000 kilomeetri kauguselt seitsmemeetrine asteroid, mida NASA märkas ainult 15 tundi varem.
KLIIMAKATASTROOF
Kuidas?
Kõige hullemate prognooside kohaselt võib Maa temperatuur tõusta selle sajandi lõpuks keskmiselt nelja-viie kraadi võrra. See tähendaks merepinna poolemeetrist tõusu ja rannikualade uppumist. Samal ajal muutuks ligi kolmandik planeedist kõrbeks. Olukorda muudaks hullemaks suure osa Maa magevee soolaseks muutumine.
Kui tõenäoline see on?
Kuigi osa kliima soojenemisest tingitud muutusi on praeguseks juba pöördumatud, aitaks mõningatel hinnangutel see, kui inimesed suudaksid piirata süsinikuemissioone.
TUUMASÕDA
Kuidas?
Praeguse seisuga on maailmas kokku üle 23 000 tuumarelva. Aastal 1977, kui erinevate riikide tuumaarsenalid olid jõudnud Külma sõja aegsesse tippu, ennustas USA kaitseministeeriumi Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel täiemõõdulise tuumasõja puhkemise korral inimohvrite arvuks 265 miljonit. Praeguseks on tuumavarusid vähendatud ja ka ohvreid oleks tänapäeval ilmselt vähem.
2007. aastal tehtud uurimuse kohaselt aga jätkub maailmas siiani piisavalt tuumarelvi selleks, et kogu maailma põllumajandus aastaks ajaks täielikult rivist välja lüüa. Tulemuseks oleks näljahäda, mille tulemusel sureks suurem osa inimkonnast.
Kui tõenäoline see oleks?
Kuigi tuumarelvi arendavad tänapäeval riigid, kes seda veel kolme kümnendi eest ei teinud, on tuumasõda maailma superjõudude vahel märksa ebatõenäolisem kui toona. Mõningate teadlaste hinnangul on ka tuumatalve teooria ülepingutatud ja selle tulemused poleks sugugi nii laastavad kui varem ennustatud.
KATK
Kuidas?
Läbi ajaloo on on katk inimkonda põlvili surunud. Keskajal tappis must surm rohkem kui poole Euroopa elanikkonnast. 1918. aastal nõudis gripiepideemia umbes 50 miljoni ehk ligi kolme protsendi maailma elanikkonna eludest. Tänu globaliseerumisele levivad tõved tänapäeval aga järjest kiiremini.
Kui ebola-tüüpi viirus, millesse sureb 90 protsenti haigestunuist, leviks üle maailma, võiks ka see panna inimeste tsivilisatsioonile punkti.
Kui tõenäoline see on?
1918. aastaga võrreldes on meditsiin kõvasti edasi arenenud. Samas on seda teinud ka haigused. Alates 1970ndatest on leitud mitmeid uusi tõbesid, nende seas ka ebola ja HIV. Pinget lisavad katsetused bioloogiliste relvadega.
TUNDMATU TUNDMATU
Kuidas?
Selle kohta, kuidas inimeste maailm otsa võiks saada, on terve rida teooriaid. Mõned neist seostuvad looduse endaga – näiteks suured vulkaanipursked, mis võiksid muuta Maa kliimat, või Maad mürgitav kosmoseradiatsioon. Teised aga süüdistavad inimeste tegevust: näiteks ülerahvastatusest tingitud toidukriis ja kogemata mõne ohtliku uue tehnoloogia leiutamine.
Kui tõenäoline see on?
Varem või hiljem tuleb maailma lõpp. Astronoomide hinnangul põletab Päike umbes viie kuni kaheksa miljardi aasta pärast oma viimase vesiniku heeliumiks ning muutub punaseks hiiglaseks, mis neelab endasse ka Maa. Isegi kui planeet peaks hävingust pääsema, põlevad ära tema atmosfäär ja ookeanid. Samas on inimesed Maal elanud praeguseks vaid umbes 200 000 aastat ning võimalus, et nad saavad sellise maailmalõpu tunnistajaiks, on üsna väikesed.
http://www.postimees.ee/?id=188641
