15-07-2008, 13:51
Nonii, peale tontide on siin mõned korrad tõenäoliselt ka UFO'd olnud.
Esimene juhtum oli siis kui ma olin päris väike, kuskil kolmene. Oli öö ja ema ärkas millegi peale üles ning vaatas aknast välja. Taevas nägi ta mänglemas kolmnurgakujulisi objekte, mis helendasid. Kolmestes gruppides, kolm gruppi, kolmnurksed, suhteliselt imelik. Järgmisel päeval oli tal lasteraha päev ja mina - kes ma olin olnud muidu rahulik ja sõnakuulelik laps tahtsin lotopiletit tõmmata, lausa nõudsin ja nutsin. Tol ajal oli vist rahvaloos see, aga ma ei mäleta ka enam. Võitsin 500 krooni, mis tol ajal oli üpriski suur summa ju.
Teine juhtum on paar aastat hilisemast ajast. Olime emaga kauem üleval, tuled olid kustus. Mingi hetk vaatasime mõlemad aknast välja, tundus, et metsaveo auto jäi seisma ja talle sõitis tagant sisse teine, pisut väiksem auto. Mis aga asja imelikuks tegi, oli see, et see teine "auto" oleks justkui tolle suurema "auto" peale sõitnud. Ühel hetkel hakkas liikuma see kummaline kooslus põllu poole, võttis suuna metsa äärde ja jäi põllule pidama. Mitte ühtki autot ei sõitnud enam tee pealt mööda ja siis hakkas pihta täielik disko. Tuled hakkasid vahelduma kõigis mõeldavates värvides, tulles lähemale ja minnes kaugemale. Kumbki meist ei suutnud öelda ühtki sõna, vaatasime lummatult, tundmata hirmu. Kui aga tuled päris lähedale jõudsid, siis tekkis hirm. Vaatemäng kestis edasi, tundus, et möödas on 2-3 tundi kui see asi läbi sai, kuigi tegelikult, kella vaadates, oli möödunud vaid 10-15 minutit. Kui tuled olid kadunud - järsu sähvatuse saatel, alles siis pistis ema röökima oma emale "EMA-EMA, TULE KÄHKU!" Järgmine päev läksime põllule vaatama ja, ei, seal ei olnud autojälgesid, olid vaid erinevates kohtades imelikud kujundid. Seega välistatud, et autod, nad poleks saanud kuidagi jälgi jätmata põllule.
Peale seda oli suhteliselt rahulik periood - taevas oli näha mõnikord vaid imelikke sähvatusi, tiba imeliku - sik-sakilise trajektooriga lennukeid ja kõik.
Kuid sellel talvel oli taaskord juhtum. Naabrist kuskil 500-1000m eemal, heki tagant hakkasid paistma madalad - valged tuled. Mõtlesin, et metsaveoauto, et keegi toob palke välja. Kuid siis köitis mu tähelepanu üks asi: nimelt tuled hakkasid laienema ja kõrgemale hakkasid kerkima erinevas suuruses orbid, mis tulid selle kõige keskpunktist. Neid oli korraga 5- 20 tükki ja kerkisid umbes 20-30 meetri kõrgusele, kadudes seejärel. Kutsusin ema vaatama, ka tema nägi neid kahtlaseid tulukesi, otsustasime minna autoga vaatama, et mis on. Nii kui väravast välja saime, olid tuled täielikult kadunud, sõitsime kohast mööda, kus arvasime endid neid nägevat, aga ei miskit, täielik pimedus. Koju tagasi tulles olid tuled uuesti nähtaval, siis tuli mul pähe teha telefoniga videot/pilti, aga nii kui telefoni üles tõstsin, lülitasin kaamera käima, olid tuled kadunud. Panin telefoni käest ära ja jälle tuled särasid, selline asi toimus umbes 3 korda, siis loobusin asjatust katsetamisest. Veidi aja pärast tuli emale sõbranna külla ja ka tema nägi mõne minuti jooksul neid tulesid, kuid enne suhtus skeptiliselt, arvas, et mõtleme midagi välja. Minu suurem koer oli kogu vaatluse ajal pöörane, jooksis rahutult ringi, haukus sihitult. Vaatlus kestis umbes pool tundi.
Esimene juhtum oli siis kui ma olin päris väike, kuskil kolmene. Oli öö ja ema ärkas millegi peale üles ning vaatas aknast välja. Taevas nägi ta mänglemas kolmnurgakujulisi objekte, mis helendasid. Kolmestes gruppides, kolm gruppi, kolmnurksed, suhteliselt imelik. Järgmisel päeval oli tal lasteraha päev ja mina - kes ma olin olnud muidu rahulik ja sõnakuulelik laps tahtsin lotopiletit tõmmata, lausa nõudsin ja nutsin. Tol ajal oli vist rahvaloos see, aga ma ei mäleta ka enam. Võitsin 500 krooni, mis tol ajal oli üpriski suur summa ju.
Teine juhtum on paar aastat hilisemast ajast. Olime emaga kauem üleval, tuled olid kustus. Mingi hetk vaatasime mõlemad aknast välja, tundus, et metsaveo auto jäi seisma ja talle sõitis tagant sisse teine, pisut väiksem auto. Mis aga asja imelikuks tegi, oli see, et see teine "auto" oleks justkui tolle suurema "auto" peale sõitnud. Ühel hetkel hakkas liikuma see kummaline kooslus põllu poole, võttis suuna metsa äärde ja jäi põllule pidama. Mitte ühtki autot ei sõitnud enam tee pealt mööda ja siis hakkas pihta täielik disko. Tuled hakkasid vahelduma kõigis mõeldavates värvides, tulles lähemale ja minnes kaugemale. Kumbki meist ei suutnud öelda ühtki sõna, vaatasime lummatult, tundmata hirmu. Kui aga tuled päris lähedale jõudsid, siis tekkis hirm. Vaatemäng kestis edasi, tundus, et möödas on 2-3 tundi kui see asi läbi sai, kuigi tegelikult, kella vaadates, oli möödunud vaid 10-15 minutit. Kui tuled olid kadunud - järsu sähvatuse saatel, alles siis pistis ema röökima oma emale "EMA-EMA, TULE KÄHKU!" Järgmine päev läksime põllule vaatama ja, ei, seal ei olnud autojälgesid, olid vaid erinevates kohtades imelikud kujundid. Seega välistatud, et autod, nad poleks saanud kuidagi jälgi jätmata põllule.
Peale seda oli suhteliselt rahulik periood - taevas oli näha mõnikord vaid imelikke sähvatusi, tiba imeliku - sik-sakilise trajektooriga lennukeid ja kõik.
Kuid sellel talvel oli taaskord juhtum. Naabrist kuskil 500-1000m eemal, heki tagant hakkasid paistma madalad - valged tuled. Mõtlesin, et metsaveoauto, et keegi toob palke välja. Kuid siis köitis mu tähelepanu üks asi: nimelt tuled hakkasid laienema ja kõrgemale hakkasid kerkima erinevas suuruses orbid, mis tulid selle kõige keskpunktist. Neid oli korraga 5- 20 tükki ja kerkisid umbes 20-30 meetri kõrgusele, kadudes seejärel. Kutsusin ema vaatama, ka tema nägi neid kahtlaseid tulukesi, otsustasime minna autoga vaatama, et mis on. Nii kui väravast välja saime, olid tuled täielikult kadunud, sõitsime kohast mööda, kus arvasime endid neid nägevat, aga ei miskit, täielik pimedus. Koju tagasi tulles olid tuled uuesti nähtaval, siis tuli mul pähe teha telefoniga videot/pilti, aga nii kui telefoni üles tõstsin, lülitasin kaamera käima, olid tuled kadunud. Panin telefoni käest ära ja jälle tuled särasid, selline asi toimus umbes 3 korda, siis loobusin asjatust katsetamisest. Veidi aja pärast tuli emale sõbranna külla ja ka tema nägi mõne minuti jooksul neid tulesid, kuid enne suhtus skeptiliselt, arvas, et mõtleme midagi välja. Minu suurem koer oli kogu vaatluse ajal pöörane, jooksis rahutult ringi, haukus sihitult. Vaatlus kestis umbes pool tundi.
