Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maajad
#1
Hakkas üht äkki huvitama.Kes olid, millega tegelesid, miks neid enam siin ei ole.....Jne
Vasta
#2
Tsitaat:Algselt postitas: slippin
Hakkas üht äkki huvitama. Kes olid, millega tegelesid, miks neid enam siin ei ole.....Jne
Kõik võrgust saadav läbi loetud? Nt see. Otsing "maajad" või ka "maiad"? (Viimane annab muidugi ka mõned magusa-armastajad) Ja kes ütles, et neid enam siin ei ole? Muidugi, kunagisest kõrgkultuurist pole enam miskit alles ja eks lõpliku põntsu pani conquista. Võib seega öelda, et neid pole siin, kuna meie oleme seal.
Vasta
#3
Mis asi see conquista on??Sick
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas: slippin
Mis asi see conquista on??Sick

A milles küssa? Tänapäeval on ju kõik nii lihtne - lööd otsingumootorisse sisse ja - sealt ta tulebki: La Conquista: The Conquest of Mexico - Ameerika vallutamine ja sealsete indiaanikultuuride allutamine (loe: hävitamine) hispaanlaste poolt. Eesti keeles on vast tuntum selle sõna tuletis "konkistadoorid".

Nii see algas: "1492: Conquest of Paradise" (filmi ise eriti kiita pole, küll aga Vangelise muusika - maitse asi muidugi).
Vasta
#5
"muistete maiade maailm"
kirjastus tänapäev.
rahva raamatus.
Vasta
#6
Conquista ehk siis eesti keeles konkista.
Vasta
#7
kui konkistadooridest midagi kuulnud oled ajaloost siis saad kindlasti pihta
Vasta
#8
Nende kalender tekitab minus värinaid. Kas see on tõsi, et nad ennustasid Hitlerit ette?
Vasta
#9
Kust selline teooria pärit on?
Ning miks just Hitler, mitte Stalin?
Vasta
#10
Minumeelest on üldse ennustused sellised et suurem osa avastatakse siis kui midagi on juhtunud juba ,et vaata need ennustasid nii . Miks kunagi siis suuri sündmusi ette ei ennustata ?
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: noltsik
Minumeelest on üldse ennustused sellised et suurem osa avastatakse siis kui midagi on juhtunud juba ,et vaata need ennustasid nii . Miks kunagi siis suuri sündmusi ette ei ennustata ?


Tulevik ei ole kivisse raiutud. Kui piisavalt suur hulk inimesi on teadlikud ennustusest ning on sellele vastu nii mõttes kui tegudes siis ennustus ei täitu. Ennustajad teavad seda (ehtsad vähemalt) ning sellepärast räägivad "umbes".
Vasta
#12
Huvitav uudis, inglise uurijad jõudsid järeldusele, et mõned Mehhiko püramiidid on ehitatud selliselt, et need tekitaksid nn. vihmapiisa helisid.
Näiteks, El Castillo püramiid. Mida kõrgemale inimene mõõda astmeid jõuab seda enam kostuvad nende sammud nagu vihmapiisad, mis langevad ämbrisse. Sama heli tekkimine ühel teisel püramiidil viisid teadlased arvamusele, et vähemalt mõned püramiidid on selliselt ehitatud meelega, et tekitada "muusikat " vihmajumala auks. Seejuures on huvitav see, et heli ei teki mitte sellepärast, et püramiidid on seest õõnsad vaid sellest kuidas helilained mööda astmeid liiguvad. Mõndadel Maajade ehitistel on erinevad platvormid ja astmed, mis eeldab erilisele helide seeria tekitamisele.

Link kah: http://www.thaindian.com/newsportal/heal...51139.html

Siiani arvati, et El Castillo püramiid oli pühendatud jumal Kukulcanile kuid nüüd on tekkinud kahtlus, et see oli ka vihmajumala Chaac tempel kuna Chaaci maski võib leida nii sellelt püramiidilt kui ka Kuu püramiidilt.

Minu arvates on see päris põnev uudis ja võib ainult ette kujutada seda pilti rituualist kui iidsed Maajad sünkroonselt mööda püramiide ja ehitiste astmeid mööda sammusid ning teatud sagedusega helisid tekitasid. Tahaks teada kuidas see kõlab ning milleks see?

[Muudetud: 9-24-2009 Aerling]
Vasta
#13
Veel üks huvitav uudis wink

Arheoloogid on leidnud Yucatani poolsaarel koobaste süsteemi, mis osaliselt veega täitunud. Käikude laborindist on leitud üksteist kivitemplit, koos inimluude ja savinõu kildudega, mis viitavad andide kaasa panemisele teispoolsusele. Maajade ürik Popol Vuh kirjeldab kuidas surnute hinged peavad läbima koobaste laburündi erinevate takistusega ja kannatustega, et pääseda allmaailma Xibalbasse.

http://www.postchronicle.com/news/scienc...ml?ref=rss
Vasta
#14
Ka huvitav video , kus arvatavasti leiti vanim tsiviliseeritud linn ! Vast inkade eelkàiad !
http://video.google.com/videoplay?docid=...7728346257
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas slippin
Hakkas üht äkki huvitama.Kes olid, millega tegelesid, miks neid enam siin ei ole.....Jne

Mind pani imestama, et miks niisugune küsimus, aga kui hakkasin eestikeelset teavet otsima googlelt - siis seda on maiade (maajade) kohta tõesti miskipärast ainult näpuotsaga!
Natuke ikka leidsin:
Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja džunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud.
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.

Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele.

14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad.
Sama jutt koos piltidega:
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kuns...ka.htm#yla

Usun, et kui Aerling ka edaspidi siia huvitavaid leide muitse maiade impeeriumi arheoloogilistest leidudest paneb, on maiade kultuur juba natuke rohkem arusaadavam.

P.S. Kui panna otsingusse maiade tsivilisatsioon, leiab rohkem teavet!
Ise leidsin veel selle huvitava jutu:
http://www.postimees.ee/310306/esileht/k...6657_1.php

Samast artiklist ka tänapäeva maiade kohta:
Lõuna-Mehhiko rahvastik koosneb siiani 90 protsendist maiadest ja nende järeltulijatest, kes, muide, räägivad 27 erinevat maiade keelt. Tänapäeva maiadel kerge ei ole, sest maa kuulub suuresti endiselt suurfarmidele. Seepärast Põhja-Mehhikost põgenetakse massiliselt USAsse ja Lõuna-Mehhikos on saanud suure poolehoiu zapatistide revolutsioon.


Vasta
#16
Kentsakas paradoks nende ohverdamistega jah. Inimest taastootis inimene ise, ümbritsevasse suhtuti austusega. Kui veidi süüvida, siis tundub küll loogiline, et ohverdada hea läbisaamise nimel üks omasugune on parem, kui püüda miski kits kinni ja see ohverdada. Smile Pealegi nende kultuuriruumis polnud kartust ohverdatud saamise ees, see oli privileeg ja selleks kasvatati-õpetati spetsiaalselt.
Vasta
#17
Leiti maajade kivipea- http://www.postimees.ee/?id=216477

Muutus: Lingi ette tühik ja link korras

[Muudetud: 31-1-10 Thorondor]
Vasta
#18
Iga tsivilisatsioon on võrratu, raskelt mõõdetav ning pakub just sellele tsivilisatsioonile omaseid, imetabaseid asju.
Tagantjärele vaadates tundub ka tänane tsivilisatsioon müstiline ja võimas olevat.

Maajad/maiad on täna erilise tähelepanu keskmes tänu nende kalendrile, mis peatselt nulli jõuab. Tegelikult muidugi ei jõua nulli, aga see polegi nii oluline. Hoopis olulisem on kokkulangevus timewave zero teooriaga. Sestap ka siis mulinaid peatse maailmalõpu teemadel.

Juhin natuke tähelepanu, et iga päev lõpeb paljude inimeste maailm. Maailmalõpp on kogu aeg, siinsamas.
Aga ajastud muidugi muutuvad ning see on see, millele keskenduda tuleks. Punkrite ehitamine ei aita, enesekindluse ehitamine küll.
Vasta
#19
Kuna see antud link ei avanenud, siis kopin selle postimehe uudise siia ära:
Arheoloogid avastasid Guatemalast hiiglasliku kivist pea, mille valmistajaks olid maiad.

Peteni piirkonnas vähetuntud alal Chilonches tehtavate väljakaevamistega loodetakse päevavalgele tuua kunagise maiade linna jäänused, kirjutab news.com.au.
Leitud kivipea on kolm meetrit lai ja neli meetrit kõrge. Pea oli mattunud mulla- ja taimekihi alla.

Arheoloogide sõnul valmistasid maiad selliseid kivipäid klassikalise perioodi alguses 300 – 600 pKr.

«See leid näitab, et maiade siinne asupaik on vanem, kui me arvasime,» selgitasid uurijad.

Nad selgitasid, et maiadel oli komme uusi ehitisi rajada vanade jäänustele.

«Kõik viitab sellele, et see pea kujutab jumalust, kedagi, kes on seotud allmaailmaga,» selgitas Hispaania Valencia tehnikaülikooli teadlane Gaspar Munoz.

Guatemalas on välja kaevatud ja uuritud selliseid kuulsaid põliselanike linnu nagu Tikal ja El Mirador, kuid Chilonche on siiani peaaegu tähelepanuta jäänud.

Arheoloogide sõnul ehib umbes samasugune pea Uaxactunis asuvat maiade päikeseobservatooriumit.

Pea leidmiskohas avastati jälgi aardeküttide tegevusest.

Guatemala Peteni piirkonnas on palju maiade elupaikade jäänuseid, meelitades ligi seikluste ja aarete otsijaid.

Maiad valitsesid Kesk-Ameerikas umbes 1200 aastat tagasi, rajades oma aja kohta suuri linnu. Maiade tsivilisatsiooni allakäik algas millalgi 800. aastal pKr, mil enamik linnadest lihtsalt maha jäeti. Uus kultuuriline tõus leidis aset 13. sajandil, kuid juba 16. sajandil saabusid Hispaania konkistadoorid.

Pilti näeb siit: http://www.postimees.ee/?id=216477


Vasta
#20
Kogu nende maailm oli põimitud kosmoloogiaga. Maiad uskusid, et maailm on nii ülesehitatud, et inimesel on võimalik seda numbrite abil mõista, kosmoses on kõik seaduspärane.

Kalendrist veidike. Maiade kalender oli väga omapärane ja peaks ütlema, et isegi keeruline tänapäeva inimesele.

Oli kaks kalendrit - Tzolkin ja Haab - mis käisid paralleelselt. Esimene oli vaimne/rituaalne kalender, milles oli 20 (nimelist) x 13 (numbrilist) päeva (260). Teine kalender oli päikese ehk tavaline kalender, milles oli 20 (numbrilist) x18 (nimelist) päeva (360). Igal päeval oli oma nimi ja sümbol.

Nende kalendrisüsteem on meile väga võõras. Kuunimetused (meie mõistes) ei läinud mitte 1. jaanuar, 2. jaanuar, 3. jaanuar, vaid 1. jaanuar, 2. veebruar, 3. märts. Aastas oli veel 5-lisapäevane periood (Wayeb), mille järel mõlemad kalendrid alguspunkti tagasi jõudsid.


[Muudetud: 11-29-2010 Maraton]
Vasta
#21
Õigus! Maiade kalendrite kohta on meil pikk teema:

Lisaks on need kalendrid Tzolkin ja Haab ka viljaringidele ilmunud.
Selle kohta mõned vaatasid hiljuti dokfilmi ETV 2-st ja videod ka viljaringidel kujutatud maiade kalendrite kohta.
Maiade kohta leiab peale maajade teema ka otsingust maiade alt.
Vasta
#22
Maiade hieroglüüfilisi käsikirju, nn koodekseid ehk voldikraamatuid on säilinud ainult neli, sest 1562. aastal laskis piiskop Diego de Landa( http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Landa ) Mani linnas kõik käsikirjad kokku koguda ja saatanlike tekstidena ära põletada. Ajaloo irooniana pärineb just tema sulest ainuke XVI sajandi autentne maiade ajalugu ja kultuuri tutvustav kroonika. Hispaanlaste poolt ladina tähtedega kirja pandud maiade kaotsi läinud tekstide ümberkirjutusi on mitmeid, näiteks juba nimetatud “Popol Vuh” või “Chumayeli Chilam Balami raamat”. Allikateks tuleb pidada ka raidkirjadega hoonejäänuseid ja kivisteele, savinõusid, ehteid, tarbeesemeid.
Maisiviljelus algas maiade tsivilisatsioonis umbes 3000 eKr, eeldused maiade kultuuri tõusuks tekkisid Ameerika esimese linnakultuuri olmeekide ilmumisega umbes XII sajandil eKr, maiade linnriigid ilmusid eelklassikalisel perioodil III-II sajandil eKr. Nagu Vana-Egiptuse ajalooski oli maiadel olemas Vana ja Uus riik. Vana riik umbes 300–900 pKr oli Kordiljeeride mägismaa linnade õitseaeg. Seejärel varises riiklus mingitel põhjustel kokku ja rännati välja põhja, Yucatáni poolsaarele( http://en.wikipedia.org/wiki/Yucat%C3%A1n), kus seguneti Mehhikost sisse rännanud tolteekidega. Uue riigi ajastu oli esimese aastatuhande rahulikuma arenguga võrreldes poliitiliselt keerukam ja sõdaderohke, nii et mitmedki uued suurlinnad olid 1535. aastaks, mil poolsaar lõplikult hispaanlaste võimu alla langes, taas ammu maha jäetud.
Maiadel oli seisuslik ühiskond. Vana riigi ajal kujutas iga linn koos oma majandusliku tagamaaga linnriiki, mida valitses jumalkuningast monarh. Tihti need riigikesed sõdisid omavahel või sõlmisid ka ajutisi liite. Uue riigi ajal ehk nn hilisklassikalisel ajastul moodustus mitmest linnriigist koosnevaid konföderatsioone, millest tuntum on Mayapáni Liiga. Konkistadooride saabumise ajaks olid need liidud allakäiguteel, mis muidugi hõlbustas maiade vallutamist.
Maiade maailm koosnes 13-korruselisest ülailmast, keskilmast ja 9-korruselisest allilmast, mida kõiki läbis maailmapuu. Mägesid peeti pühadeks, mistõttu maiad ehitasid oma templiteks kunstlikke mägesid – astmikpüramiide.
Paljude jumaluste seas väärivad erilist tähelepanu loojajumal Hun Hunahpu( http://en.wikipedia.org/wiki/Hun_Hunahpu ), kirja leiutaja ja aegade isand peajumal Itzamna( http://en.wikipedia.org/wiki/Itzamna), aga ka surmajumal, maisijumal ja enesetappude jumalanna (!).
Inimese loomiseks tehti mitu katset, lõpuks loodi ta maisist. Vana riigi aegsed kuningad olid ka ülempreestrid ja šamaanid. Ohvririitustes oli varem väga levinud eneseveristamine, eriti Uue riigi ajal aga vangide ohverdamine, mille käigus ohverdatava rinnakorv lõhestati ja süda välja lõigati. Inimesel on mitu hinge. Mõned hinged surid koos kehaga, tähtsaim hing võis olla hoopis näiteks jaaguari või krokodillikujuline ja sündis uuesti kellegi teise kehas. Paljude matmiskommete aluseks oli usk taassündi ja esivanemate kultus.
Maiad kasutasid kahekümnendsüsteemi ja leiutasid teisena maailmas nulli mõiste (meie null on teatavasti India budistliku filosoofia sünnitis, mis jõudis Euroopasse araablaste vahendusel). Ajalugu kujutleti mitte lineaarsena, vaid tsüklilisena – maailma on loodud ja hävitatud korduvalt. Kasutusel oli kaks kalendrit: 260päevane nn püha kalender ja 365päevane astronoomiline kalender. Kuigi maiadel olid oma hõimukeeled, kasutasid kirjaoskajad preestrid enamasti teatud erikeelt, mida mõistis vaid ülikkond.
Maiade abielu oli monogaamne, enamikus peredes oli palju lapsi. Noorukid elasid koos vanematest eraldi, kuni said initsiatsiooni järel abiellumisõiguse. Kõrgema seisuse jaoks olid spetsialiseeritud koolid, kus õpetati ajalugu, religiooni, kirja, haldust ja sõjandust, lihtrahvas sai tööõpetust põhiliselt kogukonnakoolides. Raskete kuritegude eest langetas kohtunik surmanuhtluseks kividega surnuksloopimise, jumalatele ohvrikstoomise, jäsemete ärarebimise või vibuga surnukslaskmise. Suuri ja mahukaid töid tegid ühiselt mehed, naised hoolitsesid majapidamise eest. Moes olid pikad juuksed, nii mehed kui naised tätoveerisid ihu, levinud olid kehamaalingud, kõrgkihi poistel moonutati peakuju.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?27153

Allikas: sirp.ee

Lisan siia veel maiade jumalad http://www.hot.ee/mayapeople/text/jumalad.htm
Vasta
#23
Leidsin täna, loodan, et pole siin teemas veel olnud. Eespool käsitletud maiade tehnoloogilistele ja kultuurilistele saavutustele siis lisaks:

Palenque maiadel olid purskkaevud ja veega tualetid?

USA arheoloogide väitel oli iidsetel maiadel juba nii palju insenerioskusi, et neil võis olla mäestikulinnadesse rajatud veesüsteem, purskkaevud ja isegi veega käimlad.
Siiani on kõige varajasemaks märgiks veesüsteemi kohta Kreeka saarelt Minose kultuuri ajastust 1400 eKr pärit paleest leitud veetorustik, kirjutab Live Science.
Arvatakse, et Ameerika mandrile jõudsid veesüsteemid, purskkaevud ja veeklosett koos konkistadooridega.

Arheoloogid uurisid Mehhikos Palenques asuvat maiade linna. Kõrgajal 100 – 800 AD oli selles linnas umbes 1500 ehitist ning 6000 elanikku.

Sealt avastati unikaalne veesüsteem, mida ei leidu teistes maiade asupaikades. Need koosnesid maapealsetest akveduktidest, mis kandsid mäestikujõgede vee laiali ning maa-alustest keraamilistest torudest.

«Iidsed maiad nimetasid oma linna Lakamha ehk Suur Vesi. Seda kõike üheksa veekanali, 56 veevõtukoha ja sadade meetrite kaskaadide tõttu,» selgitas Pennsylvania ülikooli arheoloog Kirk French.

Pikemalt siin:
http://www.postimees.ee/205339/palenque-...-tualetid/


Vasta
#24
Igasugu asju leiab vahel oma lehelt, mille olemasolu olen jõudnud äragi unustada.
Siin on nn. Beckeri, Borboricuse, Borgia ,Cospi,ja Pariisi koodeksid täpselt sellisel kujul nagu nad praeguseni säilinud on.
http://www.mysteriousman.net/andres/Raamatud/
Leidke sealt fail nimega - Codex maya vk. color.pdf - ja tõmmake alla kes huvi tunneb

Kuulsaima st. Dresdeni koodeksist on eraldi jutt. Peamine teema selles koodeksis on astronoomia. Mis meie sellest välja lugeda suudame on Veenuse varjutuste kirjeldused, projektsioonid teistest planeetidest ja Kuust. Seda lihtsalt sellepärast ,et maiade arvusüsteem on teada. Maiade kirjaga on aga hoopis raskem.
Nende kirjasüsteem on väga keeruline. Maiade kiri on glüüfide, need märgivad terveid sönu või tegevusjada, ja väiksemate ,häälikutest-silpidest koosnevate kombinatsioonide süsteem.
Siiani on eristatud umbes 800 selget glüüfi ,kuid ainult veerandile on leitud arvatav tähendus.
Sõnad mida pole kerge pildi abil märkida, asendatakse nendega, mis kõlavad samamoodi. Sönade ja sümbolite kombinatsioon on aga paras segapudru. Igal sümbolil on mitu tähendust, igat pilti võib omakorda mitut moodi tõlgendada, nimetades otse pildil kujutatut või kasutades erineva tähendusega hääldust.
Näiteks piltkujutis, millel on stiliseeritud naeratus ja kaks väikest ruutu,omab näiteks tähendusi ,mida saaks tõlgendada kui hing, hingus, tuul, kosmiline, tähtsaim elus, põhjakaar, energia, hingamissüsteem ja inspiratsioon.
Võib ainult ettekujutada kõigi 800 sümboli võimalikke kombinatsioone. Igal sõnal pole ainult mitu tähendust, vaid neid on võimalik ka mitut moodi kirjutada.
Näiteks võib jaaguar olla märgitud jaaguari pea kujutisega, aga seda saab ka kirja panna, kasutades silpe ba-la-ma ja igal silbil oma märk. Balam on maiade keeles jaaguar.
Maiad said oma glüüfiliste märkidega edastada kogu kõnekeelt- alates häälikutest kuni grammatika ja süntaksini.
Nii leiamegi end olukorrast,kus suudame välja lugeda nende jäetud daatumeid, aga mis konkreetselt mingil ajahetkel toimus\toimub, seda läbi ei hammusta.
Näiteks on neil arv, mis meie numbreid kasutades on 1814639800 päeva ,mis vastab 5,1 miljoni aasta tagusele ajale. Miks see oluline oli ,jääbki praegu teadmeta...
Vasta
#25
Vaatasin kunagi doc-filmi, kus rààgiti maiade kirjadest. Seal selgus, et ùhe teadlase abiline naisterahvas oli kuntsnik, kes lagunenud ja puudu jààvaid osi hoonetest ja maiade ehitiste jàànustest oskas ettekujutlikult joonistada, nagu nad olid umbes ehituse jàrgselt. Tànu tema joonistustele suudeti isegi maiade kirjast aru saada, et see koosneb enamus silpidest. Esimene, kes pàris selgelt môistis maiade kirjutatud, oli Leningradi ùlikooli ôpilane, kellele oli maiade kultuur suureks hobiks.
Enamus kirjutistest on tàhtsate maiade elu kirja pandud. Nagu nàiteks ùhel tulbal on juttu printsessist, kelle sùnnipàev on kirjas. Tema abiellumine, lapsed ja surma pàev!
Usun, et see link on siit juba làbi kàinud ja ise ei màleta, kus ma seda siin vaatasin!
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat