Kõigepealt muusikat paranormaalsusest: B52s "Planet Claire"
https://www.youtube.com/watch?v=eOjAzI5zALo
B52s oli oma ajastu tegija , üleminek rocki ja futu vahel. Omaette nähtus, eriti omaette nähtus oli veel nende lugu "Rock lobster" (1978.a.)
Olen siin veidi nostalgitsenud ja ajastutest ja ajastuomastest lugudest mõelnud.
The Who "My Generation"
https://www.youtube.com/watch?v=qN5zw04WxCc
Siin on 1960nendad oma jõus, lugu jõuline ja videosse on ka pandud tolle aja märgilised nähtused - mässavad vabad noored ontlike kodanike keskel, ilusad noored naised ja iluisad noored mehed, subkultuur rolleritel, Vietnami sõda, Anthony Perkins ja Psycho, suusahüppe tolleaegne uus stiil; vana meest ja teisi nägusid ma ära ei tundnud. Aga maailm oli jube lootusrikas, energiline ja hoolimata külmast sõjast - ühtne. Kuidagi ühes rütmis.
Talking Headsi lugu, (Morbius remix) "Crow and the baby", see esitus sai valitud just visuaali pärast, mis kajastab jällegi jube hästi ajastut, 1980nendate algust.
https://www.youtube.com/watch?v=bZs1fTusuQk
Riietus ja meik ja soengud - mitte enam nii ilusad, aga nii paganama stiilsed, dekadentlik, reptiloidne kohati. Aga maailm oli ikkagi ühtne selles New Wave/uusromantismi laines. Olid küll eri leerid, eri stiilide austajad nt rokabillid vs diskopepud, aga see oli kõik lõõpimise tasemel.
Edasi tuli grunge, lõhnas nagu pubeka hing, ning industrial - ja siis ei tulnudki midagi. Jaa, tehnomuusika oli on ja jääb, aga see on üsna nišitoode.
Ei ole olnud minu teada ühtset selgelt eristuvat moodi ei riietuses, ei muusikas. Kulmud läksid kord peenemaks, kord laiemaks, pluusi läks kord lühemaks ja pikemaks, aga ühtseid suuri silmatorkavalt omanäolisi stiile polnud.
Muusikas tuli aga kolm suurt ühendajat enne "maailmalõppu" 2012 aastal.
Esiteks. 2010. Hardbass, Leningradist pärit tänavanoorte muusikastiil 1990nendatest, mille üls lugu läks 2010. aastal Ida-Euroopa peale ringlema. Oli Eestiski. Noored hakkasid lambist tänaval tantsima ning Venemaa oli siis veel normaalne riik (kuigi Gruusiasse oli juba mindud). 1488 (odin-tšetõre-vosem-vosem) on mningi "paha-paha" sõnum ka, paremäärmuslik väidetakse olevat. Aga ikkagi - maailm oli ühtne, tantsiti, mitte ei kaevatud üksteise peale. Nalja sai.
https://www.youtube.com/watch?v=ZJg-oiCMSt4
Teiseks. 2011. LMFAO - "Sexy and I Know It"
https://www.youtube.com/watch?v=wyx6JDQCslE
Oli ikka populaarne küll
Hea minekuga lugu ja naljakas visuaal ka. Ilusad inimesed muidugi ka
Kolmandaks. 2012. PSY - GANGNAM STYLE. Ülemaailmne hullus. Tore ja positiivne, humoorikas hullus. Hoogne lugu jällegi ja naljakas tants sinnajuurde.
https://www.youtube.com/watch?v=9bZkp7q19f0
Ja siis tuli maailmalõpp.
Kas on hiljem olnud mingit positiivset, elujaatavat, humoorikat moodi, muusikastiili või ühte lugu, mis lööks tõesti laineid, ja millele ei tekiks kohe vihkavat vastasleeri? Võimalik, et minu teadmatus ses osas tingitud sellest, et lapsed on suureks saanud mul ja ma ei ole eluga enam nii hästi kursis? Parandage mind .
Aga minu meelest 2012 aasta lõpuga tõesti midagi muutus. Isiklikus plaanis on mul väga hästi, paremini kui iial enne, kuid maailm on kuskil raskes kohas (kes seda ei teaks). Hooandjat oleks vaja. Kuid siiski peab ettevaatlik olema, praegune olukord on plahvatusohtlik. Hingerahu ja sisemise vaikuse kasvatamise aeg.
Brian Eno "Thursday afternoon" Neljapäeva õhtu just praegui ongi
https://www.youtube.com/watch?v=pZ6V8pH4HPY. Vana lugu seegi.
Lõppu veel muusikat paranormaalsuset. Stranglers, "Men in black"
https://www.youtube.com/watch?v=pZ6V8pH4HPY
