[Minaelan]

Ma ei tea, kas seda on siia juba postitatud, aga vähemasti enda kogemuses kõige silmiavavam (dokk)film antud teemal:
https://www.youtube.com/watch?v=y5UyynjxAyw

Täitsa võimalik, et oleme seda näinud. Asi on selles, kuna neid linke ja dokfilme sajab nagu oavarrest, siis, et keegi selle vastu huvi tunneks ja lugema hakkaks, on oluline selle lühisisu eestikeelselt siin kirja panna.

[Boii]

Ma ei tea, kas seda on siia juba postitatud, aga vähemasti enda kogemuses kõige silmiavavam (dokk)film antud teemal:
https://www.youtube.com/watch?v=y5UyynjxAyw

Täitsa võimalik, et oleme seda näinud. Asi on selles, kuna neid linke ja dokfilme sajab nagu oavarrest, siis, et keegi selle vastu huvi tunneks ja lugema hakkaks, on oluline selle lühisisu eestikeelselt siin kirja panna.

Vabandust. Ma vaatasin seda aastaid tagasi, seega heaks kokkuvõtteks peaksin selle uuesti värskelt ära vaatama. Aga ehk algatuseks piisab sellest, kui tõlgin ära pealkirja - "Incontrovertible" ehk siis "ümberlükkamatu". Ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et 9/11 oli kontrollitud lõhkamine.

[Tyto Alba]

Huvitav video ja omapärased paralleelid mis seotud antud sündmusega.

---

Üks huvitav artikkel - pöörake tähelepanu selles olevatele maalidele - eriti selle mis kujutab Bushi.
https://www.dailymail.co.uk/news/article...-home.html

[Tyto Alba]

Trump saw on 9/11/2001: bombs were used in WTC
https://www.youtube.com/watch?v=Rt-ldMj9y9w
Donald Trumpi intervjuu kohe peale seda terrorirünnakut.

[Tyto Alba]

U.S. Military Knows Israel did 9/11

Alan Sabrosky (Ph.D., Michigani ülikool) on kirjanik ja konsultant, kes on spetsialiseerunud siseriiklikele ja rahvusvahelistele julgeolekuküsimustele. 1988. aasta detsembris sai ta kõrgema tsiviilteenistuse auhinna pärast enam kui viieaastast teenistust USA sõjaväekolledžis strateegiliste uuringute instituudi õppealajuhataja ja armee kindrali Douglas MacArthuri teadustöö juhatajana. Ta on kirjas WHO'S WHO IN THE EAST (23. toim). Merejalaväe Vietnami veteran ja 1986. aastal USA sõjaväekolledži lõpetanud dr Sabrosky õpetamis- ja teadustöökohtumiste hulka on kuulunud Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemia, strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus (CSIS), Middlebury kolledž ja katoliku ülikool; valitsuse teenistuses olles töötas ta samaaegselt Georgetowni ülikoolis ja Johns Hopkinsi ülikooli kõrghariduskoolis (SAIS). Dr Sabrosky on pidanud palju loenguid kaitse- ja välisasjadest USA -s ja välismaal. Dr Alan Sabrosky saate saata e -kirja aadressil: docbrosk@comcast.net

[Tyto Alba]

Flight Attendant sheds new light on 9/11.
20 aastat on pikk aeg aga midagi uut tuleb ikka veel välja...

[Tyto Alba]

https://www.bitchute.com/video/JrkoYhEytawg/
GOVERNMENT SPECIAL OPS DEMO EXPERT CONFESSES TO PLANTING EXPLOSIVES IN WTCS BEFORE 9/11
USA spetsliast tunnistab 9/11 lõhkelaengute asetamist.

[Maario]

Loen praegu raamatut "Metatasandi Saladus" (autor Mel Gill, tõlkija Mai-Liis Napa, toimetaja Leelo Laurits) ja seal on leheküljel 41 kirjutatud "..pärast 9. novembri rünnakuid Maailma Kaubanduskeskusele ning Pentagonile." Ehk siis vähemalt mõnede inimeste arvates olid need 9/11 sündmused novembris Saan sellest loogikast aru, aga müstiline ikka.

[hulkuv hing]

Oma raamatus jutustab ta muu hulgas õnnetustest. 95. leheküljel mainib ta juhtumit, kus ehitusjärgus suure betoonmaja viimasel korrusel hakati paigaldama trepimarssi. Mainitud detail pääses kuidagi kraana otsast minema ja kukkus kuni keldrini, viies kaasa kogu trepikoja juba paigaldatud trepid.

Tuleb veel meelde kunagi Tartus aset leidnud juhtum. Viiekordses majas viidi ühest korterist rasket seifi välja. See pääses kandjate käest lahti ja purustas trepi.

Trepid on ennegi "läinud" ja seetõttu, et kannavad otstest suht lühikese kandepinnaga. Hoonetel olid vertikaalsed teraspostid, mitte trepid. Vanasti trepid valati kohapeal ja siis kui oli vähe tsementi ja rauga koonerdati läks trepimade ka paari raskema mehe all katki.
Lammutuskuul ka ei puutu asja.

Tegelikult tuleb sellises varingust allapoole liikuvat massi vaadelda hiiglasliku lammutuskuulina. Igasugused konstruktsioonid on loodud kandma raskusi mingi piirini. Liikuvat raskust kannavad need vähem, kui liikumatut. Selline suur ehitis talub sees oleva rahva liikumisi, mööbli liigutamist, tuule poolt tekitatud kõikumist. Aga kui ülalt hakkab alla tulema selline mass, nagu nendes varingutes, siis hoone karkass ei suuda seda liikumist peatada. Need jämedad metallpostid purunevad nagu tikud. Langev mass küll puruneb liikumise ajal ja kaotab veidi enda kaalu, aga see ei aita, kuna allajääva materjali rusude mass hüvitab selle kaalukaotuse. Ja nii lähebki selline hunnik alla kuni vundamendini.

Miks need hooned üldse kokku kukkusid, põhjus võib olla väga tavaline, puhas füüsika. Me tahame uskuda, et surelike inseneriteadus on arenenud ideaalse tasemeni ja "võimalusi jamadeks lihtsalt ei eksisteeri. Ei eksisteeri ja kõik, sest insenerid on maailma targimad ja nende tarkusele ei saa miski vastu!". Tegelikult on mistahes arvutustes alati mingid võimalused vigadeks. Mistahes arvutused ei suuda tagada, et tulemus saab olema ideaalne. Tornid pidid üle elama lennuki sissesõidu. Aga arvestame näiteks aja mõjuga. Kõik materjalid maailmas väsivad aja jooksul ja nende omadused muutuvad. Inimene ei suuda toota metalli, mis püsib igavesti. Seega oleks selline torn sellise paugu välja kannatanud võibolla väga "noorena". Aga mitte enam sellises vanuses, nagu need pilvelõhkujad tol hetkel olid. Siis mõtleme, kuidas need lennukid torne rammisid. Näiteks kiirus. Võibolla oleks tornid püsti jäänud, kui lennukid oleks liikunud 100 km/h aeglasemalt? Lihtsalt oletus, seda ei oska takkajärgi ka maailma targimad pead öelda. Hoonete konstruktsioon sai korralike kahjustusi. Põhiosa hoone raskusest on küll keskel oleva tugisüsteemi najal, aga midagi kannavad ka näiteks seinte osad. Võibolla lennuk purustas seinu piisavalt, et keskmistele kandekonstruktsioonidele langeks liigne koormus ja nii need postid seal ära vajusid? Võibolla suutis lennuki mass enne ise purunemist veidi painutada mõnda suuremat kandeposti? Küll veidi, aga sellest "veidist" piisas, sest posti otsas seisis hunnik materjale massiga... võimalik, et näiteks 100 000 tonni, kui me teame, et selline torn tervikuna kaalub umbes pool miljonit tonni. Millega me peatame selle 100 000 tonni liikumist? Mitte millegagi.