[Olemuslik]

20.11.2021 ilmus veebiraamatu „Hinge olemus ja eksistents” https://olemuslik.wordpress.com/ järgmine 11. PEATÜKK ⟡ Imiku olemuse, nutu ja häälitsuste sisuline mõistmine distantsilt.

Imiku nutt ja jonn on informatsiooni edastamine või sõltuvalt olukorrast sisuline ning loogilise ülesehitusega kõne, millest paljud väikelapsed suudavad aru saada. Seega täiskasvanul ei ole mõistlik titat alahinnata, vaid suhtuda temasse kui üsnagi võrdsesse partnerisse...

Head tutvumist ja lugemist!

[Olemuslik]

23.11.2021 ilmus veebiraamatu „Hinge olemus ja eksistents” https://olemuslik.wordpress.com/ järgmine 12. PEATÜKK ⟡ Väikelapsed on vajadusel meisterlikud manipuleerijad.

Eluline olukorra kirjeldus pudikeele vajaduspõhisest kasutamisest. 1,5 ja ligi 5 aastase lapse omavaheline manipulatsioon emotsionaalsete väärtuste saamise eesmärgil.

[Olemuslik]

Küsimused suurele ringile!

Siit lingilt https://olemuslik.files.wordpress.com/2021/11/maal.jpg leiab maali, mis pärineb ilmselt 20. sajandi algupoolelt. Huvitaksid vastused järgmistele küsimustele:

1. kus piirkonnas võiks stseen olla maalitud?
2. millist arhitektuurset stiili maalil kujutatud hoone esindab?
3. millist tüüpi purjekatega on tegemist?

Kahjuks puuduvad mul teadmised, et eeltoodud küsimustele pädevalt vastata, samal ajal huvi on suur! Võib-olla kellegil on vastavad erialased teadmised, et valgust heita?

Isiklikult olen mõelnud, et tegemist on Norra, Islandi või Argentiina rannikuga kuhu jäämägi on jõudnud. Pigem Argentiina, sest tegelastel näikse olevat peas tolleaegsed rahvuslikud sombreerod vms nimetusega peakatted.

[Mannu]

Vaatasin seda pilti terasemalt juba varem, ja ära nüüd, Olemuslik, pahanda, aga mina nägin seal kaljut, mitte jäämäge. Jäämäed ranna lähedal peaksid olema sutsu veel külmemas keskkonnas, siin aga rand haljendab ja on tegu okasmetsavööndiga.
Pakuksin Norrat, mütsid meeste peas võiksid olla hoopiski süüdvestrid (kalurite peakate):


Argentiina on üpris lage maa (kuivuse tõttu), Patagoonia on lage, Tulemaa on lage. Tšiilis rannikul on pigem lehtmetsad (valgepöök), ka üsna lõunasse välja. Island on lage, kunagi olid kasemetsad. Ise pole käinud, kuid olen palju reisikirju ja loodusteadust lugenud, seega olen näinud läbi teiste silmade.

Kõne alla võiks tulla ka Newfounlandi piirkond Põhja Ameerika mandri idarannikul, sinna vast võiks isegi mõni jäämägi äkki ka eksida. Kuid siiski mulle ei paista see jäämäena, vaid kaljuna. Võrdle nende piltidega selle lingi taga: https://duckduckgo.com/?q=rockwell+kent+...&ia=images
Kunstnik on Rockwell Kent, kes on palju jäämägesid ja kaljusid maalinud, elas mõnda aega Gröönimaal.


Võin ju eksida, kuid mulle paistis nii.
Vabandust veelkord.

[Q11]

Heh...Sa Mannu nägid nende inimeste peas olevaid mütse...krt...ma ei näinud isegi inimesi...
Mulle tundub, et hakkan prille vajama...

[Olemuslik]

Tänan väga põhjaliku kommentaari eest! Eks olen mõelnud ühte ja teistpidi juba varasemalt nagu kirjutad. Ja ma ei pahanda üldse ning vabandamine on tarbetu! Oluline, et arutelu tulemusena jõuaks tulemini!

Ma ei ole veendunud, et tegemist on jäämäega, kuid värv on sinine, mis viitab, et valge lumi on sulanud ning järel on jää. Pildi paremal pool on klassikaline mägi või kalju, mis on pruuni värvi. Suured jäämäed triivivad väga kaugele soojadesse vetesse ja sõltuvalt suurusest sulavad-lagunevad aastaid. Tegemist siis sadade või tuhandete ruutkilomeetrite suuruste kamakatega nagu ajakirjandusest on vahel lugeda. Võib-olla maalil on jäänuk suuremast kamakast ning on randa sisse sõitnud ja kinni jäänud.

Algselt mõtlesin samuti Norra peale, kuid Vello Mäss hinnangul maalil olevaid purjekaid ta Skandinaavia alla ei julge liigitada. Samal ajal Argentiinas on mägesid ja kaljusid piisavalt kui vaadata fotosid. Samuti on okaspuid, taaskord piltide alusel. Inglise keelt ja otsingut kasutades leiab rohkesti pildimaterjali. Riik asub Antarktikale lähedal, et mõni jäämägi võiks randa jõuda.

Näiteks Põhja-Kreekas kasvab samuti kuuski; seega klimaatiliselt suhteliselt soojades maades. Maalil on kujutatud ka pihlakas või saarepuu.

Mütsilodud sarnanevad tõepoolest Norra omadele; samal ajal musta värvi rahvuslikud üleriided justkui vastavad Argentiina omadele. Mul on suurem pilt maalist olemas ning netti üles ei riputanud. Kui brauserit ajutiselt zuumida, näiteks 300-500%, on mütse samuti näha. Kas pildil kujutatud alt valgeks võõbatud/lubjatud maja vastab Norra klassikalisele arhitektuurile?

Islandil kasvab samuti kuuski, kuid hõredalt. Island on olnud omal ajal teatud piirkondades metsane, mille viikingid maha võtsid. Taasmetsastamine on saarel taas päevakorras ning toimetamistes. Kas kaldataimestik vastab Islandi omale või mitte, mina öelda ei oska.

[Mannu]

Aga siiski minu poolt veel üks argument jäämäe vastu.
Jäämaest teatavasti on mingi 3/4? ehk väga suur osa vee all. Pildil on aga üsna suur kamakas päris kalda ääres. Põhimõtteliselt on ju võimalik, et ongi seal meri kalda lähedal ülisügav, kuid siiski ei tundu usutav.

Laevade kohta ei oska midagi arvata, kuid rõduga maja võib tõesti Ladina-Ameerikasse kuuluda. Tume riietus on ka minu pildi kaluril (Island).

[xcad]

Aga siiski minu poolt veel üks argument jäämäe vastu.
Jäämaest teatavasti on mingi 3/4? ehk väga suur osa vee all. Pildil on aga üsna suur kamakas päris kalda ääres. Põhimõtteliselt on ju võimalik, et ongi seal meri kalda lähedal ülisügav, kuid siiski ei tundu usutav.

Laevade kohta ei oska midagi arvata, kuid rõduga maja võib tõesti Ladina-Ameerikasse kuuluda. Tume riietus on ka minu pildi kaluril (Island).

Jäämäest on 90% vee all. Norras fjordis võib 50m kaldast olla 500m sügavust. Ehk ülimalt järsk.

[Mannu]

Jäämäest on 90% vee all. Norras fjordis võib 50m kaldast olla 500m sügavust. Ehk ülimalt järsk.

Jah, järsk võib olla jah.

Islandi ma välistan nende võimsate kuuskede tõttu. Island on ikkagi niivõrd kaugel põhjas, et kui ka mõni kuusk seal kasvab, siis oma leviala ääres ei kasva ta niivõrd võimsaks.
Vello Mässi laevaargument on arvestatav.

[Q11]

Mille või kelle Sa Lokster nüüd kogemata ära jõid?
A tead, kustutamise kohapealt, eks Mannul ole ju õigus ka kui postitus kohe kuidagi teemaga ei haaku. Aga kui teeksid sellise Uue Teema pealkirjaga..noh..näiteks “Loksteri Tarkuseterad“ või „Maakristalli mõtisklused“. Siis saad seal igasugu mõttekäike arendada. Ma arvaks, et Mannu seal niipalju kustukummi ka ei kasutaks.

[lahendused]

lingilt https://olemuslik.files.wordpress.com/2021/11/maal.jpg leiab maali
1. kus piirkonnas võiks stseen olla maalitud?

Piirkonnaks tundub olevat: kunstniku fantaasia-maailm! ... Täiskuu ja loojuv/tõusev päike ei saa paikneda samas suunas!

Maal nähtav täiskuu saab valguse Päikeselt: ehk kui oled näoga täiskuu poole, siis päike peab asuma sinu selja taga (isegi siis, kui on öö, ehk paikest varjutab Maa kumerus) ... näiteks õhtul on täiskuu Eesti vaatleja jaoks nähtav ida/venemaa poolt, kuid päike loojub õhtul lääne/rootsi poole ... hommikul nähtav täiskuu asub lääne/rootsi pool, kuid tõusev hommikune päike asub ida/venemaa pool.

Pildil on aga päikesetõus/päikeseloojang ja täiskuu nö "ühel poolel" ... taoline ilming on geomeetriliselt võimatu, ning saab seega asuda vaid nö "kunstniku fantaasia-maailmas"!

[Q11]

Miks Sa arvad, et see kuu on? Minu meelest on see päike. Ja ma ei usu, et kalamehed öösel kalu püüaksid.

[lumm]

lubjatud maja viitab lubjapõletamisele ehk paekivi olemasolule... tsement...aga mägine maastik viitab graniidile...aga noh kaubandussidemed...purjekad viitavad elavale kaubandusele. purjede kuju ja on jah sihuke veider, nagu oleks palju manööverdamist, võibolla tõesti fjordide vahel?

[Mannu]

Praeguse seisuga ma liiguksin siis ikkagi Ladina-Ameerika lõunaossa selle pildiga. Majad ja laevad. Kuid ma vägevate puude tõttu olen hetkel veel Lõuna-Tšiili juures. Argentiina Patagoonia rannik on ikkagi väga kidura taimestikuga, Lõuna-TSiili aga vihmase kliima tõttu metsane.

Norra fjordides läheb tõesti väga järsult sügavaks ja fjordid ise on väga sügavad. Fjordid on ka Lõuna-Tšiilis.
Ayseni fjord Tšiilis


Jäämäe jaoks on aga sinu pildil kujutatu siiski mitte piisavalt valge-sinine (võimalik, et mu monitor petab). Patagoonias on ka see nähtus, et jääjõgi "voolab" merre, samuti Tšiilis:


Ma oletan, et sinu maalil on tegu täiskuuvalgusega, aga siinjuures ma kahtlen, vb on ka päike - sellega on üldse mingi jama -põjuse on Lahendused juba välja toonud. Taevas kumab jääväljade tõttu?

Öösel võib mingi kala-krevett just pinnale ujuda.

Norra kalurimajadel võib aga ka rõdu olla (pidasin seda seni peamiselt hispaaniast pärit nähtuseks). Lubjatud alumist korrust neil aga pole. Küllap lupja sai ka sisse vedada. https://thumbs.dreamstime.com/b/norwegia...193640.jpg

Ja Lokster, rahune maha, sinu postidest olen ma ainult ühe kustutanud koroona teemast, ülejäänud läksid teise teemasse või kustusid foorumi tarkvaravahetuse käigus.

[lahendused]

Veel maali puuduseid:

1) Vaadake kahe purjeka vahel olevat "valguse peegeldust veest": see on VÄRVILINE (kuid täiskuu valgus on "tuhm", ehk kirkaid värve ei näe kuu-valguses) .... seega peab "kirgaste värvide" põhjal valgust andma päike, mis asub pildi taga-foonil, ehk "allpool kuud", kuid selline geomeetriline konstruktsioon on võimatu.

2) Pilt tundub asuvat pigem "järve ääres", kui "avamere ääres" ... puudu on tõusu-mõõna ilmingud (maja asub liiga lähedal veele, ehk mere ääres see ei saaks olla, kui just tegu pole puru-lolli-Haapsalu-linna-arhitekti majaga: tormide tõusuvesi ujutab Haapsalu ranniku-majad pidevalt üle), samuti puudvad tugevate mere-lainete tekitatud ranna-kahjustused (haprad vesi-taimed kasvavad pildi ala-osas oleval vee-piiril - reaalne mere rannik on aga vetika-kuhjasid ja liiva täis uhutud, ning seda isegi tõusu-piirist kõrgemal) ... seeda peaks välja jääma Islandi/Norra/Argentiina ranniku-mered, ning keskenduda tuleks keskmise suurusega järvedele.

3) Puud on nö "täis-sümmeetrilised" (maismaa ja veekogu poolsed oksad on sama pikad), ning puud pole kaldu .... reaalsed rannikul kasvavad puud on aga "maismaa poole kaldu", ning puude võra on tuntavalt eba-sümmeetriline ... seega pole tegu suure järvega (tormi-tuultele avatud suur veepind puudub), rääkimata ookeani rannikust.


Seega rangem vastus jääks endiseks (maastik asub kunstniku vaimu-silmas) ... kuid üksikute alam-detailide kohta võib endiselt oletusi/sarnasusi välja tuua (millise ajastu purjekad, hooned, riided, tegevused on kujutatud).

[Olemuslik]

Islandi võib pigem välja jätta kui võtta aluseks eeltoodud käsitlused. Seega Norra või mõni Ladina-Ameerika maa.

Samal ajal ei saa jätta välja kunstniku fantaasiat ja argumente, mis Lahendused välja toob.

Tõusu-mõõna rida tundub olema objektiivne, kuid Alaska filme vaadates on külluses kirjeldatud väga sarnast maastikku, kive, kalda taimestikku, kuuski ning märke erosioonist vähe. Jään vastuse võlgu, kas alati on on kuused maa poole kaldu või mitte. Ca 10-15% on maa poole kaldu... Maja asub künka otsas.

Olen kogu aeg arvanud, et tegemist on Kuuga, kuid Kuu ei suuda sedamoodi valgust luua nagu pildil on... Järelikult võib olla päike...

Vello Mäss arvas, et purjekad on liiga kipakad, et avamerel või ookeanil seilata ning pakkus, et võib-olla on tegemist siseveekoguga, suur järv näiteks. Siiski tekib küsimus, miks on jäämägi ja kui ei ole, miks on kalju erinevat värvi kui parempoolne - sinine ja pruun.

Lupja saadakse tõepoolest paekivist. Samal ajal enamik lõunamaade maju on võõbatud heledaks. Loomulikult vajaduspõhiselt.

Arhitektuuristiili järgi peaks midagi saama tuvastada...

Igatahes veelkord suured tänud arutelus osalemast ja oma kallist aega kulutamast! Usun, et tolleaegne kunstnik oleks väga rõõmus sellise tagasiside üle! Ei saa välistada, et nn praegune info või energia on tema hingeni ikkagi jõudnud!

[lumm]

mulle meenusid sellised helehallid mäed, kusagil põhja horvaatias, mere ääres, erodeerunud selliste nö laugete servadega, vähese taimkattega, st ilma metsata, ja natuke nagu uduvinene enamasti, kui pilvisem oli...
aitäh meeldiva mälestuse meeldetuletamise eest

[Maakristall]

Vabastasin teema oma jäljest. Vabandan tülitamast.

[Olemuslik]

Hallikas-sinist ja laugete äärtega kaljusid ilmselgelt eksisteerib, kus näiteks ei kasva taimestikku ja pesitsevad linnud. See eeldaks tuulte olemasolu ja peaks kajastuma kalda-erosioonis. Või lauge olemuse tõttu pole taimedel kuhugi kinnituda.

Ühesõna - keeruline lugu. Mina seda katki ei hammusta praegu

Isiklikult on huvitanud, et äkki pildiga seonduvalt koorub välja mõni põhjus või detail, miks asjalood lapsepõlves olid just nii ja mitte teistmoodi. Tähendab, mulle näib, et kõik on kõigega põhjuslikus seoses ja milline osa on maalil nendes sidusustes vms

Paraku põhjus ja tegu või vastupidi on omavahel seotud. Sageli näen, kogen ja tajun antud asjaolusid. Arvan, et ma ei ole erandlik ning sarnaselt tunnetavad veel mitmed inimesed. Kindlasti mitte kõik, aga siiski...

[Mannu]

Vabastasin teema oma jäljest. Vabandan tülitamast.

Siin teemas oli jutt kärbestest ja muudest ebatavalistest lemmikloomadest. See kõrvalepõige läaks kaduma foorumi tarkvara uuendamise tõttu. Postitused 17-20. nov läksid kaduma. Sellega seoses Lokster, läksid ka osad sinu postitused. Tegemist polnud tsensuuriga.

[lahendused]

Vahepeal sai veidi nö "oma katust liigutatud", ning nüüd vaatleks mainitud kunstniku pilti läbi sümbolite analüüsi (ehk nagu unenäo analüüs) ... ilmselt peegeldavad paljud väljatoodud detailid Sinu olemust (muidu see pilt sulle ju korda ei läheks):

1) jää = seisak, mees-aspekti puudumine, nais-aspekt domineerib.
2) suur kivi = peksid teadvustama enda silme all oleva ilmselge.
3) mägi = suurem eesmärk, mis on saavutatav.
4) kui 1+2+3, ehk jäine suur mägi = ilmselt on Sinus nais-aspekti liiga palju (muudkui kanaldad oma hinge-olemuse blogi), ehk süstematiseerivat mees-aspekti on Sul liiga vähe, kuid mainitud puudused on ületatavad: kõik see paistab ka ilmselgelt välja Sinu hinge-blogist.

5) maja = keskmisest suurem sise-maailm
6) suurem pööning = palju kasutamata ressurssi.
7) kui 5+6 = võiksid oma kasutamata võimalusi rohkem kasutusele võtta, nii läheks sinu tajud ja maailmapilt veelgi avaramaks.

8) kala-paat, kui mere-andide tehas = ürita aru saada sellest, mida sa teed/toodad.
9) turg, kauplemine kaldal = lepingud ja tingimine.
10) kui 8+9 = võiksid oma tooteid/blogi mõistlikumatel tingimustel hallata/levitada.

11) mitmevärvilisus = süstematiseerimise vajadus.
12) udu, pilvisus = enda koha/olukorra mitte-mõistmine.
13) päike = valgustumine, teadmine.
14) kui 11+12+13 = peaksid rohekm süstematiseerima enda tegevusi, ehk praegu sa ei mõista enda olukorda täielikult, kuid valgustumine on Sul silmapiiril.

15) meri = piisavalt kasutamata elujõudu.
16) mets = peidus olemine.
17) kui 15+16 = sa ei kasuta enda elujõudu piisavalt, oled justkui peidus- võta nö "härjal sarvist", ehk põle veelgi eredama leegiga.

[Malandro]

Kas maalil oleva purje stiil võiks ehk see olla ? - https://en.wikipedia.org/wiki/Lug_sail 17-19 sajand laialt kasutuses olnud EU kalurite poolt.
https://external-content.duckduckgo.com/...f=1&nofb=1
¨Block reports that the rig was widely used in Europe from the seventeenth through the nineteenth centuries for small fishing vessels and other coasters because of their good performance to windward. This popularity extended to smugglers and privateers and the French chasse-marée fishing boats.¨

[Olemuslik]

Lahendused - väga põnev käsitlus! Pean sellesse süvenema, kuid märke sarnasusest on! Võtan edaspidi mõtisklusteks ja analüüsiks ette! Ja annan teada!

Malandro! Tänan aega leidmast ning tudeerimast! Väga oluline info! Purjed visuaalselt sarnanevad küll... Loen nendel päevadel süvenenult läbi ja saadan Vello Mässile ka. Kusjuures huvitav, et pilt on maalitud vineerile, mis tähendab, et 20. sajandil. Võimalik, et on maha joonistatud veel varasemast maalist! Selline kahtlus kipitas sees, kuid eirasin nn siseinfot

Puänt on selles, et midagi on koorumas, tekkimas on õrn taju seostest ja põhjustest... Poleks iial arvanud, et süütu pildike midagi tekitab...

[Lynx Titan]

See raamat on midagi mis tuleks Eestimaal lastekasvatuspsühholoogidel vähemalt kaks kolm korda läbi lugeda, samuti ka lastekodudes. Siiski ei läheks nii kaugele et seda materiali vanglates levitaks

[Olemuslik]

27.11.2021 ilmus veebiraamatu „Hinge olemus ja eksistents” https://olemuslik.wordpress.com/ järgmine 13. PEATÜKK ⟡ Pudikeel arendab ja treenib hingelis-immateriaalseid oskuseid

Pudikeele ja vastastikuse telepaatilise kommunikatsiooni sage praktiseerime arendab väikelast hingeliselt ehk treenimine teeb meistriks.

Teema laiendus ja tagasihoidlik filosoofiline mõtisklus täiskasvanu pilgu läbi.

Head lugemist!