Tuleviku ennustused.
Keeruline on kuskilt alustada, aga räägin esialgu kahest linnade võrgustiku programmist.
Rockerfeller Foundationi poolt aastal 2013 loodud 100 Resilient Cities Network.
https://resilientcitiesnetwork.org/
ISD poolt aastal 2018 loodud Strong Cities Network 2030.
https://strongcitiesnetwork.org/en/
Need on programmid, mis aitavad linnadel turvalisust hoida ja võidelda näiteks Covid-19, terrorismi, rassismi ja erinevate äärmuste vastu. Aastaks 2050 on nende programmide prognoosi järgi linnades elamas 2/3 inimkonnast, seega tuleb luua selleks keskonnad. Mis on hea uudis? Tallinn ei ole veel kummagi nimekirja listis, aga näiteks Helsinki ja Stockholm on Strong Cities Network nimekirjas. See, et Eestit seal nimekirjas ei ole, võib kiirelt muutuda. Eesti puhul on suur märksõna Rail Baltic.
Kuidas siis turvalisust hoitakse?
„Terrorismi“ vastu muidugi aitab jälgimine ja andmete kogumine inimeste kohta. Andmebaas iga inimese kohta. Tänu meie telefonile on meie kohta põhimõtteliselt juba kõik selge. Kuidas mõtleme, kellega suhtleme, kus käime ja mida teeme. Iga samm on põhimõtteliselt teada, kui me kasutame Googlet, Facebooki, Instagrami, Twitterit jne. Neil on õigust meie informatsiooni koguda, me ise anname selleks loa. Meil pole õrna aimu ka, mida kõike meie kohta andmebaasides olemas on. Facebooki, Google jm. kohta käib ütlus: „Kui sa ei maksa selle produkti eest, siis oled sina produkt.“ Reklaamifirmad maksavad meeletuid summasid meie tähelepanu eest ja see on väärtus. Meie tähelepanu üle käib erinevate app’ide vahel võitlus. Öeldakse veel ka, et „Data is the new oil.“ Ehk, et inimeste andmed on uus nafta. Meie tähelepanu maksab. Meid trikitatakse igast erinevate trikkidega, et meid seal telefonides hoida nii, et silm ka ei pilgu. Reaalselt iga liigutus on algoritmide poolt salvestatud, isegi see, kui kaua sa teatud pilti või videot vaatad ja selle järgi luuakse sulle selline news feed, mis sulle ahvatlev on, et sa sealt ei lahkuks. Facebooki suure kasvu taga olev programmeerija Chamath Palihapitiya: „Me tahame psühholoogiliselt välja selgitada, kuidas teid manipuleerida nii kiirelt kui võimalik ja anname vastutasuks dopamiini paugu.“ On ainult 2 tööstusharu, mis kutsub oma kliente kasutajaks (inglise keeles kõlab paremini, users) – illegaalse narkootikumide tööstus ja tarkvara tööstus. Facebook müüs inimeste isiklikke andmeid kolmandale osapoolele ja sai selle eest 5 miljardit naela trahvi, kui keegi veel ei tea. Meie andmetega on võimalik väga suuri asju teha. Näiteks presidendi valimisi võita.
https://www.independent.co.uk/.../facebo...privacy...
Lisaks kaamerad. Tuleviku linnades on absoluutselt iga nurgatagune kaamerate all. Sa astud kodust välja ja sa tead, et iga su samm jääb lindile. Igal inimesel on lisaks andmebaas koos kõigega tema kohta. Põhimõtteliselt terve elulugu. Kus koolis oled käinud, medical record, kus elad, millega tegeled jne. Umbes nii, nagu meil ID-kaardi peal kõik digilood ja jutud on. Absoluutselt kõik ühes kohas, aga tulevikus kaamera pildi järgi ühendab automaatselt meie andmebaasiga.USA’s müüakse juba massiliselt Google Nest ja Ring cameraid, mis on siis kodu turvakaamerad ja kaameraga uksekellad, mida sa saad jälgida oma telefonist läbi app’i. Juba on Ring firmal probleem sellega, et nad on inimeste informatsiooni müünud edasi kolmandatele osapooltele. Ehk siis suurfirmad ostavad meie kohta informatsiooni ja kindlasti mitte odavalt.
https://www.bbc.com/news/technology-51281476
Lisaks kõik Amazoni Alexa ja Google kõlarid, mis meiega „räägivad“. Meie oma kodudes on kaamerad ja mikrofonid, mis iga meie sõna ja liigutuse peale jätab ja see salvestub massiivsetesse süsteemidesse. Kas olete tähele pannud, et räägite millestki ja natuke aega hiljem viskab selle kohta reklaami sulle kuhugi? Tere tulemast algoritmi ajastusse.
Suurfirmadel on väga väga väga massiivsed ruumid, mis on täis omavahel suhtlevaid arvuteid. Need ruumid asuvad maa peal, maa all, vee all jne. Need arvutid jooksevad väga keerulistel programmidel ja saadavad pidevalt omavahel infot. Lõppeesmärk on talletada andmeid iga inimese kohta ja müüa talle läbi interneti võimalikult palju asju ja hoida tema tähelepanu telefonis. Inimene isegi ei saa täna enam aru, kuidas masinad neid asju teevad, sest nad on ise õppivad. Inimene peab sisestama lõpptulemuse, mida soovitakse saavutada ja masin hakkab ise õppima selleks. Facebooki, Instagrami ja Twitteri loojad ütlevad kui ühest suust, et me oleme inimestena kaotanud kontrolli nendele süsteemidele, sest nemad kontrollivad informatsiooni mida me näeme. Masinad kontrollivad meid rohkem, kui meie masinaid. Facebook pidi aastal 2017 osad tehisintellekti arvutid/robotid juhtmest välja tõmbama, kuna nad hakkasid oma vahel suhtlema robotite keeles, millest loojad aru ei saanud. Nüüd Covid-19 ajastul tsenseerivad robotid teatud informatsiooni ja kustutavad kontosid, kui levitatakse „vale infot“.
Rääkides nendest network programmidest, siis näiteks Austraalias on Melbourne ainuke linn, mis on seotud mõlema programmiga, 100RC ja RCN. Ma usun, et kõik teate, mis seal toimub praegu? See video ehk annab aimdust.
https://www.youtube.com/watch?v=8quxetI8wxY
Melbournes tohib toast välja minna vaid piiratud ajaks, politsei valvab tänavaid. Oma kodust ei tohi minna kaugemale, kui 5km. Ringi liikujatelt küsitakse dokumenti ja kui maski ees pole, siis väänatakse maha. Kuna elasin Austraalias paar aastat, siis olen erinevates gruppides jne, kus liigub ikka väga sõgedat materjali. Kus rannas väänatakse rase naine maha, kellel maski pole või dokumenti näidata jnejne. Ühesõnaga nende programmide eesmärk on luua linnade võrgustik, mis on siis toorelt vandenõuteoreetikute ära leierdatud nimetuse järgi New World Order linnad.
https://www.youtube.com/watch?v=RXjyEFWN_1o
Olgu vahele öeldud, et kõik, mille vastu need programmid linnadel võidelda aitavad on nende enda tekitatud. Viirus, terrorirünnakud, Black Lives Matter jne. Panite tähele, et Covidi ajal sunniti inimesi kodus olema ja järsku, kui tuli Black Lives Matter protestid, siis nendel lubati toimuda ja neid rahutusi isegi rahastati ja toetati. See on lihtsalt show. Kas olete tähele pannud, et viimasel ajal ei ole üldse enam kaubikud rahvasse sõitnud ega pole massitulistamisi olnud?
Me juba vaikselt oleme seal maal, kus ringi sõidavad isesõitvad autod, pakirobotid jne. Tuleviku taksod on kindlasti ilma juhtideta. Ka rekkad sõidavad tulevikus ise. Juba on olemas mitmeid isesõitvaid rekkaid, Amazonil, Uberil jne. Eesti on hea näide e-riigist ja tehnoloogiast. TTÜ ümber sõitvad kuubikud, mis sõidavad ise, pakirobotid ülekäigu radade juures jne. See on tulevikus reaalsus, et me istume nendes kuubikutes ja sõidame nendega punktist A punkti B. Ja ka see, et robotid toovad meile kaupa põhimõtteliselt Hiinast, mille on ka omakorda robotid valmis teinud. Inimesed sõidavad mingite üherattaliste liikuritega. Covidi ajal oli Singapuri parkides robot koerad, mis jälgisid, et inimesed liiga lähedal ei oleks. Tuletan meelde, et Covidisse nakatunutel on 99.7% survival rate.
https://www.youtube.com/watch?v=2DJmIjKtVkA
Droonid. Ma arvan, et kogu see möll on veel täiesti alguses ja nagu Rockerfelleri dokumendis kirjas on, siis kontrollmeetmed peale koroonat veel isegi süvenevad. Kevadel koroona ajal USA’s droonid jälgisid inimeste social distance reeglit ja kontrollisid inimeste temperatuuri.(!) Strong Cities plaan on valmis saada oma asjadega aastaks 2030, seega aega veel on 10 aastat. Küll neid vimkasid veel sisse viskab. Peale selle, et droonid hakkavad reeglite rikkujaid jälgima, hakkavad need ka pakke saatma. Amazonil ja Uber Eatsil on juba need olemas, FAA kinnitusel.
https://www.youtube.com/watch?v=pJqPA3f6Hyo
https://www.youtube.com/watch?v=beZ8iKGuDeo
Lisaks vana hea microchip, mis on juba tegemisel. Jüri Ratas allkirjastas koostööleppe WHO’ga digitaalse immuniseerimispassi loomiseks. See on üks omaette tore teema. Tore oli muidugi tekst Jüri Ratase pildi all: “Ühine digiprojekt võimaldab vaktsineerimisandmete turvalist ja läbipaistvat vahetust üle piiride ja on suureks abiks, kui tulevikus algab massiline COVID-vastane vaktsineerimine.”
Olen sellest varem juba kirjutanud, aga ID2020. Selliste firmade poolt nagu taaskord Rockerfeller Foundation, Microsoft, Gavi, Accenture ja IDEO. See asi on nii obvious, et ma isegi ei viitsi kirjutada midagi. Uurige ID2020 kohta.
https://id2020.org/
https://www.gavi.org/
Tehisintellekt hakkab tuleviku linnades nii palju erinevaid valdkondi haldama, et neid ei jõua üles loetledagi. Põhimõtteliselt kõik eluvaldkonnad saavad olema seotud tehisintellektiga. Kõik tehase tööd antakse üle robotitele. Juba täna koostab AI finantsmarketitel toimuva põhjal artikleid. Juba täna teevad robotid väga spetsiifilisi operatsioone ja siirdamisi, mida teevad muidu terve elu doktoriks õppinud inimesed. Klienditoe kõned hakkavad tulevikus toimuma robotiga. Koolides hakkab tehisintellekt vaatama, millisel õpilasel on raskusi, kes ei mõtle kaasa või kellel on igav ja selle järgi tehakse muudatusi. Klassiruumides on robotid ja kaamerad.
https://www.youtube.com/watch?v=JMLsHI8aV0g
„Näiteks inimkeskse linnaliikluse korraldamiseks kogutakse sensorite abiga rongi-, auto-, bussi-, taksoliikluse, jalakäijate liikumise info, ilmainfo ja info aja ja ruumi kohta. Omades kõiki andmeid liikluse kohta reaalajas, saab prognoosida viivitusi, ülerahvastatust ja jagada soovitusi kõige efektiivsemaks liiklemiseks linnas. Kaovad ummikud ja me jõuame igale poole õigeks ajaks ning seejuures soovitab tehisintellekt näiteks mitte minna bussiga vaid taksoga, sest buss hilineb. Samuti pakutakse reaalajas odavamaid või kiiremaid ühest kohast teise jõudmise võimalusi.
Või kuidas suhtuda sellesse, kui saame ootamatult kutse perearsti juurde? Tõenduspõhises meditsiinis on tehisintellekt meie kohta kogunud esmaseid meditsiinilisi ja eri allikatest teisi, mittemeditsiinilisi andmeid – näiteks toitumise, meeleolu kohta ja prognoosib, et meil võib tulla südamega probleeme. Niisugune varane võimalike tervisehädade määramine põhineb sügaval andmete ja käitumismustrite analüüsil.” - Fujitsu Nordicu tehnoloogiajuht ja visionäär Glen Koskela.
Prognoositakse, et 40% töid, mida hetkel inimesed teevad on aastaks 2035 robotid üle võtnud.
Kindlasti on tulevik ka sularahavaba. USA’s ei saa peaaegu kuskil sulas maksta enam. Hiinas juba makstakse näotuvastusega. Ja ka Eestis juba on paljudel pangakaardid telefonis Apple Walletis. See on ainult aja küsimus. Ma juba mingi 7 aastat tagasi jagasin kunagi, et T-H Ilves kutsus rahvast üles sularahast loobuma. See oli kõik ette teada. Ja kui kogu rahandussüsteem samuti arvutitesse üle läheb, siis on reaalselt iga samm ja liigutus arvutis sees ja meie vahendeid on võimalik külmutada ja meid manipuleerida. Olen küll krüpto usku inimene, aga olen kindel, et valitsused ei lase detsentraliseeritud krüptol seda süsteemi üle võtta.
Eesti on kõige selle koha pealt ka väga eriline riik maailmas. Just meie ID-kaart ja e-süsteemid. Kõik asjad on ühendatud põhimõtteliselt ühe chipiga. See, et me saame ID-kaardiga teha põhimõtteliselt kõike. Panka logida, meditsiinikaarti näha, firmat luua, tuludeklaratsiooni teha, hääletada, retsepte näidata, autot ümber registreerida jnejne on maailma mõistes väga haruldane asi. Ja nii plaanitakse ka smart linnades luua andmebaasid, kus iga inimese kohta on täielik info algusest lõpuni ühes kohas.
Muidugi ei saa ka mainimata jätta selles tehnokraatias ka Elon Muski, kes aretab välja ja juba esitles sigade peal aju impantaati, mis ühendab inimese aju AI’ga. Lisaks sellele on ta juba saatnud ja saadab kokku 12 000 satelliiti, mis katavad terve maa kiire 5G levialaga. Kogu see tehnoloogia - droonid, robotid, isesõitvad sõidukid, inimeste külge paigaldatavad chipid ja sensorid vajavad 5G’d. Seega on selge, miks seda nii kiiresti välja tahetakse lasta, ilma ühtegi testi tegemata, kuidas see inimestele mõjub.
https://en.wikipedia.org/wiki/Starlink
https://en.wikipedia.org/wiki/Neuralink
Veider on mõelda, et tuleviku noored ei teagi elu ilma ekraanide ja muude asjadeta. Me oleme põhimõtteliselt viimane generatsioon, kes üldse vahet teeb kõigel sellel. Arvutimängud saavad olema tulevikus virtual realityga kindlasti väga pullid, aga kui seal virtuaalreaalsuses pidevalt olla, siis lõpuks ei tee enam reaalsusel ja virtuaalreaalsusel vahet. See lumepall veereb aina suuremaks. Olles sellest kõigest teadlik, olen ise ka täielik ekraanisõltlane.
Mis mu jutu point on? Äkki see, et kellelgi paneb see mõtteid mõlgutama, et maale kolida tulevikus. Kindlasti ma usun, et tekib palju kogukondi, kes ei sõltu nendest asjadest, millest kirjutasin. Kirjutasin kogukondade kohta pika teksti valmis, aga kustutasin ära, kuna liiga pikaks läheb ja see on hoopis eraldi teema. Igatahes usun, et inimesed, kes selle tehnokraatiaga kaasa ei taha minna, leiavad võimaluse sellest eemalduda, luua kogukonnad, kus reaalselt lapsed ei käigi koolis, vaid kodus käib koduõpetaja jne. Kasvatatakse ühiselt toitu. Ma ei mõtle, et kuskil puuonnis peab elama ja äri-töö tegemise lõpetama. Elatakse minimalistlikku, kuid külluslikku elustiili ilma valitsuse poolt pakutavate "hüvedeta". Kellegi jaoks võib see tunduda ulme, see on täiesti okei.
Abi
euroruubel
