Astraalsed ruumid, juhe kuklas ning manipuleerivad maavälised

(03-02-2019 09:09 )Eithea Kirjutas:  

(02-02-2019 12:10 )pila Kirjutas:  Miks sa arvad, et nad võtavad meilt ära ülejääki? Energia on ju energia. Võib olla ühe ja teise võnkega. Äkki ikkagi inimene ei teagi mis võimalused tal on, kui tal energiat jagub. Ja ma ei mõtle maiste asjade jaoks ?!

Mitte mingit ülejääki ei võeta vaid ikka arenguks vajalik energia, jäetakse ainult põhiliseks elutegevuseks vajalik: tööle -koju/kooli jms. ja kiirelt saabub vananemine. Võetav energia, (näide auto mõistes) mille tulemusel ei hakka autol tööle elektroonika, konditsioneer jms vidinad, ühesõnaga võetav välistab inimesel teatavate vidinate töötamise ja inimene ei saa kungi teada, mis lisavõimalused/võimed tal on/olid. Taastades mõneks ajaks peaagu täis energiataseme hakkab juhtuma n.ö. imesid (isiklik kogemus), kuid üldiselt nüüd hakkab kiirem energiaimamine lisaks visatakse probleeme ja sa ei jõua võidu...
Ennetavalt ütlen neile n.ö. äratõusnutele, kelle väidetavalt olla kõik parasiidivaba. Te ei ela sugugi ilma haigusteta, mõned teist on väga ülekaalulised ja vananete, samuti eluiga ei ole teil sugugi pikem, ühesõnaga tegelete enesepettusega või siis enesetähtsuse tõstmisega - vajalik äriks.

See on jah utoopia, et mingit energiat ära ei anta . Ei saa olla nii, et midagi ei anna . Isegi kui rahas suplete, peate veel eriti tegevuses olema, et nii jääkski .

(03-02-2019 15:02 )euroruubel Kirjutas:  Neid on veel, kes tajuvad, et midagi on valesti st äkki hakatakse "sisse sõitma". A kesse usub kui rääkida ?

Seepärast ma seda "pehmemat" varianti levitan, et inimkonna kollektiivse alateadvuse kuradid. See vast ei keera juhet nii sõlme kui maavälised ja veel mitut tõugu Mul endal ka sh

(02-02-2019 12:10 )pila Kirjutas:  Miks sa arvad, et nad võtavad meilt ära ülejääki? Energia on ju energia. Võib olla ühe ja teise võnkega. Äkki ikkagi inimene ei teagi mis võimalused tal on, kui tal energiat jagub. Ja ma ei mõtle maiste asjade jaoks ?!

Looduses on nii, et mida ise ei kasuta (ei oska kasutada) või mille eest piisavalt aktiivselt ei seisa, see võetakse (ära) kasutusse mujal kellegi teise poolt. Tahtjaid jätkub. Või kui algul polegi, siis varsti tekivad. Loodus tühja kohta ei salli. Niiet inimese emotsionaalse energiaga nii, et niipalju kui vähegi laseme võtta, niipalju võetakse. Ja ju siis masseeritakse ka nagu lehetäisid, et me sipelgatele ikka paremini lüpsaksime.

Aga vot kui nüüd teadlikkuse tõusu või mille iganes abil oma piimaandi vähendame või ainult oma tarbeks toodame, siis looduses on nii, et nemad kas surevad välja või õpivad muud moodi hakkama saama. Hakkavad nt šimpanse ja gorillasid lüpsma ?

(03-02-2019 16:02 )Q11 Kirjutas:  ma ei saa aru sellest miks nö. äratõusnut peaks huvitama objektimaailma juhtumised ( pikk/lühike eluiga, vananemine, eelmised/tulevased elud, „keegi“ võtab energiat jne)? Kuidas peaks see Subjekti huvialas olema?...

See kõik pakub huvi kujustajatele ehk parasiitidele - kellel energiat napib seda häirib kui keegi väidab end olevat tasakaalus ja kui saavad seda tasakaalu kõigutada sedasorti madaldamisega siis saavad oma suutäie hetkeks. Pikemas perspektiivis ei aita - ihad-vihad ja rahulolematus ei kao ja jutud jäävad samaks et röövitakse muudkui. Sisult sotsialismuse natsionaliseerimisunelm teel kommunismile - korduvalt luhtunud üritus mis visa vaibuma materiaalses kinni inimmeeles

Aga kuidas te seda energiavärki inimeses ette kujutate/tajute? Esiteks, ei ole me ju kinnine süsteem. No on teada, et emotsioonidega seotud energia lahkub pahvakutena inimese väljast - rõõmustamisel, vihastamisel (suunatud energia) jne. Miskis osas tekib seda juurde tegutsemisel - seda olen tajunud, kuid mehhanismi ei oska kirjeldada. Kukla ja peaga seotud värk on minu meelest pigem seotud mõtlemisega, st antakse - elu ise, meedia jne- kont järada ja kui meeldib mõelda, siis võib kogu energia sinna kulutada. Tajumine - millega me tajume? Pigem nagu teadmine millestki. Kust see tuleb? Sellest, et oled avatud süsteem.

Ka siit teemast tõstsin veidi ümber: http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid250430

(03-02-2019 17:35 )Mannu Kirjutas:  Looduses on nii, et mida ise ei kasuta (ei oska kasutada) või mille eest piisavalt aktiivselt ei seisa, see võetakse (ära) kasutusse mujal kellegi teise poolt. Tahtjaid jätkub. Või kui algul polegi, siis varsti tekivad. Loodus tühja kohta ei salli. Niiet inimese emotsionaalse energiaga nii, et niipalju kui vähegi laseme võtta, niipalju võetakse. Ja ju siis masseeritakse ka nagu lehetäisid, et me sipelgatele ikka paremini lüpsaksime.

Ka mulle tundub, et see võib pigem nii olla. Tahtjaid, saan aru, jagub.
Sest miks neid lausa mingite hordidena ja igast liigist oma klubiga siin aina ümber meie pannkoogi... ee.. kera... halogrammi (jne) ikka tiirutamas nii palju on?

Tsitaat:Aga vot kui nüüd teadlikkuse tõusu või mille iganes abil oma piimaandi vähendame või ainult oma tarbeks toodame, siis looduses on nii, et nemad kas surevad välja või õpivad muud moodi hakkama saama. Hakkavad nt šimpanse ja gorillasid lüpsma ?

No esiteks nad ei usu, et selline IITK (Inimkonna Imeline Teadlikkuse Kasv) niipea väga laias mastaabis siiski aset leiab. Kui nad oskaks irvitada, siis ilmselt just selle koha peal nad suure rasvase IRW-i ka paneks. Läheb selleks nn. kasvuks sadu aastakesi julgelt ja rohkemgi veel. Äkki tiksutab tuhandegi kokku. Selleks ajaks on nad oma mannergud aga manti täis saanud ja tõmbavad siit vabatahtlikult jeehat.
Nende pärast ehk muretsema ei pea.
Mis aga inimkonnaga juhtub, see saab olema huvitav.
Ja kui ma selles osas siis uurida üritasin, sest mõned küssad jäid meil siin rubriigis taas õhku, siis... väga kena see pilt ei olnud.
Samas mitte lootusetu.

(03-02-2019 23:47 )Naut Kirjutas:  

Tsitaat:Aga vot kui nüüd teadlikkuse tõusu või mille iganes abil oma piimaandi vähendame või ainult oma tarbeks toodame, siis looduses on nii, et nemad kas surevad välja või õpivad muud moodi hakkama saama. Hakkavad nt šimpanse ja gorillasid lüpsma ?

No esiteks nad ei usu, et selline IITK (Inimkonna Imeline Teadlikkuse Kasv) niipea väga laias mastaabis siiski aset leiab. Kui nad oskaks irvitada, siis ilmselt just selle koha peal nad suure rasvase IRW-i ka paneks. Läheb selleks nn. kasvuks sadu aastakesi julgelt ja rohkemgi veel. Äkki tiksutab tuhandegi kokku. Selleks ajaks on nad oma mannergud aga manti täis saanud ja tõmbavad siit vabatahtlikult jeehat.

Ega ma nüüd ka väga loll ei taha välja paista, aga ma olen parandamatu optimist. Jäära tähtkujust ikkagi Kui tuhat aastat, siis tuhat aastat, asi seegi. Mis see tuhat (või kaks tuhat) aastatki on. Alles see pronksiaeg oli, ja poldki niiväga ammu.

Irvitage pealegi, rsk!

Hüpnoosi seanss. Hoolealuse eelmine elu ja "kaasavara". Igasugused- kõik võimalikud juhtmevennad võtavad ära inimeselt eluenergia ja asendavad selle enda omaga jättes inimesele tema enda energiat ainult nii palju, et ta elus püsiks. Umber 12-ndal minutil vahetub hüpnotisöör ja läheb põnevaks. Vene keeles. Kui arvate, et see teemasse sobiv video vene keele pärast siia ei sobi , siis tõstke minu teemasse edasi.

Ma ei ole veel videot vaadanud, aga kohe juba kiirustan ütlema, et vaarao Ehnaton oli üks märkimisväärne lüli. Ainujumala religiooni kujunemises. Kaudselt siis Orioni ja Sõnni vastasseisus.

(03-02-2019 23:26 )Mannu Kirjutas:  Ka siit teemast tõstsin veidi ümber: http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid250430

Siin samane sekkumine teistpidi - algne postitus nihutatud mujale ja vastus jäetud kontekstita rippuma. Mannu - kas sinult nõutakse siin saboteerimist või harrastad seda isiklike probleemide tõttu? Kas peaks raporteerima?

---

(03-02-2019 22:24 )pila Kirjutas:  Aga kuidas te seda energiavärki inimeses ette kujutate/tajute? Esiteks, ei ole me ju kinnine süsteem. No on teada, et emotsioonidega seotud energia lahkub pahvakutena inimese väljast - rõõmustamisel, vihastamisel (suunatud energia) jne. Miskis osas tekib seda juurde tegutsemisel - seda olen tajunud, kuid mehhanismi ei oska kirjeldada. Kukla ja peaga seotud värk on minu meelest pigem seotud mõtlemisega, st antakse - elu ise, meedia jne- kont järada ja kui meeldib mõelda, siis võib kogu energia sinna kulutada. Tajumine - millega me tajume? Pigem nagu teadmine millestki. Kust see tuleb? Sellest, et oled avatud süsteem.

Näen küllalt sarnaselt. Emotsioonid võivad ka teistpidi töötada - koguda - kuid ennekõike on see häälestusega seotud - kas võtad enda eest vastutuse ise või mitte. Kui ei siis jääd väga avatuks suuremale süsteemile ja sõltuma sellest kes su eest hoolitseb. Kui ja siis on oma keha see mille eest hoolt kanda et hoida energiavarusid töös ja liikumises ja tühjaks jooksmata - jah tegutsemisel, loomisel, ka rõõmustamisel sel juhul energia liigub ja taastub samas keha vaimu mürgitamisel ka hävib. Mulle tundub et juurde saada eriti võimalik ei ole ja on igaühel kasutada teatud kogus. Häälestus ongi see kukla ja mõtlemise osa muarust.
Ja tajumine side ühisväljaga - sisult tõesti pigem teadmine samas saab sidet ja teadmist ka kildudena. Siin saab häälestumise/mõistuse abil sidet tugevdada.

(04-02-2019 12:43 )Mannu Kirjutas:  Ma ei ole veel videot vaadanud, aga kohe juba kiirustan ütlema, et vaarao Ehnaton oli üks märkimisväärne lüli. Ainujumala religiooni kujunemises. Kaudselt siis Orioni ja Sõnni vastasseisus.

Jah, tema oli esimene, kes ainujumalat kuulutas.

Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit. Samuti püüdis ta kummutada usku vanadesse jumalatesse. Kuid pärast tema surma pöörduti pikapeale traditsioonilise usundi juurde tagasi. Kui Ehnatoni surmast oli möödunud tosinajagu aastaid, suri 18. dünastia välja ja kui võimule said uued valitsejad, kellel polnud selget pärimisõigust, siis mõistsid nad Ehnatoni ja tema lähimad järeltulijad hukka, nimetades Ehnatoni ürikutes "vaenlaseks".

Selle juures on ka oluline üks fakt: Ehnaton lõi müstilise koolikonna.

(04-02-2019 12:08 )Digitaria Kirjutas:  Hüpnoosi seanss. Hoolealuse eelmine elu ja "kaasavara". Igasugused- kõik võimalikud juhtmevennad võtavad ära inimeselt eluenergia ja asendavad selle enda omaga jättes inimesele tema enda energiat ainult nii palju, et ta elus püsiks.

Ehnatoni oli tiba vähe muidugi aga muus oli mitmeid kokkulangevusi.
Juhtmed kuklas, seljal, ühendus alates lapsepõlvest, suur must varju moodi tegelane.
Mina sain oma nn. seansil sellise pildi: need "juhtmed" või "niidid" on tegelikult üle terve selgroo ja alates lauba ülemisest osast (seal on nad küll peenemad) ning jooksevad tõepoolest üle selgroo sabakondi tipuni välja. Jah, kuklas on selline "rasvasem" punn, ka seljal, ühendused on ka õlgadel (keskmised) ja nii kandadel kui käelaba välisel küljel (väiksemad). Osad ühendused helendasid (peenemad, pea osas).
Tegin veel oma meelest nalja, et hehehee, kas sellised traadid mitmekorruseliste majade elanikel omavahel segi ei lähe vä.
Lühivastus: ei.
(Niiehknaa on kõik need niidid nö. peenmateerias.)
Küsimuse peale, kuidas nad meie küljes on, oli vastus: adapteritega.
Kas need ühendused on kõigil inimestel ühtemoodi?
- Ei. On erinevused.
Sain aru, et siis osad rõhupunktid (keskmise suurusega adapterid) võivad olla inimestel ka erinevates kohtades.
Minul näiteks oli alaseljas lisaks selline jämedam. Kusjuures pärast mõtlesin, et väga kaua olid mul just alaseljaga ka probleemid ühest noorpõlve kukkumisest.
Samas ehk olin vaid mina nii juhmeid täis topitud nagu merisiil? See jäi küsimata...

Kui nüüd Digitaria poolt pandud seansist veel, siis mingeid säänsuguseid sarvilisi ja kapjadega (ja räme-agressiivseid mölakaid) ma pole ühelgi oma "ekskursil" näinud. Halodünaamikas on nad samas rohkem tavalised ja võivad ka käituda kohati nagu psühhopaadid. Aga seal ei ole neid vaja ka otseselt killida, ütleme nii.
See koht siinses ülekandes selle kolliga oli seal muidugi emotsionaalne (ja hääl tuli ka järsult vaiksemaks panna).
Astraalis on samas küll paar intsidenti olnud mingite nö. suuremate elukatega, kes tegutsevad nii ruttu, et tegelikult ei jõua isegi "ah" öelda. (Ma pole ka nii osav astrallo-naut ehk.)
Selles mõttes on sellised koordineeritud (pool)hüpnoosid siiski justkui turvalisemad. Eriti hea, kui jah, ka kogenud saatja-juhendaja on kõrval. Minule enam pole.
Kuigi... sealse seansi juhendajad näisid justkui liigselt kiirustavat ja liiga otsustavalt teostamas ümbersuunamisi. Mis võib küll anda kiirema tulemuse mingi sihtmärgi saavutamisel või probleemi lahendamisel, kuid selline vabam "navigeerimine" võib samas avada unikaalsemat infot.
Samas tuleks sellised karvasemad ja tumedamad siiski mõned korrad hiljem üle kontrollida.
Ma ka omameelest kärsatasin selle oma suure korra pidulikult välja aga oli teine järgmine kord sellegipoolest kõpsti kohal nagu tüütu maksuametnik.

Valges sillerduses hiiglaslikku saali, kus triljonid köited, sambad ja pjedestaalid, eluraamatud ja "õpitoad", seal olen ka kolanud (varasematel ekskurssidel). Roose... ei näinud. Ja Akashiks ka seda pleissi ei nimetanud.

Tänud, Digitaria!
Kui keegi leiab veel sarnaseid audiovärke, pange ikka... kuskile.
Hüpnoose (või kanaldusi vms) on kusjuures igasuguseid, kuid paljudes on mingi täielik huunjamuunja, vaht ja mullid. Ehk siis sisaldavad üpris vähe konkreetsust.

---

(04-02-2019 11:08 )Mannu Kirjutas:  Ega ma nüüd ka väga loll ei taha välja paista, aga ma olen parandamatu optimist. Jäära tähtkujust ikkagi Laugh Kui tuhat aastat, siis tuhat aastat, asi seegi. Mis see tuhat (või kaks tuhat) aastatki on. Alles see pronksiaeg oli, ja poldki niiväga ammu.
Irvitage pealegi, rsk!
wink

: ) Jajah, mul ka kohati sama patoloogia - põhjendamatu kaldumine optimismi.
Ning ei, tuhat aastat on igaviku suhtes tõepoolest suht nuffing.
Aga ma jooksen siin juba mitme teema vahel samade "agitplakatitega" ringi, et kui tahta muutusi kogu inimkonna (või oma laste) heaks sellesama saja või isegi tuhande aasta lõikes, siis alustada tuleb ikkagi KOHE.
Ja vot täitsa igal ühel enda mättakesest.

(03-02-2019 05:28 )Naut Kirjutas:  

(01-02-2019 19:30 )Nofretete Kirjutas:  _Sõnumit Galaktiliselt Nõukogult andis armastusega edasi –
Jean Ederman Prantsusmaalt
https://krayoneesti.wordpress.com/2015/1...ober-2015/

Hea Nofretete, kas sa said aru, milles seal sinu antud lingil niiöelda point oli?

---

(02-02-2019 12:10 )pila Kirjutas:  Miks sa arvad, et nad võtavad meilt ära ülejääki? Energia on ju energia. Võib olla ühe ja teise võnkega. Äkki ikkagi inimene ei teagi mis võimalused tal on, kui tal energiat jagub. Ja ma ei mõtle maiste asjade jaoks ?!

See on muide päris tore küsimus. Ka siin püüan väikestviisi pihta saada.
Isegi korra varem jäin selle "juhtmeselliga" (või kellega iganes) samal teemal arutlema.
Esiteks hirm on meil siiski baasinstinkt. Poleks hirmu, oleksime ammu grislide või muude omnivooride kõhus. Kohe huvitav, kuidas oleks võimalik hirmuta nö. primitiivtasandil ellu jääda? Hirmu (või ka erutuse või pinge või stressi) seisundis paiskub kehasse adrenaliin, mille abil võime tõesti omandada sellised supervõimed, milleni nn. normaalolekus kaugeltki ei küündi.
Kaasaegses (tsiviliseeritud) maailmas?
Kui jätta suured foobiad (terror, maailmalõpp jne) välja, siis siin laseme igapäevaselt tõepoolest kõrvad ludusse tihtilugu vaid seetõttu, et ei rünnata mitte otseselt meie elu vaid pigem kinnistunud mugavustsooni harjumusi ja hüvesid. Ärevushäired, paanikahood, depressioon (ja muud moodsa maailma kõrvalproduktid) - destruktiivseid ilminguid pole samas grislidega võrreldes justkui mitte vähem.
Selles mõttes siiski justkui pigem segav kui kaasaaitav nähtus. Mh?

Siis veel viha. Mis tegelikult on justkui tulenev hirmust.
Hirm tundmatu või (meist) erineva ees tekitab tihtilugu just viha.
Samas viha on aidanud meid näiteks kaitsta kodu ja ka ellu jääda. Viha on andnud ajendi ka hüljata hirm, kui miski oluline on kaalul ja vaja on tegutseda.
Mahatma Gandhi vägivallatu vastuhakuga me näiteks ju poleks puht arvuliselt kuidagi siinses ajaloos kõigi võõrvägede vastu välja vedanud.
Ühesõnaga mõtlen siin..

Kuigi 1 vastus samas oli selline, et viha on mõttetu seetõttu, et tema toimemehhanism on väga selge ja ühene.
Viha tekitab alati konflikti. Konflikti eelkõige selles, kes seda tunneb, kuid mingite lainete kandumisel ka (alateadlikult) selles, kelle vastu see on suunatud.
Ma näiteks olin omameelest originaalne ja tõin hoopis proosaliselt olemelise näite ja pärisin, aga kui näiteks südametäiega roose rohides maltsa välja kitkuda, et kas siis on nagu ka jama ja nii.
Olevat jah.
Esiteks laastan ennast ja teiseks saadan viha impulsi maltsale.
Malts oli seni nagu lihtsalt malts aga minu viha ajendil saab temast minu vaenlane.
Vihaga välja tõmmates kasvab ta seega uuesti ja kiiremini tagasi. Või korraldab muudmoodi mingi jama. Näiteks "orgunnib" lehetäid roosidele või viiruse või muu käki.
Vot selline teooria.
Kuigi rohida mulle meeldib. Ja ilma vihata. : )

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,​,,,,,,,,,,,,
VASTAN: Maltsa lihtsalt vihaga välja tõmmates on vähe tolku, liigile tuleb sõnum saata mõtte kaudu.
Oli juhus mil narkomaanide pesakond muudkui üritas ehitada oma punkrit otse mu kodu läve vastas, viljakas maa kooriti mullast puhtaks, rikuti ära. Alles jäi punase savi pind. Kevades kooriti, sügises sama suve lõpus kasvas sinna karuohakate välu, tihedalt kasvasid. Punase savikihi peale kasvas uskumatult kiiresti. Kas keegi oskab seletada kuidas see sai võimalik olla? Kas Ime? See ei ole netist maha loetud. Karuohaka ma tunnen ära, järveäärsel heinamaal küllalt niidetud ja välja nopitud, karuohakad tavaliselt kasvavad märja mulla peal, kuivas savis kasvavaid karuohakaid nägin esimest korda.

Ohakas kasvab hästi kuivadel, kivistel nõmmedel küll!

Paar videot hüpnoosiseanssidega. See on lihtsalt hämmastav, kuidas igasugu hävingut arenguks nimetatakse. Kes viitsib süveneda ja lõpuni kuulata, saab teada kuidas iga eelmine elu mõjutab järgmist, kuidas inimese kõik energiakehad on paksult täis implantaate, ühendusi, juhtmeid,lüliteid, parasiite ja kõik võimalike olendeid ja olendikesi, kuidas igasugused sünni ja pereprogrammid pidurdavad edasi minekut. Isegi pereliikmete nn ajalugu annab omi vilju. Kuidas vägivaldse elu alla kannatanud inimeste olemused jäävad kinni madamatesse sagedustesse, suutmata sealt ise ilma kõrvalise abita välja rabeleda. Neid seansse kuulates tekkis küsimus, et kui inimene kannab endaga kaasas eelmiste elude programme, siis millisest hingede puhastamisest ja ravimisest räägib Michael Newton oma raamatus "Hinge Saatus". Raamatu jutt on nende seansside kõrval väga ilus roosa tilulilu.

(10-02-2019 21:01 )Digitaria Kirjutas:  Paar videot hüpnoosiseanssidega. See on lihtsalt hämmastav, kuidas igasugu hävingut arenguks nimetatakse. Kes viitsib süveneda ja lõpuni kuulata, saab teada kuidas iga eelmine elu mõjutab järgmist, kuidas inimese kõik energiakehad on paksult täis implantaate, ühendusi, juhtmeid,lüliteid, parasiite ja kõik võimalike olendeid ja olendikesi, kuidas igasugused sünni ja pereprogrammid pidurdavad edasi minekut.

Päris karmid keissid.
Samas minu info kohaselt saab siiski neid väiksemaid "elukaid" ka ise maha raputada. Selleks tuleb kaasata mitte nii palju teie mingite valgusolendite või muude ingli-kringlite abi (kes võivad assisteerida) vaid eelkõige teie enda Kõrgemat Mina.
Miks just teda? Sest Tema tunneb teie füüsist ja psühhopoolt kõige paremini.
On keegi proovinud?
Ja veel... selliseid "operatsioone" läbi viies tuleks siiski kogu praht mitte lihtsalt "ära visata" (nagu antud ülekannetes tehti) vaid korralikult kogu jamps kindlalt suletud jäätmekonteinerisse toimetada ja näiteks kuskile musta auku ümbertöötlusesse saata. "Dimensioonid puhtaks, seltsimehed!"

Tsitaat: Neid seansse kuulates tekkis küsimus, et kui inimene kannab endaga kaasas eelmiste elude programme, siis millisest hingede puhastamisest ja ravimisest räägib Michael Newton oma raamatus "Hinge Saatus". Raamatu jutt on nende seansside kõrval väga ilus roosa tilulilu.

Newtonit mul käepärast pole ja lugesin teda aastaid tagasi, kuid nii palju kui mu oma "pardapäevikust" nende ekskursside kulgemisest lugeda on, siis hing jah, puhastatakse, kuid eelkõige peale surma. Küll on seal kergematel juhtudel hõbevihmaduššid ja keerukamatel juhtudel meevannide sarnased protseduurid. Eriti rasketel juhtudel mingid hooldajatega eraldi mõtlustoad.
Hinge puhastus on seega selleks vajalik, et seal vahepealses sfääris saaks max resultatiivselt viibida, hinge olemuslikul tasandil puhata, kosuda, õppida ja ka tõepoolest täitsa niisama hängida.
Kui hing on valmis, ehk isu uuteks kogemusteks ja seiklusteks reinkarneeruda, siis tuled tagasi ja kogu oma "kaasavaraga" eelmistest eludest (sest see on ju vinge valuuta ometi), kuid igasugused kiibid-mõttevormid- parasiidid ja muud putukad-mutukad (ja ka juhtmed), saad kaasa siiski alles uuesti inimvormilisena ja erinevates vanusefaasides. Pakun, et jah, kuskil alates 3-ndast eluaastast või nii.

Võin ma küsida Naut, kuskohapealt Sinu hinge usk pärit on? Lugenud, kogenud? Ja mispärast Sa rõhutad kogemuse vajalikkust?...

(11-02-2019 19:47 )Q11 Kirjutas:  Võin ma küsida Naut, kuskohapealt Sinu hinge usk pärit on? Lugenud, kogenud? Ja mispärast Sa rõhutad kogemuse vajalikkust?...

Hinge usk on vist pärit... ilmselt kuskilt sealt… päriskodust.

Kuidas aga kogu elu jooksul kogutud infokildudest kujuneb mingi usukogum (või udukogum)... nojah. "Õndsad on need, kelle usk tuleb täispaketis". Jeezuse või Krajooni või muu mulli või vormistuse kujul. Eks see ole vastavalt "tellija materjalile" ehk?
Mul valmispaketti pole ette näidata.
Seega jah, hetkel on fookus suunatud pigem iseendasse. Vahelduseks.

Kuigi kõik killud või katked kuskilt-miskist muidugi mõjutavad.
Osa infost (või vibrast) on lihtsalt kuidagi rohkem resonantsis.
Ei oska isegi seletada. Aga tunned ära, et see on "rohkem sinu oma" vms.

Kogemuse suhtes.. Võimalik, et mul on lihtsalt mingi katsetaja kood.
Kogeda on huvitavam kui oletada.
Ja kas pole siis nii, et kui pole ise maitsenud, võid lugeda läbi 100 kokaraamatut ja ikka ei saa sellele maitsele pihta, mida taga ajad?
Kogemused seovad lisaks oma mingi... noh.. ütleme kehastuse reaalsusega.
Mis omakorda loob potensiaali seda reaalsust muuta.
Ja see on siiski.. maagiline.

Usk aga on ehk lihtsalt justkui vaheaste.
Arvan, et paljusid ajendab igatsus teha usust teadmine. Aru saamine. Arusaam. Et saada lõpuks selgeks. Selgineda.
Arvan, et see on ehk koguni inimkonna üldine igatsus. Ei? See, et igatsetakse mingit tõesust. Seda va selgust. Valgust. Enda sees ja enda ümber.

Miks ei tea. Ehk läbi selle kumab tee sinna.. hingekoju. Või kuskile.

Rohkem või vähem ikka katselennud unes ja ilmsi.

Miks sa küsid?

Siinne teema jäänud ehk natike lõpetamata, kuid see ei tähenda, et nendel juhtmekanaldusetel "järge" poleks olnud.
Vahepael läks asi minu jaoks koguni mõnevõrra drastiliseks seal "osakonnas" ja võtsin nö. järelemõtlemisaja.
Noja teisi põnevaid teemasid tuli ka enivei (slängitõlkes: niiehknaa) peale.


Omamoodi proloogiks sellele kõigele aga mu vastused ühes reaalses (inim)vestluses. Küsimus oli, et mida need "hääled" seal kuskil "kardina taga" mulle ikka nö. räägivad või mida seletavad.

Vastus: keegi mulle ise midagi ei seleta. Kui ma ise sinna küsima-torkima ei lähe, siis on vaikus. Seal "pildi taga" sisi. Vähemalt minul.
Sisemonoloog käib loomulikult ka minu peakolus /nagu igal normaalsel maalasel, kuid see on täiesti-täiesti erinev nendest teistest "jutuajamistest". /

Ka hinnanguid olukorrale (hea-õige, paha-vale) annan antud olukordades vaid ma ise. Nemad "seal" seda reeglina ei tee.
Kui on mingid sellised tüübid, kes ka seal kuskil "kardina taga" tulevad oma nn. manifestidega (krajoonid, jeesusenimel kõnelejad, inglid-kringlid jms suht segane kontingent) või keegi seda nö. oma kaupa hakkab justkui pähe määrima (vaata kui ilus, tee nüüd seda-toda, tule meie juurde, ühine meie "klubiga", "ainult täna poole hinnaga" jne), siis neile tuleb suht kohe jalaga tagumikku anda. Jep, täiesti üheselt.

Rääkides sellestsamast "juhtmeteemast", siis siin ei õigustanud nad ennast siiski kuidagi. Lihtsalt tuimalt anti seletusi (küsimus-vastus süsteemis), mis pidi ja miks seal/siin neil/meil nagu käib. Lugege uuesti. Ei mingeid hinnanguid ja emotsioone.
Veel kord: vastati vaid seda, mida ma ISE küsisin. Lobisema ei kippunud keegi. Hilisemas faasis läks küsitlus koguni liigagi üheselt selleks va ei-jaatamiseks.
Nö. õigustama hakkasin neid ka ikkagi ise. Hakkas neist nö. kahju. Nii jaburalt kui see ka ei kõla.

Veel kord: ma pole ilmeksimatu. Pole seda kunagi väitnud ja enamiku para-asjade suhtes suudan olla koguni ekstreemselt skeptiline ja kahtlev.
Sest vassimist ja hämu on selles valdkonnas tõesti palju.
Inimparanoiadest ja kiiksudest rääkimata. Vaata või siinset foorumit ja tot. idiootseid ning üdini fabritseeritud süüdistusi või kellegi "nägemusi"?!
No mida?? Ja nad on absoluutselt endas seejuures veendunud, panete tähele? Võehh.

Ehk siis tõepoolest: kahtlen valdavalt kõiges, mis mu enda tajumuses pole üle kontrollitud. Mis tähendab aina uusi ja uusi lisaküsimusi.
/Millega ma ilmselt paljudel ka sellesama "juhtme" kokku ajan. : )

Enivei, see nn. kaablikutt oli vaid üks minu mitmest "sidepidajast".
Tema peale ka ihtsalt nö. "komistasin" ühe oma "katselennu" ajal ja kuna ma tõepooooooooolest, no ikka absoluutselt seni mingite uffikute vastu suuremat huvi polnud tundnud, siis jäi mul küll karp nata lahti küll.
Oo, et mingid "juhtmed" ja "hallid"? Jajaaah, tibud, oskame kõik nö. allegooriates rääkida - see oli see minu eelnev häälestus nendes mõistetes. Nagu ausalt.
Selles mõttes hakkasingi alles peale mingitki moodi kattuvaid teemasid netis peilima ja no päris sarnase asja peale pole siiani siiski komistanud. Ehk mingid lõigud, tulnukateooriad üldiselt ( ja nende puhul on alati selline ohoo-tunne, et näe, kattub siiski) jne, kuid sellises kontekstis justkui mitte.
Kui keegi oskab soovitada, oleksin endiselt info eest tänulik.

Sest mis on mu otsingute eesmärk?
Jep, saada muidugi endiselt kinnitust, et see kõik pole vaid mu enda ajuhäälekese fantaasiproduktsioon, mis paneb kuskilt varasemalt loetud-nähtud killukestest nüüd oma nn. teooriakese kokku.

/Sama käib igasuguse muu info kohata, mis minuni nö. sealtpoolt tuleb./

---

Mis puudutab seda meid ümbritsevat programmilisust ehk illusiooni - jep. On küll kohati samane tunne, et see kõik võib vabalt olla ka mingi irreaalne halogramm või simulatsioon või kellegi "mäng". Ei salgagi.
On siis selline TUNNE kohati, eks. Või vähemalt kahtlus. Miks ei ole. Isegi hüpoteesina oleks see küllaltki huvitav, mu meelest.
/NB! Koguni Elon Musk räägib sellest avalikult ja aina rohkem./

Kuid halloo - need meie fkng "tunded" võivad ometi samamoodi olla sellesama programmi osad ehk, kas pole?
Või kus see programm siis nö. rebendi annab? Või ikka ei anna seda nö. rebendit ja kõik puzzletükid viivad tõesti alles kunagi ja kuskil, näiteks 3000-e aasta pärast (meie siinses ajahetkes küündimatu-hoomamatu?) "mängu" olemusliku tervikuni?
Võib ka nii olla. Ei välista.
Kuid nii nagu paljud, nii küsin ka mina iga krdi skeemi puhul: mis on ikkagi point?
Mind huvitab sama moodi (ka sellesama oma väikese inimmättakese otsast) see paganama "Suur Pilt". Tervik. Või Tõde. Misiganes moodi seda nimetada. Noja eks ma ses suhtes siin nüüd pusingi. Oma võimaluste piires sisi.

Kuna mingis füüsilises inforägastikus (raamatud, pildid, tekstid, nett ja muud nö. traditsioonilised infokandurid) selgemat vastust siiski väga ei tule (ja võib tekkida isegi veel suurem segadus ja infomüra ballast), siis mõtlesin, et pekki, uurin mujalt ja teistpidi.
Mis mul kaotada?
No sealt ka need minu nn. katselennud.

Ja veel kord: see "hääleke" on.. no kuidas nüüd öelda.. mitte lihtsalt 1 hääl, mis justkui segast peksab (...kuigi on ka selliseid - tuleb eristada!).
... See "hääl" tervikuna on pigem nagu raadiosagedus. Tahad timmid ühe kanali peale, tahad timmid mujale. Ümberlülitused pole lisaks kuigi keerulised, kuid info annab teisitisi nüansse.
Oleneb siis, eks.

See aga, et ka mingid muud "kanalid" aegajalt vahele võivad "lülituda" (näiteks nimetatud juhtmekutt)- oli minul sellises vormis suht esmakordne. Õigemini sarnaseid on olnud, kuid ma pole neil nö. peatunud ja otsinud neid ignorrides vaid mulle huvipakkuvaid "kanaleid".
See osa on arusaadav?
Või tundub ka suht skiso? : )

Samas ausalt, mul suht kama, mida arvatakse. Ma kaevan ja uurin sellele kõigele vaatamata. Ja tegelikult enamikus osas enda jaoks.
Ses suhtes mul pohh, kas keegi seda mu infot "tarbib" või mida sellega teeb või kui tõeseks peab või ka sellesama põhjal mind nö. kelleks peab. Diagnoosid jne.
Mind ei huvita teiste arvamus minust, mind ei huvita populism või enesereklaam (selle pärast ka anonüümne foorum).
Mind huvitab see paganama Tõde. Ja see viimane on jah, juba selline... olemuslikum ehk juba tõesti.
Vblla minu jaoks...

Kuid ma saan aru, et on teisigi, keda huvitab. Ja see on tore tõdemus. : )
Tõsi, sellistel teemadel päris igaühega rääkida nagu ei saa või pole ka vajadust. Mitte hirmust, et "issus-mis-nad-must arvavad" (sõbrad ju ei arvagi, sest nad on sõbrad. Vaid ses osas, et kas kelleltki mingit VAHETUSINFOT vastu tuleb.)
Kuid jah, koos ikka suudetakse näha tihti ka neid nüansse, mida ainuisiklikult ninapidi infos tuhnides ehk ei märgata.

Selles mõttes, ma tõepoolest alles peilin, mul pole valmisvastuseid ega ma ei saa siin rasvakriitidega kellelegi seda "Suurt Pilti" joonistama kohe hakata. Kaugel sellest.
Pealegi kogu selleks "nautikaks" avanes ka nö. olemeline võimalus alles paar aastat tagasi võiks öelda. Ja sedagi tasapisi.

Ja kuigi need mingeid "serva taha piilumisi" olen harrastanud vääägagi ammu, kuid neil polnud sellist eesmärki, mis nüüd.
Lihtsalt rohkem selline, et... noh, käi nagu mitmedimensioonilises kinos.
Ainul kõik on mitu korda ägedam.
: )

*Parandasin tagantjärgi siin oma vigu veel.

See "juhe seljas" või "kuklas"- ma algul arvasin, et no mis te siin foorumis jamate ega ma nüüd nii algaja ka pole. Aga jäi kuidagi kummitama ja astraalis siis proovisin...noet keerasin ennast unevoodis kõhuli ja kobasin kätega seljas....sa krdi-krt....tõepoolest on mingid juhtmed. No ma algul ikka vihastasin "kes see raip julges mulle mingeid kaableid selga panna?". Tahtsin juba terve toa tuld täis puhuda ja kahjurõõmsalt itsitada "no vaatame, kes Tule välja kannatab". Aga jäin mõtlema" võibolla , neid juhtmeid ära kakkuda seljast polnudki õige tegu?" Proovisin teist korda ka. Ärkasin siia ja läksin kohe astraali tagasi. Nüüd tõusin püsti, kasvatasin oma käed pikemaks, et terve selja saaks läbi uurida...hmm...need kaablid olid jälle tagasi.
Ma ennemalt olin seda "hõbelõnga" või kuidas seda kutsutaksegi otsinud, kunagi ei näinud...aga jah selja või kuklataha polnud ennemalt osanud vaadata...Niiet selles vaimumaailma teemas saab alati midagi uut teada.. Sellesmõttes, et on see siis mingi "pahadetulnukate voolik" või...ikka päris vajalik jubin...

Edasi

Püüdes end siin hiljuti timmida taas sinna oma sageduste peale ja tuttvale liinile, kus nö. omad joped juba ees ehk kellega ma suhtlen juba ikka ammu. Seega suudan neid küllat selgelt ka eristada. Ehk siis tõeppolest tean (või arvan teadvat?), et nad on ikkagi need, kes on. (Sest on igasuguseid ja ka suht "hämuseid", ütleme nii) .. igaljuhul ma täiesti otse ka seda küsisin:
Kas see kõik, kus me viibime (ehk siis meie maakera füüsiliselt nähtav-kombatav, tavameeltele tajutav osa), kas see on nö. tehislik?
Vastus: ei, ei ole.

See kõik ON ikka nagu Päris päris?
- Jah, see on.

Kust ma tean?
- Selle kinnituseks olen Mina ehk Teadvus.

Kust ma tean, et ka sina pole osa sellest samast mängust ja pole samamoodi päris?
- Sa ei saagi teisiti teada, kui proovid seda enda sisse. See peab asetumama su sees õigesti ja sellest saad ka aru, et miski on sinu jaoks tõene.

- Aga kui ma ei usalda ennast? Pettuseid on lõppude lõpuks juba iga nurga peal?
Kui sa ennast ei usalda, sul puudub usk endasse, oma jõusse ja olemusse, siis eladaki eraldatuses ehk irreaalsuses.
Mida tõesem ja ausam oled sa ise, seda tõesem on su ümber maailm.
Sa LOOD oma maailma kogu aeg ise.
Kui sa lakkad loomast, kaotad endasse usu, et see on võimalik, kaotad oma jõu ja ei saa aru, mis on su kese, saab sinust irreaalsuses elav alluv ehk ori.


/Nooo, mul tuli sealt ikka rodu uusi küsimusi, koguni pretensioone (uimaivõi), et katsu ise üüri maksta jne. ühesõnaga see minupoolne "gestaapo" ristküsitlus kestis seal pärsi kaua.
Muide - need vastused siin annan ka summas, mitte saja vaheküsimusega. Läheks muidu pikaks.
Kogu jutuajamine oli muidugi enivei (ehk niiehknaa) kõvasti pikem. Tavaliselt jään ka hiljem magama ja kirjutan mingid fragmendid alles hommikul üles. Kuigi kohati midagi ka ununeb... /

Igal juhul... seda vastajat, ütleme nii, ma tõepoolest usun ja usaldan.
Tema nö. niisama segast ei peksa. Ja minu endaga võrreldes on ta ka tunduvalt selgema väljenduslaadiga. : D
Selles mõttes tuleb just nimelt minul endal olla tulevate vastuste suhtes ... noh... ütleme justkui endast distantseeritud, ehk tõesti usaldav selle suhtes, mis tuleb Temalt ehk siis omaenda inimloogikat ja eelnevalt talletatud-kogutud infomüra nendesse TEMA vastustesse tõepoolest mitte alateadlikult miksida.
See ongi nende kõneluste üks nö. tehniliselt keerukamaid momente ehk.
Et ei hakkaks neid vastuseid endale ISE ette ütlema, eks.
Ja siin tuleb tõesti olla vägagi ausameelne kogu protsessis ja eelkõige iseenda suhtes. Sest no mis mõtet selles kõigel on, kui hakata iseendale vassima?
On see osa arusaadav?

Ja samas, paganküll: ma võin taas ometi kahelda ka selles "tõesuses".
No selles mõttes, et mingi "substants", kes ütleb "jah, kõik on päris, kõik on ok" äkki vaid selleks, et me mängiks seda nende mängu ikka tões ja vaimus edasi?
Ehk siis - KUI, me taipame, et ikkagi see kõik ON "mäng", KUI me hakkame kahtlema, KUI me esitame liiga palju küsimusi jne - kas kellelegi "seal" kaob mängu ilu ära? Pole enam nii fun?

Sealt aga taas kiht edasi: KA SEE, et me nö. TAIPAME (et midagi on mäda), on KA siiski ehk sellesama mängu osa ja see kõik teeb selle "nende" äkšeni neile veel põnevamaks?
No vot, mine sa võta kinni, eks. : D

West World´i seriaali on keegi näinud kõikides senistes hooaegades?
https://www.imdb.com/title/tt0475784/
See "klassika" on nüüd uues vormis (ja väga heade näitlejatega) ning seal biorobotite teema sellest, kuidas on loodud nö. mängupark ja kus teadvus enam ei erista, kas ta on päris või kloon või robot. Seal see kõik ikka suht veenvas esituses.

Ja ma mõtlesin samamoodi: jep, ma võin olla tegelikult ju vabalt keegi, kes on lihtsalt kuidagi "kokku pandud" ja lihtsalt arvata, et olen päris.

No mõtleme. : )

---

Q11
no taevad olgu tänatud, et keegi ka neid asju siiski samaselt "näeb"! Uraa!
Ma just mõtlesin, et sina ju ometi peaks omama seda võimet.
Veel keegi on proovinud "vaadata"?
Pole midagi, pusime, mis meil üle jääb. : )

Heh...kle Naut see kellega räägid/suhtled ongi ju Daemon...Püüab Sind Hetkele ligemale viia...

No maitea, mis nimed neil on... osad on tõesti sellised, et keel läheb krussi. A la Tshh-bb-vvaaa (suva näide).
Kohati see mu nende info lugemine ongi pigem selline, et... loe nagu kurttumm teise huule pealt teksti.
Vahest ei saa ega saa aru mingist ühest sõnast lausa... siis veerin ja panen koguni umbropsu vahele oma "loogilisi" pakkumisi.
Kui on mööda, saan muidugi kohe vastu, et "Ei". Ja hakkan aga uuesti veerima.
Selles mõttes ma kogu aeg ka mingeid asju kontrollin ette ja taha üle.
Küsin nii ja naapidi.
Kui otsad kokku ei lähe (ja no Taara teab, faktimälu mul väga hiilgav siiski pole), siis alustan uuesti.
Või lähen uuele liinile ja peilin sealt.
/ Ma olen natuke kärsitu muidugi ka.. /

Hetkele lähemale... jah... võimalik.
Või Kodule.
: )

Jah, ega seal on igasuguseid...Daemoniga kokkupuutumine pole eriti tavaline. Kui Ta tuleb, tunned sellest, et kõik Sinu emotsioonid keeratakse põhja. Niiet, ettevaatust armumast . Temaga dialoog on väga selge. Konkreetsetele küsimustele annab väga otsekoheseid vastuseid. Kunagi kui alles taipama hakkasin , koos teed jõime ja minu füüsilise keha norskamist magamistoast kuulda oli....küsisin:"eee...kle, et nüüd tuleb see loto päev ja....ehk noh...mainid need mõned numbrid mulle" Juba paar tükki ütles, ma muidugi õhinal oma astraalipaberile neid tähendasin, kui muigas ja "ei...see ei aita sind...hmm aga ma osutan". Ei saanud mitte muhvigi aru, et mida sa siis osutad. Kui järgmine päev järsku tunnen kerget survet, mis suunab mind keldri, nähtamatu näpp . Sinna kuhu näitab, võtan eest värvipurgid, karbid...ja seal...patakas rahatähti...No üks selline näide, kui ma muidugi pole seda juba kirjutanud, mis võttis mind kui skeptikut kergelt kukalt kratsima...

Äge, Q11.
Kust see rahapakk aga sinna potsatas, vabandage väga?

Armuda pole taibanud. : ) Pealegi... ok, sellest eraldi.
Selge kõne on jah. Ei mingeid keerutamisi ja blaa blaad.
Enne(vanasti) olin liinil ühe sellise väga erilise tegelasega, kes oli niivõrd sümpaatne ja südamlik, kuid pigem mingist ollusest koosnev (selles mõttes, et inimkehatu), silmad olid (suured ja niisked nagu hülgepojal), käed olid ka (sellised töntaskad) ja isegi varbaid võis aegajalt näha. Samas ikka tohutult empaatiline ja armastusväärne, kuid tema nagu sellises "kõnes" minuga ei rääkinud. Pigem žestikuleeris, noogutas, raputas pead, vehkis päris lustakalt kätega, tegi suht sageli niisama nalja, andis küll vastuseid, kuid ma pidin variandid sageli ise pakkuma.
Ja temaga oli tõesti ikka väga lõbus "lennata" kuskil.
Ma üldse arvasin, et ta ongi see mu Kõrgema Mina vorm.
/Sest see tema "saabumine" oli ikka tõesti muljetavaldav /

Pärast tuli välja, et noh... sisuliselt... nagu on küll, kuid... neid siiski võidakse ka vahetatada. Neid Kõrgeamaid MInasid või kes iganes nad on. Vastavalt inimese enda arengustaadiumile sisi. : )