(30-01-2019 14:28 )Laupäev Kirjutas: Hei Naut! Aga sa küsi oma puugi käest, mis juhtub keskmise ettevalmistamata inimesega, kui ta juhtmest lahti ühendada?
Ok. Mul endal ka juba uued küssad.
Samas ma vaatan, et ta (või "see"?) ei oleta justkui midagi. On kas kindel plaan, mille teostus on võimalik või on alternatiivid, kui see plaan ei teostu.
Huvitav, kas nad unistavad?
Või intellekt koostab vaid plaani (taasrajada oma tsivilisatsioon: plaanid võimalustega a), b), c)...?
Tsitaat: Siis tekkis ka mõte, et arutame siin "omavahel" mässu aga võimatu on nende eest varjata midagigi mis meie peas toimub 
Minu esimene mõte oli muidugi hoopis see, et antud info valguses tuleks meil mäss korraldada eelkõige selle mingi planeedi Maa "valitsuse" vastu, kes sellised kahlased diilid teinud on. Kuigi njahh...tundub, et nendega on ehk veel keerulisem tulemuseni jõuda kui mingite tulnukatega. Või no maitea...
Igal juhul on otseselt selles valdkonnas ka siiski mul mitmeid uusi küsimusi.
Näiteks see, et tuleb mingi kamp hallide juurde ja ütleb, et jou, kutid, me teile emotse, te meile moblasid ja uffikuid, läpakaid ja boeinguid. Me siin nimelt selle kera valitsus. Let`s do it!
Või kuidas sellised istungid ikkagi aset leiavad?
Samas "partisanisõda" saab alustada enivei?
Jep, halli vooga kraanid kinni ja kohe ja ka täitsa iga nublu oma nurgas kuskil soojas tugitoolis istudes. : )
Tsitaat:_ kuna emotsioonid on füüsilise maailma loomise energia.
Kusjuures (olenemata juhtmetest või vandenõudest), ma järjest enam leian end süvenemas selle mõtte tähendusse. Siiski äge kuidagi, mis? : )
Tsitaat:Kui kuskil kaugel-kaugel galaktikas plaanitakse 7 miljardi inimese emotsionaalenergiaga üles ehitada kosmosetsivilisatsioon, siis ühele inimesele peaks tema enda energiast piisama, et oma maailm korda teha.
Selle tähelepaneku eest aitäh. Eelmises postituses juba mainisin, et ma ise seda enda jaoks ei fikseerinud. Seda, et nad ilmselt jah, pakivad need kogutud emotsioonid kokku ja viivad minema nagu telliskivid oma tulevase hüti jaoks.
Aga mis puutub
oma maailma kordategemisse - absoluutselt nõus. Arvan, et see supervõime meil on siiski olemas ja lisaks ka täiesti käepärane. : )
Tsitaat:Õnneks suudab emotsioone tekitada ikkagi inimene, mitte nemad.
Seda ma siiralt muidugi loodan. Vastasel juhul oleks ikka puuks.
Nende mu värviliste energiapallide teoorias (kuskil teises teemas), oli samas nö. abistav aspekt nata nagu sees.
Näiteks tehes mingit tegevust tekib teatud värvi pall. Kuid vice versa mingit värvi energiapalli abil saab soodustada ka teatud emotsioone.
Või ka tegevust. Ehk siis mõjutada reaalsust. Teoreetiliselt.
Tsitaat:Kui tähelepanelikult vaadata, siis on mõtte ja emotsiooni kerkimise vahel väike hetk valikuks, kas emotsioneerida või mitte.
Ha! : ) See kusjuures on minu meelest lausa omamoodi tehnika, et kuidas see paus nö. ära kasutada.
Jep, nr. 1: piisab saada sellest olukorrast ja ka võimalustest teadlikuks. Algus olemas.
Kui sa aga midagi juba tead/näed/paned tähele, siis sa võid seda ka mõjutada.
Eriti mis puudutab protsesse eelkõige enda sees. Selline nö. argimaagia.
Emotsioonide tekkemehhanism on kusjuures ülimalt põnev. Kui seda üritada sealsamas endas näiteks träkkida nagu loomakest puuris.
Just nimelt jälitada, et miks mingi tundmus meis tekib (edasi oskame sama jälgida teistes).
Kusjuures ma tõepoolest arvangi, et inimese füüsis koos tajude ja ajuga moodustavad ikka ülimalt kõrgetasemeliste sensoritega tugigrupi.
Ja mis põhiline: nad ei valeta.
Vaadeldes kasvõi seda, kui miski uus vibratsioon alles hakkab kuskilt poolt levima (näiteks enne solvangut muutub solvaja kehakeel, silmavaade, kogu füsiognoomia jne).
Teisisõnu, me fikseerime mingid välised signaalid. Absoluutselt kõik mist tabavad nad ära.
Kuigi jah, võime teha samal ajal nägu, et "äkki läheb mööda" või "ehk pole hullu" ja "ehk saan valesti aru". Tüüpilised kaitsemõtted.
Kui aga juba järgnevad sõnad (no näiteks otsene solvang), siis meie keha annab veel tugevamat signaali (vererõhk tõuseb, käed muutuvad higiseks, jalad lähevad nõrgaks, mingi klomp tõuseb kurku jne. - oleneb olukorrast ja teguritest).
Seda vaadeldes saab aru, et kõik meie keha reaktsioonid on sellel hetkel väga autentsed. Kõik impulsid ütlevad väga selgelt: "huston, we have a problem!".
Kusjuures inimene sisuliselt saab koheselt aru ka sellest, et ta on kas haiget saanud/vihane/alandatud/hirmunud ja muu taoline.
Kõik, mis meis toimub, on ehe vastureaktsioon ja see on absoluutselt tõene ja ka absoluutselt õige.
Ja siiamaani on kõik ka täiesti fine.
See aga, mis edasi juhtub, on juba väike "ulme".
See, et me selgelt tajume, saame aru, kuid me
ei tunnista seda. Ei endale ega reeglina kohe kindlasti mitte teistele ja ammugi mitte kõva häälega näiteks sellele samale solvajale vastuseks.
Ehk siis ongi see, kas ego konstanteerib, et on saanud kottida ja asub enesekaitsesse (õigustus) ehk võitlusesse (rünnak) või põgeneb (nutab pärast kodus).
Või see nn. teadvus ütleb, ääh, sellel kõigel on ju põhjus (võimalik, et fikseerib isegi tõesed põhjused) ning reeglina rahuneb primaarselt just enese sees ka maha.
Ellimineerides potensiaalse konflikti sisuliselt seal enda alges.
Ning ei, see ei tähenda alistumist. See ei tähenda ka suutmatust järgnevalt enda eest seista.
Ego laksaka taustal aga me korraldame mingil põhjusel peale impulside vastuvõtmist hoopis selle, mis on pigem valdkonnast "farss".
(Või "draama", "ooper", "näitemäng", "komöödia", "tragöödia" jne. oleneb forsseerituse astmest).
Ehk siis ego (või mis iganes muu junnis tegelane meie sees) ei luba mingil põhjusel meil olla aus.
Ta ei luba meil öelda, et "ah, krt, ma sain ju praegu haiget. Olen vihane. Vihane aga seetõttu, et mulle tundub, et mind ei hinnata. Või ei armastata." Jne.
Selle asemel ta (see junn meie sees sisi) hakkab aga hoopis näitlema, et ta justkui on okei ja kõva kutt ja oskab anda nosusse vastu vms.
Ja mulle tundub, et selles ongi see põhjus, miks inimene keerutab konfliktolukorras üles keerise sisuliselt mitte millestki.
Tekivad tormid veeklaasis. Kuid tihti suht dramaatiliste käikudega.
Ehk siis põhjus on selles, et me lihtsalt... ei julge öelda tõtt. Me väikestviisi valetame. Ja eelkõige iseendale. No ja ka teistele.
Valetame selle kohta, mida me tõeliselt tunneme. Ehk siis salgame oma emotsioonid maha. Teisisõnu suht palju auru läheb hoopis sellele, et feikida, et me ei tunne seda mida tunneme. Või teeskleme, et tunneme justkui hoopis miskit muud ja mitte nii krdi alaväärset kui näiteks hirm või viha või kadedus jne.
Vale aga on selline noh.. ütleme madala energeetikaga ja omab võimet meid laastada. Ehk siis tunda näruselt. Valdavalt siis.
Tõde aga vabastab.
Selline nö. tehnika siis.
Mis mind omal ajal tegelikult aitas. Olemaks natagi naerusem ka igapäevaselt kasvõi ja nii.
(Kas see oli põhjus ka, miks sain ratastoolist välja, ei tea. Aga jah, sain. ja elu hakkas uuesti maitsema.)
Ehk siis oskus õppida oma emotsioone träkkima ja ka ausalt endale (ja sealt edasi teistele) tunnistama. Ausaks olemise ekskurss.
Mis tegelikult on muidugi sügavam kaevumine. No näiteks, et miks just osad "triggerid" meie peale mõjuvad ja osad üldse mitte jne.
(sama mis Laupäev mainis)
Ehk siis miks mingi provokatsioon läheb just meie puhul läbi ja milliseid asju, mis põhjusel meeldib meile ise provotseerida (kasvõi alateadlikult) teistes.
Sry, pikk tekst tuli.
(30-01-2019 19:32 )Q11 Kirjutas: Kahtlaselt skisofreeniku jutt tundub. Muideks skisofreenik ei ole võimeline astraali minema. Kas Sa Naut oled?...
Ajukompuuter ei näidanud skisofreeniat.
Aga võin olla näiteks "kapiskiso".
Kuigi, ups, astraalis siiski käin. Miski valemis ei klapi? Smaili smaili.
Aa sul, Q11, tundub kahtlaselt psühhiaatri kvalifikatsioon olevat. Sul on? Smaili smaili.
Tegelt katsuks ehk siiski hoiduda diagnoosidest ja ehk ka klassifikatsioonidest naistekate stiilis "kui sul on suur varvas pikem järgmisest varbast, siis oled introvert ja see on fakt" vms seesugune? Sobib?
Vastasel juhul see, mida sa üritad, on lihtsalt väike roosaks värvitud manipulatsioon. Ei? Et justkui sul on käes miski, mis läbi koondsõna "astraal" annab sulle mingid õigused panemaks diagnoose või määramaks inimesi. Smailikud lõppu ja kõik võiks samal ajal tunduda ka "veike nali"?
Veel kord: smaili smaili.