Heategu ei jää tasumata

Misasi see siis üldse selline on... see heategu.
Tuleb üks inimene ja teeb teisele head. Muidugi tore ja igati tänuväärt üritus... ja kõik on õnnelikud selle tagajärjel... vähemasti siis osapooled.

Aga...
Kui inimene vaatleb maailma siis vaatleb ta seda läbi kogemise. Kogemise tulemusel aga tekib inimese jaoks polaarsus. Ehk siis hea ja halb... väga lihtne - see kogemus mis on meeldiv on järelikult hea... ja see mis ei ole nii meeldiv... no selle määratleme halvaks.
Nüüd kui ma tean mis on minu jaoks hea ja mis on halb... näen ma teist inimest kes on sattunud olukorda, kust enam välja ei pääse.
Ahastus, kurbus, lein... mis iganes meie jaoks negatiivset tooni omav Olek. Soovides teist inimest aidata me tegelikult eeldame iseenda mõttes et teise inimese Olek on kurbus või üldises plaanis negatiivne... võttes seejuures aluseks iseenda maailmanägemuse. Ja ka head teeme vaid seda mida me tahaks et meile tehtaks. Seega me soovime et abistatav võtaks üle meie seatud reeglid ning meie poolse maailmanägemuse.
Energeetiliselt näeks see välja siis kui abistatava mässimine iseenda välja... näidates maailma läbi enda energiakeha.
Me oleme juba niivõrd egoistlikud vaimolendid... et kui meie abi tõrjutakse... me solvume. Või siis teine võimalus: kui abi ei pakuta tingimusteta (Kui palju oleme me kuulnud väljendeid: vaata kui palju ma olen su heaks teinud ja see on siis tänu?).
Me loome endale illusiooni pakutava nõudlusest. Me tahame ju kõik maailma muuta... kuid unustame ära et maailma ei muudeta läbi isekuse või läbi enda maailmapildi levitamise.
Maailma muudetakse isetult... lastes igal inimesel elada oma elu.

Kui mõni abistatav ei soovi abi... siis energeetilisel tasandil ta lõhub abistaja energiakeha... ja rebib end sellest lahti. Seejuures aga kannatab ei keegi muu kui suur abistaja ise. Sellest saavadki alguse paljud hädad ja tülid inimeste vahel... ei suudeta oma tegude tagamaid näha.

Oma maailmavaadet levitatakse et saada toetajaid st olla mitte üksi. keegi ei taha olla ainuke..üksi teiste keskel. levitamine on jah egoism nagu sa juba ütlesid. Kinnisidee on see et teised peavad samamoodi mõtlema kui meie ise. üritame luua oma massi, maailma, teisi kaasates. kõike me ei taha et meile tagasi tehtaks, vahest soovime et ka teistele tehtaks. Kuid on ka selliseid inimesi kes ei levita oma mõtteid, istuvad vaikselt nurgas ja ootavad aega millal avaneda, tõusta..siis kui on õige aeg, enne lõppu

Inimeste maailmavaated on erinevad. See mis teistele tehakse, selle headus või halbus sõltub ikka isiklikest veendumustest. Teen kellelegi enda arust super head, siis talle võib see tunduda kapitaalselt vale. energeetilisel tasandil toimuvad küll muutused kuid lõpp tulemus peaks ikka olema 0. Ainult inimeste arvamused võivad muutuda, samas ka suhted, kuid üldreegel on see et neid varjatakse ja põetakse sisemas, laskmata sellel välja tulla. Suhteid ei saa vaadata nii et kaotasin hea sõbra, fakk, nüüd selle inimesega energeetiline side kadus, olen kahjumis. Kui energiakeha peaks selletõttu lagunema leitakse kedagi teist kes seda uuesti parandab. Inimene reguleerib ise oma elu, teadlikult kui ka alateadlikult. Püüd on ikka kasumine poole.

Kõik on suhteline. Ükskõik mida sa teed on kellelegi hea või mõnele teisele jälle halb. Kogused võivad olla erinevad, kuid lõpp tulemus peaks ikka tulema sama, stabiilne, neutraalne. Kristlikus maailmas on levinud tõde et tuleb olla aus ja kurja ei tohi teha. Teed teisele halba tuleb see sulle mitmekordselt tagasi. Aga see tegu võib samas mõnele teisele olla veel kasulikum, parem, sama põhimõtte järgi peaks ka see tagasi tulema. Ükski asi ei saa olla üdini hea või halb.

Abi ei pea vastu võtma, saab ka viisakalt keelduda. Iseasi kui abi agressiivselt peale surutakse ja/või selgub hiljem, et see päris tingimusteta polnudki. Paljudele meeldib midagi omaette toimetada ja heast südamest õpetama tulev naabrimees on pigem negatiivne kui positiivne nähtus, samuti ei pruugi kugi meeldiv olla kui keegi tuleb õpetama, kuidas oma elu peaks elama. Satanistidel on selle kohta ka omad reeglid nagu näiteks
- Do not give opinions or advice unless you are asked
- Do not complain about anything to which you need not subject yourself
mingite mööndustega olen nendega nõus, samas liigi säilimise huvides peab teatav koostöö eksisteerima... vaatame näiteks hüpoteetilist olukorda, kus kõik elavad oma elu, keegi teiste asjadesse ei sekku ja siis tuleb *üks* pahalane, kes kõik ükshaaval maha lööb. Muidugi tekib siin küsimus, mis piirini on teine inimene liitlane/partner ja millal hakkab üks osapool teist aitama aga kui see pahalane on naabrimehe hoovis, siis lähengi ju aitama ja koostööks muutub see alles siis, kui pahalane homme minu hoovis on ja naabrimees ka mulle appi tuleb

Muudetud: 6-1-06 kell 00:06:14 napoleon

No kui juba agressiivselt peale surutakse, siis see vaevalt enam tingimusteta abi andmine on See mõte, 'ära avalda arvamust või anna nõu, kui sul pole palutud seda teha', kehtib tegelikult ka abistamise kohta. Ei maksa teist inimest hakata abistama, kui ta pole ise selleks soovi avaldanud. Sellest on muidugi raske kinni pidada, sest alati tahaks ju aidata teistel paremini miskit teha vms.
Abistamist on ka mitmesugust, hingeline abi(lohutus, kaastunne vms.), füüsiline abi (aitab pahalase maha lüüa) jms.
Kõige õigem, ma arvan vähemalt, oleks siiski küsida oletatavalt abivajajalt, kas ta soovib abi ning lasta tal endal otsustada. Enamasti suudetakse ikkagi enda eest otsustada. Kui ta leiab, et jah, abi kuluks ära küll, siis aidata, sest sel juhul on kindel, et see abi läheb asja ette, mitte ei pöördu negatiivseks kellegi suhtes.

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
Nüüd kui ma tean mis on minu jaoks hea ja mis on halb... näen ma teist inimest kes on sattunud olukorda, kust enam välja ei pääse.
Ahastus, kurbus, lein... mis iganes meie jaoks negatiivset tooni omav Olek. Soovides teist inimest aidata me tegelikult eeldame iseenda mõttes et teise inimese Olek on kurbus või üldises plaanis negatiivne... võttes seejuures aluseks iseenda maailmanägemuse.

Sa ei pea jätma ilmtingimata muljet, et sinu ja ainult sinu lahendus on ainuõige. Võtame näiteks aktiivse kuulamise. See seisneb selles, et inimene ei ütle teisele lahendust ette, vaid juhendab ta selleni.
Aktiivse kuulamise kolm taset:
1.)Partner, kelle on probleem, vihjab sellele mingil viisil (sõnadega, käitumisviisiga, tooniga, kehaväljendusega).
2.) Teie kodeerite antud vihjed lahti ja annate partnerile tagasisidet, et kontrollida, kas te partneri tundeid ja mõtteid õigesti mõistate.
3.) Partner kinnitab, et teie mõistsite teda õigesti ja jätkab või eitab seda ja püüab end selgemini väljendada.

Näide:
A: "Kas ma tõesti pean ülemuse juurde, minema?" (hääl väriseb)
B: "Sa kardad, et sul võivad ebameeldivused sellest tulla?"
A: "Muidugi kardan, ülemus pole viimasel ajal oma tööliste suhtes eriti salliv."
A: "Sa arvad, et ta käitub sinuga samamoodi?"
B: " Jah, sest..."

Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Misasi see siis üldse selline on... see heategu.
Tuleb üks inimene ja teeb teisele head. Muidugi tore ja igati tänuväärt üritus... ja kõik on õnnelikud selle tagajärjel... vähemasti siis osapooled.

Aga...
Kui inimene vaatleb maailma siis vaatleb ta seda läbi kogemise. Kogemise tulemusel aga tekib inimese jaoks polaarsus. Ehk siis hea ja halb... väga lihtne - see kogemus mis on meeldiv on järelikult hea... ja see mis ei ole nii meeldiv... no selle määratleme halvaks.
Nüüd kui ma tean mis on minu jaoks hea ja mis on halb... näen ma teist inimest kes on sattunud olukorda, kust enam välja ei pääse.
Ahastus, kurbus, lein... mis iganes meie jaoks negatiivset tooni omav Olek. Soovides teist inimest aidata me tegelikult eeldame iseenda mõttes et teise inimese Olek on kurbus või üldises plaanis negatiivne... võttes seejuures aluseks iseenda maailmanägemuse. Ja ka head teeme vaid seda mida me tahaks et meile tehtaks. Seega me soovime et abistatav võtaks üle meie seatud reeglid ning meie poolse maailmanägemuse.
Energeetiliselt näeks see välja siis kui abistatava mässimine iseenda välja... näidates maailma läbi enda energiakeha.
Me oleme juba niivõrd egoistlikud vaimolendid... et kui meie abi tõrjutakse... me solvume. Või siis teine võimalus: kui abi ei pakuta tingimusteta (Kui palju oleme me kuulnud väljendeid: vaata kui palju ma olen su heaks teinud ja see on siis tänu?).
Me loome endale illusiooni pakutava nõudlusest. Me tahame ju kõik maailma muuta... kuid unustame ära et maailma ei muudeta läbi isekuse või läbi enda maailmapildi levitamise.
Maailma muudetakse isetult... lastes igal inimesel elada oma elu.

Kui mõni abistatav ei soovi abi... siis energeetilisel tasandil ta lõhub abistaja energiakeha... ja rebib end sellest lahti. Seejuures aga kannatab ei keegi muu kui suur abistaja ise. Sellest saavadki alguse paljud hädad ja tülid inimeste vahel... ei suudeta oma tegude tagamaid näha.

Ehk võiks siis õelda "tegu ei jää tasumata" ...

Headus sünnitab headust.
h 5:44 https://www.youtube.com/watch?v=nwAYpLVyeFU

Armastuse revolutsioon.
h 7:20 https://www.youtube.com/watch?v=4o2B7j4ZXiA

Veidi tõlget:
Nii palju näen asju, mida tahaksin parandada.
Ja päästa maailm sellest hullumeelsusest.
Ja kui me kõik suudaksime keskenduda positiivsusele.
Me teame, et vastus on elada ja lasta elada.
Elus on mõistatusi...

Juba mõiste ise "HEA"-tegu asub mentaalses tasandis (hea-halb polaarsus), ehk ei küündi põhjuslikuseni.

Põhjuslikus vaates on mõisted "KASULIK & KAHJULIK" (hea-halva asemel).

Vaatame "head" läbi põhjusliku tasandi:
Abistajale on "hea tegemine" kasulik: nii saab ta "tänutäheks" vastu küsida teiste tänutunnet/tähelepanu/austust (see aga on palju kõrgemal asuv energeetika).
Abi saajale on "hea tegemine" kahjulik: ta küll saab veidi madalat mentaali, kuid vastu annab tänamisega palju kõrgemal asuvat energiat (ise ta ei oska seda kõrgemat kasutada, ning jagab niisama ära).

-----

Näiteid:

1) "Head isu" soovima - öeldes vastu "tänan", annad ära osa toidus olevast peen-energiast ... ehk sööjale jääb kohustus toidust eraldada fekaal-toitained-peenenergia (kahjulik) ... kuid "hea soovija" saab ilma toitu seedimata tükikese kõrgemal asuvat peen-energiat (kasulik).
Seega oleks kasulik süüa nö "lukus ukse taga", et keegi ei saaks "head isu soovides" ära napsata osa sinu toidu peen-energiast.

2) "Palju õnne sünnipäevaks" soovima - öeldes vastu "äitäh", annad ära osa enda arenguks mõeldud kõrgemast energiast ... ehk sünnipäeva-lapsele jääb kohustus elada aasta aega siin karmis maailmas (kahjulik) ... kuid õnne-soovija saab tükikese kõrgemal asuvat peen-energiat (kasulik).
Seega oleks kasulik sünnipäeva tähistada võimalikult kitsas pere-ringis, võimalikult tagasihoidlikult: nii ei saa sugulased-tuttavad ära napsata jupikest sinu arenguks mõeldud peen-energiat.

------

Areng madalamast kõrgemaks:
1) Nõme-lahe on taimele omane tunde tasand.
2) Hea-halb on loomale omane mentaal tasand.
3) Kasulik-kahjulik on inimesele omane põhjuslik tasand.
4) Loomine-häving (koos taotluse & tingimustega) on loojale omane budhi tasand.
5) Igavikus puuduvad eelnevad poolused: seal suudetakse kõike näha poolustevabalt.


IQ kontroll: tegemist oli "nõmeda & halva" postitusega

Mis siis selles halba on kui annad endast ära pisikese, et mitte öelda märkamatu koguse "kõrgemal asuvat peenenergeetikat"? Kuidas siis elada tuleb? Et küüned kogu aeg enda poole ja midagi endast kellelegi ei anna? Kõik vaid endale? Kas see "tänan" ültemisega kaotatud "kõrgem energia" ei taastu? Kust see inimesele sai üldse kui "aitäh" ja "tänan" saadavad meid kogu elu?

(19-10-2018 09:12 )Tinar Kirjutas:  Kas see "tänan" ültemisega kaotatud "kõrgem energia" ei taastu?

Taastub, kuid selle kulutad jällegi ära, ning nii üha uuesti ja uuesti ... ehk formaalselt sa küll elad, kuid midagi sisulist teha ei saa "kõrgema" puudumisel.

Analoogia raha-maailmast: keskmine palk/sissetulek ca 1000 raha kuus, ning "tänan" võrdub 1 raha ära andmisega ... kui iga päev ütled 33 korda "tänan", siis annad ära 33 raha, ehk midagi ei jää enda jaoks kuu lõikes ... järgmine kuu saad uuesti 1000 raha (taastumine), kuid selle kulutad jällegi arutult ära.

------

Kui vaadata maailma loojalikust tasandist (suudad kõike vajaliku ise luua), siis puudub vajadus teistelt saadava järele, ning seega ka kohustus "tänada" ... ehk arengutasemelt "looja" saab kõik suunata enda arenguks (ning nii veelgi kiiremini arenda) ... kuid arengus läbi saamise olijad kulutavad enda "kõrgema" teistelt saadava peale ära läbi tänamise (ning arenevad selle tõttu ise veelgi aeglasemalt) ... ehk rikas muutub rikkamaks, ning vaene vaesemaks .... kuid taolisi alustõedesid teades saaks ka arenematud enda arengut kiirendada (ärge lihtsalt jagage ennast laiali "tänamisega").

---

(19-10-2018 09:17 )Minaelan Kirjutas:  Taime kohta tundud sa päris arenenud olevat, aplaus.

Reeglina näevad inimesed minu tekstides nö "enda peegeldusi" (ehk kui minus taime nähakse, siis ollakse ilmselt ise taime tasandis) ... aga alati on erandeid (ilmselgelt pole mul kõik kõrgemad kihid täitunud, st mingis nurgas/tahus/oskuses ei anna ma isegi taime välja) ... võta nüüd kinni, mida tegelikult nähti.

(19-10-2018 10:51 )lahendused Kirjutas:  

(19-10-2018 09:12 )Tinar Kirjutas:  Kas see "tänan" ültemisega kaotatud "kõrgem energia" ei taastu?

Taastub, kuid selle kulutad jällegi ära, ning nii üha uuesti ja uuesti ... ehk formaalselt sa küll elad, kuid midagi sisulist teha ei saa "kõrgema" puudumisel.

Analoogia raha-maailmast: keskmine palk/sissetulek ca 1000 raha kuus, ning "tänan" võrdub 1 raha ära andmisega ... kui iga päev ütled 33 korda "tänan", siis annad ära 33 raha, ehk midagi ei jää enda jaoks kuu lõikes ... järgmine kuu saad uuesti 1000 raha (taastumine), kuid selle kulutad jällegi arutult ära.

------

Kui vaadata maailma loojalikust tasandist (suudad kõike vajaliku ise luua), siis puudub vajadus teistelt saadava järele, ning seega ka kohustus "tänada" ... ehk arengutasemelt "looja" saab kõik suunata enda arenguks (ning nii veelgi kiiremini arenda) ... kuid arengus läbi saamise olijad kulutavad enda "kõrgema" teistelt saadava peale ära läbi tänamise (ning arenevad selle tõttu ise veelgi aeglasemalt) ... ehk rikas muutub rikkamaks, ning vaene vaesemaks .... kuid taolisi alustõedesid teades saaks ka arenematud enda arengut kiirendada (ärge lihtsalt jagage ennast laiali "tänamisega").

---

(19-10-2018 09:17 )Minaelan Kirjutas:  Taime kohta tundud sa päris arenenud olevat, aplaus.

Reeglina näevad inimesed minu tekstides nö "enda peegeldusi" (ehk kui minus taime nähakse, siis ollakse ilmselt ise taime tasandis) ... aga alati on erandeid (ilmselgelt pole mul kõik kõrgemad kihid täitunud, st mingis nurgas/tahus/oskuses ei anna ma isegi taime välja) ... võta nüüd kinni, mida tegelikult nähti.

Tänav inimene saa ise ka vastu ju. Seega palga saamisega võrdlemine pole adekvaatne. Tänulik inimene ei ole selline kes vaid tänab ja teda ennast ei tänata.

Mina näen hetkel nii.
Tänamisega ära antud energia tuleb kõrgemalt asmele otsekohe, aga ainult siis kui tänamise juures ei ole "takistuseks ees" süütunnet, tänuvõlatunnet vms emotsiooni. Kui heateo tegija vaikimisi arvestab vastuteenega, siis tundlik vastuvõtja võib seda tajuda ning tal on raske mitte hakata tänuvõlga tundma. Või siis paneb ühiskont paika, et oled tänamatu (ainult aitähiga tänad). Seep reaalses elus tekib sageli auk jah aitähi ütlejale.


Taime tasandil olev inimene, kui ta annab ära siiralt puhtalt oma taime tasemel tänu või mistahes taimetasemel energiat, siis tuleb talle asemele kõrgemat. Sama loomatasemel olendiga. Annab looma tasemel ehk kõrgeim milleks ta on suuteline, annab oma maksimumi - tema saab kõrgemat vastu.
Kui aga looma tasemel olend genereerib pidevalt taimset, siis temale pole see soodne-kasulik-hea. Ja heategu saab kurjaga tasutud.

---

(19-10-2018 10:51 )lahendused Kirjutas:  Taastub, kuid selle kulutad jällegi ära, ning nii üha uuesti ja uuesti ... ehk formaalselt sa küll elad, kuid midagi sisulist teha ei saa "kõrgema" puudumisel.

Kas ikka on nii? See "tänamisest tekkiv auk" on nagu muskel, mida treenid. Läheb järjest mahukamaks, ja mahutab järjest rohkem kõrgemat kraami. Ja peaks ikka teadlik olema, kuidas, missugune, kui teadlik on tänutundes olek. Kuidas seda välja näitad. Nõuka režiim oma jälkuses tegi ka mitmeid häid asju, millele võiks tänulik olla. Kuid suunata seda tänutunnet selliste režiimide toitmisele ei oleks tark tegu.

Mitte Tänamise hüpotees ei põimu Universumi seadustega!

Vt. Universumi seadused, IV - 6. Tänulikkuseseadus, Postitus: #6 http://www.para-web.org/showthread.php?t...i+seadused

Universumi seaduste lähtealuseks on Puhas Armastus.
Nii nagu üleval, nõnda ka all. Nii nagu suurtes asjades, nii ka väikestes. See, mis on makrokosmoses, on ka mikrokosmoses. See on üks universumi reeglitest ja printsiipidest.

Tänusõna on aegumatu!