Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eestlaste erinevate põlvkondade erinevused ja looduslik valik
#1
Loetakse põlvkondade vaheks keskmiselt 20a., vahel rohkem olenevalt rassist, kultuurist ja riigist. Kas meie tänapäeval sündivad lapsed on erinevad 20 sajandi algul sündinutest või veel vanematest põlvkondadest või isegi sõjajärgsest põlvkonnast?
Üldine kehapikkus, kaal eriti on “kasvanud”, aga vaimsed, füüsilised näitajad? Kas praegused põlvkonnad on sama tervisega kui muistsetel aegadel oldi? Või on haigemad, viletsemad?
Aastatuhandeid tagasi nii 3-5 oli rahvaarv eestis 20tuhat, sest rohkem kütte-korilasi siinne territoorium ei toitnud, 12-13saj lõpuks rahvast oli 150-200tuhat.
https://www.slideshare.net/madlimaria/keskaeg-eestis
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu...d=65508506
Kuni 20saj. toimis eestis ka inimestel looduslik valik, olid sündides “väeti” siis pikka iga polnud loota, haigused viisid hauda. Varem ka näljahädad ja katk. Katk üldse oli looduslik selekteerija, kõik nõrgema immuunsüsteemiga inimesed haigestusid ja surid, ainult tugevad jäid ellu. Ürgaegne inimene oli ju geneetiliselt sama mis tänapäeval, tema vastupidavust kannatustele (nälg, füüsiline koormus, haigused jn.e.) oli kordades parem kui tänapäeva inimesel. Valutunnetus ehk lävi kordades madalam, füüsis parem, reaktsioon kiirem. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas kaasa moraalne laostumine, looduslik valik aga toimis. Inimene kui liik oli TERVE, haiged, nõrgad surid. Juttudes liivi sõjast ja katkust räägitakse, et kui küla jäi ellu siis oli see küla oli võimeline rahvuse taastootma sest kultuur, kombed, majandus sai isegi ühe küla baasil taastuda. Lapsi oli 10 ja rohkem, neist jäid ellu alla 50% aga asi seegi! Mida arenenum tsivilisatsioon seda kergemini haavatav, tuleks 1860-ndate päikese kronaarpurse homme mis siis saaks? Kas tehnoloogiline n.n. “tsiviliseeritud” osa sureks välja?
Tänapäevane eesti inimene põeb selliseid haigusi nagu depressioon, rasvumine liikumisvaegus, lisaks on tohutult allergiat. Isegi minu nooruses allergia oli haruldane haigus, depressioonist ka eriti ei räägitud. Viru Hotelli ehitusele tulnud soome töölised ei kannatanud eesti toitu, kõigil võttis kõhu lahti sest polnud pastöriseeritud, nõukogude inimene aga sõi kõike ja polnud midagi! Depressiooni polnud aega tunda. Kuni NSVL lõpuni oli sport (vähemalt lastele) tasuta, huvialaringid, VTK normid mida tuli täita. Ei ole tippsportlane olnud aga tõmbasin lõuga 20x 32kg sanga paremaga 46x ja vasemaga 30x jooksin 20km vabalt aga VTK kuldmärki ei saanud......füüsis oli nõrk. Kas tänapäeva noored 20km jooksevad? Palju neist üldse lõuga tõmbavad? Käte abil saali köiest üles-alla ronivad? 5km ujuvad?
Toon siin näite ühest EW aegsest mehest kes oli eksabikaasa kaugem sugulane, 70+ vanuses käis koos pojaga metsatööl krooniaja algul ja noored (poeg oli siis juba “vana” minust paar aastat vanem) ei jäksanud sammu pidada. Mees nagu talumees ikka tugev, sooniline nagu moosese raidkuju. Noorena meeldis mul kõva leil, eriti maasaunas ja vähesed kannatasid seda põrgut aga temaga koos olles läksin algul lavalt madalamale, hiljem hoopis välja.....vanamees aga hakkas hiljem seal rahulikult pesema....ikka laval. Nüüd on kusagil 90+ aga elab! Loomulikult metsastööl ei käi aga pidada olema suht terve ja mõistuse juures.
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/de...aadi-vastu
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pe...giate-eest
Allergia on üks viimase aja “moodne” tõbi. Kõik peab nii steriilne, puhas olema, issand siin on tolmukübeke, järsku mingi bakter tuleb? Lapsed kes elavad kasside koertega koos on tervemad, samuti maalapsed. Paljud mõtlevad, vanamees ära hala ja endiseid aegu tagasi taha....kaugel sellest! Lihtsalt paneb mõtlema, et kuhu eesti rahas püüab, kas rahvusel kui tervikul on mingi eesmärk mille poole püüelda? No saime jewroopasse, saime “sallivuse” ja muud jewroopalikud hüved, kas need olidki eesmärgiks?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ehi...d=79826082
Siiani räägitakse ainult “majanduse kasvamisest” (inflatsiooni kaasabil), vaja tööjõudu, vaja midagi kolossaalset “betooni valada”, Rail Baltika vaja ehitada! Vaja “tööjõudu” (kes reaalselt kunagi tööle ei hakka vaid elab sots. toetustest) massiliselt sisse vedada, tahame soomele järele jõuda? Aga millises valdkonnas? Neegrite kohapealt ehk õnnestubki (kui ära ei jookse) aga muuga? Eesti rahva olemus ja mentaliteet väljendub Tallinnas Vabaduse platsil paiknevas ristis mida pidevalt remonditakse. 1933 - 1939a. kuidas saksamaal saavutati sellist edu? Nii tehnika, elustandardi kui peaaegu kõigis valdkondades. VW Kupla on siiani (vist?) kusagil tootmises! See edu oli peamine mis ei andnud “demokraatlikule läänele” rahu ja algatas sõja muidugi valitud rahvas esimesena.
Kui võtta järgneva 100a. perspektiivi, milline on see tuleviku inimene, tuleviku eestlane? Pederast? Vaevalt sest need ei paljune aga tema tervis, moraal ja sellega kaasnev? Kas eesti rahval ja üldse valgel rassil on mingitki tulevikku?
Minu nägemuses on viimased 4-8 põlvkonda käinud allakäigu teed, nii moraalses kui füüsilises plaanis või eksin?
€€€€€€
homsele valimisele mõeldes, keda valida? Tundub ainult EKRE, sest muud midagi konstruktiivset ei paku? Kui muidugi valed ja utoopiad välja jätta.....
Vasta
#2
Sveits näiteks hääletas just naiste pensioniea(64) ning käibemaksu(8%) tõusu vastu.

Mina aga arvan,et me ei olegi siia mõeldud jääma.



Vasta
#3

Muistsel ajal kehastusid nö "piisavat arengutaset" omavad isiksused (nö "inimkehas inimesed & loojad") - ehk inimesi oli vähem, kuid igaühe arengutase oli üsna kõrge.

Näiteks Muinas-Eestis elas vaid ca 100 tuhat inimest - ning see maa-ala oli oluliselt suurem, kui praegune Eesti (võrreldav Vabadusõja ajal hõivatud maksimaalse alaga joonel Riia-Pihkva-Peterbur: st lisaks praegusele Eestile ka osa Lätist ja Ingerimaast = praegusest Peterburi oblastist).

Näiteks Muinas-Kreeka suurkujud (matemaatikud, filosoofid, jne) elasid väikses Elva rahva-arvuga võrreldavas kogukonnas.

-----

Tänapäeval kehastunud "miljardid" on aga valdavalt taime & looma tasandis (nö "inimkehas taimed" ja "inimkehas loomad").

Ilmselgelt ei küündi taoline inimkehas taime-looma mass põhjusliku tasandini, ning nii nad vaevlevad igasugu haiguste ja lolluste kütkes, ning tõmbavad nii ka kõrgemal tasandil olevate inimeste & loojate taset alla.

-----

Siin aitaks lihtsa vaimse seaduse rakendamine: kehastumaks inimesena, pead omama mitut eelnevalt omandatud toimivat looma kehastust (nii ei saaks taimede ja loomade tasandil tervikolemused-vaimud inimkehas kehastuda, ehk see "miljardiline mass" oleks olemata).

Kuid taolise seaduse hetkeline rakendamine tekitaks ülimalt terava tööjõu puuduse (lapsi sünniks väga vähe), mässavate vanurite armee (nemad nõuaks ikka oma pensione) ja majandus kukus täiega kokku (raha & aktsiad muutuks vanapaberiks, kuna ilma tööliste ja tarbijateta poleks ka majandust).

Ühesõnaga möödunud ajastute Maa planeedivürstide ja maaemade kunagised eksimused maksavad praegu väga valusalt kätte (puudused on ilmselged, kuid neid ei saa ka päeva pealt ära lõpetada).
Vasta
#4
Vanemast põlvkonnast rääkides, siis terve elu tubli ja töökas olnud 99 aastane sugulane helistas täna hommikul ja soovis toredat valimispäeva! Smile
Vasta
#5
(15-10-2017, 11:23 )Nofretete Kirjutas: Vanemast põlvkonnast rääkides, siis terve elu tubli ja töökas olnud 99 aastane sugulane helistas täna hommikul ja soovis toredat valimispäeva! Smile
Õige ja pikka iga! Vähemalt 100-ndat saab näha, mis edasi on juba keeruline. Selle artikli peamine mõte on rõhutada füüsilist tervist ja tervet immuunsüsteemi. Ei hakka lõpuni lahti kirjutama "rotiparadiisi" esperimenti kus ohud (kassid, lõksud, mürk) puudusid, lisaks toitu ja eluruumi oli külluses. Nagu ka meil haiged rotipojukesed putitati elule ja said kogukonna liikmeteks. Nagu inimestel ka seal ei saanud 100% "õnne" aga turvaline ja hää!Smile Geenimuundatud toit puudus mis inimestele annab lisagarantii hääbumiseks ja toit oli rottidele parim mis saab olla, just tervise mõttes. Kõigele vaatamata populatsioon suri välja tekkisid ka neil gey-d ja muud perverdid, lapsed jäeti hooletusse ja paljud rotidaamid leidsid samuti muretuma elu siis kui lapsi ei ole.......Lõpp aga oli ette otsustatud.

Vasta
#6
(14-10-2017, 18:13 )xcad Kirjutas: Lihtsalt paneb mõtlema, et kuhu eesti rahas püüab, kas rahvusel kui tervikul on mingi eesmärk mille poole püüelda?
Eks eesmärk ole ikka endine - kestma jäämine rahvusena.
Aga ega see praeguses maailmas kerge ei saa olema.

Loen Einar Laigna eluraamatut "Kätel kantud". Seal ta kirjutab ka eelmistest põlvkondadest, esivanematest, õpetajatest.

Ütleb, et lapse kujunemises ja kasvamises on vanavanematel eriline osa ja tähtsus täiskasvanuks küpsemisel.
Kontakti kaotamine vanavanemate põlvkonnaga väljendub tänapäeva nooruse igaveses infantiilsuses ja mitte kunagi lõppemas puberteedis, mis ei jõuagi õige küpsuseni.

Tänapäeval asendavad suhteid elukogenud inimestega ainult omaealised ja nutitelefon. Selle tagajärjed aga juba käes. Kasvanud ja kasvamas on niisugused põlvkonnad, kellel puudub ajalis-ajalooline sügavus mineviku suhtes.

Ühesõnaga - inimese kasvatamine on väga oluline teema. Meie rahva tulevik sõltub sellest, missuguse noorsoo me üles kasvatame ja kujundame.



Vasta
#7
Minul on küsimus vastuse kohta, mille kirjutas Lahendused. (Vabandust, kui kuskil juba sellest kirjutatud/selgitatud, pole jõudnud veel kõike läbi lugeda) Miks on siia võimalik sündida inimkehas taimedel ja loomadel, miks ei piirduta lihtsalt taimede ja loomade tasandiga kuniks valmis kõrgemale tõusma? Miks ei piirduta inimkehas inimeste ja loojatega?
Et kui see on seoses tööjõu ja majanduse ja pensionite ja muu sellisega, siis mul tekkis küsimus, et kas seda üldse vaja on kõrgema tasemega inimestele ja loojatele, kas mitte iga inimene pole suuteline end ise ära toitma ja katma, eeldades, et see tarbimisvajadus poleks üldse nii suur ja oluline, nagu praegu ümberringi vaadates, et siis kuivõrd terav probleem see ikkagi oleks? Kui mõelda, milleks kõrgema tasandi inimene on/oleks võimeline, mida võimeline looma, siis tundub kuidagi ebatõenäoline, et aktsiad, raha, ambitsioonid, jne oleks sellises keskkonnas väga olulised teemad? On see siis selle tasandi eesmärk? Ma ei tea, lihtsalt mõtlen..Ja mis neil kõrgema tasemega inimestel ja loojatel selle jama sisse enam asja on? Või kas nad saavad kuidagi aidata kaasa inimkehas loomade ja taimede arengule või on see lootusetu? (Mul on liiga palju küsimusi ja vastused tekitavad neid aina juurde haha)
Aga teemaalgatajaga enamvähem nõus, tundub, et käimas on mandumine, eranditega..Kas just tagasi minnes kuskilt kaheksandast põlvkonnast, aga mulle tundub nii, samas jällegi pole oma silmaga neid põlvkonna-taguseid elusid lähedalt näinud, võibolla olid olemuselt samad probleemid, lihtsalt teises kuues/vormis, aga esteetikat tundus küll rohkem olevat.
Vasta
#8
(21-10-2017, 22:24 )namaril Kirjutas: Minul on küsimus vastuse kohta, mille kirjutas Lahendused. (Vabandust, kui kuskil juba sellest kirjutatud/selgitatud, pole jõudnud veel kõike läbi lugeda) Miks on siia võimalik sündida inimkehas taimedel ja loomadel, miks ei piirduta lihtsalt taimede ja loomade tasandiga kuniks valmis kõrgemale tõusma? Miks ei piirduta inimkehas inimeste ja loojatega?
Et kui see on seoses tööjõu ja majanduse ja pensionite ja muu sellisega, siis mul tekkis küsimus, et kas seda üldse vaja on kõrgema tasemega inimestele ja loojatele, kas mitte iga inimene pole suuteline end ise ära toitma ja katma, eeldades, et see tarbimisvajadus poleks üldse nii suur ja oluline, nagu praegu ümberringi vaadates, et siis kuivõrd terav probleem see ikkagi oleks? Kui mõelda, milleks kõrgema tasandi inimene on/oleks võimeline, mida võimeline looma, siis tundub kuidagi ebatõenäoline, et aktsiad, raha, ambitsioonid, jne oleks sellises keskkonnas väga olulised teemad? On see siis selle tasandi eesmärk? Ma ei tea, lihtsalt mõtlen..Ja mis neil kõrgema tasemega inimestel ja loojatel selle jama sisse enam asja on? Või kas nad saavad kuidagi aidata kaasa inimkehas loomade ja taimede arengule või on see lootusetu? (Mul on liiga palju küsimusi ja vastused tekitavad neid aina juurde haha)
Aga teemaalgatajaga enamvähem nõus, tundub, et käimas on mandumine, eranditega..Kas just tagasi minnes kuskilt kaheksandast põlvkonnast, aga mulle tundub nii, samas jällegi pole oma silmaga neid põlvkonna-taguseid elusid lähedalt näinud, võibolla olid olemuselt samad probleemid, lihtsalt teises kuues/vormis, aga esteetikat tundus küll rohkem olevat.
Minerali ja taime tasand vaevalt inimkehas taaskehastub (aga mine tea!). Psedovajadused, enamus tänapäevase inimese vajadusi ongi pseodovajadused, need pole kuidagi seotud eluks vajalikuga. Tahtsin rõhutada, et terves kehas on üldjuhul terve vaim. Just rahva tervis halveneb iga järgmise põlvkonnaga. Minu nägemuses suurlinnas ei saagi juba puht teoreetliselt tervet eluviisi harrastada, liiga palju on saastet ja muud segavat. Haiged nii füüsiliselt kui vaimselt annavad järeltulijaid, need omakorda jätkavad sugu. Genofond halveneb ja lisaks muud halvad faktorid. Tänapäevasel lääne inimesel puudub sügavam elu mõte, elatakse lihtsalt elamise nimel ja muidugi tarbitakse ja veel kord tarbitakse.....
http://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-ul...ndumisest/

Vasta
#9
(21-10-2017, 23:19 )xcad Kirjutas: Tänapäevasel lääne inimesel puudub sügavam elu mõte, elatakse lihtsalt elamise nimel ja muidugi tarbitakse ja veel kord tarbitakse.....
http://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-ul...ndumisest/
Hakkasin mõtlema, miks siis tänapäeval muudkui tarbitakse. Üks asi on see ja ehk ka põhiline, et tänapäeval kummardatakse ebajumalat.
Tüüpiliseks ebajumala kultuseks on see nn majanduskasv, mille nimel tohib
ohverdada ja ohverdataksegi inimesi ja terveid rahvaid.

Sellise ebajumala teenimise juures ei ole inimelu oluline ning vahend ja eesmärk on vastupidiseks pööratud. Majandus pole enam inimese jaoks nagu oli eelnevatel põlvedel, vaid inimene on majanduse jaoks. Kosmiline ja maine dimensioon iseloomustas maa ja külaelu. Suurlinn on kloaak.

Varasem elu oli rikas ja hinge ehitav. Nüüd on see kõik asendunud linnkorterisse suletud elu labasuse, ülima nõmeduse ja vägivalda täis teleekraaniga.
Kultuurist on saanud ainult tsivilisatsioon kui lähtuda Spengleri määratlusest.

Varem olid ka "minade" vahelised konfliktid viidud miinimumini, sest kõige üle valitses tunnetus, mida nimetati jumalakartuseks. Oli välja kujunenud ka selge tööjaotus vastavat inimese loodusseaduslikule soole ja vanuselisele seisundile.
Vasta
#10
(25-10-2017, 10:51 )Nofretete Kirjutas:
(21-10-2017, 23:19 )xcad Kirjutas: Tänapäevasel lääne inimesel puudub sügavam elu mõte, elatakse lihtsalt elamise nimel ja muidugi tarbitakse ja veel kord tarbitakse.....
http://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-ul...ndumisest/
Hakkasin mõtlema, miks siis tänapäeval muudkui tarbitakse. Üks asi on see ja ehk ka põhiline, et tänapäeval kummardatakse ebajumalat.
Tüüpiliseks ebajumala kultuseks on see nn majanduskasv, mille nimel tohib
ohverdada ja ohverdataksegi inimesi ja terveid rahvaid.

Sellise ebajumala teenimise juures ei ole inimelu oluline ning vahend ja eesmärk on vastupidiseks pööratud. Majandus pole enam inimese jaoks nagu oli eelnevatel põlvedel, vaid inimene on majanduse jaoks. Kosmiline ja maine dimensioon iseloomustas maa ja külaelu. Suurlinn on kloaak.

Varasem elu oli rikas ja hinge ehitav. Nüüd on see kõik asendunud linnkorterisse suletud elu labasuse, ülima nõmeduse ja vägivalda täis teleekraaniga.
Kultuurist on saanud ainult tsivilisatsioon kui lähtuda Spengleri määratlusest.

Varem olid ka "minade" vahelised konfliktid viidud miinimumini, sest kõige üle valitses tunnetus, mida nimetati jumalakartuseks. Oli välja kujunenud ka selge tööjaotus vastavat inimese loodusseaduslikule soole ja vanuselisele seisundile.
Nagu öeldud otse naelapea pihta. Miks aga seda riiklikult soositakse? Miks see LGBT on muutunud riiklikuks poliitikaks? Kas tõesti lääne tsivilisatsioon on nagu ansip ütles "seeni söönud" ja lisaks veel fooliummüts peas? Kas EU-s on ÜHTEGI asja mida võib lugeda heaks, kasulikuks inimesele, inimkonnale. Rõhutan just sõna ÜKSBleh
Vasta
#11
De facto me näeme praegusel ajastul, et riike ei juhi enam demokraatlikud valitsused, isegi mitte parlamendid, seda teevad nn valitsusvälised organisatsioonid, kelle kätte praktiliselt suur osa võimust on läinud.

Sellised näited on homoabielu kehtestamine USAs kohtuvõimu poolt aastal 2014 pärast seda, kui osariikide rahvaesindused polnud valmis seda kehtestama. Sama kordub praegu Eestis...

Kui küsimus on, kust tuleb valitsusväliste organisatsioonide jõuliseks tegevuseks raha, siis absoluutne enamus rikkusest on maailmas koondunud mõnekümne isiku (perekonna) kätte. Nemad saavad endale lubada luksust olla Jumala positsioonis filantroopidena, uue maailmakorra kehtestajatena, ideoloogiliste doktriinide teenindajatena (George Soros jt). Sealt tulevad praegused uusmarksistlikud “inimesearmastuse” käsulauad, mis käesoleval hetkel maailma mastaapselt ümber kujundavad.

http://objektiiv.ee/lugeja-kirjutab-aeg-...rkamiseks/

Vasta
#12
Eelkõnelejatega nõus.
Looduse keskel kuidagi tajud teravnevad ja tunnetus on hea ning igasugu pseudojurad külge ei hakka..Aga kui kuulata mu 92-aastase vanaema jutustusi toonasest elust-olust ja inimestevahelisest suhtlusest, siis ega see maal elamine ikkagi inimhinge ehitamist ja hinge rikastamist ei pruukinud tagada, ma kipun arvama, et kõik oleneb ikkagi inimese olemusest, pärleid on nii linnas, kui maal ja kloaaki samuti vastavalt, küsimus on ühe või teise osakaalus. Aga looduses on ilu.

Mõtlesin selle inimese mandumise teema üle, et mis on selle põhjustanud, ja tegelikult on ju kõikides valdkondades vaimselt ja füüsiliselt terved isikud ju endiselt olemas, nii nagu vanematel aegadel olid filosoofid, leiutajad jne., lihtsalt nn madalama tasemega inimeste hulk on nii suureks läinud, et nad ei paista enam nii hästi massist välja ja ei suuda seda ka enam nii palju mõjutada. Ehk nagu eespool mainiti - ei suuda taset nii kõrgena hoida, vaid tõmmatakse hoopis alla.

Aga miks seda manduma hakanud massi nii palju on? Kui mõelda mitte-parapõhjuste peale, siis viimaste sõdade paiku oli ühe osapoole eesmärk vähegi säravamad pead ühetasaseks massiks lõigata ehk kõik madalama taseme järgi alla tuua (ja teine pool irooniliselt hoopis vaimult ja füüsiselt väeteid hävitada), siis see seletaks ka osaliselt genofondi halvenemist. Idealistid, väljapaistvamad, targemad saavad hukka lihtsalt. Teine asi on see, et rohkelt lapsi kiputakse saama nn arengumaades (kus suur mõju on religioonil ja ühiskond on tihtipeale represseeritud ja hariduseta), ka enda õuelt on ju näha, et palju lapsi kipuvad saama vähem hakkama saavad, tihti alkohoolikutest jne inimesed, seega genofond halveneb jälle. (See sõdade tsükkel, praegune kapitalism/välismaale tööleminek on väga hästi ära lõhkunud näiteks terve peremudeli, kus põlvkondade kaupa on hävitatud/represseeritud suur osa mehi ja seega ka eeskujusid tulevastele positele ja tüdrukutele, kes meeste ja naistena tihipeale ei oskagi olla, sest ka nende üksijäetud emad ei suuda/ei saa tühje kohti täita )
Mingid teadlased väitsid, et nende uuringu järgi, mida kõrgem IQ, seda vähem lapsi sooviti..nii need geenid kaotsi lähevad. Kõrgema taseme inimene peaks minu loogika järgi olema ka vägivallatu, mis on väga halvaks eelduseks vägivaldsete (ma eeldan et madalam tase)seas ellujäämiseks. Füüsist mõjutavad aga tõesti maalt linnadesse kolimised, kus liikumist ja füüsilist tööd on vähem, samuti saaste, toit jne, jne. Üldiselt, kui süveneda, siis jooksevad niidid väga pikalt igasse suunda ja diskussiooni jätkuks kauaks wink
Vasta
#13
(27-10-2017, 18:54 )namaril Kirjutas: Looduse keskel kuidagi tajud teravnevad ja tunnetus on hea ning igasugu pseudojurad külge ei hakka..Aga kui kuulata mu 92-aastase vanaema jutustusi toonasest elust-olust ja inimestevahelisest suhtlusest, siis ega see maal elamine ikkagi inimhinge ehitamist ja hinge rikastamist ei pruukinud tagada, ma kipun arvama, et kõik oleneb ikkagi inimese olemusest, pärleid on nii linnas, kui maal ja kloaaki samuti vastavalt, küsimus on ühe või teise osakaalus. Aga looduses on ilu.

Just, oleneb inimese olemusest. Samas maaelu, vähemalt vanasti, oli terve elu looduses, loodusega koos. Taluelu oli üks suur perekond. See oli inimeste ja loomade kooslus, kus ka loomadesse suhtuti nagu isikutesse. Loomadel olid ka nimed, igaühel oma iseloom.
Einar Laigna kirjutab oma mälestusteraamatus:
"Armastus on hoiak ja seisund, mida iga elusolend tajub, kiiresti ja kohe nagu läbi õhu. Näiteks hobused on ääretult tundlikud. Suurtel loomadel on suur hing. Ei ole midagi ilusamat kui ligidalt hobusele silma vaadata! Ja kui hobune toetab oma otsaesise sinu vastu ja tardub vaikusesse ja sina omakorda hoiad tal kaela ümbert kinni - need on võrratud hetked!
---Minu isapoolse vanaema nimi oli Pauna-eit. Ta ei olnud tark mitte ainult tavalises mõttes, vaid tema taju ja suhted maailmaga oleks tänapäevaselt nimetatud esoteerilisteks. Eriliseks saatemuusikaks oli heinamaadelt ja jõetagusest metsast kostev käo kukkumine. Aga veelgi enam läks hinge peoleo laul."
Kes maaelu ja looduse hingestatust kogenud, see mäletab seda elu lõpuni.


Vasta
#14
Tõesti sõjad on genofondi halvendanud, praegu vähegi hakkajamad inimesed lahkuvad. Miks, selles on peamine küsimus? Ega mujal samuti ei oota pudrumäed, soomes näiteks see neetud LGB propakanda on ületanud igasugused piirid, asjad on läinud totruseniSad
Aga ikka lahkutakse.....sest inimesed ei tunne eestis mingitki perspektiivi. Rail baltik, üüratu raiskamine (vaese riigi tingimustesBleh!) on ka kõige juhmimale kodanikule selge.....enam ei varjata vaid kohe avalikult. Autorollod, tallinna sadama tüüpi afäärid on tulevikus igapäevane ja osalised ei saa KUNAGI karistatud. Vunts siim orgunnis ka VEB fondi varguse ja kõik on teada aga ikka on salastatud.
Küllaltki tähtis on tervise seisukohalt lääne kompaniide endisesesse idabloki maadesse viletsa kui mitte rämps toidu tarnimine, ikka ülikasumite nimel. Aga ostad ju seda mis on odavam ilusas pakendis ja maitsev...just viimane. Aga see saadakse valede meetoditega, igasugu transrasvade ja muu kasutamisega. Millal see aga lastel kõik avaldub? Tegelikult juba täna, ülekaal, allergia, kõiksugu närvihäired.Hrmm



Vasta
#15
(28-10-2017, 11:54 )Nofretete Kirjutas: Eriliseks saatemuusikaks oli heinamaadelt ja jõetagusest metsast kostev käo kukkumine. Aga veelgi enam läks hinge peoleo laul."
Kes maaelu ja looduse hingestatust kogenud, see mäletab seda elu lõpuni.

Jah, see on midagi fantastilist. On endal olnud privileeg elada looduse keskel keset metsi, põlde, ümbritsetuna jõest, joast, kaugemal meri..vanad kiviaiad kaetud pehme rohelise samblaga, metsikuks läinud lilled siin seal, õue eksivad metsloomad, linnud..kolad metsas, heinamaal, jões kividel, kus palju kivistisi. ..Imeline. Tunned juba õhust, lõhnast, valgusest ära, milline ilm tuleb, kuidas muutub,loomade ja lindude hääled, vee vulin,puude sosinad..puhas nauding. Ei kujuta ette paremat kohta elamiseks.

Tuli meelde uurimus, kus järeldati, et loodusfilmide vaatamine tõstab koheselt inimeste õnnetunnet ja leevendab stressi (kui ei saa loodusesse minna) https://www.mnn.com/health/fitness-well-...says-study

(28-10-2017, 13:13 )xcad Kirjutas: Tõesti sõjad on genofondi halvendanud, praegu vähegi hakkajamad inimesed lahkuvad. Miks, selles on peamine küsimus? Ega mujal samuti ei oota pudrumäed, soomes näiteks see neetud LGB propakanda on ületanud igasugused piirid, asjad on läinud totruseniSad
Aga ikka lahkutakse.....sest inimesed ei tunne eestis mingitki perspektiivi. Rail baltik, üüratu raiskamine (vaese riigi tingimustesBleh!) on ka kõige juhmimale kodanikule selge.....enam ei varjata vaid kohe avalikult. Autorollod, tallinna sadama tüüpi afäärid on tulevikus igapäevane ja osalised ei saa KUNAGI karistatud. Vunts siim orgunnis ka VEB fondi varguse ja kõik on teada aga ikka on salastatud.
Küllaltki tähtis on tervise seisukohalt lääne kompaniide endisesesse idabloki maadesse viletsa kui mitte rämps toidu tarnimine, ikka ülikasumite nimel. Aga ostad ju seda mis on odavam ilusas pakendis ja maitsev...just viimane. Aga see saadakse valede meetoditega, igasugu transrasvade ja muu kasutamisega. Millal see aga lastel kõik avaldub? Tegelikult juba täna, ülekaal, allergia, kõiksugu närvihäired.Hrmm

Millega see kõik lõpeb? Tulevik tundub juba ammu tume...aga kas lahkuda vaikselt öhhe...või on lootust paremale stsenaariumile, nagu siinseal kosta uutest energiatest jne?
(Budistist sõber käis munkadega juttu ajamas, nende ennustajast munk ütles, et lõpuajad on käes..Kae optimisti)
Vasta
#16
(28-10-2017, 20:41 )namaril Kirjutas:
(28-10-2017, 11:54 )Nofretete Kirjutas: Eriliseks saatemuusikaks oli heinamaadelt ja jõetagusest metsast kostev käo kukkumine. Aga veelgi enam läks hinge peoleo laul."
Kes maaelu ja looduse hingestatust kogenud, see mäletab seda elu lõpuni.

Jah, see on midagi fantastilist. On endal olnud privileeg elada looduse keskel keset metsi, põlde, ümbritsetuna jõest, joast, kaugemal meri..vanad kiviaiad kaetud pehme rohelise samblaga, metsikuks läinud lilled siin seal, õue eksivad metsloomad, linnud..kolad metsas, heinamaal, jões kividel, kus palju kivistisi. ..Imeline. Tunned juba õhust, lõhnast, valgusest ära, milline ilm tuleb, kuidas muutub,loomade ja lindude hääled, vee vulin,puude sosinad..puhas nauding. Ei kujuta ette paremat kohta elamiseks.

Tuli meelde uurimus, kus järeldati, et loodusfilmide vaatamine tõstab koheselt inimeste õnnetunnet ja leevendab stressi (kui ei saa loodusesse minna) https://www.mnn.com/health/fitness-well-...says-study

(28-10-2017, 13:13 )xcad Kirjutas: Tõesti sõjad on genofondi halvendanud, praegu vähegi hakkajamad inimesed lahkuvad. Miks, selles on peamine küsimus? Ega mujal samuti ei oota pudrumäed, soomes näiteks see neetud LGB propakanda on ületanud igasugused piirid, asjad on läinud totruseniSad
Aga ikka lahkutakse.....sest inimesed ei tunne eestis mingitki perspektiivi. Rail baltik, üüratu raiskamine (vaese riigi tingimustesBleh!) on ka kõige juhmimale kodanikule selge.....enam ei varjata vaid kohe avalikult. Autorollod, tallinna sadama tüüpi afäärid on tulevikus igapäevane ja osalised ei saa KUNAGI karistatud. Vunts siim orgunnis ka VEB fondi varguse ja kõik on teada aga ikka on salastatud.
Küllaltki tähtis on tervise seisukohalt lääne kompaniide endisesesse idabloki maadesse viletsa kui mitte rämps toidu tarnimine, ikka ülikasumite nimel. Aga ostad ju seda mis on odavam ilusas pakendis ja maitsev...just viimane. Aga see saadakse valede meetoditega, igasugu transrasvade ja muu kasutamisega. Millal see aga lastel kõik avaldub? Tegelikult juba täna, ülekaal, allergia, kõiksugu närvihäired.Hrmm

Millega see kõik lõpeb? Tulevik tundub juba ammu tume...aga kas lahkuda vaikselt öhhe...või on lootust paremale stsenaariumile, nagu siinseal kosta uutest energiatest jne?
(Budistist sõber käis munkadega juttu ajamas, nende ennustajast munk ütles, et lõpuajad on käes..Kae optimisti)
"""""""""""
Soovitan rääkida (kui muidugi tutvusringkonnas on) laste kehalise õpetajaga või treeneriga. Just täna rääkisin oma algklasside pinginaabriga kes on peale peda lõppu treenerina tööl olnud nii 35a. Lastest pooled on tavamõistes vigased: prillid, lampjalad, ei jõua joosta või sarnast. Nooruses trennis tuli vahel teha 100 kükki, siis 98 pumpamist, 96 kükki ja nii 0-ni, 15min puhkust ja vastupidi jälle alt üles juba 100-ni, see ei olnud midagi erilist ega üle mõistuse trenn........kerge soojendus. Tänapäeva lastele oleks selline sama mis surmaotsus, tapate lapsed ära. Muidugi jätame noored perspektiivikad sportlased kõrvale. Kusagil kirjutati, et omaaegne Sparta mees oleks tänapäevases mõistes sobinud kusagil eesti 10-ne võistlejate koondisse kui mitte enamat.
Vasta
#17
Füüsiline nõrkus koos vaimsega on lihtsalt seletatav ja tingitud elust enesest. Erinevalt tänapäevasest veetsid veel vene aegsed noored enamasti oma aega õues hullates kui just tööd tegema ei pidanud. Ja tööd jagus majapidamises päris pisikestele kui vanadele. Eriti suvel. Heina tegemise ajal pandi väiksemad lapsed heina kinni tallama, suuremad niitma ja hanguma.
Ühesõnaga tehti maast madalast füüsilist treeningut. Mida minusugusel muud teha oligi? Telekast midagi vaadata ei olnud, raamatuid sai niigi loetud kehvemate ilmadega ja nii ei jäänudki muud üle kui looduses omasugustega aega veeta. Nüüd on ajad muutunud, väikelast õue omapead kakerdama ei lasta ja veidi vanemana nad enam ta ei tahagi. Igasuguseid tehnikavidinaid on piisavalt palju mis köidavad. Ja kuidas tänapäeva linnastunud ühiskonnas väikelast üksi tänavale lasedki? Mina küll ei julgeks, kuigi kakerdasin ise omapead õues nii nagu riided selga juhtusid parasjagu minema. Eriti pükstel kippus tagumine pool ette juhtuma. Mind see ei häirinud, küll aga vanemaid.
Ega head nõu anda oskagi, oma tütart vedasin autoga lasteaeda-kooli ja millegipärast sai tast sportlane, kuigi mind ennast sport ei huvita.
Vasta
#18
60-70-ndatel kui noorus möödus oli lastele sport ja huvialaringid TASUTABleh Kaasaarvatud ALMVÜ-s langevarjuhüpped ja püstolilaskmine. See mind huvitas ja margoliniga ikka sai kõmmutatud......olugi, et nagaani tahtsin, vanus aga ei andnud väljaAngry Muidugi sai proovitud ka seda. Ega siis ainult kõik jooksu - pallimängud olnud: maleringid, kabe, raadiolektroonika alane nokitsemine, vibulaskmine (mida ka 3a. harrastasin). TV oli samuti kõigil kodus, raadio ja makid. Nohikutele oli piisavalt "tegemist" nagu ka praegu mobiili näppida. Sport oli aga igapäevane......kuidagi ei tahtnud teistest nõrgem õigemini viletsam olla. Need mida kirjeldasin ei olnud mingid saavutused kui siis omamaja poiste tasemel, mitte suurt kõrgemal....seal olid teised standardid.Smile
Järsku oli asi toidus? Toit ei olnud geenimuundatud ja oli kuidagi tervislikum, muidugi mitte nii rikkalik, banaani sai korra 5a. jooksul, magusat aga harvemini palju kordi harvemini. Mitte nii, et lähed selverisse ja koogil on 50% viimase päeva allahindlus mis kohe kutsub ostmaBleh Tordid olid ikka sünnipäevaks või suurtele pühadele planeeritud, koduküpsetised nädalavahetusteks. Seetõttu valget suhkrut sai vähem kui tänapäeva laps.....komme ka ei olnud "ripakil" kui olid siis kadusid jäljetult....
Rusikavõitlust ka oli, olgugi, et tegin sellealast trenni nii 5a. ei olnud kraakleja vaid rohkem "nohik". Kõvera nina "ravim" tuli kiiresti saada, enne kui fikseerus ja enamasti aitas sellele rusikas kaasa, väänas jälle "õigeks"
Sport ja elementaarne treenitus: nii 20km jooks kui 3km ujumine oli mitte üksi mulle vaid paljudele igapäevane asi, seda ei loetud spordiks.
Vasta
#19
(28-10-2017, 20:41 )namaril Kirjutas: Jah, see on midagi fantastilist. On endal olnud privileeg elada looduse keskel keset metsi, põlde, ümbritsetuna jõest, joast, kaugemal meri..vanad kiviaiad kaetud pehme rohelise samblaga, metsikuks läinud lilled siin seal, õue eksivad metsloomad, linnud..kolad metsas, heinamaal, jões kividel, kus palju kivistisi. ..Imeline. Tunned juba õhust, lõhnast, valgusest ära, milline ilm tuleb, kuidas muutub,loomade ja lindude hääled, vee vulin,puude sosinad..puhas nauding. Ei kujuta ette paremat kohta elamiseks.

Tuli meelde uurimus, kus järeldati, et loodusfilmide vaatamine tõstab koheselt inimeste õnnetunnet ja leevendab stressi (kui ei saa loodusesse minna) https://www.mnn.com/health/fitness-well-...says-study

Jah, seda kõike nimetataksegi Universmi osaks olemiseks. Mäletan kui maal olles põder vaatas toaaknast sisse ja see tundus nii loomulik. Ilus oli ka suusatada kui jänesed silkasid üle suusaraja. Smile
Loodusfilmide vaatamine tõepoolest muudab tuju heaks. Kasvõi seesama film, mille lingi tõid ja kus karu sügab vastu puud selga. Soovitan teistelgi vaadata.




Vasta
#20
Loen ajaviiteks eelmise Eesti Vabariigi aegset ajakirjandust ja tundub, et meie vaarvanemad olid põhimõtteliselt nagu skunksid. Nimelt oli laialdane komme, et mõnda isiklikku vaenlast või muidu ebameeldivat inimest kohates lasti valjusti peeru. Vanemad õpetasid seda lastele vähemalt veel 1920. aastatel. Ühes ajalehes silmasin lausa poole lehekülje pikkust kirjeldust, kuidas Kuressaare linna turul kohalik poliitik enda rivaali kohates "põsed ja silmad pungi ajas, seejuures näost punaseks läks ja valjusti kõhutuult lasi". Kärts olnud nii vali, et kajas hoonete seintelt vastu. Kaasnevat haisu kirjeldati ka nii detailselt, et mul läks söögiisu ära. Mõtlesin veel, et mille pärast peaks sellist asja lehte panema- isegi tänapäeva kollane ajakirjandus ei lasku nii madalale, et kellegi peeretust kirjeldada. Aga nüüd olen neid tolle aja lehti rohkem lugenud, leidnud veel viiteid taolisele kombele, ning aru saanud, et poliitikuhärra väljendas lihtsalt enda arvamust rivaali kohta sellisel viisil, millest kõik juuresolijad aru said.
Aga niimoodi nagu tellimise peale puuksu lasta- see on ikka anne. Vanadel eestlastel kas pidid kogu aeg metsikud gaasid olema (muide, eestlaste elu uurinud von Baer väitis, et olid ka), või siis hoidsid nad meelega kinni, kuni jälle mõni ebameeldiv inimene vastu tuli.
Vasta
#21
Räägitakse, et "jumal keisrit kaitse saa" 2 esimest salmi sai peeru peal maha mängida! Kui ühel peer sai otsa siis naaber jätkas juba ja nii saigi kõik maha mängitud! Orkester milline ja polnud pille ega muud vaja vaid kapsa - herne supist piisas. Juba see näitab meite esivanemate "tugevust" kui peeru pauku võis püstolipauguga segamini ajada ja majade seintelt vastu kajas. Proovi saa praegu seda järgi teha? Tänapäevased toidud kohe kuidagi ei anna seda vunki välja!
Vanaema rääkis, et tsaariaegses Narvas olla see komme ka kasutusel olnud ja üks naljaks lugu juhtunud. Pandud siis pill hüüdma aga natuke üle pingutatud ja lõpus olla ainult plurin - lurin olnud. Kus selle häbi ots kui sitarida püksisäärest välja tuli! Ilon Max oma leegiheitjaga on poisike õige ennemuistse eesti mehe kõrval! Kui püksata "käratati" ja tuld peale anti olla 3 sammu leeki olnud ja nii ka koeri ja hunte peletati ja seda mitte korraks vaid ikka 2-3 korda järjest olenevalt mehest ja toidu ratsioonist. Tsaari armee sõdurid olla eriti vinged selle asja tegijad.....ju neil palju aega jäi ja sai kasarmus harjutada kokkumängu.
Vasta
#22
Mul on tunne, et nii Einar Laigna kui mõni lugupeetud kaasfoorumlane idealiseerivad Eesti talurahvast (EW- ja tsaariaegset siis) liialt. Ei kahtle selles, et Einar Laigna suguvõsas olid viisakad, korralikud ja vaimsete huvidega inimesed. Eks nad käisid ka teiste omasugustega läbi, ja väikesele Einarile jäi omal ajal mulje, et kõik ongi ilusad ja head. Joomist ja kuritegevust ta ei näinud, sest ei puutunud vanavanemate turvalises talus selliste asjadega lihtsalt kokku. Soovitaks lugeda netist EW-aegset ajakirjandust ( eriti kollast, nagu Uudisleht), Mai Krikk'i raamatuid Eesti Politsei ajaloost, ja näiteks Valentiine Nõlvaku mälestusi "Ellujääja" . Jah, inimesed võisid olla füüsiliselt tugevad ja terved, loodust tundsid kahtlemata paremini kui tänapäeva Eesti elanikud, aga pühakud nad ka ei olnud.
Vasta
#23
(20-02-2021, 07:46 )Maario Kirjutas: Mul on tunne, et nii Einar Laigna kui mõni lugupeetud kaasfoorumlane idealiseerivad Eesti talurahvast (EW- ja tsaariaegset siis) liialt. Ei kahtle selles, et Einar Laigna suguvõsas olid viisakad, korralikud ja vaimsete huvidega inimesed. Eks nad käisid ka teiste omasugustega läbi, ja väikesele Einarile jäi omal ajal mulje, et kõik ongi ilusad ja head. Joomist ja kuritegevust ta ei näinud, sest ei puutunud vanavanemate turvalises talus selliste asjadega lihtsalt kokku. Soovitaks lugeda netist EW-aegset ajakirjandust ( eriti kollast, nagu Uudisleht), Mai Krikk'i raamatuid Eesti Politsei ajaloost, ja näiteks Valentiine Nõlvaku mälestusi "Ellujääja" . Jah, inimesed võisid olla füüsiliselt tugevad ja terved, loodust tundsid kahtlemata paremini kui tänapäeva Eesti elanikud, aga pühakud nad ka ei olnud.
Pühakuid pole kunagi olnud. Kui aga võrrelda näiteks korilasega kusagilt 6-7tuhat aastat tagasi siis tänapäeva inimene on äpu looduses ellujäämisel ja karuga kohtumisel.
Vasta
#24
Minul on palju mõtteid ja arvamusi selle kohta. Mõniti nõuatun Lahendused ewimese postitusega. Kunagi lugesin et viimasel ajal olevat Maale tulnukhinged inimkestadesse kehastunud ja kuna maised võnked ja nende hingede võnked suuresti erinevad, siis tunnevadki sellised isiksused ennast siin ilmas vägagi evamugavalt ja sellest tulenevadki neil need probleemid eesostas füüsiliste näitajatega ja vastupidavusega. See eest on neil eeliseks omalaadne maailmavaade ja ideed, ehk nad on nagu brahmanid. Samas againimkehas olevad loomad-ja taimed näitavad tuntuvalt paremat vastupidavust ja füüsilist jõudu energianõudvate tööde jaoks (nad siis suudrad ja teosed samalaadsed). Minulgi on siuke probla, tavakeskonnas, nagu avastasin, on minu enesetunde (reaktsioon, ajutöö kiirus, musklijõud) taktik-tehnilised näitajad räigelt umbes 50%selt ära lõigatud ja piiratud. Vastupidavusega võib-olla kõik polegi nii paha, eelmise aasta üle keskmiselt soojemal suvel kõndisin palavuses 17 km. Aga ikkagi, kui sportlane, kel on näiteks migrään, näitab häid tulemusi, siis see ju ikkagi ei tähenda et ta ennast normaalselt ja hästi tunneb!
Samuti ei arva käesoleva aja olukorras inimkonda ennast süüdistada nii väga ka. Kõik need vaimset ja kehalist tervist rikkuvad faktorid tulid ju kuskilt välisvalitsejatelt inimestele peale (igasugu tüüpi kiirgused, halb toitumine, keemiamürgid ja n.e).

Arvata võib ka et inimene kui liik ei saanudki ja ei saa siin kohas kunagi normaalselt ja iseseisvalt hakkama.
Mulle on igatahes alati mõistatusena olnud see inimeste vaheline võistlemine musklijõus ja rammus. See on ju mõniti tobe, kuna ikkagi jääb inimene loomariigile selles suhtes totaalselt alla. Vaat kui inimesed pürgiksid loomadest ka olla tugevamad, siis tõesti toimuks progress selles suhtes (ja kaalukategooriate vahedest siin ei saa rääkida, tiiger ju ei mõtle et elevant on temast ~6 korda raskem, kui talle kallale tungib. Ta lihtsalt tuleb ja kasutab toorest täiest pingest jõudu).
Mõned uurijad siis ju arvavat et inimene ei olegi kohastunud Maa peal elada, siin on talle kaaslasteks loendamatu arv haigusi ja teisi probleeme.
Kui uurida inimkonna ajalugu siis ikka ja jälle saab tähele panna selgete aitamiste jälgi kellegi kogenuma ja elujõulisema poolt, muul viisil ei tundu kõik loogiline.


Rolli mängib ka keskond ise: aastasadu-ja tuhandeid tagasi olid siin tingimused teised, võimaldasid kõigil karskemateks ja vägevateks kasvada.
Kaldun arvama et ka tänapäeval, kui sobivat tingimust luua, näitaks keegi ülivõimeid. Mõtisklesin ja tulin hüpoteesile et näiteks kuskil Siberis elav jakuutlane on vägagi potensiaalis endal leviteerimisvõimeid avama, kuid selleks peab ta ära sööma näiteks kiivi või muud tema elukohale eksootilist toitu. Ehk see võime on inimesel olemas magavas olekus, vaja on ainult trigger-ainet, aga see aine on raskelt kättesaadav.
Kui palju kõrgeltfunktsionaalseid autiste (aspergeri sündroomiga inimesed) saavutasid edu kitsastes valdkondades ja sooritasid silmapaistvaid leiutisi ja muud?
Kuid neid pressitakse ja ei lubata koopereerida omavahel, kes suudals aga ära arvata mida uut ja huvitavat suudaksid nad koos valmis saada?
Vasta
#25
Lühidalt - rasked ajad loovad loovad tugevad inimesed.
Tugevad inimesed loovad kerged ajad mis loovad nõrgad inimesed.
Nõrgad inimesed loovad halvad ajad ja ring saab jälle alata...
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat