Kuidas ehitati Giza püramiidid?

Eesmärk pühitseb abinõu...

(12-05-2017 14:56 )Nofretete Kirjutas:  "Oioioi! Ma tahan kindlasti näha, kust see 12000 aastat välja võeti."

Sellele olen ju vastanud

(09-05-2017 08:57 )Nofretete Kirjutas:  Nende uuringute juhtiv teadlane Liritzis nendib, et "...on mõistlik arvata, et osa rajatisi oli Gizas juba olemas, kui seal algasid neljanda dünastia suurejoonelised ehitustööd."

IV dünastia kestis 2613 e.m.a. kuni 2494 e.m.a. Ma ei saa aru, kust ootamatult see 12000 mängu tuleb?

(12-05-2017 14:56 )Nofretete Kirjutas:  Sellele, et Giza platool asuv sfinks pärineb epohhist 10 500 eKr. viitavad geoloogilised tõendid.

Need peavad küll väga kesised tõendid olema kui kogu maailma egüptoloogide armaada neid märganud pole. Ilmselt lihtsalt mõni soovmõtlemises kinni olev diletant tegi oletusi...

(12-05-2017 14:56 )Nofretete Kirjutas:  Luminenstsentsdateerimisest ma juba rääkisin. Kui aru ei saanud, siis saad lugeda "Jumalate võluritest" lk. 200-204 juurde.

Mul pole seda raamatut. Skänni palun või kirjuta ümber vmt. Aga kui tegu on ilma allikaviideteta kirjutisega, siis ära vaevu...

---

(12-05-2017 18:30 )Geargirl Kirjutas:  Vastukaaluga pole asi mõttekas - vastukaal ise tuleks ju enne üles punnitada, seega vahet pole mida tõstad.
No täpselt: kui sul on valida, kas tõstad üles endaraskuse kivi, või istud ise vastukaalule raskuseks ja plokk tõstab sinust 2x raskemat kivi... Ma arvan, et 100 tonnise kivi liigutamiseks on peenele seedripuust saanile vaja meelitada umbes kuussada akadeemiku palgast end paksuks söönud egüptoloogi... ja seenetoorik väidab, et neid on tuhandeid!

Ma ei teagi nüüd, kas üldse maksab viidata sellistele elementaarsetele mehhanismidele nagu erineva jõuõlaga kangisüsteem ja plokid. Muidu ma ei imesta küll mitte raasugi kui tänapäeva inimene, kes selliseid mehhanisme ei tea, arvab, et ega ka vanad egiptlased neid tundnud...

Mis puutub kiviplokkide transpotimisse ja selle väidetavasse võimatusse niinimetatud primitiivsete vahenditega, siis mul on küsimused suurele ringile:

1) milline on raskeim inimkonna ajaloo jooksul ühest kohast teise transporditud monoliitne kivi?

2) mitme inimese vahetul osalusel selle transportimine toimus?

Tänan tähelepanu eest...

kuidas ehitati seal:
https://www.youtube.com/watch?v=dqrEkI0jxHs
täna elab seal 0.8 milj. inimest.

(14-05-2017 00:55 )seenetoorik Kirjutas:  Mis puutub kiviplokkide transpotimisse ja selle väidetavasse võimatusse niinimetatud primitiivsete vahenditega, siis mul on küsimused suurele ringile:

1) milline on raskeim inimkonna ajaloo jooksul ühest kohast teise transporditud monoliitne kivi?

2) mitme inimese vahetul osalusel selle transportimine toimus?

Tänan tähelepanu eest...

1. Keelatud Linn Pekingis. Seal on Põhjapoolne trepp. Kaalus umbes 250 tonni. Peale töötlemist hinnatakse marmorist trepi kaaluks 200 tonni.
2. Tassiti ca. 70 kilomeetri kauguselt. Tirisid, tassisid ja vedasid seda lahmakat oma 20.000 meest, 1000 eeslit ja hobust.

Peterburis on mingi monument. Seda kandev kivilahmakas toodi samuti kaugelt kohale. Selle kaal oli arvatavasti kuskil 600 tonni kanti. Ei meenu nimi, aga see on käinud ka parawebist läbi.

Suurim kivi on Peterburi Vaskratsaniku monumendi aluseks olev Kõuekivi või Piksekivi, mis kaalus algselt hinnanguliselt umbes 1500 tonni, ent kuna seda transportimise ajal pidevalt töödeldi, kaalus ta kohale jõudnund arvatavalt 1200 tonni ümber.

Kivi lohistamisega said hakkama 32 meest.

1200/32=37 tonni per kärss.
proovisin õues oma 1.5 tonnist autot (selline ratastega asi) nügida - meeter paar liikus isegi.
huvitav, mitme tonnise auto jõutõmbajad asfaldil 10m edasi veavad?

Selline jurakas kaalub ca. 1000 tonni. Pange veel pool sellest juurde ja saate väikse ettekujutuse, missugune peaks olema kivilahmaks kaaluga 1500 tonni.
Mis see kivikese lohistamine 32'le mehele ära ei oleks?

võtame 37 tonni mehe kohta.
siis on kivi 2x2x4 meetrit.

seenetoorik võik seda sentimeetri lohistada...

arvan, et traktor ei lohista ka ära, rattad hakkavad tühja rapsima.
võtame rekka, mis täislastis kaalub umbes 35 tonni ja laseme juhil
piduri peale vajutada. siis tuleb seenetoorik ja veab selle rekka
piiterisse.
tank kaalub 37 tonni...

kui palju siis üks mees jaksab? 100kg kaaluv mees, lohistab enda järel 100kg kaaluvat kivi ... no 100m, siis loobub. Seega 1:1 suhtarv 100m lõigul.

filmis "Siin me oleme" tehti ka katse, lohistati parve ankrukivi.

siin on trakats 5 tonniga hädas:
https://www.youtube.com/watch?v=1dU85VEH3CY

siin saab paari tonniga hakkama:
https://www.youtube.com/watch?v=4LNPO7MEL2k

veel võrdlust:
https://www.youtube.com/watch?v=LPuqbXtz93U

tuleb välja, et lehma suurused, u. 50kg kaaluvad sipelgad ehitasid püramiide:

Tsitaat:Sipelgad on suurepärased jõumehed saaki kokku tassima. Nad suudavad tõsta asju, mis ületavad nende enda kehakaalu kuni 50 korda. Nad pole võimelised mitte üksi saaki mõneks sekundiks üles tõstma – nagu näiteks tõstjad olümpiamängudel –, vaid nad võivad oma kandamit kümnete meetrite kaugusele tassida ja lõpuks sellega kas või puu otsa ronida.

Kui selline tõstevõime vaid keha massi arvestades inimesele üle arvestada, siis peaks 50 kilogrammi kaaluv inimene võtma selga sõiduauto ja viima selle Võru kesklinnast Suure Munamäe tippu.

50x50=2500kg - klapib.

(14-05-2017 00:55 )seenetoorik Kirjutas:  

(12-05-2017 14:56 )Nofretete Kirjutas:  Sellele, et Giza platool asuv sfinks pärineb epohhist 10 500 eKr. viitavad geoloogilised tõendid.

Need peavad küll väga kesised tõendid olema kui kogu maailma egüptoloogide armaada neid märganud pole. Ilmselt lihtsalt mõni soovmõtlemises kinni olev diletant tegi oletusi...

Sellest, et sfinks on vanem kui ülejäänud Giza platool asuvad ehitised, on räägitud siin foorumis juba alates 2003 aastast. Bostoni ülikooli geoloog dr Robert Schloch tegi kindlaks, et sfinksi kahjustused tekitas mitte tuiskliiv, vaid vesi. Teised geoloogid on temaga nõustunud. Niisiis, millal esinesid Egiptuses viimati suured vihmasajud, mis võinuks sfinksi erosiooni põhjustada? Paleoklimaatilised uuringud on näidanud, et tugevad vihmasajud lakkasid Egiptuses 10.a.tuh.e.Kr. Liida sellele 2000 meie aja järgi - ja saadki 12 000 aastat tagasi. Egiptus muutus siis kõrbeks ja on seda olnud tänini.
Samasuguseid veeerosiooni jälgi täheldati ka sfinksi ümbritseval müüril ja teistel ümberkaudsetel ehitistel.
Süsinikdateeringutest olen juba kirjutanud. Giza platoo rajatiste dateeringud on juba ammust ajast olnud kahtluse all. Juba de Lubicz (1887-1961) leidis, et sfinksi erosiooni pole põhjustanud liiv, vaid hoopis vesi.

Selle kohta, kuidas Suur Püramiid ehitati, on samuti välja pakutud arvukalt teooriaid, kuid mitte ükski neist pole pälvinud üleüldist tunnustust. Tuleb meeles pidada, et vanad egiptlased ei tundnud ratast ega plokki, ehkki nad kasutasid kange, rullikuid ja köisi.
Ühe teooria järgi tõmmati kiviplokid üles mööda ühte väga pikka kaldteed, mis ulatus kõrbesse, kelkusid ja köisi kasutades.
Kui arvestada plokkide suuruse ja kaaluga (keskmiselt umbes 2,5 tonni), plokkide arvu, siis ei suuda see ega ka ükski teine seni esitatud teooria seletada, kuidas oli selle püramiidi ehitamine võimalik.
Kaldtee meetodit on järele proovitud ja vanaegiptlastel oletavasti käepärast olnud mehaanilisi vahendeid kasutades osutus isegi väga väikese püramiidi ehitamine äärmiselt raskeks.
On oletatud, et püramiidi ehitamisel rakendati kõrgtasemelist teaduslikku teadmist.
10.saj. araabia ajaloolane al-Masudi kirjutas, et egiptlased kasutasid suurte kiviplokkide liigutamiseks maagilisi loitsusid. Ehk ajas ajaloolane papüüruselehed segi mingi tundmatu aparaadiga, mis plokid hõljuma pani?
Kas levitatsiooni võidi kasutada Suure Püramiidi raskete ehitusplokkide tõstmiseks?
Seoses teaduslike avastustega sellistes valdkondades nagu kvantmehaanika ja stringiteooria on meil tulnud pidevalt oma vanu arusaamu füüsikast revideerida. Võib-olla valdasid vanaaja inimesed (vanaaja võlurid) teadmisi, mida meie alles hakkame tulevikus avastama.
P.S. Vastuseks viidete kohta.
Raamatus, mida eespool tutvustasin, on viiteid kuskil 57 lehekülge kui just lugemine segi ei läinud. Viiteid keskmiselt 20-25 ühel leheküljel. Aga samadest asjadest seoses püramiidide ja sfinksiga on varemgi paljudes eesti keeles ilmunud raamatutes juttu olnud.

Meenub ühe inseneri arvutused, et kaldtee ületaks püramiidi mahu.
Hiljem oleks tulnud see ka siis minema viia.

(14-05-2017 14:11 )TTT Kirjutas:  1200/32=37 tonni per kärss.
proovisin õues oma 1.5 tonnist autot (selline ratastega asi) nügida - meeter paar liikus isegi.
huvitav, mitme tonnise auto jõutõmbajad asfaldil 10m edasi veavad?

Ma ei saa hästi aru, kas sa teed seda meelega või pole sa tõepoolest kuulnud vintsidest ega googlist.

Lühidalt: Kõuekivi lohistati rennides jooksvatel kuulidel (umbes nagu hiljem leiutatud kuullaagril) kahe vintsi abil, millest kumbagi ajas rongi 16 meest (4 hooba, iga hoova taga 4 meest). Kusjuures pärast seda kui kivi oli juba jupp aega 400 mehega lihtsalt mööda maad lohistatud, olevat selle idee peale tulnud keegi talumees. Võibolla on see legend võibolla mitte aga keegi tuli ja tegu on tehnoloogiaga, mis oli täies ulatuses kättesaadav ka kõigis antiikkultuurides.

---

(14-05-2017 20:02 )Tyto Alba Kirjutas:  Meenub ühe inseneri arvutused, et kaldtee ületaks püramiidi mahu.
Hiljem oleks tulnud see ka siis minema viia.

Sõltub kaldteest. Kaltee võib olla robustne jurakas, mis tõesti suurem kui püramiid ise, kuid võib ka olla üsna peen spiraal ümber püramiidi, mis seejuures moodustab ise püramiidi, st lõpuks täidetakse ka kaldtee ise kividega ja see kaob püramiidi sisse ära.

Härrased, ärge kembelge. Seenetoorik, ära ütle, et lohistati, kui tegelikult seda kivi vintsiti.
Nüüd selgus, et hoopis 400 mees lohistasid? 1200/400=3tonni mehe kohta. Ka see on ületamatult palju. TTT video peal on näha, et traktorgi ei saa sellise tööga hakkama.

Huvitav oleks teada - kui kaugelt see kivi toodi ja kui kaua kohalevedu kestis. Saaksin ehk mõned arvutused teha nende vintside kohta.

ps. Selline mõte tuli pähe - kuulidel vedamiseks peab kivi olema alt sile, kui see pole nii, siis ei aita ei rennid ega kuulid. Vastupidi, need osutuvad hoopis takistuseks. Rennide suuruse ja arvu, materjali ning kuulide materjali, koguse jne. andmeid oleks tarvis.
Kontrolliks kas on usutav.

Pakun ka vaatamist:
https://www.youtube.com/watch?v=OgGW7zXsqYo
https://www.youtube.com/watch?v=pegeQLbiuJY
mingi 340 tonni kõigest.

(14-05-2017 19:27 )Nofretete Kirjutas:  Tuleb meeles pidada, et vanad egiptlased ei tundnud ratast ega plokki, ehkki nad kasutasid kange, rullikuid ja köisi.

Kust see õpetus on tulnud, et vanad egiptlased ei tundnud ratast ?

Ratast on teadaolevalt esimest korda kasutatud Sumeris (esimesed andmed Urukist; umbes 3500 eKr). Siin teemas aga jutt Giza püramiidide ehitamise ajast. Giza püramiidid ehitati millal? Edasisel Vana-Egiptuse perioodil muidugi kasutati ratast.
Vanad egiptlased elasid umbes 5300 eKr – 395 pKr

Kui 5. dünastia hauakambritest leitud joonistel on näha rattaid, ilmselt siis ka püramiidi ehitamise ajal ratas päris võõras ei olnud.



http://grahamhancock.com/phorum/read.php...73,1079055

(15-05-2017 11:06 )muca Kirjutas:  Härrased, ärge kembelge. Seenetoorik, ära ütle, et lohistati, kui tegelikult seda kivi vintsiti.

Kirjelda mulle, palun, mismoodi vintsi abil lohistamine polegi tegelikult lohistamine. Kas see kui ma traktoriga vagusid moodustan, pole samuti tegelikult kündmine, nagu seda oleks hobusega vagude tekitamine?

(15-05-2017 11:06 )muca Kirjutas:  Nüüd selgus, et hoopis 400 mees lohistasid? 1200/400=3tonni mehe kohta. Ka see on ületamatult palju. TTT video peal on näha, et traktorgi ei saa sellise tööga hakkama.

Mis mõttes "nüüd selgus"?

Äkki siis traktor oli nõrgem kui need 400 meest? Või olid olud teised?

(15-05-2017 11:06 )muca Kirjutas:  Huvitav oleks teada - kui kaugelt see kivi toodi ja kui kaua kohalevedu kestis. Saaksin ehk mõned arvutused teha nende vintside kohta.

Kuidas ma saan su arvutusi usaldada kui sa ei suuda guuglisse elementaarset otsingutki kirjutada?

(15-05-2017 11:06 )muca Kirjutas:  ps. Selline mõte tuli pähe - kuulidel vedamiseks peab kivi olema alt sile, kui see pole nii, siis ei aita ei rennid ega kuulid. Vastupidi, need osutuvad hoopis takistuseks. Rennide suuruse ja arvu, materjali ning kuulide materjali, koguse jne. andmeid oleks tarvis.
Kontrolliks kas on usutav.

Nojah, selge on see, et sina poleks seda probleemi lahendada suutnud. Ma isiklikult soovitaks sul ka edaspidiseks loobuda püüetest midagi lahendada. Ei midagi hakba aga sul lihtsalt pole üldse tehnilist taipu ning seetõttu tekitad sa rohkem segadust kui kasu.

Ja palun, ära püüa ka neid ülal mainitud arvutusi teha

Hästi on teada Karnaki Amon Ra templi reljeefblokk (18 dünastia) u.1410, Amenhotep II Vibusteel. See kujutab kujutab kuningat kaarikul. See plokk võis kuuluda võidutemaatikale pühendatud värava juurde koos ühe teise reljeefiga, mis asub praegu Kairos ja kujutab vaenlase nuhtlemist.
http://www.touregypt.net/images/touregyp...tep2-3.jpg

Kui 5.dünastia huvi pakub, siis V dünastis kuningate lugu on jäädvustatud Westcari papüürusel, mis asub Berliini Egiptuse muuseumis. Kirja pandi see 1600 a. paiku eKr. Lugu ise väga huvitav.

5.dünastia kuningad püstitasid hauamonumendid Sakkarasse. Viimane kuningas oli Unas. Tema püramiid on esmakorselt seest kaunistatud. Püramiidiseinu katavad kivireljeefid, mis kujutavad turgu ja kauplemist, täispurjedes laevu, kõrbes peetud jahti ja ka stseene näljaajast, mis arvatavasti oli Unase valitsemisajal (2375-2345).
Unase püramiiditekstide nime all tuntud raidkirjad koosnevad 228 loitsust.
See oli see, mis 5.dünastia kohta tähelepanuväärse leidsin olevat.
https://en.wikipedia.org/wiki/Pyramid_of_Unas

Millise 5 dünastia kuninga hauakambrist on jutt? Neid kuningaid oli kokku üheksa. Esimene nendest, Userkaf, oli tegelikult Hufu varsasurnud pärija Džefera lapselaps.
Muidu Sakkaras Horemhebi haua idaseinal on samuti kaarikud juhtide ja hobustega(18 dünastia u,1325 eKr.).
Aga suure püramiidi olevat Hufu lasknud ehitada siiski 2551–2471 eKr.
Nii igal pool kirjas.
https://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
Kuidas täpselt ehitati - seda ei tea keegi.

(14-05-2017 14:20 )Foorumlane Kirjutas:  Selline jurakas kaalub ca. 1000 tonni. Pange veel pool sellest juurde ja saate väikse ettekujutuse, missugune peaks olema kivilahmaks kaaluga 1500 tonni.
Mis see kivikese lohistamine 32'le mehele ära ei oleks?

Luuletad kah natuke?

Väga primitiivne mõõtmine annab kivi kõrguseks ja laiuseks umbes 12m. Küllap on ka tema kolmas mõõt sarnane. Seega on kivi ruumala <900 kuupmeetrit. Graniidi eritihedus on 2,75, mis annab tema kaaluks umbes 2500 tonni.

Panidki vaid 2,5 korda mööda. Pole ju eriti suur liialdus, ega ju?

kahe vintsi juttu ma ei usu. köis, millega saad sleppi võtta 12 tanki a 50 tonni ja pidurid peal?
seenekas, ei ole võimalik!

------------------

kuhu kinnitatakse vintsid? vintsi peab paigal hoidma asi, mis veetavast asjast raskem, see saab olla ainult maa. kuidas vints ankurdatakse? seda teab ainult üks mees siin maamunal...
loodan, et ta vaevub selgitama ja ehk teeb mõne labase arvutuse ka, nii nagu ülalpool.

(15-05-2017 17:28 )TTT Kirjutas:  kahe vintsi juttu ma ei usu. köis, millega saad sleppi võtta 12 tanki a 50 tonni ja pidurid peal?
seenekas, ei ole võimalik!

Seda, mida sa praegu tegid, nimetatakse õlgmehikese argumendiks. See seisneb selles, et vastasele omistatakse retooriliselt mingi naeruvärne argument, mida on imelihtne põrmustada (nagu õlgmehikest) kuid seejuures pole vastane kunagi midagi sellist väitnudki.

Millal ja kus minu jutust tuleneb, et kellelgi on "pidurid peal"? Sa pole ju üldse lugenud mida ma Kõuekivi liigutamise kohta kirjutasin! Ma ju ütlesin, et kivi veeres kuulidel, mis omakorda veeresid rennides.

(15-05-2017 17:28 )TTT Kirjutas:  kuhu kinnitatakse vintsid? vintsi peab paigal hoidma asi, mis veetavast asjast raskem, see saab olla ainult maa.

Näe! Polnudki nii keeruline!

(15-05-2017 17:28 )TTT Kirjutas:  kuidas vints ankurdatakse? seda teab ainult üks mees siin maamunal...
loodan, et ta vaevub selgitama ja ehk teeb mõne labase arvutuse ka, nii nagu ülalpool.

Näe, Kõuekivi kaasaegsetel jagus oidu piltigi teha. Minu kaasaegsetel aga ei jagu oidu guugeldada ülimalt hästi dokumenteeritud (niiöelda välisvaatlejate poolt, sest tööd orkestreeris kreeklasest arhitekt) lähiajaloolist sündmust.

Eespool oli juttu 5.dünastia ajast. Meenus, et umbes 20 minuti autosõidu kaugusel Suurest püramiidist on üks Egiptuse suuremaid aardeid antiikajast ja üks erakorraline paik meie planeedil.
See on Abu Ghurab.
http://www.bibliotecapleyades.net/starga...gate10.htm

On väidetud, et see on ehitatud 5.dünastia ajal u. 2400 eKr., kuid see võib olla palju vanem.

Mäeküngas Abu Ghurabis on mandala kujuline. Egiptuse pärimused räägivad, et paik oli olemas juba enne 5.dünastia vaaraosid.
Paika on peetud pühaks tuhandeid aastaid.

Paik on avalikkusele suletud arheoloogiline ala, kuid seda on õnnestunud ka külastada.
Egüptoloogid on nimetanud seda ka Päikese templiks. Peetakse ka täheväravaks või ajaportaaliks.

Seenetoorik, ega mind muu ei huvitagi kui et:

Algselt nii 1500 tonni kaaluva kivi tõmbasid kohalt lahti 400 meest, relsid pandi hiljem alla. Oli ju nii su jutt?
1500/400=3.75 tonni inimese kohta. Seenetoorik, see ei ole võimalik.
On tõendid ka - ülalpool videod, kus traktorgi ei lohista paigast sellist raskust, 3 tonni pean silmas.
Ma ei taha öelda, et sa eksid. Ei, sa ei eksi, see mis sa räägid on netis kirjas. Ainult, et see, mis seal kirjutatakse, on vale.
Kui mehi oleks olnud 4000 näiteks, siis ehk (375kg mehele, 4x üle suure mehe kehakaalu) oleks kivi paigalt nihutatudki....aga...ülalpool on juttu sünkronismist - iialgi ei saa sellist karja sünkroonis liikuma.
Kivide lohistamise (inimesed mitte traktorid) katseid on vast tehtud ja filmitud, äkki sa leiad midagi, mina ei leidnud.

Võta vaip, pane see õues maha ja las sinna istuvad su naine, ema, isa ja lapsed. Ja siis tõmba nad paigalt.
Teadusest rääkisid? Rääkisid. Nüüd tee ka teadust.
https://www.youtube.com/watch?v=6lUduFzjHGc
https://www.youtube.com/watch?v=iBmMhNitElM
https://www.youtube.com/watch?v=GHahjt32uwU

Muca, teises etapis oli ju lausa 46.875 tonni inimese kohta. Palju hämmastavam, kas pole? Eks ta kõik on vale, millest sina isiklikult aru ei saa. Las ta siis olla ja unusta siis lihtsalt ära see teema.

On jah hämmastavam.
Tõelisised jõujuurikad olid, tänapäevased rekkatõmbajad peaksid neilt väikstelt vene talupoegadelt õpetust saama.

Ei saa ma aru ja targem ongi rohkem mitte torkida.

Naljakas on see, et iga allikas ajab ise juttu - kord veeti kivi terve aasta, et jõuda mereni. Siis jälle, et 5 kuuga veeti lausa soost lõpppunkti välja. Siis, et pandi parvele, siis, et kaks purjekat pandi kokku ja nende vahel oli plate...purjekad uputati ja tõsteti taas pinnale....
See pole minu mõistusele

Kõigepealt ehitati sadamadokk, massiivsetest graniitplokkidest.
Samal ajal valmis causeway, kohalikust paekivist. Selle pealmised plaadid on kulunud, tõenaoliselt veeti seda mööda üles materjali.
Seejärel rajati ümber ehitusplatsi tasane basaldist plaatidest plats.
Samal ajal käisid ilmselt ka maaalused tööd: püramiidi alumine kamber ja püramiidist dokini viiv shahtide ja neid ühendavate käikude süsteem.
Kas selleks võis kuluda kümme aastat?