III Reich:i saladused

Tsitaat:Ja mis siis positiivne ja tagasitulija on selles zedi postituses valesti?

Kõigepealt- funktsionaalse lugemisega näikse olevat ikka päris pahasti...puust ette suurte tähtedega

Tsitaat:üksainus näide, mis oli Saksamaal olemas ja MILLENI MUU MAAILM VEEL TÄNAGI JÕUDNUD POLE...

Nagu seda suureliselt väideti.

Aga võtame siis punkthaaval:

Tsitaat:...Wernher von Braun koos oma erikommandoga, selle arhiiv, dokumendid, katseseadmed.
Kõik saadu pani aluse USA raketi- ja kosmoseprogrammile mille triumfiks sai edukas Apollo Kuuprogramm...

Kas keegi on seda vaidlustanud? Minu teada on tõsiasi, et nii USA kui Nõukogude Liidu raketinduse alus sõjajärgsel ajal pärineb suuresti Saksamaalt, igati üldtunnustatud fakt. Aga väita "...et muu maailm järab veel siiani 3Riigi mõningatest edusammudest(raketindusest) ennast läbi...." on ikka igati üle võlli ja näitab väitja asjatundmatust.

Tsitaat:Hüpoteetilistes Haunebudes ja Vril lennuaparaatides eksisteerinud ülitugev autonoomne magnetväli ei lubanud kasutada tavalisi kompasse ja mõõteriistu. Seetõttu arendati välja analoogilised riistad mida sai kasutada ka maavälistel lendudel.

Jällegi- tegu ei ole mitte millegi müstilisega, milleni muu maailm siiani küündinud pole. Või vähemalt inimesele, kes veidigi on viitsinud huvi tunda rakettide lennu ja nende ruumis orienteerimise vastu. Juba viiekümnendatel kasutati ühena kolmest rakettide juhimissüsteemist (mida kombineeritult kasutati ja mis üksteist täiendasid ja korrekteerisid), nimelt astronavigatsiooni, kuna need süsteemid, mida sakslased oma A-4/A-9/A-10 kasutasid või plaanisid kasutada, osutusid mitte eriti tõsiseltvõetavateks(mis omakorda tekitab igati loogilise küsimuse- kui sakslastel olid olemas sedavõrd täpsed instrumendid, siis miks kasutati neid vaid müstilistel Hanebudel ega rakendatud tiibrakettidel V-1 ja ballistilistel rakettidel V-2, mida toodeti ja kasutati võrdlemisi suures arvukuses ja võrdlemisi nigelas täpsuses. Seletan pisut lahti- sakslased kasutasid oma rakettide juhtimiseks güroskoope. Toona maailmasõna, firma Kreiselgeräte GmbH Berliinis toodetud güroskoobid suutsid tagada veaklassi üks kraad tunnis. Kui lend 3000 kilomeetri kaugusele kestis kaks tundi, saame veaks enam kui 200 kilomeetrit. Millisest tabamistäpsusest me sel juhul räägime??? Pole ime, et nii V-1 kui A-4 olid eeskätt maa-ala tabamiseks, mitte objektipõhised relvad. Ja et nende kasutegur sisuliselt olematu. Sakslased lasid välja ca 2000 raketti(igaüks maksumusega 200 000 riigimarka), raketitabamustest sai otsa 2700 inimest, enamasti tsiviilisikuid. 1-2 inimest raketi kohta. Mida selline raha toona väärt oli- üks dollar maksis toona 2,5 riigimatka, 80 000 dollarit aga...oli ütlemata suur summa. Tiger tanke oleks selle raha eest, mida kulutati A-4 tootmiseks, saanud enam kui poolteist tuhat. Ja kui neist iga tank oleks suutnud teha märkimisväärselt rohkem kahju. Näiteks.

Tsitaat:Parem loen läbi "Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas".

Igasugune eneseharimine on kiiduväärt. Näitab vähemalt püüdlust...

Tsitaat:Seal tuleb juttu reaalsetest relvadest nagu Sturmgewehr, tankirusikas ja „ahjutoru“, hiigeltankid „Königstiger“ ja „Maus“, samuti ka Saksa mereväes sõja lõpus kasutusele võetud kaks uut „elektriallveelaeva“ tüüp XXI ja tüüp XXIII.

Ja taas- millistest neist asjadest "...muu maailm end siiani läbi närib..."??? Sturmgewehr põhineb nn. üleminekupadrunil, mis pärineb juba üle-eelmisest sajandist (von Mannlicher, Pistolenkarabiner M1903 koos moonaga 7,65×32 XPL), seejärel Winchester, seejärel Fjodorovi automaat aastast (6,5×50 mm) ja seejärel hulk teisigi. Nii et jutt muu maailma saamatusest on tavapärane Tyto plära- muu maailm oli selles osas juba ammugi joonel. Nagu ka teises selle relva põhimõttes- lasu hetkel tekkivate püssirogugaaside kasutamises relva ümberlaadimiseks. Mille algus kuulub samuti üle-eelmise sajandi lõppu- seesama von Mannlicher, seejärel Browning, Winchester, Remington jpt, kõik juba enne Esimest Maailmasõda. Teise maailmasõja algul oli Nõukogude Liidus Punaarmees kasutusel ligi 35 000 Simonovi iselaadivat karabiini AVS-36 ja ligi poolteist miljonit Tokarevi automaatlaadimisega karabiini SVT-38 ja SVT-40. Ameeriklased alustasid oma kuulsa, juba 1928 loodud automaatvindi M1 Garand tootmist ja relvastusse võtmist 30ndate keskel, märkimisväärne kogus neid saadeti Nõukogude Liidu palvel ka land-lease korras üle mere nõukogude sõduritele. Nii et taas- mis oli see müstiline "...mida muu maailm siiani pole läbi hammustanud..."???

Tsitaat:Juttu tuleb ka reaktiivlennukitest nn Amerika Bomberist ehk pommilennukist, millega saanuks käia üle Atlandi ookeani New Yorki pommitamas

Ühtegi tõsiseltvõetavat reaktiivpommitaja projekti, mis olnuks suuteline Atlandi ookeani ületama, reaalsuses ei eksisteerinud...

Tsitaat: ...rakettidest V 1, V 2 ja planeeritavast veel võimsamast rakettrelvast A9/A10.

Fieseler Fi-103 ja A-4 olid omas ajas kahtlemata silmapaistvad asjad, paraku aga rohkem tehnoloogiademonstraatorid kui reaalset kahju tekitavad relvad. Nagu see juba eespool jutuks oli. Kas Saksamaa tegi õigesti sõja lõpul sedavõrd suuri ressursse neisse paigutades või oleks pidanud nende asemel arendama näiteks Me-262 tootmist, vältimaks Saksamaa ribadekspommitamist "lendavate kindluste" poolt, on mõistagi diskussiooniteema.

Tsitaat:Saksamaa katsetas lendavaid taldrikuid. Oli kunagi Youtubes üks video,kus poeg intervjuueeris isa.Isa oli toodud( või läinud ise elama USAsse)See vana härra oli sõjaajal tööl saksa lennuki tehases ja aitas konstrueerida lennukeid.Ta rääkis et tema lendavaid taldrikuid ei konstrueeritud aga teadis nende katsetustest.

Keegi teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes teadis midagi...usun, et lapsepõlves on kõik mänginud mängu nimega "telefon". Ja naernud kõhu valusaks, kuulates jaburdusi, milleks läbi kahe-kolme pajataja algselt täiesti arukas kõrva sosistatud lause muutus.

Tsitaat:Samuti nähti üht masinat veel lendamas 90 ndatel,oli vist Austria ( pole kindel)

90ndatel?? Euroopas, kus sel ajal veel õhuruumi valvet täie rauaga militaaride poolt teostati??? No kuulge... Tsiviil- ja militaarlennujuhid oleksid sedasorti ilmutise momentaalselt registreerinud. Ajakirjandus oleks olnud pöördes, maandumiskoht oleks hoobilt fikseeritud ja lendaja koos tema lennuvahenditega pahempidi pööratud ja laiali laotatud. Lisaks- 45+ aastat vana lennukõlvulikuna säilinud mehhanism kutsub esile igal vähegi lennundusega kokku puutunud inimesel iroonilise kulmukergituse. Jah, on...ühe-kahe käe näppudel üles loetavad masinad. Enamasti replikad. Hooldatud ja poputatud vastava eriala korüfeede poolt.

Tsitaat:Tänapäeval pidavat seda sakslaste lennumasina süsteemi kasutatama osadel lahingkopteritel (pole kindel et sama tehnoloogia)

Loeme nüüd lause esimese poole ja teise poole kokku ja saame aru, et öeldi...??? Sisuliselt mitte midagi.

Tsitaat:Need kopterid on rasked ja rohkem soomustatud

Lahingukopterite tüübid on kõik avalikult teada. Siis millised täpsemalt on need rasked ja rohkem soomustatud kopterid?? Mis lisaks kõigele ...

Tsitaat:..saavad lennata kaugemale,püsida kauem õhus ja tänu tiivikutele on tagatud ka juhitavus

Ehk siis ignoreerida üldtunnustatud loodus- ja füüsikaseadusi. Üks-kaks tüüpi ja ma ei porise sel teemal enam.

Tsitaat:Kunagi filmiti alla kukkuvat lahingkopterit kõik oleks nagu õige videos aga see kopter kukkus liiga aeglaselt.(Video tunnistati õigeks)Kopter pöörles, pearootor juba seisis saba rootor pöörles.See kopter kukkus küll maha puruks aga kukkuma oleks pidanud nagu kivi...

Autorotatsioonist olete midagi kuulnud? Mille abil masina maandamine avariisituatsioonis kuulub pilootide kohustusliku treeningprogrammi sisse ja mida reaalolukorras pidevalt harjutatakse.

https://www.youtube.com/watch?v=pL1-QH7eQAY

(20-01-2017 11:39 )Nofretete Kirjutas:  Ja mis siis positiivne ja tagasitulija on selles zedi postituses valesti?

Tänan vastamast sellele, mis puudutas Zedi postitust. Miks sa varem foorumis sellest siis rääkinud ei ole, et Zedi teave on sinu arvates vale?
Ja miks sa hakitult vastad? Vasta ikka konkreetselt ühe lausega nagu postitiivne soovitab. Tõsi, ta on juba muutnud oma soovitust. See kõlab nüüd

(22-01-2017 10:13 )positiivne Kirjutas:  Head kaasfoorumlased, ühe postitusega kõikide maailma asjade ära seletamine reeglina annab soovitust erineva tulemuse. Kes meist poleks selle reegli vastu eksinud aga ma siiski julgen kutsuda üles ohjeldama grafomaaniat ja vältima laialivalgumist.

Ma olen aru saanud, et teatud seltskonnale tuleb siin vastata ühe mõtte kaupa. Ja soovitavalt mitte enam kui kolmesilbiliste sõnadega...muideks, isand Sporrenberg ei ole kuskil oma juttu levitanud kui absoluutset tõde. Vaid lihtsalt ühe võimaliku variandina. Nagu ka mina seda teen. Lihtsalt funktsionaalse lugemise puudega seltskond võtab tema juttu kui absoluutset tõde. Aga muidugi meeldiks mulle, kui keegi üritaks minu juttu tõeste faktide ja argumentide loogikaga ümber lükata. Ja mõistagi huvitavad mind asjad, milleni Saksamaa oli sõja lõpul jõudnud ja milleni meie tänane maailm pole veel küündinud. Mitte tõestamata ümarat mulli, vaid reaalseid saavutusi.

http://antarctica.greyfalcon.us/highjump4.html
http://greyfalcon.us/restored/Neu%20Schwabenland.htm
Siin üks en. sait antarktika ja natsid kohta.....teema hakkas huvitama

Tsitaat:Me kõik oleme näinud, kui kiirelt nad püsti saavad, kui neid pikali lükata.

Siiani pole ju keegi mind pikali lükanudki...ootan nagu hingeõnnistust, et keegigi võtaks ja tooks mõne fakti minu jutu ümberlükkamiseks. Eelpool väitis Tyto, et uraani ei pidavat pommi valmistamiseks vaja minevat üldsegi nii palju, kui mina väidan. mille peale tõin mina numbrid, palju tarvitati uraani Nõukogude Liidus esimeste pommide valmistamiseks. Oleks nüüd Tytol midagigi hinge taga, siis oleks ju loogiline minu asjatundmatus paljastada ja tuua konkreetsed numbrid, palju tegelikult uraani vaja on. Aga numbrite asemel tuleb vaid hala....mõistagi võib sellel foorumil tuua välja igasugu teooriaid, aga nende kaitsmiseks ja tõsiseltvõetavuseks peaks olema tuua ka fakte. Agentuur NTR ei ole valemi E = mc2-ga võrreldes väga tõsiseltvõetav. Näitena.

Pommi valmistamiseks piisab meil läänemaal suvila krundi suuruse ala üles kaevamisest (500-600 ruutmeetrit, allergiidi paksus 5-6 meetrit), et saada vajalik kogus uraani isotoopi U-235.
Aatompommi valmistamiseks on isegi eestikeelne juhend olemas.

Muudetud: PW ei ole pommi ja lõhkekehade õpetuste jagamiseks sobilik koht. Eemaldatud vastavasisuline link.

Püsigem teemas, milleks on III Reich'i saladused. Üksteise pihta poriloopimine ei vii antud teemat kuhugi.

Leidsin ühe 2005 aastal kirjutatud raamatu tutvustuse.

Raamatus “Hitleri pomm” väidab Saksa ajaloolane Rainer Karlsch, et aatomirelva juttudel on tõepõhi. Natsid katsetasid tuumapomme Läänemeres asuval Rügeni saarel ja Berliinist sadakond kilomeetrit lõuna pool metsades.

Karlsch väidab, et natside pomm ei olnud nii tugev nagu need, mille jänkid viskasid Jaapani hirmutamiseks Hiroshimale ja Nagasakile. Sakslased valmistasid nn räpaseid pomme, mis sisaldavad küll radioaktiivseid aineid, kuid toimivad hoopis teistmoodi kui tavalised aatomipommid.

Briti ajaloolane John Keegan kirjutab eesti keeleski ilmunud teoses “Teine maailmasõda”, et mais 1945 Saksamaale jõudnud USA aatomiluure meeskond võis tõdeda, et “nad olid umbes sama kaugel kui meie 1940. aastal enne seda, kui alustasime ulatuslikumaid töid pommi kallal.”

Kuna natsid olid raketitehnoloogias muust maailmast peajagu üle, vangistasid jänkid sõja lõpupäevil Saksa raketi- ja tuumaprogrammide võtmeisikud. Nad toimetati Ühendriikidesse, kus teadlased aitasid ameeriklastel uusi relvi ja rakette välja arendada.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitleri-vo...d=69083029

http://tst.greyfalcon.us/antarctica.htm
Selles saidis on üht-teist mis sobiks Zed-ile täienduseks, maht on suur
http://myth.greyfalcon.us/reitsch2.htm
Hanna Reitsch-ist on palju kirjutatud. Teisest kuulsast saksa nais testpiloodist Anna Kreislin-gust aga väga vähe. On intervjuu 2010a, olles 1920 sündinud siis 90a. paar pilti ja kõik. Tema aga oli väidetavalt Junkers 390 piloot kes lendas 1943a. New York-i kohale ja tagasi ja muud salajased missioonid. Sakslaste Junkers 390 13760km lennukaugusega kaugpommitajale 1943a. polnud analooge, alles tunduvalt hiljem.
http://bell.greyfalcon.us/Junkers.htm
https://sites.google.com/site/junkersju3...erformance

Tsitaat:Pommi valmistamiseks piisab meil läänemaal suvila krundi suuruse ala üles kaevamisest (500-600 ruutmeetrit, allergiidi paksus 5-6 meetrit), et saada vajalik kogus uraani isotoopi U-235.
Aatompommi valmistamiseks on isegi eestikeelne juhend olemas.

Nii. Tore, et mingi mõttevälgatus siiski tuli. Paraku küll pisut laialivalguvalt.

Alustame sellest, et paneme paika ajaraamid. Siin ja hetkel räägime me ikkagi aastatest 1933-1945. Miska jutud viiest kilost uraanist, millest justkui piisavat pommi jaoks, on absoluutselt teemaväline. "Väikemees", mis visati Hiroshimale, sisaldas 64 kg HEUd, elik kõrgrikastatud uraani. Nüüd võtame ette selle saamiseks vajaliku uraanikoguse. Nagu teada, kõlbab pommi valmistamiseks vaid uraani isotoop 235, mida on looduses vaid 0,7% uraanist. (ülejäänu on U-238). Niisiis, võtame väga jämedalt ja näppudel- et saada 64 kilogrammi relvakõlblikku uraani, selleks tuleb läbi töötada ca 7 tonni uraani. Ja seda tänapäevaste meetodite juures. Milline oli tehnoloogiline võimekus toona, ei viitsi isegi otsima hakata, aga ilmselt oli see siiski logiliselt võttes "mõnevõrra" väiksem. Uraani sisaldus maagis on keskmiselt 0,1 %. (on rikkamaid ja vaesemaid maake, aga lähtume keskmisest, milleks on 0,1-0,15).Jällegi- ühe tonni uraani saamiseks vajame ca 1000 tonni maaki, seitsme tonni saamiseks 7000 tonni. 10 pommi valmistamiseks kulunuks maaki 70 000 tonni. Selle koguse maagi vedamiseks vajanuks Saksamaa 1400 vagunit ja üleüldse olnuks see logistiline õudusunenägu. Ja seda kõike sõja teises pooles, mil Saksamaal oli juba tegu, tagamaks lennukite kütust ja tavasuurtükiväe moona. Rääkimata nende transpordist. Lisaks tekivad siia juurde veel küsimused. Palju oli üleüldse toona sõjast haaratud Euroopas uraanikaevanduste võimsus? Milline oli võimekus maagi rikastamiseks (nagu teada, on kaevandamine alles esimene ja kõige lihtsam aste protsessist. Maagist uraani eraldamine ja järgmisena selle rikastamine on märksa keerukam ning tehnoloogia- ja energiamahukam protsess). Lisaks oli see toona erinevalt tänapäevast ka kõik alles välja töötamata. Meenutagem kasvõi teemasid, seotud raske vee ja grafiidiga. Muideks, kustutatud lingis, kus väideti tuumapommi valmistamine kodusel köögilaual olevat käkitegu, on kaks punkti, mis asja pisut ulmevaldkonda viivad. Esiteks on seal uraani osas astutud reele siis, kui kogu suur vaevanägemine on juba nähtud (HEU hankimiseks on esimesed soovitused "hankige", "varastage") ja teiseks- kui see kõik ikkagi sedavõrd lihtne on, siis miks küll riigid, kes soovivad endale tuumarelva ja keda ei piira mingid majanduslikud ja väidetavalt ka tehnoloogilised piirangud, pole seda vaatamata aastatepikkusele pingutusele siiski suutnud teha. Iraan näiteks. Järsku pole see siiski ikkagi nii lihtne, mis?

Nofretetele soovitus- võta ja tee endale selgeks vahe tuumapommi ja nn. "räpase pommi" vahel. Ja mõtle siis, kas ja kuivõrd oli realistlik selle viimase teadlik loomine ajal, kui radioaktiivsuse mõjud olid suht-koht tundmatud. Veel 50ndatel olid tuumakatsetused rahvale vaatemängud, mida jälgiti ilma mingite kaitsevahenditeta päris väikeselt kauguselt. Kummalisel kombel elasid need inimesed kõrge vanuseni...

(24-01-2017 11:57 )I'll be back Kirjutas:  Nofretetele soovitus- võta ja tee endale selgeks vahe tuumapommi ja nn. "räpase pommi" vahel. Ja mõtle siis, kas ja kuivõrd oli realistlik selle viimase teadlik loomine ajal, kui radioaktiivsuse mõjud olid suht-koht tundmatud. Veel 50ndatel olid tuumakatsetused rahvale vaatemängud, mida jälgiti ilma mingite kaitsevahenditeta päris väikeselt kauguselt. Kummalisel kombel elasid need inimesed kõrge vanuseni...

Miks sa arvad, et naisterahvaid peaksid pommid üldse huvitama?

Pealegi selles eespool toodud raamatu tutvustuses ju juba selgitati.
"Sakslased valmistasid nn räpaseid pomme, mis sisaldavad küll radioaktiivseid aineid, kuid toimivad hoopis teistmoodi kui tavalised aatomipommid.

Sajad sõjavangid põlesid elusalt ja surid katsetel, mis andsid veel paar kuud enne alistumist Saksamaa juhile Adolf Hitlerile usku, et ta võib valmistada tuumapommi esimesena ning muuta sõja käiku.

Plahvatusele järgnenud päevadel tundsid külaelanikud väsimust. Nad kannatasid ninaverejooksude, peavalude ja iivelduse all."

http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitleri-vo...d=69083029

Tsitaat:Miks sa arvad, et naisterahvaid peaksid pommid üldse huvitama?

Sel juhul jääb pisut arusaamatuks siin pommide teemal sõnavõtt.

Tsitaat:Pealegi selles eespool toodud raamatu tutvustuses ju juba selgitati.
"Sakslased valmistasid nn räpaseid pomme, mis sisaldavad küll radioaktiivseid aineid, kuid toimivad hoopis teistmoodi kui tavalised aatomipommid.

Toimib sisuliselt tavalise pommina, mis paiskab laiali raadioaktiivseid aineid. Väga laias laastus samal kombel, kui lendavad laiali killud ja pinnas tavalise plahvatuse puhul. Kuivõrd loogiline oli toona, kui nende raadioaktiivsete ainete mõjust sellises kontekstis eriti midagi ei teatud, nende teadlik loomine...?

Tsitaat:Sajad sõjavangid põlesid elusalt ja surid katsetel...

Et siis sakslased tegid rohkelt tuumakatsetusi sõjavangide põletamiseks...

(24-01-2017 12:18 )I'll be back Kirjutas:  

Tsitaat:Miks sa arvad, et naisterahvaid peaksid pommid üldse huvitama?

Sel juhul jääb pisut arusaamatuks siin pommide teemal sõnavõtt.

See on ikkagi ju zedi tehtud teema ja pommide asi äratab ainult seetõttu huvi, et siin sellest räägitud.
Zed kirjutas, et tuumapommi ehitamist alustati 1939.a.
Töö koordinaatoriks oli Ahnenerbe. Aatomipommi ehitamisel osales ka eestlasi. Näiteks H.Freimurth. Rasket vett toodeti ka maa-aluses kompleksis. Riese või mis see nimetus oligi. Kirjutas, et kompleks senini avamata. Kas tead, kas nüüdseks on avatud?
Veel ta kirjutas, et seal asusid uraani tsentrifuugid. Ja tootmine toimus salastatud allmaaettevõtetes.
12.okt. 1944 toimus aatomipommi katsetus Rügeni saarel. Hitler pani pommi kasutamisele keelu. Põhjendas ebahumaansusega.
Kuna sa oled oma jutu järgi (osad postitused küll kustutati teemast) põhilises zediga nõus, siis tahaks teada, mis suhtes sa oled zediga nõus.

I'll be back, kas ütled, et sakslastel ei olnudki võimalik pommi luua? Ja tuleb välja, et USA-l oli?
USAl olevat 43ndal olnud laevatäis maaki ja muud ei midagi, aga 45ndal lõhkavad juba kolm pommi.
Kuidas nii olla saab, miski on vale, ei klapi ju.

Tsitaat:USAl olevat 43ndal olnud laevatäis maaki ja muud ei midagi

Tegelikuses viidi USAs vastavaid uuringuid läbi siiski juba 1939ndast aastast alates. Võtmesõnadeks S-1 Uranium Committee...s.t. ca samal ajal, kui need algasid Saksamaal. Lisame siia juurde nüüd fakti, et erinevalt Saksamaast oli USA oma toimetamistes märksa vabam, omas märkimisväärselt suuremaid reserve, ligipääsu terves maailmas uraanikaevandustele(samas kui Saksamaa sai kasutada vaid omaenda, Tšehhi ja Bulgaaria territooriumil asuvaid teadaolevaid varusid), sai kasutada ka näiteks neid teadlasi, kes olid Saksamaalt ja tema liitlaste või nende poolt okupeeritud aladelt sunnitud lahkuma (Inglise vastavat programmi, mis hiljem USA omaga liideti, juhtis näiteks Saksamaalt lahkunud Rudolf Ernst Peierls, ka ei vaja ilmselt tutvustamist ei Leo Szilardi, vesinikpommi isa Edward Telleri, hilisema nõukogude spiooni Klaus Fuchsi ega Enrico Fermi nimi. Oli neid mõistagi rohkem, Bohr jpt. Polnuks Aadu oma rassipoliitika ajamisel olnud sedavõrd jäärapäiselt lollakas (meenutame siinkohalm kasvõi seda, millisel ülbel moel keelduti siinkandis eestlaste abist põhjendusega, et saksa relvade kuulsust ei saa mingid paavianid mitte kunagi jagama),võinuks needsamad mehed anda oma panuse Saksamaa tuumaprogrammi ja vaat siis oleks tõepoolest tegu juba huvitava teemaga)

Tsitaat:USAl olevat 43ndal olnud laevatäis maaki ja muud ei midagi, aga 45ndal lõhkavad juba kolm pommi.

Ma võin unerahu veel põhjalikumalt rikkuda. Lõhati nimelt erinevaid pomme. Nii uraanil kui plutooniumil põhinevaid. Trinity käigus lõhatud Gadget ja Nagasakile heidetud pomm olid plutooniumpommid, Hiroshimale heidetu aga uraanil põhinev...

Tsitaat:I'll be back, kas ütled, et sakslastel ei olnudki võimalik pommi luua?

Mis nüüd mina, aga sedalaadseid väljaütlemisi ja neid kinnitavaid väiteid on publitseerinud paljud teemaga tegelenud ajaloolased, kirjeldanud vahetult sündmustes osalenud saksa asjapulgad oma mälestustes ja ka tükk tervet talupojamõistust laseb sedapidi arvata...

I'll be back - "tükk tervet talupoja mõistust" on küll tore asi aga kui ainult selle järgi elaksime siis istuksime vast siiani koopas. Aga hetkel pole sinagi siin pakkunud sellist absoluutset tõestust, et sakslased 3.Riigis poleks suutnud teha aatomipommi ega ka muud. Sinu lause "Mis nüüd mina, aga sedalaadseid väljaütlemisi ja neid kinnitavaid väiteid on publitseerinud paljud teemaga tegelenud ajaloolased, kirjeldanud vahetult sündmustes osalenud saksa asjapulgad oma mälestustes..." on suht samas kategoorias mida sa ise meile ette heidad - lihtsalt mula ehk keegi kuskil rääkis. Ei vaidlusta üldiselt, et keegi kuskil kirjutas, et sakslased ei teinud, ei suutnud ja mida iganes. Reaalsus on aga see, et Aadu ajal ehitatud Autobahni mitmed lõigud on tänaseni paremas korras kui mõned moodsal ajal ehitatud lõigud. Kas nad teadsid midagi mida meie ei tea või EI TAHA TEADA - ka selles on küsimus.

Probleemiks kipub siin aga olema siin pigem see, et sinu püha ristisõdalase sündroom ei lase teistel arvamustel enda kõrval elada. Kas või veri välja aga kes mind ei usu on loll koopainimene ja loom - nagu sa siin oled korduvalt väljendanud. Huvitav on aga see, et need keda sa sõimad on kordades kannatlikumad.
Tundub, et sa lihtsalt ei suuda aru saada, et asjadest rääkima ei tähenda ilmtingimata selle jäägitut uskumist. Sinu tegevus aga meenutab lihtsalt bolševikke kes kõiki neid kes nende paati ei soovinud ronida üritasid maha lasta või vähemalt vaikima sundida.
Kahju sellisest energia raiskamisest.

I'll be back, tänud vastuse eest. Aga palun arvuta nüüd, kui palju maaki oli tarvis läbi sõeluda, et need kolm pommi valmistada. Ma eeldan, et suuremaks sõelumiseks läks alles 1943. Või hakati sellega varem pihta? Ja millist tehnoloogiat tol ajal selleks kasutati?

Ma arvan, et siiski märksa vähem, kui seda oli tarvis teha Saksamaal väidetava kümne pommi valmistamiseks. Kusjuures tuleb silmas pidada, et USa arendustöid ei pärssinud ei energiapuudus (aga elektrit eeldab see tegevus oi kui palju- näiteks tänapäeval Prantsusmaal asuva rikastusvabriku varustamiseks elektrienergiaga ehitati sinna kõrvale elektrijaam võimsusega 3720 MW.(Centrale Nucléaire du Tricastin). Mille võimsusest 3/4 kasutati nimelt rikastusvabrikus. Võrdluseks- Balti elektrijaama võimsus on 765 MW), ei õhurünnakud jms. Katsetati mäletamist mööda kõiki tolleks ajaks leuitatut nelja meetodit (laserite teema ilmus hiljem), alustati tsentrifuugidega, aga eelistuse sai, kui ma õieti mäletan, gaasidiffusioonmeetod.

Reaalsus on aga see, et Aadu ajal ehitatud Autobahni mitmed lõigud on tänaseni paremas korras kui mõned moodsal ajal ehitatud lõigud. Kas nad teadsid midagi mida meie ei tea või EI TAHA TEADA - ka selles on küsimus.
-----------------------------------------------------------------------------------
Vaadake peterburi maantee linna lähi lõike. Saksa sõjavangide töö peale sõda kus oli probleeme tsemendiga, killustikuga, 70a. on vastu pidanud!
Saladus on selles, et selline töö ei ole "rentaabel", ei saa uuesti teha, ei ole vaja lappida.........nii jätkates võib töö otsa saada ja kuhu siis raha panna? Igale eesti autojuhile oma isiklik asfalti auk!

Olles üpris palju Euroopas ringi sõitnud, pean tõdema, et tegelikuses on need "betonkad" tänasel päeval siiski ajast ja arust ning puhtakujulised autode lõhkujad(neid lõike on järel veel nii Saksas, Poolas, Tšehhis). Omal ajal olid aga muidugi kõva sõna. Ja võrreldes Venemaa teede rõhuva enamusega on need ka täna sealkandis ilmselgelt eesrindlikuks saavutuseks. Betoonist teekatet on aga eestlasest teedeinseneri juhtimisel sõjajärgsel ajal Austraalias palju kasutatud ja viimaste juttude põhjal näikse, et vähemalt üks selline teelõik tuleb siiski ka Kilulinnas katsetamisele. Vaatamata esialgsele põtkimisele, et ei saa, pole mõtet, meie kliimasse ei sobi etc, etc. Mõistagi enam mitte plaatidena, vaid ikka pideva laotusega, mis välistab "rongiefekti".

http://fishki.net/2201869-vundervaffe-il...vojny.html

Küll mitte ammu-enam saladused aga väike ülevaadet mõnedest relvadest.

Mitmed nendest eksisteerisid vaid ühes-kahes eksemplaris ega olnud Saksamaa majandusraskuste ja ajanappuse tõttu kasutusele võetud.

Ei olnud see Saksamaa nii sant.
Kolmest 45ndal lõhatud pommidest kaks tk. olid plutooniumipommid. Kust saadakse plutooniumi? Vastus - reaktorist. Mida on vaja selleks, et reaktor töötaks? Vastus - puhast uraani suurtes kogustes.
Kel veel Saksamaa võimekusest õiget ettekujutus pole, soovitan lugeda seda:
http://www.eurozine.com/articles/2006-04...nn-et.html
Lisan siia kohe ka paar lõiku:
Plutooniumi võis pommi valmistamiseks saada tuumareaktorist (tollal levinud nimega "uraanikatlast"). Laboratooriumis nr 2 oli kohe selge, et tuumareaktori ehitamiseks vajatakse kümneid tonne uraani. Seda metalli oli laboratooriumis vaid mõni kilogramm ja NLi territooriumil uraanimaaki ei kaevandatud. Saksamaalt vedasid kahe sealse tuumareaktori uraani ära ameeriklased – hoolimata sellest et üks neist paiknes NLi okupatsioonitsooni jäävas Leipzigis. NKVD aserahvakomissari Avraami Zavenjagini (1901-1956) juhitud füüsikute rühm alustas Berliinis uraani otsinguid 1945. aasta maikuus. Tabati uraanitootmise peaspetsialist Nikolaus Riehl (1901-1991), kes vabatahtlikult nõustus koostööd tegema. Riehl oli sündinud Peterburis ja valdas vene keelt. Ta juhatas otsijad Oranienburgi linna, kust leiti purustatud uraanirikastusvabrik. Ühes teises väikelinnas avastati 100 tonni uraanioksiidi ja 12 tonni uraani. Kõik see viidi kohe Venemaale, samuti Riehl koos perekonnaga ja veel mõned spetsialistid. Juli(us) Haritoni meenutuste järgi olevat Kurtsatov öelnud, et see nn trofeeuraan kiirendas NLi reaktori käikuandmist aasta võrra.

Uraanimaagi leiukohti otsiti palavikuliselt edasi. Euroopas olid sakslased välja selgitanud leiukohad Bulgaarias, tolleaegses Tsehhoslovakkias ja Ida-Saksamaal. Osa kaevandustest olid ameeriklased lõhkunud, osa andis väga vaest maaki. 1945. aasta lõpus õnnestus uuesti käivitada kaevandused Tsehhoslovakkias ja Saksamaal, viimases moodustati ebamäärase staatusega aktsiaselts Vismut, kus algul töötasid peamiselt sakslastest vangid. Ungaris ja Poolas avati uued kaevandused. 1946. aastal toodi Saksamaalt uraanimaaki kokku 35 tonni, ajavahemikus 1946-1953 too-tis aga enam kui saja tuhande töölisega Vismut kokku umbes 9500 tonni uraani. (Eelmise sajandi lõpukümnenditel hakati kaevandusi sulgema ja reostatud loodust puhastama, millele Saksamaa nüüd kulutab miljardeid.)

Mis seis amidel oli? Aga selline:
В марте 1941 года 1,2 кг чистейшей соли урана, замурованной в большой парафиновый блок, подвергли в циклотроне бомбардировке нейтронами. На протяжении двух суток длилась бомбардировка урановых ядер, в результате чего были получены приблизительно 0,5 мкг плутония-239.
Tõlgin - USA sai esimest korda plutooniumi 1941 aastal ja see kogus oli pool mikrogrammi.
Reaktorite ehitamisega tegi USA algust 43ndal. 45ndal vedas ta Saksamaalt ära kõik mis kätte sai.

Sellised lood siis

(26-01-2017 20:56 )I'll be back Kirjutas:  Mitmed nendest eksisteerisid vaid ühes-kahes eksemplaris ega olnud Saksamaa majandusraskuste ja ajanappuse tõttu kasutusele võetud.

Kätte saadi need mida ei olnud mõtet ära vedada. Visati vaenlastele paar konti aga kõik väärtuslik viidi minema. Senini on selgusetu mitut allveelaeva (ja muid aluseid) oli nn "Füüreri konvois" või kuhu see üldse kadus. Vähe sellest - ei teata ka KES seal üldse peal olid. Sellest tuli "tagasi" vaid 2 laeva ja need ise ehk vabatahtlikult.
Seega - andmed sakslaste poolt kasutusele võetud alternatiivsetest relvastuse liikidest ulatuvad sõja algusesse ja isegi varasemasse aega. Mis aga näitab just seda, et mis "liitlased" nö kätte said oli prügi. Seda on ametlikult ja paberil tunnistanud mitmed "liitlaste" tollal kõrgetel kohtadel istunud "sulesepad" - kaasa arvatud Churchill ja Roosevelt oma mälestustes. Huvitav on aga see, et hilisemad "uued" väljaanded on puhtaks roogitud. Kahjuks mul enam ei ole võrdluseks näidata Churchilli memuaaride esimest ja viimast trükki.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_Second...ok_series)

Tsitaat:Tõlgin - USA sai esimest korda plutooniumi 1941 aastal ja see kogus oli pool mikrogrammi.
Reaktorite ehitamisega tegi USA algust 43ndal. 45ndal vedas ta Saksamaalt ära kõik mis kätte sai.

Pisike parandus teksti- 43 tehti algust esimese TÖÖSTUSLIKU reaktori ehitamisega, mis valmis 44 aasta suve lõpul (ehk siis pea aasta enne pommide heitmist Jaapanile). Selle, milles toodeti plutoonium, mida kasutati Gadgetis. Katsereaktor alustas aga tööd juba 1942 aasta detsembris.

Aga veel üks tilluke mõtteaines- 39ndal aastal alustasid kõik tolle aja suurriigid enam-vähem samalt joonelt. 1945 oli USA suuteline viskama Jaapanile kaks pommi, olles enne seda lõhanud ühe katseseadme. Kui me nüüd oletame, et USA pommid olid saksa päritolu ja loodud tänu saksa teadlastele, siis kuidas seletada fakti, et Nõukogude Liidul võttis samade teadmiste olemasolul (USA ja NL omasid mõlemad piisavalt saksa teadlasi, kellede teadmised olid ühel tasemel- vaadake või Stalini preemia laureaatide nimekirja peale esimest plahvatust) pommi valmistamine viis aastat aega, USA aga viis järgmise katsetusteseeria pisut võimsamate ja märksa täiuslikema konstruktsiooniga pommidega läbi juba vähem kui aasta pärast, 46 aasta suvel. Loogiliselt võttes pidanuks totalitaristlik Nõukogude Liit (kus probleemi lahendamine sõltus üheainsa inimese suvast) lõhkama oma esimese pommi enam-vähem samas ajaraamis kui USA, mitte viis aastat hiljem.

---

Tsitaat:Kust saadakse plutooniumi? Vastus - reaktorist. Mida on vaja selleks, et reaktor töötaks? Vastus - puhast uraani suurtes kogustes.

Selleks, et reaktor töötaks, on siiski eeskätt vaja vastavat tehnilist taset ja piisavalt ressurssi selle käigushoidmiseks. Muuhulgas ka uraani. Et sakslastel riigi lõunaosas Haigerlochis selline "katel" olemas oli, ei ole mingi saladus (selle koopia on kohapealses muuseumis täitsa vaadatav, soovitan sinnakanti sattudes väisata). Ega ole kunagi olnudki. Nagu pole ka saladustõsiasi, et professor Walther Gerlach 45 aasta märtsi lõpupäevadel Berliini ette kandis- "uraanikatel" töötab, kuid ei suuda kriitilist punkti saavutada. Selleni jõudmiseks tulnuks veel lisada ca tonn uraani ja suurendada a raske vee hulka, mida aga polnud enam kuskilt võtta. Ja aprilli keskel vallutasid linna USA väed.

Edit: ebasobiv lause eemaldatud