•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 9
  • 10
  • 11(current)
  • 12
  • 13
  • ...
  • 15
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Judaism, islam ja kristlus arutluseks
Inimene on kuri juba pattulangemisest ehk selle maailma algusest. Jahvel on omad plaanid ja lõppeesmärk on selle kurjuse kaotamine. Seni kuni kurjus pole kadunud, peaksid inimesed lihtsalt püüdelma headuse poole. Kuri pole mitte Jahve (Jehoova) vaid inimesed, kes teda ei tunne või kasutavad tema headust kurjasti. Kui nuhtlus tuleb jumalalt ja see tundub kuri, siis pole see midagi muud kui headuse puudumine. Muide, nuhtlusel on kasvatuslik meede kui kõik head vahendid on meeleparanduse jaoks otsa saanud. Samuti pole ka islam kuri seni kuni seda vääriti ei tõlgendata.
Vasta
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Muide, nuhtlusel on kasvatuslik meede kui kõik head vahendid on meeleparanduse jaoks otsa saanud.

Kas põrgust saab välja pääseda peale oma nuhtluse seal kätte saamist?
Vasta
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Inimene on kuri juba pattulangemisest ehk selle maailma algusest. Jahvel on omad plaanid ja lõppeesmärk on selle kurjuse kaotamine.

Väga hästi argumenteeritud.
Kui Jahve juba nii ütles, siis Jehooval on raske selle vastu vaielda.
Ainult et kas Jahvel ikka oli vaja valetada?
Vasta
(27-05-2015, 22:00 )nokitseja Kirjutas:
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Inimene on kuri juba pattulangemisest ehk selle maailma algusest. Jahvel on omad plaanid ja lõppeesmärk on selle kurjuse kaotamine.

Väga hästi argumenteeritud.
Kui Jahve juba nii ütles, siis Jehooval on raske selle vastu vaielda.
Ainult et kas Jahvel ikka oli vaja valetada?

Smile1 Tegelikult ta soovib tõesti kurjust kaotada, alustades endast. Sest ainult siis saab ta edasi liikuda kõrgematesse sfääridesse.
Vasta
(27-05-2015, 19:18 )Lorenz Kirjutas:
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Muide, nuhtlusel on kasvatuslik meede kui kõik head vahendid on meeleparanduse jaoks otsa saanud.

Kas põrgust saab välja pääseda peale oma nuhtluse seal kätte saamist?

Kui põrgu on igavene, siis ka sealne olemine on igavene, sealt ei saa edasi liikuda kuna see on paik jumalata. See igavesus saab olema siis kui toimunud viimne kohtupäev ja otsus põrgusse jääda või veel elavatel sinna minna. Kui minnakse põrgusse kohe pärast surma, siis ollakse kui põrgu eelmaitses kuni viimse kohtupäevani ja siis võib tulla otsus põrgust viimaks pääseda või sinna jäädagi.
Vasta
(27-05-2015, 22:00 )nokitseja Kirjutas:
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Inimene on kuri juba pattulangemisest ehk selle maailma algusest. Jahvel on omad plaanid ja lõppeesmärk on selle kurjuse kaotamine.

Väga hästi argumenteeritud.
Kui Jahve juba nii ütles, siis Jehooval on raske selle vastu vaielda.
Ainult et kas Jahvel ikka oli vaja valetada?

Jahve ja Jehooova on ju sama mõiste.
Jehoova on üks Piibli tõlgetes kasutatud Jahve (YHWH; יהוה) kui Jumala nime hääldusvõimalusest.
Vasta
(27-05-2015, 23:55 )Wilholmensis Kirjutas: Kui minnakse põrgusse kohe pärast surma, siis ollakse kui põrgu eelmaitses kuni viimse kohtupäevani ja siis võib tulla otsus põrgust viimaks pääseda või sinna jäädagi.

Aga mis võiks õigustada igavest kannatust? Sellist, mis mitte kunagi ära ei lõpe?
Mulle tundub, et põrgul, kui igavese kannatuse paigal, pole vähimatki õigustust. Isegi, kui sinna on kannatama määratud vaid saatan üksinda. Ka siis pole sel õigustust, sest pole olemas sellist kuritegu, mitte ühtegi üleastumist mistahes seadusest, mis vääriks karistuseks lõppematut kannatust.
Siin peaks olema mingi muu seletus. Või ei ole? Kas sa ehk oskad mind täpsemalt valgustata selle osas?
Vasta
(28-05-2015, 17:10 )Lorenz Kirjutas:
(27-05-2015, 23:55 )Wilholmensis Kirjutas: Kui minnakse põrgusse kohe pärast surma, siis ollakse kui põrgu eelmaitses kuni viimse kohtupäevani ja siis võib tulla otsus põrgust viimaks pääseda või sinna jäädagi.

Aga mis võiks õigustada igavest kannatust? Sellist, mis mitte kunagi ära ei lõpe?
Mulle tundub, et põrgul, kui igavese kannatuse paigal, pole vähimatki õigustust. Isegi, kui sinna on kannatama määratud vaid saatan üksinda. Ka siis pole sel õigustust, sest pole olemas sellist kuritegu, mitte ühtegi üleastumist mistahes seadusest, mis vääriks karistuseks lõppematut kannatust.
Siin peaks olema mingi muu seletus. Või ei ole? Kas sa ehk oskad mind täpsemalt valgustata selle osas?

Põrgul on õigustus, kuna sinna saadeti pärast inglite mässu Saatan koos langenud inglitega, nendest said deemonid, nad pöörasid end ära Jumalast. Samuti on nendega ühes mestis ka inimesed, kes pööravad ära Jumalast, kes neid loonud, kuna nad on end andnud Saatana rüppe. Ka sattuvad sinna need, kes küll Jumala osaduses, kuid teevad kahetsuseta neid tegusid, mis viivad neid eemale Jumalast või tegude poolest jumalavastased. Et põrgu on igavene, see on meie mõiste, kuna meie pole põrgut loonud, siis pole meie teha, kaua see kestab, meie ilmas on aeg, mis tundub meile igavene. Jumala juures pole aega ja seega pole tähtsust, et põrgu igavesti kestab. Põrgusse ei saada mitte Jumal vaid inimene ise valib selle paiga endale ja sealt ei pääse, kuna see koht on Jumalata, ehk siis, mis läinud see läinud.

(28-05-2015, 08:10 )Müstik Kirjutas:
(27-05-2015, 22:00 )nokitseja Kirjutas:
(27-05-2015, 19:04 )Wilholmensis Kirjutas: Inimene on kuri juba pattulangemisest ehk selle maailma algusest. Jahvel on omad plaanid ja lõppeesmärk on selle kurjuse kaotamine.

Väga hästi argumenteeritud.
Kui Jahve juba nii ütles, siis Jehooval on raske selle vastu vaielda.
Ainult et kas Jahvel ikka oli vaja valetada?

Jahve ja Jehooova on ju sama mõiste.
Jehoova on üks Piibli tõlgetes kasutatud Jahve (YHWH; יהוה) kui Jumala nime hääldusvõimalusest.


Jehoova on saksakeelne nimi 18.-19 sajandist. Originaalsem oleks siiski Jahve, katoliku kirik kasutab ülemaailmselt Jahve ja luterlikud teoloogid kiikavad kah rohkem Jahve nime poole, saksa teoloogid jäävad veel oma Jehoova juurde. Olemuselt on jah, üks ja seesama.
Vasta
Põrgul pole mingit mõtet peale selle haldurite toitmise,Insaider on öelnud maapelane elu ongi vangla ja põrgu,filosoofid on öelnud põrgu see on teised inimesed ,usuegregorid ainult haldavad seda põrgu süsteemi ja toidavad ennast selle läbi,ka Vanaküla on rääkinud mille tapad selle väe saad omale,piinamise läbi on võimalik ainult kauem toituda ja saada täiuslikum tulem energiavampiirluses.
Põrgu ei tooda midagi peale uute deemonite kes on vitaalsemad ellujääjad seal süsteemis,nagu on ka massikultuuris Supernaturali seriaalis kujundlikult edasi antud,seal oli veel üks väga hea mõiste jumala laboratoorium ja kuidas seal erinevaid liike loodi.D))
Kristluse ajad on läbi saanud kuna egregor on jäänud nõrgaks ja ei suuda enam piisavalt toita selle loojaid ka sõdade tekitamine ei õnnestru enam nii hästi tänu uuele Guttenbergi trükipressile -internetile,sellest siis islami esiletõus kes ohverdab tänu harimatule järglastehulgale piisavalt-kui tapad uskmatu ootab paradiisis 50 naist.Huvitav on jälgida kuidas usuegregoride ja süsteemide väiksed mutrikesed suures masinavärgis nagu näiteks Einar Laigna kes ennast seni kristliku kilbi taha on varjanud nüüd ihalevalt islami poole õhkavad.
Saatana prototüübiks oli Sumeri jumal Enki kelle vapikilbil olid maod ja kes andis inimorjadele analüütilise mõtlemisvõime ehk võime eristada head ja kurja analüüsida oma tegevust ja selle tagajärgi ning seeläbi areneda.
Vasta
Maa pole ei taevas ega põrgu vaid vahepealne osa, taeva- ja põrgusfääride võitluse tallermaa, kuid Maa on antud Saatana meelevalda teatud piirangutega teatud ajaks, ehk Saatana võim pole siin täielik ega ka igavene.
Vasta
Ahjaa, üks naiivne küsimus.
Kas kristluses siis lõplikku surma mõistet polegi? Polegi sellele varem nii mõelnud, aga nüüd tundub mulle, et inimene elab igal juhul edasi kas siis põrgus või taevas või kusagil mujal. Puhastustules või kus iganes. Aga surm pole kunagi lõplik?
Vasta
(28-05-2015, 19:53 )Wilholmensis Kirjutas: Maa pole ei taevas ega põrgu vaid vahepealne osa, taeva- ja põrgusfääride võitluse tallermaa, kuid Maa on antud Saatana meelevalda teatud piirangutega teatud ajaks, ehk Saatana võim pole siin täielik ega ka igavene.

Sa räägid Sumeri ja Babüloonia pühakirjade ümberjutustuste põhjal mida mitmed maapealsed valitsejad ja impeeriumid on kohandanud endale sobivamaks inimestega manipuleerimiseks ja nende allutamiseks.Pöördu tagasi algallikate poole ja loe näiteks kasvõi eesti keeles Sitchenit kui mujalt ei viitsi või ei julge,pead oma vaimsele tervisele ja dogmaatilistele tekstidele ülesehitatud psüühikale ohtlikuks lugeda.
Sinu semiitide piibli algmaterjali järgi ol saatan jumalus Enki ja praegune jumal Enlil kes olid vennad Annunakide perest tulid siia Maale oma kolooniat rajama,kulda kaevandama ja hiljem läksid tülli Enki andis inimorjadele võimaluse enda poolt olla ja mõtlemisvõime.
Vasta
Jumal on armastus. On ka palju muud, aga armastus on tema peamine läbiv omadus. Kõik kurjus, mis te siin arutate ja mis ka piiblis kirjeldatud, ei ole jumalast pärit, vaid vaba tahtega loodud olenditelt, inimestelt ja muudelt vaimolenditelt kaasa arvatud seesama kurat.

Moosese seadused on antud just seepärast, et inimesed olid (ja on) kurjad. Piibel ütleb ju selgesti, et kõik käsk on kokku võetud sõnas: armasta oma ligimest nagu iseennast. Aga miskipärast inimesed ei taha seda teha. Ega teiegi taha, kes te väidate et jumal on kuri. Seda tehes te ei näe, et kogu kurjus, millest te arutate, pärineb teist enestest ja neist inimestest, keda te arvustate. Kaasa arvatud need piiblitegelased.

Puhas, siiras ja omakasupüüdmatu armastus saab olla ainult õige. Armastus ongi tegelikult kõik, jumal on kõik ja jumal on armastus. Aga kes ei armasta, see ei saa sellest aru, sest ta on eraldunud jumalast.

Samir, eraldi Sulle ka mõned sõnad:

Igasugune mõrv on patt, kurjusest, need kes tapsid, ei olnud jumalast. Eks inimesel on ikka hea ennast jumalaga õigustada, kuna ta tavaliselt kuuldava häälega ei protesteeri.

Tsitaat:Usute, ehkki te pole isaga kunagi rääkinud. Täpsemalt, isa ei vaevu teiega rääkima.

Mina räägin isaga iga päev, ja täitsa kahepoolselt. Muidugi ei vasta jumal kõrvadele kuuldavalt, nii et skisofreeniat ei tasu mul kahtlustada. Usun, et seda teevad paljud kristlased ja ka mittekristlased. Jumal tahab nii igaühega rääkida, aga selleks tuleb ka kuulata. Sest jumala hääl on päris vaikne, ega kosta tavaliselt välja selle (info)müra seest, millega end ümbritseme.

Tsitaat: Lisaks ei loo te ühiskonnale väärtusi, et nüüd ja praegu hädasolijatel parem oleks, ja ma ei mõtle siin supi- ja hilbujagamist. Mingite väärtuste kandjaks pretendeerimine ja palvetamine ei päde, puudu on mingi vaimne kapatsiteet, mis paneks inimesed kiriku arvamust kuulama.

Mina ei pretendeeri mingi organisatsiooni eestkõnelejaks. Kristlus on kõigepealt inimese ja Kristuse isiklik suhe, igasugu kiriklikud institutsioonid las räägivad ise enese eest.
Vasta
(28-05-2015, 20:02 )Lorenz Kirjutas: Ahjaa, üks naiivne küsimus.
Kas kristluses siis lõplikku surma mõistet polegi? Polegi sellele varem nii mõelnud, aga nüüd tundub mulle, et inimene elab igal juhul edasi kas siis põrgus või taevas või kusagil mujal. Puhastustules või kus iganes. Aga surm pole kunagi lõplik?

Kristluses loetakse lõplikuks surmaks teistkordset surma ja see saab osaks neile, kes viimses kohtus hukka mõistetakse. Kuna hing on Jumala looming, siis on see ka igavene ja see teistkordne surm on igavene surm, selle vastand õigeksmõistetud - igavene elu. Selline surm, kus kõik kaob viimseni on materiaalne surm. Mateeriaalne on kaduv.
(28-05-2015, 20:05 )Vesilik Kirjutas:
(28-05-2015, 19:53 )Wilholmensis Kirjutas: Maa pole ei taevas ega põrgu vaid vahepealne osa, taeva- ja põrgusfääride võitluse tallermaa, kuid Maa on antud Saatana meelevalda teatud piirangutega teatud ajaks, ehk Saatana võim pole siin täielik ega ka igavene.

Sa räägid Sumeri ja Babüloonia pühakirjade ümberjutustuste põhjal mida mitmed maapealsed valitsejad ja impeeriumid on kohandanud endale sobivamaks inimestega manipuleerimiseks ja nende allutamiseks.Pöördu tagasi algallikate poole ja loe näiteks kasvõi eesti keeles Sitchenit kui mujalt ei viitsi või ei julge,pead oma vaimsele tervisele ja dogmaatilistele tekstidele ülesehitatud psüühikale ohtlikuks lugeda.
Sinu semiitide piibli algmaterjali järgi ol saatan jumalus Enki ja praegune jumal Enlil kes olid vennad Annunakide perest tulid siia Maale oma kolooniat rajama,kulda kaevandama ja hiljem läksid tülli Enki andis inimorjadele võimaluse enda poolt olla ja mõtlemisvõime.

Jah, aga see on sinu maalilmavaade ja uskumus, minul on teised vaated ja teistel teised jne.
Vasta
(28-05-2015, 20:43 )saksingj Kirjutas: Piibel ütleb ju selgesti, et kõik käsk on kokku võetud sõnas: armasta oma ligimest nagu iseennast. Aga miskipärast inimesed ei taha seda teha. Ega teiegi taha, kes te väidate et jumal on kuri. Seda tehes te ei näe, et kogu kurjus, millest te arutate, pärineb teist enestest ja neist inimestest, keda te arvustate. Kaasa arvatud need piiblitegelased.

Kõigepealt tuleks õppida seda, kuidas iseennast armastada.
Aga ikkagi, kuidas piiblijumal ja vaba tahe kokku sobivad? Valida on ainult, kas käia mööda jumala nööri pidi ja "saada päästetud" või siis pöörata jumalale selg ning minna igavesse põrgusse. Must-valge, vahepealseid variante ei ole.
Vasta
(28-05-2015, 20:48 )Wilholmensis Kirjutas: Kristluses loetakse lõplikuks surmaks teistkordset surma ja see saab osaks neile, kes viimses kohtus hukka mõistetakse. Kuna hing on Jumala looming, siis on see ka igavene ja see teistkordne surm on igavene surm, selle vastand õigeksmõistetud - igavene elu. Selline surm, kus kõik kaob viimseni on materiaalne surm. Mateeriaalne on kaduv.

Mõtlesin siin ennist moraali peale laiemalt ja kuidas moraali tunnetus võib varieerida erinevate maaimavaadete juures. Kas siis igavene surm on hirmsam karistus, kui põrgu? Ma pole varem selle peale mõelnud ega polnud isegi teadlik, et kristslikus maailmavaates on selline asi, nagu igavene surm. Nüüd tuleb mulle meelde üks hiljutine uuring, mis püüdis välja selgitada, miks on ateism USA-s nii vähe sallitud maailmavaade. Teaduspärast on USA ju väga kristlik maa ja näiteks poliitikas on üpris mõeldamatu, et keegi tõsiselt võetav esindaja ennast avalikult ateistiks nimetab. See oleks lähedal poliitilisele enesetapule.
Uuringust tuli siis välja, et ateistid panevad kristlasi mõtlema surmale. Ma nagu ei saanud enne aru, et mida see tähendada võiks. Ise ateistliku maailmavaate esindajana on mulle alati tundunud loomulik, et inimese elu lõppeb surmaga ja peale seda pole midagi. Surm on minu jaoks lõpliku tähendusega, välja arvatud siis see osa, mis inimesest mälestusena edasi elab. Nüüd tekkis mul mõte, et see, mis minu jaoks on tundunud nii loomulik, võib kristlase jaoks tähendada midagi väga halba. Tagasi mõeldes tundub see muidugi loogiline.
Vasta
(28-05-2015, 21:18 )Lorenz Kirjutas:
(28-05-2015, 20:48 )Wilholmensis Kirjutas: Kristluses loetakse lõplikuks surmaks teistkordset surma ja see saab osaks neile, kes viimses kohtus hukka mõistetakse. Kuna hing on Jumala looming, siis on see ka igavene ja see teistkordne surm on igavene surm, selle vastand õigeksmõistetud - igavene elu. Selline surm, kus kõik kaob viimseni on materiaalne surm. Mateeriaalne on kaduv.

Mõtlesin siin ennist moraali peale laiemalt ja kuidas moraali tunnetus võib varieerida erinevate maaimavaadete juures. Kas siis igavene surm on hirmsam karistus, kui põrgu? Ma pole varem selle peale mõelnud ega polnud isegi teadlik, et kristslikus maailmavaates on selline asi, nagu igavene surm. Nüüd tuleb mulle meelde üks hiljutine uuring, mis püüdis välja selgitada, miks on ateism USA-s nii vähe sallitud maailmavaade. Teaduspärast on USA ju väga kristlik maa ja näiteks poliitikas on üpris mõeldamatu, et keegi tõsiselt võetav esindaja ennast avalikult ateistiks nimetab. See oleks lähedal poliitilisele enesetapule.
Uuringust tuli siis välja, et ateistid panevad kristlasi mõtlema surmale. Ma nagu ei saanud enne aru, et mida see tähendada võiks. Ise ateistliku maailmavaate esindajana on mulle alati tundunud loomulik, et inimese elu lõppeb surmaga ja peale seda pole midagi. Surm on minu jaoks lõpliku tähendusega, välja arvatud siis see osa, mis inimesest mälestusena edasi elab. Nüüd tekkis mul mõte, et see, mis minu jaoks on tundunud nii loomulik, võib kristlase jaoks tähendada midagi väga halba. Tagasi mõeldes tundub see muidugi loogiline.
Nüüd tekkis mul mõte, et see, mis minu jaoks on tundunud nii loomulik, võib kristlase jaoks tähendada midagi väga halba. Tagasi mõeldes tundub see muidugi loogiline.


Mitte et just halba aga lihtsalt teine mõistmine. Mitte ateistid ei pane kristlaseid surmale mõtlema vaid nad mõtlevadki surmale, kuna elavad igavese elu lootuses. Need kurja südametunnistusega, neile on surm kartuseks. Budismis, kui kaob elutahe, ollakse Nirvanale lähemal.

Vasta
Wilholmensis, sa oled andnud kristlusest hea ja arusaadava ülevaate. Parema, kui siin aktiivselt kristlikku propagantat teinud isikud. Michael Newton kõlab ka kohati sarnaselt. Põrgu ja igavese surma osas.
Mitte et see minust kristlast teeks Smile
Vasta
(29-05-2015, 08:37 )Marina Kirjutas: Wilholmensis, sa oled andnud kristlusest hea ja arusaadava ülevaate. Parema, kui siin aktiivselt kristlikku propagantat teinud isikud. Michael Newton kõlab ka kohati sarnaselt. Põrgu ja igavese surma osas.
Mitte et see minust kristlast teeks Smile

Newton kirjutas väga palju teoloogilisi traktaate just oma eluperioodi lõpus, polnud ta ühtki nii läbinisti füüsik (kuigi sel ajal olid teadlased filosoofid ja teoloogid ja füüsiku institutsiooni veel polnud, see on meie tänapäevane mõiste, et aitada mõista Newtoni saavutusi).
Vasta
(29-05-2015, 08:37 )Marina Kirjutas: Michael Newton kõlab ka kohati sarnaselt. Põrgu ja igavese surma osas.
Michael Newton on kirjutanud raamatus "Hinge saatus" et
hinged käivad Maal kehastudes õppimas ja nö reisil. Elu Maal võib olla kurnav ning peale surma lähevad hinged nö taastusravikeskusesse, et energia taastada. Maad peavad hinged üheks raskeks kohaks, kus kehastuda. Põrgut olemas ei ole, vahest on Maa see kõige hullem paik kus olla. Igal hingel on oma teejuht, kes tuleb talle surma hetkel vastu.

Varsti pärast seda, kui hinged pöörduvad tagasi oma hingegrupi juurde, kutsutakse nad tarkade olendite koosoleku ette. Aste või kaks meie teejuhtidest kõrgemal, on need mõjuvõimsad meistrid kõige kõrgemal arengutasemel olevad tuvastatavad olendid.
Need meistrid ei ole jumaliku võimu ülim allikas, kuid näib, et nad esindavad Maal kehastuvate hingede viimast vahiposti. Need targad olendid tunnevad sügavalt kaasa inimeste nõrkustele ja ilmutavad lõputut kannatlikkust meie vigade suhtes. Tulevastes eludes antakse meile palju uusi võimalusi.
--------------
Kristlus lükkab ümber reinkarnatsiooni idee. See on vastuolus teoloogilise ususüsteemiga, mille järgi lähevad patustajad pärast surma kindlasse kohta nimega põrgu ja usklikud pääsevad kindlasse kohta nimega taevas.
Üha levinumaks muutub aga teadmine, et kõiki suuri usundeid on kasutatud inimestega manipuleerimiseks ja nende hirmutamiseks.

Vasta
Mu jutt oli Isaac Newtonist.
(29-05-2015, 14:38 )Müstik Kirjutas:
(29-05-2015, 08:37 )Marina Kirjutas: Michael Newton kõlab ka kohati sarnaselt. Põrgu ja igavese surma osas.
Michael Newton on kirjutanud raamatus "Hinge saatus" et
hinged käivad Maal kehastudes õppimas ja nö reisil. Elu Maal võib olla kurnav ning peale surma lähevad hinged nö taastusravikeskusesse, et energia taastada. Maad peavad hinged üheks raskeks kohaks, kus kehastuda. Põrgut olemas ei ole, vahest on Maa see kõige hullem paik kus olla. Igal hingel on oma teejuht, kes tuleb talle surma hetkel vastu.

Varsti pärast seda, kui hinged pöörduvad tagasi oma hingegrupi juurde, kutsutakse nad tarkade olendite koosoleku ette. Aste või kaks meie teejuhtidest kõrgemal, on need mõjuvõimsad meistrid kõige kõrgemal arengutasemel olevad tuvastatavad olendid.
Need meistrid ei ole jumaliku võimu ülim allikas, kuid näib, et nad esindavad Maal kehastuvate hingede viimast vahiposti. Need targad olendid tunnevad sügavalt kaasa inimeste nõrkustele ja ilmutavad lõputut kannatlikkust meie vigade suhtes. Tulevastes eludes antakse meile palju uusi võimalusi.
--------------
Kristlus lükkab ümber reinkarnatsiooni idee. See on vastuolus teoloogilise ususüsteemiga, mille järgi lähevad patustajad pärast surma kindlasse kohta nimega põrgu ja usklikud pääsevad kindlasse kohta nimega taevas.
Üha levinumaks muutub aga teadmine, et kõiki suuri usundeid on kasutatud inimestega manipuleerimiseks ja nende hirmutamiseks.

Ma ei näe üldse teoloogilist vastuolu. Pealegi, suuri usundeid kasutavad hoopis inimesed ise ära hirmutamiseks, puht teadmatusest või omakasust. Negatiivne pole siin mitte usundid vaid inimesed ise, vastasel juhul oleksid kõik ühtemoodi hirmul ja manipuleeritud. Kui mittereligioossed (mingil määral siiski, ka ateism on religoosne nähtus, kuna inimene on homo religiosius) väidavad, et kristlased on manipuleeritavad, kuna peavad järgima mingeid usureegleid ja dogmasid, siis väidaks ka vastupidist: ilmikud, kes te järgite ilmalikke seaduseid ja poliitilisi dogmasid, olete manipuleeritud. Mingigi manipulatsioon, rohkem või vähem ja igasuguste reeglite järgimine ongi ühiskonnakorralduse aluseks, täielikku indiviidi vabadust ei saa olla, siis tekiks anarhia ja pealegi, inimene on loodu mitte jumal! Ta on alluvusseisundis.
Vasta
(29-05-2015, 14:44 )Wilholmensis Kirjutas: Mu jutt oli Isaac Newtonist.
Sain aru küll, kellest su jutt oli. Hakkas aga huvitama, mida Marina mainitud Michael Newton põrgust arvab - ja leidsin, et tema jaoks pole põrgut olemas.
Eks igal inimesel omad arvamused.
Vasta
Michael Newtoni tekste lugedes lubasin endale suht vaba tõlgenduse, et põrgu on see, kus hing saadeti mingitlaadi "puhastustulle". Ja vähem vaba tõlgendus on see, et mõned üksikud hinged, kes on eriti lootusetud, lähevad algosakesteks lammutamisele ja taaskasutusse. See oleks siis igavene surm konkreetse hinge jaoks.
Vasta
Igatahes on Michael Newtonit huvitav lugeda.
Meeldib näiteks tema teooria, et hinged saavad kehastuda ka teistel planeetidel. Ja tulla siia Maale ka uuesti. Vahel siia tagasi kehastudes ei oska nad aga siin toime tulla.






Vasta
(28-05-2015, 20:54 )Anonymous Kirjutas: Kõigepealt tuleks õppida seda, kuidas iseennast armastada.
Aga ikkagi, kuidas piiblijumal ja vaba tahe kokku sobivad? Valida on ainult, kas käia mööda jumala nööri pidi ja "saada päästetud" või siis pöörata jumalale selg ning minna igavesse põrgusse. Must-valge, vahepealseid variante ei ole.

Jah, ka iseennast tuleb armastada, pole võimalik armastada teisi nagu iseennast kui sa iseennast üldse ei armasta. Inimestel kipub aga see enda armastamine nii meeldima hakkavat, et teiste jaoks enam ruumi ei jää.

Vaba tahe on justnimelt vaba tahe. Valida on, kas käia armastuse teed, mis on jumalas, või kurjuse teed, rohkem variante lihtsalt ei ole olemas. Valik on sinu.

PS. Gehenna ehk põrgu tähendab täielikku eraldatust jumalast, ning seega armastusest. Inimesed muidugi eraldavad end jumalast ise, kuid elu jooksul on kõigil võimalus veel jumala juurde tulla ja elada.
Kes end jumalast eraldab, see ei saa elu näha, sest ainult jumal on eluallikas ja kese ning põhjus.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 9
  • 10
  • 11(current)
  • 12
  • 13
  • ...
  • 15
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Islam ja sõda Tutanhamon 43 25,434 31-08-2021, 16:11
Viimane postitus: Eithea
  Kristlus ja kommunism. Valge ordu hundi 3 1,690 18-12-2019, 14:17
Viimane postitus: Q11
  Altai šamanism, kas kristlus on saatanast? VironShaman 52 20,486 12-12-2019, 13:31
Viimane postitus: Mannu
  EKRE, Objektiiv ja äärmuslik kristlus Eestis. Valge ordu hundi 1 1,537 28-03-2019, 22:10
Viimane postitus: Nielander
  Kristlus on ikka liiga radikaalne? pipp 90 40,799 15-08-2013, 10:34
Viimane postitus: positiivne
  Jacque Fresco arvamus usust (Kristlus). Teie mõtted? Balzzar 2 3,143 03-02-2012, 11:00
Viimane postitus: kage

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat