Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Venelased jätkasid sakslaste alustatut
#1
Teate ju seda nuttu ja hala, et jõledad saksa natsikud külvasid Euroopa üle koonduslaagritega ja grillisid seal valitud rahvast....bla-bla-bla.

Kas teate ka seda, et näiteks (vaid üks näide) Buchenwaldi laagri hõivasid pärast sõda venelased ja jätkasid seal oma kuritegusid, röövides mujalt Euroopast mõjukaid ja rikkaid tegelasi, neid laagris piinates, tappes või siis Venemaale küüditades, sundides sõjanduse heaks töötama.
Vasta
#2
(20-01-2012, 13:46 )Wilholmensis Kirjutas: Teate ju seda nuttu ja hala, et jõledad saksa natsikud külvasid Euroopa üle koonduslaagritega ja grillisid seal valitud rahvast....bla-bla-bla.

Kas teate ka seda, et näiteks (vaid üks näide) Buchenwaldi laagri hõivasid pärast sõda venelased ja jätkasid seal oma kuritegusid, röövides mujalt Euroopast mõjukaid ja rikkaid tegelasi, neid laagris piinates, tappes või siis Venemaale küüditades, sundides sõjanduse heaks töötama.

Paraku jah, see peatükk ametlikus ajaloos on jäänud kirjutamata. Siit-sealt ja aeg-ajalt kumavad läbi mingid sünged lood, mis selle teemaga seotud. Ehk hakkab Euroopa vaikselt tärkama, sellest õudusrammestusest? Noor põlvkond, keda on kasvatatud stiilis "head võitsid 2MS`s väga pahad" , hakkavad peagi otsima sellele väitele kinnitusi. Võib vaid spekuleerida, kuidas nad jahmuvad, kui midagi leiavad.

Vasta
#3
Mitte ainult Buchenwaldi. Ka näiteks Auschwitzi laager kohandati kommunistide kinnipidamiskohaks kus hoiti
neid kes uuele reziimile ei olnud meelepärased. Selle komandandiks sai juut Morel kes omakäelsielt vägistas,
piinas, tappis, peksis - naisi, lapsi, mehi ja seda ainult sellepärast, et nood omasid õnnetust sattuda laagrisse.
Pea kõikide nende laagrite (mida oli rohkem kui nimetatud 2) ülemusteks said juudid kes oma vastutuse all
olevaid isikuid kohtlesid korduvalt hullemini kui sakslased. Selle kohta on piisavalt tunnistajaid. Nimetatud Morel
"tõmmati vahele" teise juudi (Sack) poolt poolt kelle soontes voolas veel õiglustunnet. Kui peale punase võimu
kokku kukkumist soovisid Poola võimud anda see isik kohtu alla siis põgenes ta iisraeli mis tänase päevani näitab
Poolale trääsa - kui see Morel veel elus on. Lähemalt ja sisse juhatuseks: Solomon Morel.

Ei maksa unustada, et alates 1917 aastast on Vene Impeeriumi alad olnud (ka Baltimaad, kuigi mõned on eriarvamusel)
kommunistlike juutide kliki võimu all. Mõned üksikud mitte juudid kes sattusid riigiaparatuuris kõrgetele pidid olema
abielus juutidega või ei omanud reaalset võimu. Kui need aga vastu hakkasid siis kaotasid koha või surid. Huvitavaks
teeb asjaolu see, et peale võimule saamist - kuskil alates 1930ndatest - tegin Stalin puhastust PEAMISELT just
juudi juurtega ladviku hulgas. Kuigi laagrid jäid siis mida tugevam oli Stalini võim seda vähemaks jäi slaavi (ja teiste)
rahvaste otsest genotsiidi. See on omapärane ajalooline seik mis vajab veel valgustamist.

Selle valguses kirjutada, et "venelased jätkasid" ei oleks päris korrektne. Ka praegust on meil siin Eestis palju "eestlasi"
kes kodanikena satuvad välismaa pressis "eestlaste" nimekirja olles siinsete arusaamiste järgi kas tiblad, okupandid või
asustuskolonistid. Meie teeme vahet - enamus maailmast mitte. Sama ka nende "venelastega".
Vasta
#4
Excu`ga nõus. Just see "kes v. mis" jätkas! Idas, jätkasid juudi-bolshevikud/kommunistid ja läänes, nende liitlased,
juudi-bolshevikud/demokraadid!
Venelase nagu ka kõik teised rahvad, olid ohvrid, selles globaalmastaapses kuriteos.
Vasta
#5
Tavainimesed muidugi.
Neid asju ei taheta nimme uurida. Siis oleks kõverninadel vesi ahjus ja igasugused nn keskused põleks õige kiiresti omadega läbi....
....
Vasta
#6
(20-01-2012, 19:35 )Ott Sama Kirjutas: Excu`ga nõus. Just see "kes v. mis" jätkas! Idas, jätkasid juudi-bolshevikud/kommunistid ja läänes, nende liitlased,
juudi-bolshevikud/demokraadid!
Tuleviku alternatiiv saab olema juudi-siionlik/diktatuur.

Vasta
#7
(20-01-2012, 20:48 )Vesilik Kirjutas:
(20-01-2012, 19:35 )Ott Sama Kirjutas: Excu`ga nõus. Just see "kes v. mis" jätkas! Idas, jätkasid juudi-bolshevikud/kommunistid ja läänes, nende liitlased,
juudi-bolshevikud/demokraadid!
Tuleviku alternatiiv saab olema juudi-siionlik/diktatuur.

Kui sa nii väidad.
Kindlasti tuleb meil seda vältida! Esialgsed arengud viitavad paraku, selles suunas.

Vasta
#8
(20-01-2012, 13:46 )Wilholmensis Kirjutas: ... Kas teate ka seda, et näiteks (vaid üks näide) Buchenwaldi laagri hõivasid pärast sõda venelased ja jätkasid seal oma kuritegusid ...


Teame, teame. Smile Kunagi ilmus selleteemaline kirjutis ajalehes.
Kokkuvõte sai foorumisse riputatud.



Vasta
#9
Soovitan siinsele rahvale toredat raamatut--Viktor.Suvorov.Teni Pobedõ.Tõlgitakse siis mitte Võidupäev,vaid Võiduvarjud--2011.a.
Vasta
#10
Natsionaalsotsialistlikud saidid väidavat ka Stalini juudiks.
Nimelt siis Džugašvili tähendavat otse tõlgituna juudipoega.
Ja ta pärisisa oli juut.
Võta nüüd kinni miks ta siis nn.omi pidi tapma?
Vasta
#11
Hommikul internetis ringi kolades sattusin järgneva jutu peale:
(võite ümber tõsta kui on mõni sobivam teema)

Enne II Maailmasõda:
1919a

Pärast I Maailmasõja lõppu esitasid võitjariigid Saksamaale Versailles` diktaadi.
Versailles` diktaadi tulemusel pidi Saksamaa kui sõja kaotaja andma ära oma territooriumist:
Elsass-Lotringi - Prantsusmaale
Saarimaa - Prantsusmaale
Eupen-Malmedy - Belgiale
Peaaegu kogu Lääne-Preisimaa, Posen, osa Ülem-Sileesiast - Poolale
Osa Ida-Preisimaast (Memel(Klaipeda)) - Leedule
Põhja-Schleswig - Taanile
Hultesneri maad - Tšehhoslovakkiale
Reini vasak kallas: Kehl; Mainz; Koblenz; Köln - Liitlaste haldusesse
Kokku 70579 ruutkilomeetrit, 6,5 miljoni elanikuga.
Lisaks: Kõik Saksamaa kolooniad - Rahvasteliidu haldusesse
Lisaks pidi Saksamaa võitjatele maksma sõja-kahjude eest kontributsiooni 223 miljardit kuldmarka.

Kuna saksamaa ei suutnud võitjatele maksta kontributsiooni 223 miljardit kuldmarka siis okupeerisid
Prantsusmaa ja Belgia lisaks Düsseldorfi ja Ruhri alad. Saksamaa desarmeeriti.
Clemenceau (Prantsusmaa president): "See on tasumise päev, mida me pool sajandit oodanud oleme. Tasumise päev on tulnud." (V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu. Lk.15)

1919a. Poola väed hõivavad pärast Saksamaa desarmeerimist ligemale 1 miljoni sakslasega asustatud
Ida-Saksamaa alad. Danzig eraldatakse Saksamaast ja jäetakse Rahvasteliidu hallata.
1919a. Poola väed ründavad Leedut ja annekteerivad Leedu pealinna Vilniuse.
L.George, Inglismaa peaminister 1919a: "Poola on tunduvalt imperialistlikum kui isegi suurriigid."
L.George 02.06.1919a: "Kõik mu kaastöölised ütlevad, et Saksamaa idapiir pole vastuvõetav."

1920a
02.Veebruar: Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vahelise rahulepingu sõlmimine (Tartu rahu).
1920a Poola - Vene sõja lõppedes liidetakse Poola riigiga suured Ukraina ja Valgevene alad.
D.Gessler`i, 1920-1928 Saksa Weimari Vabariigi kaitseministri tunnistus Nürnbergi sõjatribunalile:
"Poola üritas juba 1920 ja 1921 aastal vabatahtlike üksustega Saksa riigi territooriumi teatud osadesse sisse tungida, et sellega ette valmistada nende alade liitmist Poolaga. 1932aastal oli Saksa
valitsus põhjendatult mures niisuguste sissetungide jätkumise pärast."

1923a
12.04.1923 teatab Poola peaminister Sikorski Poznanis järgmist: "Hiljemalt ühe aasta jooksul viib Poola
valitsus läbi sakslaste mõisate likvideerimise ja läänepoolsete vojevoodkondade halastamatu degermaniseerimise. On otseselt vähemuse huvides, et see läänepoolsete vojevoodkondade degermaniseerimiseks nimetatud protsess viiakse läbi võimalikult lühikese aja jooksul ja kiires tempos. Tugevamal
on alati õigus!" (K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999
lk.38. )

1924a
Castelnau (Prantsuse kindral) 1924a: Esmalt tegime Saksamaa jõuetuks sõjaliselt, siis poliitiliselt,
nüüd teeme seda ka majanduslikult." (V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu.Lk.15)

1928a
J.Stalini ja kompartei maailmarevolutsiooni kava elluviimiseks võetakse vastu viisaastakute plaanid:
I viisaastak 1928-1933 baasi loomine sõjatööstusele.
II viisaastak 1933-1937 sõjatööstuse arendamine.
III viisaastak 1938-1942 sõjatööstuse arendamise programmi lõpetamine.
Kolme viisaastakuga pannakse alus ja luuakse eeldused n.n. plaani "Groza" edukaks elluviimiseks.

1930a
J.Wirth`i, endise Saksa riigikantsleri tunnistus Nürnbergi sõjatribunalile: "Poola natsionalistlikud ringkonnad nõudsid uusi territoriaalseid loovutusi. 1930 ja 1931 aastal tõusis Saksa riigi idapiirkondades uus ärevuse ja hirmulaine."
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.39. )

1930a kirjutas poola ajakiri "Mocarstowowiec": "Me teame selgesti, et Poola ja Saksamaa vahelist sõda ei ole võimalik ära hoida. Me peame selleks sõjaks valmistuma süstemaatiliselt ja täie jõuga.
Meie ideaaliks on läänes Oderi jõeni ja Lausitzis Neisse jõeni edasinihutatud piiridega Poola, kuhu on inkorporeeritud Pregeli mäestiku ja Spree jõe vaheline maa-ala Preisimaal. Selles sõjas vange ei võeta ega humaansust ei tunnistata. Me üllatame veel kogu maailma oma Saksamaa-sõjaga."

1932a
04.Mai: Eesti ja NSVLiidu vahelise mittekallaletungi lepingu sõlmimine.
11.Oktoober: Poola president, marssal J.Pilsudski teatab viidates Saksamaale: "Jõu kasutamisega ühtsuse saavutamise suunas on Liidu liikmete kohustuseks kasvatada Poola sõdurites otse elajalikku
võitlusvaimu, mis lahingus peab kasvama halastamatuks julmuseks."

1933a
30.Jaanuar: A.Hitler saab riigikantsleriks.
14.Oktoober: Saksamaa astub välja Rahvasteliidust.
1933a kavatseb Poola Saksamaad rünnata kuid ei saa lääneriikide toetust oma kavadele.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")

1934a
07.Veebruar: Saksamaa Riigikaitsenõukogu langetab otsuse majandusalaste sõjaettevalmistuste kohta.
04.Aprill: Sõlmitakse Eesti ja NSVLiidu vahelise mittekallaletungi lepingu lisaprotokoll selle lepingu pikendamise kohta.
1934 aastal sõlmivad Poola ja Saksamaa vastastikuse mittekallaletungi pakti.

1935a
Märts: Prantsusmaa teatab, et kahekordistab oma kutsealuste sõjaväeteenistuse pikkuse.
Prantsusmaa parlament ratifitseerib vastastikuse abistamise pakti NSVLiiduga, sõja puhuks Saksamaaga.
16.Märts: Saksamaal astub jõusse üldine sõjaväekohustus.
17.Märts: A.Hitler loob uuesti saksa õhujõud. Maavägesid otsustatakse suurendada 36 diviisini.

1936a
1936a. kavatseb veelkord Poola Saksamaad rünnata kuid ei saa taas lääneriikide toetust oma kavadele.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")
W.Churchill 1936a: "Me surume Hitlerile sõja peale, ükskõik, kas ta tahab või ei."
07.Märts: Saksa sõjavägi hõivab uuesti Reinimaa.

1937a
24.Juuni: Saksamaa annab välja korralduse Wehrmacht`i ühtse sõjaks ettevalmistumise kohta.
21.Detsember: Operatsioon "Grün" arutelud sakslaste võimalike sõjaliste meetmete tarvituselevõtu kohta
Tšehhoslovakkia vastu.

1938a
12;13.Märts: Saksa väed sisenevad Austriasse. Austria ühendatakse Suur-Saksamaaga.
20.Mai: Esimene mobilisatsioon Tšehhoslovakkias.
22.Mai: Sõlmitakse sõprus- ja liitluspakt Itaalia ja Saksamaa vahel.
06.September: Saksamaa alustab 630km pikkuse Läänevalli ehitamist.
12.September: Sudeedisakslaste ülestõus.
18.September: Inglismaa ja Prantsusmaa nõustuvad Tšehhoslovakkia jagamisega.
23.September: Tšehhi valitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni.
25.September: Tšehhoslovakkia lükkab A.Hitleri Godesbergi memorandumi (Tšehhoslovakkia jagamise
kohta) tagasi.
29;30.September: Müncheni konverents. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia langetavad
otsuse mille kohaselt Tšehhoslovakkia peab loovutama sakslastega asustatud Sudeedimaa Saksamaale.
01.Oktoober: Saksa väed sisenevad Sudeedimaale.
15.Oktoober: Saksa väed okupeerivad Sudeedisaksamaa.
1938a: Kogu Nõukogude Liidu majandus on üle viidud sõjalise tootmise vajadustele.
1938a: Poola relvajõud hõivavad Tšehhoslovakkia Vabariigi koosseisu vastavalt Versailles` rahuleppega kuulunud alad Teschenis.

1939a
Jaanuar: J.Stalin deklareerib: "Lüüa tuleb vaenlast vähese verega tema enda territooriumil."
05.Jaanuar: Poola välisminister J.Beck külastab Saksa riigikantsler A.Hitler`it.
26.Jaanuar: Saksa välisminister J. von Ribbentrop külastab Poola president I.Mościck`i.
30.Jaanuar: A.Hitler kuulutab Reichstag`is oma kõnes välja juudi rassi hävitamise euroopas.
12.veebruar: Toimub Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide kohtumine kus võetakse vastu otsus kuulutada Saksamaale sõda juhul kui see Poolale kallale peaks tungima.
15;16 märts: Tšehhimaa jagamine Böömi- ja Määrimaaks. Riigiprotektoriaadi Böömi- ja Määrimaa asutamine. Saksa väed sisenevad Prahasse. Slovakkiast saab iseseisev riik.
21.märts: Saksamaa esitab Poolale Poola piiride garanteerimise ettepaneku. Ettepanek sisaldab soovi Danzigi tagastamise kohta Saksamaale ning linnale juurdepääsu "Poola koridori" loomise ettepanekut.
A.Hitler ei soovi 1939a mingit sõda Poolaga ja on sõja vältimiseks nõus loobuma osadest Saksamaale enne 1919a kuulunud aladest Poola kasuks. Ainsaks sooviks on nn. "Poola koridor" mis ühendaks
Danzigi ülejäänud Saksamaaga. Poola ei soovi tänu Inglismaa survele Saksamaaga läbirääkimisi pidada.
(David Hoggan. 1961. "Der erzwungene Krieg: Die Ursachen und Urheber des zweiten Weltkriegs")
(Jüri Lina. "Maailmaehitajate pettus")

22.Märts: Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda piirkonna.
23.Märts: Saksa väed sisenevad Memeli (Klaipeda) piirkonda. Poola esimene osaline mobilisatsioon.
26.Märts: Poola keeldub Saksamaa ettepanekust Poola piiride puutumatuse garanteerimise kohta.
31.Märts: Briti valitsus annab Poolale rahvusvahelise garantii sõja puhuks. (Garanteerib Poola piirid)
Inglismaa ja Pratsusmaa garantiideklaratsiooni kaitsel hoogustub Poola degermaniseerimine (Saksamaale põgeneb ca miljon sakslast) ja sakslaste "Valge raamat" konstateerib: "Ülem-Sileesias käib ohjeldamatu klaperjaht sakslastele. Konsulaatide aruanded kubisevad terroriaktide kirjeldustest."
07.Aprill: Itaalia vallutab Albaania.
06.Mai: teatab Kattowitz, Saksa peakonsul Poolas kahesajast terroriaktist kohalike sakslaste vastu;
19.Mai: teated veel sajast terroriaktist üksnes Ülem-Sileesias. Saksa rahvusgrupp pöördub meeleheites Poola presidendi poole. Mai keskel kasvab klaperjaht üle sakslaste vastasteks pogrommideks.
07.Juuni: "Saksa rahvusest Poola kodanike ähvardamine tapmise, piinamise ja muu sarnasega on muutunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks. Terved perekonnad pagevad tapmisähvardustest ärahirmutatuna metsa varjule."
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.43-44 )

03.Aprill: OKW annab korralduse: Võimalikuks sõjaks Poolaga peab Saksamaa olema valmis hiljemalt
01.septembriks ("Juhtum Weiss" plaan)
10.Aprill: NSVLiidu valitsus annab trükiloa geograafiliste kaartide trükkimiseks, kus Balti riigid oleks kujutatud kui NSVLiidu Vabariigid.
11.Aprill: A.Hitleri korraldus ühtseks sõjaks ettevalmistumise kohta aastateks 1939-1940.
28.Aprill: Saksamaa ütleb üles Saksa-Inglise laevastikulepingu aastast 1935 ja Saksa-Poola mittekallaletungi paktist aastast 1934.
07.Mai: J.Stalini juhised punaarmeele: "Tööliste-talupoegade punaarmee peab olema agressiivsem mis tahes armeest."
19.Mai: Prantsuse-Poola sõjalise konventsiooni sõlmimine mille kohaselt Sõja korral Poola ja Saksamaa vahel astub Prantsusmaa Saksamaa vastu sõtta 15 päeva jooksul.
20.Mai: Algavad Saksa-Nõukogude salajased läbirääkimised Moskvas.
22.Mai: Sõjalise liidu sõlmimine (Teraspakt) Itaalia ja Saksamaa vahel.
23.Mai: A.Hitler annab käsu esitada augustiks "Juhtum Weiss" plaan (Sõjategevus Poola vastu).
04.August: Danzigi linna senat keelab Poola tolliametnikel alates 06.08. nende töötamise Ida-Preisimaa piiril. Poola kindralkomissar Danzigis, M.Chodacki nõuab korralduse tühistamist ning teatab, et kõik Poola tollitöötajad on saanud käsu alates 06.08. töötada vormis ja relvastatult.
13.August: Prantsusmaa välisminister G.Bonnet kohtub Poola saadiku J.Lukasiewicziga ja hoiatab teda, et Hitler lubas sõjapuhul Poolaga, selle kolme nädalaga purustada, mistõttu oleks vajalik Poola nõusolek NSVLiidu nõudmisele, et punaarmee saaks liikuda takistamatult läbi Poola Saksamaa piiridele. Poola saadik vastab keeldumisega ning teatab: "Otse vastupidi, Poola sõjavägi tungib esimesest päevast peale sisse Saksamaale". (G.Knopp; H.Schott: Sõjakülv.("Die saat des Krieges") Olion 2002. lk.215)
17.August: NSVLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalised läbirääkimised lükatakse määramata ajaks edasi.
19.August: Toimub NSVL ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo salajane istung, kus määratakse ära Saksa-Nõukogude mittekallaletungi pakti salajase lisaprotokolli tingimused.
23.August: Sõlmitakse Saksa-Nõukogude mittekallaletungi pakt koos salajase lisaprotokolliga.
25;26.august: Inglise-Poola liiduleping.
25.August: A.Hitler prantsuse saadikule Coloundre`i le: "Prantsusmaa vastu ei ole mul mingeid vaenulikke tundeid, mina isiklikult olen Elsass-Lotringist loobunud ja Saksa-Prantsuse piiri tunnustanud. Ma ei soovi mingit konflikti Teie maaga. Selle tulemusena on mulle äärmiselt valus mõte, et ma peaksin Poola pärast Prantsusmaaga võitlema. Mina ei tungi Prantsusmaale kallale, aga kui ta peaks konflikti sekkuma, lähen ma lõpuni. ... Ma kordan uuesti, mind rusub väga teadmine, et me oleme nii kaugele jõudnud. Palun öelge seda minu poolt härra Daladier`le."
(G.Knopp; H.Schott: Sõjakülv.("Die saat des Krieges") Olion 2002. lk.241)
27.August: Londonisse jõuab Rootsi saadik B.Dahlerus kaasas Saksamaa ettepanek Inglise-Saksa liidu sõlmimise kohta. Inglased esitavad vastuseks kuuest punktist koosneva nõudmise:

1) Ettepanek Inglise-Saksa liidu kohta
2) Nõue otsesteks läbirääkimisteks Saksamaa ja Poola vahel Danzigi koridori küsimuses.
3) Poola piiride garanteerimine.
4) Nõue otsesteks läbirääkimisteks Saksamaa ja Poola vahel saksa vähemusrahvuse küsimuses.
5) Keeldumine endiseid Saksa asumaid tagasi anda.
6) Keeldumine pakkumisest kaitsta Briti impeeriumi Saksa sõjajõududega.
29.August: Saksa valitsus võtab vastu Inglismaa valitsuse vahenduspakkumise ja kohustub 30-ndaks
augustiks välja töötama oma ettepanekud Poola saadikule. Inglismaa peab tagama, et Saksamaale
saadetaks 30.08. vastavate volitustega Poola saadik.
30.August: A.Hitler teeb ettepaneku korraldada Poola valduses olevate alade põhjapoolses osas järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Sakslaste võidu korral saaks Poola ühendustee Gdyniasse. Poolakate võidu korral saaks Saksamaa ühendustee Danzigiga. Hääletuse tulemustest hoolimata jääks Gdynia Poolale ja Danzig Saksamaale. Ettepanekuga loobub Hitler nõudest suuremale osale endisest Saksamaa territooriumist mis 1919a läks Poola koosseisu. Poola vastab sellele ettepanekule üldmobilisatsiooniga ja keeldub oma saadiku Saksamaale saatmisest.
30.August: Üldmobilisatsioon Poolas.
31.August: A.Hitleri korraldus sõjategevuse alustamise kohta Poola vastu alates 01.09.1939a
31.August: SS-Sturmbannführer Alfred Naujocks`i juhtimisel tungib relvastatud ning Poola mundritesse riietatud saksa eriüksus kella 20.00 paiku Gleiwitzi raadiojaama, et lavastada poolakate kallaletung.
01.September: A.Hitler teatab Riigipäevale: "Olen otsustanud Poolaga kõneleda samas keeles, mida Poola meiega kõneledes kasutab." "Kellel jõud, sellel õigus."
Saksamaa tungib sõda kuulutamata üle Poola riigipiiri. Algab II Maailmasõda.
03.September: Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja.
17.September: NSVLiit Ründab Poolat. Vene väed tungivad Poola riigi territooriumile. Keegi ei kuuluta NSVLiidule sõda.
23.September: Sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. Määratakse kindlaks huvisfäärid. Venemaa huvidena deklareeritakse Soome, Eesti, Läti, poole Poola ja Bessaraabia alad. Saksamaa huvina
deklareeritakse pool Poolat.
27.September: Kogu Poola on vallutatud.
27;28.September: NSVLiidu ultimaatumi tulemusel Sõlmitakse NSVLiidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikkuse abistamise pakt, mille järgi tuuakse Eestisse 25000 punaväelast. (Baaside leping).
28.September: Saksamaa-NSVLiit sõlmivad piiri- ja sõpruse lepingu ning uuendavad lisaprotokolli mille järgi Saksa huvisfäär Poolas nihutatakse ida poole ja NSVLiidu huvisfääri lisatakse Leedu.
5.Oktoober: NSVLiit ja Läti sõlmivad vastastikkuse abistamise pakti, mille järgi viiakse Lätisse 35000 punaväelast.
10.Oktoober: NSVLiit ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise pakti, mille järgi viiakse Leetu 20000 punaväelast.
11.oktoober: NKVD saab L.Berialt ülisalajase käsu nr.001223 kõrvaldada kõik kontrrevolutsioonilised elemendid (kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, usklikud, riigitöötajad) ja teha need kahjutuks.
18.Oktoober: NSVLiidu väeosad ületavad Eesti Vabariigi piiri.
Oktoober: Valmib I.Serovi juhend balti rahvaste küüditamiseks.
November: Leningradis hakatakse trükkima geograafilisi kaarte, kus Balti riigid on juba N. Liidu osa.
30.November: NSVLiit tungib kallale Soome Vabariigile. Algab Talvesõda. Eesti baasidest alustavad NSVLiidu lennukid Soome linnade pommitamist ja NSVLiidu Laevastik alustab Soome ranniku, saarte ja laevade tulistamist.
14.Detsember: NSVLiit heidetakse välja Rahvasteliidust.

1940a
Jaanuar-veebruar: NSVLiidu Poliitbüroo kinnitab otsused, lasta maha 15000 Poola ohvitseri lihtsustatud korras.
12.Märts: Lõppeb Soome Talvesõda. Soome loovutab NSVLiidule Karjala.
09.Aprill: Saksamaa alustab operatsiooni "Weserübung"- Taani ja Norra hõivamiseks. Taani alistub Saksamaale kui sakslased ähvardavad pommitada Kopenhaagenit. Lahingud Norras kestavad
10. juunini.
9.Mai: A.Hitler annab välja direktiivi nr.6 pealetungi alustamise kohta läänes.
10.Mai: Saksamaa alustab operatsiooni "Fall Gelb", et purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Liitlasväed sisenevad vastavalt kokkuleppele Hollandi ja Belgia territooriumile.
10.Mai: Winston Churchillist saab Suurbritannia pea- ja sõjaminister.
14;15.Mai: Holland alistub.
20.Mai: Sakslased jõuavad Noyelles'i juures mereni. Belgias ja Põhja-Prantsusmaal tegutsenud liitlasväed jäävad Dunkerque`s kotti.
21-26.Mai: Hitler püüab veelkord ära hoida tegelikku sõjategevust Inglismaaga ja keelab oma kindralitel rünnata ning täielikult purustada Dunkerque`s kotti langenud Briti ekspeditsioonikorpust, lastes sellel takistusteta evakueeruda Inglismaale.
26.Mai: Inglased alustavad operatsiooni "Dynamo", et evakueerida Dunkerque`ist 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit.
28.Mai: Belgia alistub.
Juuni: Kuu alguses algab punaarmee suurte väekoondiste paigutamine Eesti Vabariigi piiridele.
10.Juuni: Itaalia kuulutab sõja Prantsusmaale.
10.Juuni: NSVLiit annab Eestis baseeruvatele vägedele täieliku lahinguvalmiduse käsu.
12.Juuni: NSVLiit okupeerib Naissaare ja sulgeb sõjalise mereblokaadiga Tallinna lahe.
14.Juuni: NSVLiit alustab Eesti õhublokaadi.
15.Juuni: NSV Liit okupeerib Leedu.
15.juuni: A.Hitler langetab otsuse vähendada sõjajõude 35 diviisi võrra.
16.Juuni: NSV Liit esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistab Eesti ja Läti valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ning nõuab luba lisavägede sissetoomiseks ja uute "vene-sõbralike" valitsuste moodustamist nii Eestis kui Lätis.
17.Juuni: Eestisse siseneb veel 90 000 punaväelast. Juba siin olevad NSVLiidu väed väljuvad sõjaväebaasidest. NSV Liit okupeerib Eesti ja Läti. Leedus toimub kommunistlik riigipööre.
17.Juuni: Prantsusmaa soovib sõlmida Saksamaaga vaherahu.
19.juuni: A.Hitler: "Sellel tunnil tunnen end olevat kohustatud oma südametunnistuse nimel apelleerima Inglismaa arukusele. Ma usun, et võin seda võivat mitte kui võidetu, kes saab vaid paluda, vaid kui võitja, kes pöördub arukuse poole. Ma ei näe mingit põhjust võitluse jätkamiseks.
Mul on kahju ohvritest mida see nõuab. Ka minu rahvas peab ohvritest hoiduma."
Hitler on rahu korral nõus tõmbama oma väed välja Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast, Taanist, Luksemburgist ja arvestama nende täieliku riikliku iseseisvusega. Territoriaalsed nõuded puudutavad
vaid Elsassi, Poola poolt okupeeritud alasid ja Böömimaad.
(V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu. Lk.36)

21.Juuni: Eestis ja Lätis toimuvad kommunistlikud riigipöörded.
21.Juuni: Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised. Sõlmitakse Compiegne' II vaherahu.
22.Juuni: Prantsusmaa alistub. Kaks kolmandikku Prantsusmaast jääb Saksa okupatsioonitsooni alla.
27.Juuni: NSVLiit koondab väed Rumeenia piirile ning annab Rumeeniale aega 12 tundi järelemõtlemiseks kas alistutakse sõjata või ei.
28.Juuni: Punaarmee okupeerib Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
19.juuli: A.Hitler teeb järjekordse katse taodelda rahu Inglismaaga. Inglased vastavad sakslaste sõjaliste objektide pommitamisega Prantsusmaa rannikul.
21.Juuli: Eesti uus riigivolikogu kuulutab Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV-ks).
03.August: Leedu Vabariik inkorporeeritakse NSVLiidu koosseisu.
05.August: Läti Vabariik inkorporeeritakse NSV Liidu koosseisu.
06.August: Eesti Vabariik inkorporeeritakse NSV Liidu koosseisu.
12.August: H.Göring annab käsu alustada operatsiooni "Adlerangriff" Inglismaa strateegiliste objektide pommitamiseks.
30.August: Jõustub Viini akt millega Saksamaa garanteerib Rumeenia uued piirid. Pool Transilvaaniat läheb üle Ungarile.
1940a teisel poolel ja 1941a esimesel poolel korraldab Saksa lennuvägi pommituslende Inglismaale ning peab meresõda.
September: NSVLiidu kindralstaap esitab J.Stalinile operatsioon "Groza" arvestused võimalike kaotuste ja plaani ajalise kestvuse ning sellest osavõtvate üksuste suuruse kohta. Operatsioonist
peab osa võtma 5 miljonit sõdurit, 11000 tanki, 35000 suurtükki, 10000 lennukit. Operatsiooni kestvuseks planeeritakse 3-4 kuud. Planeeritud inimkaotused: 1,5-2 miljonit meest.
Venemaa koondab Belostoki ja Lvovi platsdarmidele lisajõude ja ehitab välja lennuvälju.

02.September: Allkirjastatakse kolmikliidu lepe Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel.
07.September: Saksamaa korraldab 625 pommitaja ja 648 hävitajaga pommitusrünnaku Londonile.
Esimesele rünnakulainele järgneb teine.
08.September: Inglased annavad signaali "Cromwell" mis tähendab Saksamaa sissetungi. Oodatakse sakslaste dessanti (plaan "Seelöwe" käivitumist) Inglismaale.
27.September: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti millega hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
September; oktoober: Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust kuid saab lüüa. Itaalia palub Saksamaa abi Kreeka ja Egiptuse vallutamiseks.
12.Oktoober: A.Hitler tühistab Inglismaa vallutamise plaani „Seelöwe”.
20.Oktoober: A.Hitler kohtub Hendayes P.Pétaini ja F.Francoga ja üritab neid veenda sõjalisele koostööle kuid edutult.
31.Oktoober: Briti väed okupeerivad Kreeta ja Lemnose saare. Inglaste õhudessantväed toimetatakse Kreeka lõunaossa.
12.November: A.Hitleri direktiiv nr.18 (plaan Felix – sissetung Gibraltarisse)
12.November: Hitler kohtub Molotoviga kus viimane teatab, et NSVLiidu huvid ei piirdu mitte ainult Soome vallutamisega. Venemaa huvide hulka tuleb arvata ka Rootsi.
09.Detsember: Inglismaa tungib Põhja-Aafrikasse.
10.Detsember: A.Hitleri direktiiv nr.19 (plaan Attila – ülejäänud Prantsusmaa vallutamine)
13.Detsember: A.Hitleri direktiiv nr.20 (plaan Marita – sissetung Kreekasse)
18.detsember: A.Hitleri direktiiv nr.21 (plaan Barbarossa – sissetund venemaale).

1941a
13.Jaanuar: G.Žukov määratakse J.Stalini käsul Kindralstaabi ülemaks, määrates G.Žukovi ühtlasi plaani "Groza" peamiseks juhiks. Žukov peab kindralstaabi töö ümber korraldama vastavalt "Groza" plaani elluviimise vajadustele. G.Žukov esitab algatuseks umbes 70 ohvitseri sõjatribunalile mahalaskmiseks.
01.Veebruar: G.Žukov võtab vastu talle määratud ametiposti.
(V.Suvorov. "Võtan oma sõnad tagasi". Olion 2006)
17.Veebruar: Bulgaaria sõlmib mittekallaletungi lepingu Türgiga.
19.Veebruar: NSVLiit alustab rinnete moodustamist: (Põhjarinne; Looderinne; Läänerinne; Edelarinne)
04.Märts: Britid viivad Kreekasse lisaks 4 diviisi.
11.Märts: USA Kongress volitab vastuvõetud Lend-Lease aktiga presidenti osutama materiaalset abi igale riigile, mille kaitset USA president vajalikuks peab.
11.Märts: Ilmub dokument nr.315: "Punaarmee Kindralstaabi plaanist Nõukogude Liidu relvajõudude strateegilisest koondamisest läänes ja idas."
17.Märts: Jugoslaavia ühineb Saksamaa, Itaalia, Jaapani kolmikliiduga. Leping allkirjastatakse 25.märtsil Viinis.
27.Märts: Rühm Serbia ohvitsere kindral B.Mirkovići juhtimisel hõivab inglaste ning ameeriklaste õhutusel Belgradi, kukutab Jugoslaavia valitsuse ning kolmikliidu leping tühistatakse Jugoslaavia uue valitsuse poolt.
27.Märts: A.Hitleri direktiiv nr.25 (Sissetung Jugoslaaviasse ja mässu tõstnud riigipöörajate sõjaväelise valitsuse kukutamine.)
06.Aprill: Saksa väed alustavad pealetungi Jugoslaaviale.
06-09.Aprill: Saksamaa ja Itaalia tungivad Kreekasse (operatsioon "Marita") .
10.Aprill: Horvaatia lööb lahku Jugoslaaviast ja kuulutab ennast iseseisvaks.
11.Aprill: Sloveenia lööb lahku Jugoslaaviast ja kuulutab ennast iseseisvaks.
17.Aprill: Jugoslaavia sõlmib Saksamaaga relvarahu.
25.Aprill: A.Hitleri direktiiv nr.28 (plaan Merkur – sissetung Kreetale)
27.Aprill: Lõpeb Kreeka kampaania.
05.Mai: J.Stalin esineb Kremli suures palees sõjaväelastele: "Praegu Euroopa maad võitlevad Saksamaaga. Selline olukord on väljakannatamatu ja me ei mõtlegi seda kannatada. Euroopa rahvad
vaatavad Punaarmeele kui vabastajale. On ilmselge, et sõjast Saksamaaga ei pääse ja võimalik, et initsiatiiv tuleb meie poolt. Arvan, et see toimub augustis."

10;11;12;13;14 Mai: J.Stalin peab salajased nõupidamised Timošenko ja Žukoviga. Küsimuse all on üldmobilisatsiooni läbiviimine. Otsustatakse alustada mobilisatsiooni 1 juulil ja luua 303 uut diviisi.
1 juuliks peab olema koos 8,9 miljonit sõdurit (koos õhudessant vägedega 10 miljonit). Lennukeid 32600 ja tanke 22200. 75% relvajõududest peab olema viidud läänepiirile.
10.Mai: A.Hitleri asetäitja R.Hess lendab Inglismaale ja üritab veenda britte vaherahule Saksamaaga.
Inglismaa keeldub ja vahistab R.Hessi. R.Hessi motiiviks on võimalusel Saksa-Inglise liidu sõlmimine NSVLiidu vastu ja võimaliku sõjapuhkemise ärahoidmine.
14.Mai: Timošenko annab käsu sõjakoolide lõpetajad suunata ennetähtaegselt tegevarmeesse.

15.Mai: J.Stalin kinnitab lõplikult Kindralstaabi poolt koostatud "Groza" plaani ametliku nimega: "Nõukogude Liidu strateegilise arengu plaan sõja korral Saksamaa ja tema liitlastega." Dokument kannab märget:
"Eriti tähtis. Täiesti salajane. Ainult isiklikult." Selles räägitakse Punaarmee viimastest ettevalmistustest kallaletungiks Saksamaale: "Punaarmee väeosade esmaseks strateegiliseks eesmärgiks seada - purustada Saksa armee peajõud, mis on koondatud Demblinist lõuna poole, ja jõuda 30.operatsioonipäevaks rindejoonele Ostrołeka, Narewi jõgi, Łowicz, Łodz, Kreutzburg, Oppeln, Olomouc. Järgmiseks strateegiliseks eesmärgiks seada: pealetungiga Katovice rajoonist põhja- või loodesuunas purustada Saksa rinde tiivad
"Mitte" ja "Nord" ning hõivata endise Poola ja Ida-Preisimaa territooriumid. ....." (Tsitaat: V.Suvorov.
"Võtan oma sõnad tagasi" eesti k. Olion 2006 (orig. Viktor Suvorov. Beru svoi slova obratno. Vtoraja
tšast trilogii "Den Pobedõ" 2005) ( Terviktekst: Seal samas e.k. lk.108;109;110))
(VF Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Fond 16, nimistu 2951, toimik 241, lehed 1-16)
20.Mai: Sakslased alustavad Uus-Meremaa vägedega mehitatud Kreeta pommitamist ning õhudessanti.
31.Mai: Brittide evakueerimisega lõppeb Kreeta kampaania Sakslaste võiduga.
12.Juuni: NSVLiidu moodustatud neli rinnet saavad korralduse paigutuda rünnaku lähtepositsioonidele.
14.Juuni: NKVD alustab massilist inimeste deportatsiooni operatiivsest tagalast (Eestist, Lätist, Leedust,
Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest, Bessaraabiast ja Bukoviinast). Eestist küüditatakse 10157 inimest.
22.Juuni: Saksamaa tungib koos Itaalia ja Rumeeniaga üle NSVLiidu piiri.
26.Juuni: Soome Vabariik kuulutab sõja NSVLiidule. Algab nn. Jätkusõda.
07.Detsember: - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris.
08.Detsember: USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja.
11.Detsember: Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja.

Pärast II Maailmasõda:
Inglise välisminister krahv Halifax tunnistab pärast II maailmasõda, et sõjaline liit Poolaga oli absoluutselt paratamatu Saksamaa ja Inglismaa vahelise sõja alustamiseks.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")

L.Hart. Briti sõjaajaloolane. 03.09.1949a: "Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda.
Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik selget ettekujutust saada sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees.
(ajaleht "The Picture Post" 03.09.1949a)
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.44-45 )
Vasta
#12
(21-01-2012, 16:36 )kivikas666 Kirjutas: Natsionaalsotsialistlikud saidid väidavat ka Stalini juudiks.
Nimelt siis Džugašvili tähendavat otse tõlgituna juudipoega.
Ja ta pärisisa oli juut.
Võta nüüd kinni miks ta siis nn.omi pidi tapma?

Seda "juudipoja" juttu rääkis mulle ka teenimise ajal üks grusiin kes oli põlisest sealsest aadlisoost. Tegemist oli tollal juba
eaka isikuga kes teeninud omale majori auastme. Tema sõnade järgi oli see info tulnud talle vanaisa kaudu kes oli omal
ajal Tsaari Armees kõrgel kohal (jättes targu nimetamata kui kõrgel) ja tollal ei olnud see suureks saladuseks ehk siis
aastatel kui Stalin oli seal kandis "punaseks saadikuks". See info rahuldas mind päris pikaks ja hakkas "tõrkuma" alles
viimastel aastatel ja lisa infi otsides jõudsin järeldusele, et see siiski on pigem kui tõsi kui väljamõeldis. Kuna seda teemat
on puudutanud minust usinamad ja laiahaardelisemad info otsijad siis ei hakkaks seda siin väga detailset läbi võtma.

Kuid - see "omade" asi. Stalini puhul oli eeldatavasti probleemiks see, et tsaaririigis kasvanud isikuna olid tal teatud
ambitsioonid ja isiklikud probleemid mis tegid temast selle kes ta oli. Tundub, et ta sai oma vereliinist teadlikuks
päris varakult ning talle tehti selgeks, et olles selline "poolik" ei saa temast kunagi "kedagi". Põdedes kerget (vähemalt)
seda nn "napoleoni kompleksi" asus ta ellu viima oma unistust saada kellekski. See viis teda Ohrankasse, kuid
seal selgus, et teda kui pooleverelist sinna täiskohaga tööle ei võeta. Olles mittekoosseisuline agent tule tema jaoks
bolševistlik liikumine lausa taevakingitusena. Olles veendunud monarhist uskus ta, et suudab selle liikumise purustajana
saavutada Tsaari tunnustuse ja sellega kaasneva varalise kindlustatuse. Asjad läksid aga natuke teisiti ning Tsaar
kaotas lahingu juutidele. Tekkinud situatsioonis tegid Ohrankast kõrgemal seisva Tsaari ihuluure juhtfiguurid talle
ettepaneku millest tema meelelaadiga (solvumine juutide suhtes, et omaks ei võetud pluss talle armsa monarhi
kukutamine) oli pea võimatu mitte ei ütelda. Tagant järele on raske ütelda mida just tsaristid Stalinile andsid,
kuid materjalidest ja abist piisas, et seni suht väikese kaliibriga "bolševikust" sai pea üleöö nende
juhtfiguur. Stalin ei olnud kunagi "peps" poiss ja talle ei valmistanud raskusi üle laipade astumine, kuid huvitav
on ee, et kui tema võim 1920ndate lõpus kinnistus siis totaalse vene rahva hävitamise ta lõpetas ja suunas oma
innu just Tsaari kukutanute hävitamisele. Tema juhtimisel ja Tsaari luure kogemustele toetudes "puhastas" ka 2MS
alguseks RKKA sisuliselt täielikult Kodusõja "sangaritest" kes olid oma kohale saanud just tänu genotsiidi teostamisele.

Ehk - igal asjal mitu külge.

PS. Dzjugasvili: sõna "ziid" on halvustav märge tsaariajal pooljuudile. Sealt tuli kas ametniku lohakuse või tahtliku
näpuliigutusega "dzjuga" (eelpool mainitud grusiini selgitus) ehk enam vähem täpne vene ametniku ütlus
grusiinist kirjutajale kes pani selle kirja kuulmise järgi. "Vili" lõpp tähendab poega ja on seal tavaline.
Vasta
#13
Ehk on Stalini omade nottimises määrav sefardi-aškenasi konflikt?Mingi allikas kuskil netis olla väitnud et Stalinil olid mingid Rockefellerite või Rotschildide juured?
Vasta
#14
Dokument: Buchenwaldi barakid ja sisseseade oli vähemalt kavas taaskasutusele võtta Gulagis:

Vene raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov avaldas Twitteris dokumendi, millest selgub, et Saksa kurikuulsatest koonduslaagritest oli kavas viia Nõukogude Gulagi laagritesse üle barakke ja sisseseadet.

1948. aasta 30. märtsist pärit dokument on adresseeritud Nõukogude Liidu siseministri asetäitjale kindralpolkovnik I. A. Serovile ja puudutab Saksamaa laagrite küsimust. Kirjale on alla kirjutanud Gulagi ülem, kindralmajor Dobrõnin.


Dobrõnin teeb kirjas ettepaneku likvideerida laagrid number 1 ja 2 Mühlbergis ja Buchenwaldis.
Alles jätta oli kavas laagrid Oranienburgis, Neubrandenburgis, Bautzenis ja Torgaus.

„Viia NSVL-i GULAG-i laagritesse:
a) lahtivõetavad puust barakid Buchenwaldist, arvuliselt 31, ja 38 barakki Mühlbergist;
b) mõlema laagri köökide täielik sisseseade;
v) Buchenwaldi pesumaja täielik sisseseade;
g) mõlema laagri kogu meditsiiniline vara ja sisseseade ning kogu pehme inventar, mis laagrites on;
d) kõik tootmismehhanismid, mis laagrites asuvad,“ kirjutab Dobrõnin.
Vasta
#15
To nokitseja: lahtivõetavaid puust barakke veeti Saksa koonduslaagrite territooriumilt NSVL-i loendamatul hulgal ent neid ei kasutatud mitte GULAG-is vaid kõigi kolme nõukaaegse sõjajõu (CA, Julgeolekuväed ning Siseministeeriumi väed) sõdurite kasarmutena ning seda kuni kuuekümnendate aastate lõpuni välja.
Vasta
#16
(21-05-2015, 10:01 )east Kirjutas: To nokitseja: lahtivõetavaid puust barakke veeti Saksa koonduslaagrite territooriumilt NSVL-i loendamatul hulgal ent neid ei kasutatud mitte GULAG-is vaid kõigi kolme nõukaaegse sõjajõu (CA, Julgeolekuväed ning Siseministeeriumi väed) sõdurite kasarmutena ning seda kuni kuuekümnendate aastate lõpuni välja.

See on enam kui tõenäoline ja kantud nõukogude vaimust. Annab mõningase löögi saksa koonduslaagrite õuduste legendile. Kui koonduslaagri sisustus sobis oma armee majutamiseks (ja iseäranis julgeoleku sõjaväelane oli nõukas ju tol ajal suht kuningas, jõukalt riides kõrklass?) siis pidi see olema küllalt kvaliteetne?

Ma natuke spekulatiivselt mõtisklen ülal. Smile andke see palun andeks
Vasta
#17
Polnud see nõukaaja julgeolekuvägedes teeniv solbak nii priviligeeritud ühtki. Kui ta just mingisse eriüksusse ei sattunud aga see oli baltlaste jaoks reeglina välistatud. Sama lobi, sama möla poliittundides, sama rõivise kvaliteet-kvaliteeditus, lihtsalt pagunitel olid teised teised.

Kuningaks oli nõukaajal sisevägedes teeniv nahhaal kes valvas vangilaagrit ja pälvis seal sealsete kinnipeetavate usalduse. Mis temast hiljem sai on muidugi iseasi aga.....
Vasta
#18
Tegelikult veeti Saksamaalt välja KÕIK, alates veevärgitorudest ja lõpetades telefonikeskjaamadega. Lugu läks koguni nii kaugele, et poola seltsimehed tõstsid peale Potsdami rahukonverentsi( mille otsusega Ida-Preisimaa Poolale läks) kõva nurinat, et nendele antud territoorium on elamiskõlbmatuks muudet. Mille peale venelased osa röövitust tagasi vedasid. Viimasel ajal avalikustatud arhiiviandmed sisaldavad ses osas väga huvitavat lugemist....üksikasjaliselt loetakse üles, millisest linnast, millisest ettevõttest ja mida. Terved tehaste sisseseaded(AZLK näiteks, kus veel 90ndatel töötasid stantsid, mis Saksamaalt Opeli tehastest kohale veeti, suur hulk lennukitehaseid (Nõukogude Liidus lõid tehaste juhid lööminguid, kes ja kui palju endale uut sisseseadet saab) veeti itta. Ilma selle sõja aeg land-lease alusel saadud ja sõja järgselt Saksamaslt kokku veetud tehnoloogiate ja sisseseadeta oleks venelaste tehnoloogiline mahajäämus olnud märksa suurem.
Vasta
#19
Säherdune majanduslik "verepulm" ei olnud ainult Saksamaal. Mul on olnud au rääkiga neist asjust ühe Eestimaalt pärineva mehega, kes sõja lõppedes hakkas Tsehhist jalgsi koju vantsima, nabiti kinni Poolast ja poolakate poolt ning kes siis pisteti Saksa aegsesse koonduslaagrisse seal. Kuueks aastaks. Ning nende põhitööks olevat olnud Poola raudteerelsside üleskitkumine ning vagunitele laadimine. Ning veel ka igasugu suurte Poola tehastest pärit träni pealelaadimine.
Vasta
#20
(21-05-2015, 11:07 )east Kirjutas: Kuningaks oli nõukaajal sisevägedes teeniv nahhaal kes valvas vangilaagrit ja pälvis seal sealsete kinnipeetavate usalduse. Mis temast hiljem sai on muidugi iseasi aga.....
Vangi petnud valvur saadeti kaugemale mingit teist vanglat valvama, "õnnetuste" vältimiseks.
Oma kogemustele tuginedes väidan, et mida kaugemal suurtest ülemustest ja väiksemas väeosas oma aega teenisid, seda rahulikum elu oli. Noore sõduri nöök tuli lihtsalt üle elada, pärast oli sellevõrra lihtsam. Ja ega üle mõistuse ei nöögitud, ikkagi lahingpadrunitega relvad käes ning lootusetusesse seisu sellist inimest viia ei saa.

Kuningaks seal just ei olnud aga peale noore aega rahapuudust ka ei tundnud - vangid nõudsid musta teed rohkem kui pakkuda suudeti ning seda müüdi kahekordse hinnaga.
Vangide jaoks oli sõdur samasugune kinnipeetav kui tema isegi. Ainus vahe oli veidi suurem liikumisvabadus ja lühem istumise aeg. Ja sõnapidamist hinnati mõlemal pool.
Muuseas - sellist tehniliselt heal tasemel sisseseadet kui seal töö tsoonis oli, mina eestis ei näinud.
Vasta
#21
Palun vabandust teemavälisuse pärast, kuid ei saanud jätta lisamata:

(21-05-2015, 11:43 )east Kirjutas: Säherdune majanduslik "verepulm" ei olnud ainult Saksamaal.

Paradoksaalsel kombel oli see Saksamaale õnnistuseks - ühe raksuga sai lahti kogu vanakraamist ning võis moderniseerida terve tööstuse. Loomulikult oli see valus, kuid sõjaga võrreldes siiski köki-möki. Saksamaa areng oli seepärast teistest kiirem ka pärast sõda.

cccp, kuhu usa enne sõda moodsaid tehaseid ehitas, tegi endale selle vanakraamiga pigem karuteene.


Vasta
#22
Põhimõtteliselt oli sama lugu ka Jaapaniga, mis peksti veel hullemini sodiks kui Saksamaaa. Saksamaa pääses võrreldes Jaapaniga suht "kergelt". Ning jaapanlastel jätkus peale sõda mõistust kasutada USA-st saadav rahaabi üle planeedi kõikvõimalikke patentide kokkuostmiseks. Kõik ressursid kasutati ära oskusteabe omandamiseks, kuigi inimesi kärvas alatoitlusse veel viiekümnendate alguses. Nende patentide arvuks - mis panidki nats aja pärast aluse selle riigi majandusvõimsusele - oli ligi kuuskümmend tuhat. Planeet osteti oskusteabest puhtaks - selle asemel et mingeid kuradi varemeid taas ülesehitama hakata. Vaat see oli sealsete riigimeeste MÕISTUS selle sõna kõige otsesemas tähenduses.
Venelane tegi vastupidi - vedas Ida Euroopast igatsorti sodi kokku (näituseks kolmekümnendatel aastatel Saksamaal toodetud metalli treipingid olid Eestimaa majandites kasutusel veel kaheksakümnendate aastate keskpaiku), hakati selle kokkuriisutu rasva peal liugu laskma ning omaenese tehniline areng - välja arvatud sõjatööstus - seiskus aastakümneteks. Paras.
Ning sellest tehnoloogilisest august nad enam välja ei pääsegi. Teised on lihtsalt eest ära läinud. Ning kõige hullem veel see et omaenda andekaid inimesi on ses riigis kogu aeg lollakateks peetud. Võtame näituseks niisuguse asja nagu peitetehnoloogia. Laevad, lennukid millede loomises vanka on jänkidest aastakümneid maas. Lihtsalt ei jõua järele. Aga samas - seesama peitetehnoloogia töötati väljas NSVL-is ja vene geeniuste poolt, keda võim lollakaiks pidas. Hea et veel hullumajja ei topitud. Ning täpselt samuti on ka paljude teiste asjadega.
Vasta
#23
(22-05-2015, 08:32 )east Kirjutas: Ning jaapanlastel jätkus peale sõda mõistust kasutada USA-st saadav rahaabi üle planeedi kõikvõimalikke patentide kokkuostmiseks. Kõik ressursid kasutati ära oskusteabe omandamiseks, kuigi inimesi kärvas alatoitlusse veel viiekümnendate alguses. Nende patentide arvuks - mis panidki nats aja pärast aluse selle riigi majandusvõimsusele - oli ligi kuuskümmend tuhat. Planeet osteti oskusteabest puhtaks - selle asemel et mingeid kuradi varemeid taas ülesehitama hakata.
See väide ausalt öeldes üllatab. Palun kas saad päritolu kohta viiteid/vihjeid anda. Ise ei hakanud otsima sel lihtsal laisal põhjusel, et veerandsaja aasta jooksul peale sõda tunti Jaapanit kui piraati ja varast, kes oma majanduse üles upitas varastamisega ning alles seejärel uurimistöö ja patentidega mässama hakkas.
Väidetavalt kasutati väga harva korrektset tehnilist dokumentatsiooni, asi käis lihtsate eskiiside tasemel kus siiski loomulikult täpsed mõõdud jne jne. Piraatimisel polnud rohkem vaja. Ka insenere, muide. Neid hakati massiliselt koolitama hiljem.

(22-05-2015, 08:32 )east Kirjutas: Venelane tegi vastupidi - vedas Ida Euroopast igatsorti sodi kokku (näituseks kolmekümnendatel aastatel Saksamaal toodetud metalli treipingid olid Eestimaa majandites kasutusel veel kaheksakümnendate aastate keskpaiku), hakati selle kokkuriisutu rasva peal liugu laskma ning omaenese tehniline areng - välja arvatud sõjatööstus - seiskus aastakümneteks. Paras.
No see, et saksa tööpingid nii kaua nii hästi töötasid, oli ka ajastu tunnus.
Aga tehnilise arengu pidurdamine oli suurel määral tingitud ideoloogiast. Öelda et nad ei osanud, oleks vale. Oskasid küll, kuid ideoloogia sundis neid nö. elama kohvrite otsas - kohe-kohe läheme jälle vallutama ja küll me siis võtame kõik, mida vajame. Sisuliselt töötas ju kogu cccp tööstus sõjanduse tarbeks.
Ja kui midagi sai raha eest osta, siis osteti. USA-st saabunud mõõteriist oli kui kompvek. Ei mingit saksa kruvihaigust, lahti käis vaid ühe kruviga ja oli lihtsalt remonditav (miski äärmiselt tühine veakene, täpselt enam ei mäleta). Honeckeri Ida-Saksa suutis toota Lääne tasemel seadmeid, ei olnud probleemi. Järelikult oskas seda ka cccp, kuid põhjus oli mujal - cccp tegeles globaalsete probleemidega (ehk maailmavallutamise kavadega, kuigi Brežnevi ajal sai selgeks, et sellega on kööga).
Jaapani mõõteriist, mis maksis 50'000 kuldrubla, oli pealt kena, kuid seest kole-kole. Selle oli kokku pannud keegi oma jäätmekastist nopitud jupikestest. Ükski detail ei pärinenud masstootmise liinilt. Elektroonika oli teisest klassist ja suht korralik, kuid skeemilahenduste järgi üsna tõenäoliselt kusagilt usa vananenud tehnoloogialt maha viksitud. Aga neid juba toodeti ja cccp-l polnud mõtetki trügida turule, sest temal olid teised kavad.
Hiina valis cccp kogemust arvestades teise tee ja teeb kõike, mida vähegi saab, odavamalt kui Lääs ja nüüd pole Läänel sellele midagi vastu panna. Aluse pani sellele muidugi Lääs ise kasutades hiinlasi orjatööjõuna ning nüüd on raske leida midagi, mis ei pärine Hiinast.

Aga jälle olen patustanud teema vastu ja palun veelkord vabandust. Oleks hea, kui need kõrvalepõiked saaks kuhugi sobivamasse kohta tõsta.

Teemasse puutuvalt saan öelda vaid seda, et koonduslaagrite kui selliste rajamisega alustas cccp, mitte ddr. "Tootmise" laiendasid saksa seltsimehed omale maale pärast väljaõpet cccp-s ja viiimane ei saanud ju peale sõda lasta nii olulist "tootmisharu" koheselt soiku jääda. Liitlased väga ei seganud, kuid tiheasustusega aladel oli raske varjatult tegutseda ning lõpuks peeti targemaks lõpetada harutootmine Saksamaal.
Vasta
#24
Tegelikult alustasid koonduslaagritega siiski hoopistükkis inglased...
Vasta
#25
(23-05-2015, 17:17 )Lemet Kirjutas: Tegelikult alustasid koonduslaagritega siiski hoopistükkis inglased...

Sul on õigus, kuna kirjutasin - koonduslaagrid kui sellised.

Hindan täpsust ja korrektsust, sestap täiendan, et mitte lihtsalt inglased, vaid usa inglased, kelle president ja kongress sõitsid aastal 1838 jõuga üle USA Ülemkohtu otsusest ning küüditasid Cherokii rahva kodust kaugele koonduslaagrisse. Küüditamise käigus suri 15'000-st ligi 6000. Koonduslaagreid rajas usa sealtpeale korduvalt ja väidetavalt on uued, tänapäevased laagrid juba valmis.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat