[alri]

Kas keegi siin kohal olijatest teab, on kuulnud mõnda rahvust, riiki kus ei eksisteeri jumalat või pole oma usku. Kui ei siis miks, milleks.

Muudetud: 30-5-06 kell 06:14:56 Hallucigenia

[Metafor]

Algselt postitas: alri
Kas keegi siin kohal olijatest teab, on kuulnud mõnda rahvust, riiki kus ei eksisteeri jumalat või pole oma usku. Kui ei siis miks, milleks.

Usk on olnud asi mis liidab ja loob rahvuse/riigi.
Ei meenu küll hetkel, et oleks rahvust või riiki mis oleks kujunenud ilma usuta.

edit: Sõnastasin ümber

Muudetud: 14-2-06 kell 16:46:48 Metavo

[Celtic]

Algselt postitas: alri
Kas keegi siin kohal olijatest teab, on kuulnud mõnda rahvust, riiki kus ei eksisteeri jumalat või pole oma usku. Kui ei siis miks, milleks.

las ma ütlen sulle midagi...
enamus maailma riikidest ei oma mingit jumalat. ja peaaegu üheski riigis pole oma usku. kõik on väljastpoolt laenatud.

eestis muide puudub religioon põhiseaduse järgi.

[HadziOgloe]

Jumala eksisteerimine on maailmakõiksuslik ja riigiti see ei saa erineda.

Kõik usuvad midagi või kedagi (näiteks, et päeval paistab päike, öösel kumab kuu); teistsugustest (totaalselt umbusklikest) ei ole kuulnud.

Küsimus saab olla religioonis.
Mittereligioosseid riike on, näiteks Prantsusmaa deklareeris pärast revolutsiooni oma mittereligioossust; see peaks praeguseni nende põhiseaduses sees olema (nii kui Marseljees riigihümnina).

Eesti Vabariigi Põhiseadus Jumalat tunnistab, kuid riigireligiooni Eestis ei ole.

[alri]

Algselt postitas: celtic

Algselt postitas: alri
Kas keegi siin kohal olijatest teab, on kuulnud mõnda rahvust, riiki kus ei eksisteeri jumalat või pole oma usku. Kui ei siis miks, milleks.

las ma ütlen sulle midagi...
enamus maailma riikidest ei oma mingit jumalat. ja peaaegu üheski riigis pole oma usku. kõik on väljastpoolt laenatud.

eestis muide puudub religioon põhiseaduse järgi.

Rahu rahu.
ei mõelnud ma üldse riigi usku. tahaks jääda ikka natuke kõrgemale kui riik, nimelt inimene (on ju meil mingi usk miskist ajast jäänud)
endalgi sul ju mingi eelistus

[alri]

Algselt postitas: encore
Aafrikas on kindlasti selliseid riike, kus ametlikult, mitte ühegi paberijärgi ei ole õeldud, et seal maal mingi usk kehtiks, või oleks ülekaalus.

kehtib ka teistel mandritel kohta kui aafrika näiteks euroopa (eesti siin otsas)
mõtlesin ikka miitte riikliku usku. samas ei huvita sellinne fakt et kuskil aafrikas või kuskil.... kui siis kus ja ...

[HadziOgloe]

Aafrikas elavat jobabaabide suguharu, kes ei usu mitte kedagi ega mitte midagi.

Maailmas on kivist jumalaid, puust jumalaid, papist jumalaid ja palju igasugu muid jumalaid.

Muhameedlastel ei ole mingisuguseid jumalaid. Nemad väljendavad end mustritega ja araabia kirjamärkidega.
Allah on nii tark, et on oma nime araabia kirjamärkides igale poole kirjutanud ammu enne kui need kirjamärgid leiutati.

Kui daandlased tahtsid muslimitele paberist jumala teha, hakkasid need hirmasasti mässamaa ja daani lippe põletama. See on osa nende eneseväljendusest ehk nn. muhameedlikust kultuurist.

[JustNormal]

mina näen usku igal pool , usk bussijuhti kui nt. bussi istud , usk teistesse inimetesse, usk arvutisse , usk et päike tõuseb iga päev, usk et aasta-ajad vahelduvad ja mida kõike veel.
õnneks on nii et , maailmas on erinevaid inimesi kellel on erinevad religioonid. :o

[Metafor]

Usk on jah selline veider asjandus. Usk tekib tänu meie veidrale aju struktuurile ja paarile abistavale ainele. Meie mõtlemisprotsessid toimuvad võrdlusmomentide läbi. Me seostame ühte teisega ja arvame et kolmas meenutab neljandat. See ongi üldiselt nii, aga me näeme seda kõike valesti. Meie esiisad ei osanud seletada loodusnähtuseid, samas ei mõistetud ka korralikult surma. Niisiis hakati seostama kahte seosetut, mille saaduseks olid vaimud, surnute hinged, kes tõid kas siis paha või head ja korraldasid meie ilmastikku ja jahiõnne. Seda kõike mitte seetõttu, et me oskame mõelda, vaid seetõttu, et oskame asju võrrelda. Inimesed ei näe asju mida nad peavad võimatuks või ei usu, see pole progressi märk. Me ei mõtle, vaid võrdleme. Kogu meie maailm on võrdlustest kokku lapitud, moodustamaks ühte tervikut, isegi fantaasia on kõigest pettekujutelm äärmuslikest võrdlustest(pullisarvede, teravaotsalise saba ja kitse jalgadega punased mehikesed jne), ja usk on üks selle suurimaid kõrvalmõjusid. Kui me suudaksime mõelda, poleks meil vaja usku millesse uskuda, vaid me suudaksime jõuda ise teadmiseni kõigest tõesliselt olemasolevast.

PS. ma ei tea kas olen siia foorumisse juba midagi sellesarnast kirjutanud, niiet olge mõistvad kui ei näe seda siin esimest korda

[JustNormal]

just, väga hästi öeldud. aga milline oleks elu ilma usuta ? kui sa ei usuks mitte kellegisse / millegisse ?

[Metafor]

Algselt postitas: JustNormal
just, väga hästi öeldud. aga milline oleks elu ilma usuta ? kui sa ei usuks mitte kellegisse / millegisse ?

Vaba ja eelaimdusteta
Aga samas, sõltub ka sellest kuidas see tegelane maailma näeb. Ta näeb siis kõike kas väga materiaalselt või võga õigesti. Millissegi uskumata saab olla ka haritult ja harimata.

Muudetud: 25-2-06 kell 12:22:17 Metavo

[Lillian]

Uskon kõigil ja kõigel. Ilma usuta pole mitte kui midagi. Kui neil nn. "ametlikku jumalat" ei eksisteeri, on neil ikkagi usk olemas. Kasvõi seesama usk homse päeva tulekusse.

Usk on see, mis asju juhtuma paneb.

[Metafor]

Algselt postitas: Lillian
Uskon kõigil ja kõigel. Ilma usuta pole mitte kui midagi. Kui neil nn. "ametlikku jumalat" ei eksisteeri, on neil ikkagi usk olemas. Kasvõi seesama usk homse päeva tulekusse.

Usk on see, mis asju juhtuma paneb.

Kui me oleksime täielikult usust vabad, leiaksime me selle mis tõeliselt eksisteerib. Me ei pea seda uskuma, me peame seda mõistma. Samas see mõistmine mida meie kui inimesed teame, pole õige, vaid haige pettekujutelm. Õige mõistmise korral meil poleks kahetsust ja kõhklemist.

[JustNormal]

Algselt postitas: Lillian
Uskon kõigil ja kõigel. Ilma usuta pole mitte kui midagi. Kui neil nn. "ametlikku jumalat" ei eksisteeri, on neil ikkagi usk olemas. Kasvõi seesama usk homse päeva tulekusse.

Usk on see, mis asju juhtuma paneb.

Väga õigesti öeldud. :o arvan et ilma usuta poleks meil midagi.poleks meil tänapäeva. :kar:

[xerxes]

Ma usun,arvan,oletan,seda juttu ei räägi mitte ainult usklikud.Näide:kuigi see pole usuga seotud,näitab see küllaltki inimeste teadmatust.Küsimusele "Kas savist katusekive saab ka värvida?" vastas firma esindaja:"Ma usun,et saab."

[Kordus]

Algselt postitas: Arlich


Muudetud: 15-6-06 kell 00:16:15 Arlich

Kutsun teid keskustelema http://www.delfi.ee/archive/article.php?...1&no=57660 all. Teema jätkub loomingu ja vabadusega.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Kordus
Kutsun teid keskustelema http://www.delfi.ee/archive/article.php?...1&no=57660 all. Teema jätkub loomingu ja vabadusega.

Tänan kutsumast, aga ... selles teemas on hetkeseisuga 57689 postitust. Võrreldes näiteks meie foorumi 26966 postitusega kõigi teemade ja alafoorumite kohta kokku. On raske ette kujutada, mida veel võiks öelda, mida senini öeldud pole. Isegi kui mitte lähtuda Harri Kingo algarvamusest vaid rääkida kõigest. Ja postitusi, et "A arvamus mulle väga meeldib" või "Aga B mingu omaga ... alla" - pole ju mõtet teha. No saate midagi teada mu tagasihoidliku isiku kohta (eeldusel, et olen aus), aga kellele see teadmine vajalik peaks olema? Loomulikult pole mul aega kõigi postitustega tuvumiseks. Võiks seda kõike kokku "põhukuhjaks" nimetada, mis koosneb küll suurest arvust kuldsetest viljakõrtest, kokku aga .... Kuna teema on struktureerimata ja otsinguvõimalused nigelad (või puuduvad), siis on pea lootusetu leida sealt ka midagi, millega võiks resoneeruda või mille (ei tea mitmendat juba) kordamist peaks vältima. Tegelikult on see asi, mis mind DELFIs alati imestama on pannud. Antud juhul on Harri Kingo esitanud sellise igati mõistliku ja tasakaaluka arvamuse religiooni (personaalreligiooni) ja teoloogia (religioonifilosoofia) vahekorrast. Ja selle peale puhkeb diskussioon (? ma pole päris kindel, kas seda tuleks nii nimetada), mis genereerib kaks suurusjärku enam arvamusi, kui mõned muud konkreetsed (ja arvaks et olulised) teemad DELFIs. Ons eestirahvas ainukordne oma filosoofialembuses? Või arvatakse, et need teemad on sellised, kus igaüks saab ja oskab (ehk lausa peab?) maailmale midagi huvitavat kuulutada?
Kutsuks ju "delfiine" siia foorumisse, aga ma pisut pelgan "linu" ja "põhukuhje" ...

[Marguuus]

Üks riik millel puudub ka ametlikult usund on Mongoolia.

[Lillian]

Algselt postitas: Metavo

Kui me oleksime täielikult usust vabad, leiaksime me selle mis tõeliselt eksisteerib.

Me leiaks "mittemillegi", sest ei ole asju, mis suudaks ilma usuta eksisteerida.

[Thorondor]

Aga kui ma ei usu, et sa olemas oled, siis sind minu jaoks ei olegi olemas.
Ma ignoreerin sind täielikult.

---

Aga kui sa ei usu, siis sa eitad selle olemasolu.
Sa mõtled midagi sellist, et ei tohi ainult uskuda, vaid teada ja uskuda ? Sel juhul ei saa ikkagi uskumisest kõrvale hoida.

Muudetud: 8-9-06 kell 17:18:50 Thorondor

---

See jumalasse uskumine või mitteuskumine ei pea üldse paika panema seda, kui kõrgele arengu või toiduahela tasandile sa arvad end kuulavat.

[cambodia]

Üks riik millel puudub ka ametlikult usund on Mongoolia.

...et osa sealseid intelligente üritab välismaal elavate mongolite toel taaselustada väidetavalt Tšingis-khaani poolt loodud munkhtengeri (munkh < mönke – igavene, tengeri – taevas) usundit, serveerides seda universaalse maailmareligioonina, millele kõik mongoli hõimud võlgnevad oma kunagise tugevuse ja õitsengu.
Zairan (meessoost šamaani tiitel mongolitel) Bjambadorž ei seosta Burkhan Khalduni mäge mitte ilmaasjata munkhtengeri kultusega, vaid viitab teadlikult paigale, mille Tšingis-khaan ise väidetavasti pühaks kuulutas.
Seega apelleerib Mongoolia peašamaaniks tituleeritav Bjambadorž sellele, et munkhtengeri kultuse on rajanud Tšingis-khaan ise...

Professor Gombodoorovyn Gerelbaatar küsib Munkhtengeri Akadeemia internetisaidil: „Mis on „Mongolite salaajaloo” saladus?” Vigases inglise keeles vastab ta ise: „See on Tšingis-khaani taevase perekonna ja suure imperaatori maagilise jõu saladus.” Mida aga ütleb mainitud teos ise, mis väidetavasti pandi kirja juba aastal 1240 suure khaani poja Ögedei valitsemise ajal ning mida Hiinas tuntakse nime all Yuan-chao bi-shi (ka Meng-gu mi-shi või bi-shi) ja mille vana-mongolikeelne pealkiri kõlab Mongolun Niuča Tobčaan ja mille saladus seisneb pigem selles, et teos, mis oli kirja pandud küll hieroglüüfkirjas, kuid nii, et mongolikeelsete sõnade edasiandmiseks kasutati ainult hanzide foneetilist väärtust, leiti Mingi dünastia algupoolel keelatud raamatute hoidlast. See algab lausega: „Tšingiskhaani esivanem oli Börte-Tšino, kes sündis Kõrgeima Taeva tahtel.” Selle esimese lause juurde tuleme tagasi hiljem. Taevast päritolu kinnitatakse hulk sugupõlvi hiljem, kui Dobun-Mergani naine Alan-goa sünnitas pärast mehe surma senisele kahele pojale lisaks veel kolm – Bugu-Hadagi, Buhatu-Saltši ja lihtsameelse Bodontšari. Kui vanemad pojad hakkasid ema kõlvatus elus süüdistama, vastas Alan-goa: „Aga igal ööl juhtus, et kui lamp jurtas kustub, siseneb suitsuava kaudu minu juurde helekollane mees, kes silitab mu üska ja tema valgus tungib minu üska. Aga lahkub nii – sel ajal, kui päike kuuga kokku saab, lahkub kratsides nagu kollane koer. Miks siis räägite igasugust jama? Kui seda kõike mõistate, siis tuleb välja, et need pojad on märgitud taevase päritolu pitseriga. Kuidas võite neist rääkida nii, nagu oleks nad lihtsurelike arvustada. Kui nad saavad valitsejate valitsejateks ja kõigi khaanideks, siis alles mõistavad seda kõike lihtsad inimesed.” (Mongolite salaajalugu § 21). Kroonika kohaselt said kõigist vendadest eri mongoli hõimude pealikud. Ja nagu juttudes ikka, on tähtsaim just noorim ja vaimust vaeseim vend, kellest kaheksa põlve pärast sündis ka Tšingis-khaani isa Jesugei-Baatur.

Mõlemad hiina allikad, mille põhjal Nikolai Bitšurin (isa Jakinf) koostas oma Tšingiste koja esimese nelja khaani ajaloo (edaspidi Mongolite ajalugu) – Yuani (Tšingiste) dünastia ajalugu (tõenäoliselt 1370 kirjutatud nn Yuani dünastia ametlik ajalugu Yuan-shi) ja Zhu Xi (Songi dünastia) eeskujul koostatud Hiina üldine ajalugu (Tong-jian-gang-mu Mõistmise peegli valguslaigud) – viitavad Tšingis-khaani taevasele päritolule...

Igavene sinitaevas ja suurkhaan . Aado Lintrop . laupäev, 26, september 2009 http://loitsija.blogspot.fi/2009/09/igav...khaan.html

Tule taevas appi! Igavese sinitaeva kultus ja munkhtengerism.
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2009/...tenger.pdf

1254 aasta suvel koostab Mönke-khaan läkituse frangi kuningale Louis IX, mille sisu saadik Wilhelm Rubrucki vahendusel meieni on jõudnud. Tekst algab sõnadega „See on Igavese Jumala käsk: taevas on ainult üks Igavene Jumal, maa peal on ainult üks valitseja Tšingis-khaan, jumala poeg, Demudžin Hindžei.” Läkitus lõpeb nii, „Kui kogu maailm päikesetõusust loojakuni ühineb Igavese Jumala väe abil rõõmus ja rahus, siis saab selgeks, mida me tahame teha. Kui te aga kuulate ära Igavese Jumala käsu ja mõistate seda, kuid ei taha seda kuulda võtta ja uskuda, öeldes: „Meie maa on kaugel, meie mäed tugevad, meie meri lai,” ning korraldate sellele lootma jäädes sõjakäigu meie vastu, küll siis Igavene Jumal, see, kes tegi, et raske muutub kergeks ja kauge lähedaseks, tema teab, mida me suudame.”
Möngke, ka Monke, Mangu (1208–1259), Tšingis-khaani poja Tolui poeg, neljas suurkhaan (1251-1259).

Willem van Ruysbroeck, Guillaume de Rubrouck, Willielmus de Rubruquis – sünd. 1220 Flandrias Rubrouckis, flaami päritolu frantsiskaani misjonär ja maadeuurija. Saatis Louis IX seitsmendas ristisõjas ning alustas tema korraldusel mais 1253 Konstantinoopolist misjoniretke mongolite juurde. Jõudis Karakorumisse lihavõtteks 1254 ja tagasi Euroopasse järgmise aasta kevadeks. Julguse katseks mongolite suurkhaan ristiusku pöörata andsid kuuldused khaani õukonnas viibivatest kristlastest (kes osutusid nestoriaanideks ) ja Euroopas levima hakanud müüt kaugel idas asuvast vägeva kristliku preesterkuninga Johannese riigist (viimane leidis hiljem laialdast kajastamist Marco Polo reisikirjas).
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia http://www.estoniannyingmaencyclopedia.c...ember_2009

[Wilholmensis]

Usk on inimese ürgloomuses, inimene kui homo religiosus. Seal kus inimene, seal on alati uskumuste süsteem. Postmoderne maailm püüab küll inimeste usku muuta uskumuste kogumiks, kuid antropoloogiliselt taandub ikkagi kõik usule.

[kalldunn]

Ma arvan -kui inimkond oleks kuulda võtnud Jeesus Kristuse poolt, siia materjalsesse maailma toodud sõnumit – oleks meie vaimne tasand olnud hoopis teistsugune, kui praegu.
Sest… Sõnum jumala kuningriigist kõlab järgmiselt. Alustan küsimusega.
Aga - miks mina/sina siia maailma olen sündinud? Mis on elu kui sellise mõte? Mis on elu kui sellise eesmärk? Missugune on see sõnum – mis on jumala kuningriigist, siia materiaalsesse maailma saadetud? Igaühel tuleb endal vastata.
Siia ilma sünnitakse ainult selleks – et täiustada oma hinge. Ainult läbi materiaalse generaatori (keha) on oma hinge võimalik täiustada.
Mõeldes ja tehes teistele head – täiustamegi oma hinge.
Mõeldes ja tehes teistele halba – lammutamegi oma hinge.
Pärast materiaalse keha surma, tuleb hingel kõik oma patud, ise ära kustutada. Selleks kulub kaks korda rohkem headuse jõudu, kui on selle patu suurus. Igaüks vastutab siiski – AINUISIKULISELT – oma selles elus tehtud pattude eest. Järgmises elus omandatavate vaimseta ja ja füüsiliste võimete näol. Aga: Vaba valik saab olla vaba ainult siis, kui täiesti täpselt teatakse, missuguseid tagajärgi, selle inimese mõte, või tegu, temale enesele tulevikus, ning järgmises elus kaasa toob.
Nüüd peaks kõikidele arusaadav olema – miks siia ilma sünnib järjest rohkem ja rohkem, alaarenenud ja vaimsete puuetega inimesi.
See ongi sõnum – jumala kuningriigist. Täiustage oma hinge, kuni te muutute jumala sarnaseks! Sest ainult hing on igavene.
See ongi sõnum – mille pärast Jeesus Kristus risti löödi.
See jääb teie otsustada. Missuguse religiooni alla see sõnum kuulub.

[Q11]

„...Siia ilma sünnitakse ainult selleks – et täiustada oma hinge...“

Kas sünd toimub ajas või on silmapilkne?
Kui ajas, siis muutumine millestki/kellestki...millekski/kellekski.
Kui silmapilkne, siis kas oled kunagi kogenud Enda sündi või kadu?

[kalldunn]

„...Siia ilma sünnitakse ainult selleks – et täiustada oma hinge...“

Kas sünd toimub ajas või on silmapilkne?
Kui ajas, siis muutumine millestki/kellestki...millekski/kellekski.
Kui silmapilkne, siis kas oled kunagi kogenud Enda sündi või kadu?

Aega ei ole iialgi võimalik peatada! Seda on võimalik – kas kiirendada – või aeglustada – aga peatada – mitte iialgi. Aeg on energia liikumise mõõtühik.
Jah: muututakse kellestki / kellekski.
Oma eluraamatut käesolevast hetkest tagurpidi tagasi lugedes, jõudes elude vahelisse alale, saate te samasuguse naudingu osaliseks, nagu seksuaal purske ajal.
Üks meie liikujatest nimetab seda tegevust TAGASIKÄIGU JALUTUSKÄIGUKS või RANDEVUUKS.