Tehisintellekt ja inimesed

(06-03-2015 05:28 )levis Kirjutas:  Tänu mängufilmidele ja hulludele teadlastele on AI jura meeletult ülepaisutatud. Kui tulevikus luuakse AI, mis teeb ära kõik tööd sinu eest, siis on ta ikkagi sama "tark" kui sinu arvutamist abistavad 10 sõrme.

Aga mis teeks AI targaks?
Ühest küljest on ju väga oluline kaitsta ennast ja inimkonda võimalike ohtude eest, aga ohtude kõrval on ju ka võimalused. Ning kui rääkida tehisintellektist ning tarkusest, siis mis nad on? Kaitsmaks ennast tuleviku ohtude eest pole ehk teist võimalustki, kui arendada intelligentsust ja tarkust.
Siin võiks ju mõelda nii, et need nanorobotid on väikesed ja võimekad, aga eraldi võttes rumalad. Kui nad suudavad teha suuri asju (maailma kavatsematult maha põletada näiteks), siis selleks on vaja koordineerimist ja kohanemist. Võib-olla on need võimed nanorobotitesse sisse ehitatud hea kavatsusega, aga midagi võib ju alati untsu minna. Kõike ette näha ei saa.
Tõepoolest, kõike ette näha ei saa. Kui aga kõike ei saa, siis paljut ikka saab ka. Ning ette ennustamise võimet saab arendada. Ohtude ennustamine ja nende vältimine on midagi sellist, mida üks tark intellekt tegema peaks. Me vajame selliseid intellekte, olgu nad tehislikud või mitte.

Mis aga naorobotitesse puutub, siis saab neil olema ka sõjaline rakendus. See ei pruugi olla isegi kõige halvem perspektiiv, sest sõjatööstuses liiguvad tohutud rahad ning relvasüsteemide puhul pööratakse ohutusele suurt tähelepanu. Nanorobotiste relvastusse jõudmise korral pöörataks palju tähelepanu nende kontrollitavusele ja vastumeetmetele nende suhtes. Kui mõni tsiviilsektori nanorobotite parv kontrolli alt väljuks, saaks sõjalised nanorobotid neid ohjama saata. Nii nagu valged verelibled otsivad üles, söövad, torkavad läbi ja mürgitavad baktereid; nii võib ka välja arendada "immuunsus" nanorobotid. Sellised nanorobotid, mille ainus ülesanne on teisi naoroboteid hävitada.

(06-03-2015 12:16 )Lorenz Kirjutas:  .....Aga mis teeks AI targaks? .......

Minu nägemuses on vaja selleks teadvust - subjektiivset kogemust.
Ning võimalik, et selleks tuleb minna isegi kvantfüüsikast veelgi kaugemale
http://youtu.be/M5XYf1GJBhg?t=58m40s
Sama video, male positsiooni abil üks huvitav illustreeriv näide, et kui erinevalt "mõtleb" arvuti.
http://youtu.be/M5XYf1GJBhg?t=37m54s

Kui suurt ohtu kujutavad nanorobotid sõltub vist esmalt sellest, et kui kiiresti ja efektiivselt (mis aineid, ühendeid vms. on vaja) nad suudavad ennast paljundada. Hävitada võiks neid jah sarnaste nanorobotite armeega või mingite elektromagnetpommidega. Võib-olla juba kaitseme ennast HAARP süsteemiga lol, aga rahvale ei saa rääkida, oleks paanika. Miks muidu on selle HAARP taga niipalju salatsemist, see pole normaalne.


Tagasi strong AI juurde, siis olen üsnagi samal arvamusel nagu antud videos räägib:

Ma lugesin paari viimase päeva jooksul üht-teist selle deep learning asja kohta ja eelnevas videos kasutatud termin 'enveloping the world' on just täpselt see, millest deep learnig välja üritab pääseda.
Seda ei tehta selle jaoks, et modelleerida bioloogilist intelligentsust ega ka selleks, et rahuldada kellegi unistust "tõelisest" AI-st. Sel on omad väga praktilised kaalutlused.
Sest tõesti, maailm on keeruline ja valdavalt tuleb maailma oluliselt lihtsustada, et see arvutile "seeditavaks" teha. Automaatse näotuvastuse puhul tuleb näiteks arvutisse programmeerida suur hulk parameetreid pildi pealt, mida programm jälgim peab ja programm peab need parameetrid pildi pealt üles leidma.
Enveloping toimib siinkohal siis nii, et insenerid näevad suurt vaeva algoritmide välja töötamisel pildi pealt kasuliku informatsiooni üles leidmiseks. Kui need algoritmid on välja töötatud, siis saavad nad pildi programmi jaoks lihtsaks "seedida" ja edasi teeb oma tööd juba lihtne parameetrite võrdlemise algoritm. See võib siis tunduda intelligentne, kui arvuti tunneb su näo ära, aga tegelikult teevad oma tööd nupukate inseneride poolt välja mõeldud algoritmid.
Deep learning on midagi muud. Siin loob arvuti ise omad algoritmid ja deep learning justnimelt ei vaja maailma enda jaoks 'seeditavaks' muutmist. Siin üritab programm ise mailmast leitavaid mustreid analüüsida ja sellisena, nagu nad maailmas on.
Ühe kuulsa näitena näidati programmile nimega Google Brain miloneid pilte ja programm õppis sealt eraldama mõningaid kujundeid. Üks neist oli kass. Keegi ei õpetanud seda programmi spetsiaalselt kasse ära tundma, aga kuna kassid olid paljude piltide peal, siis õppis programm neid üheks nähtuseks lugema. Õigem oleks tegelikult öelda, et programm avastas piltidelt korduva mustri ja klassifitseeris selle mustri üheks objektiks. Pärast tuli välja, et see objekt on kass.

Selline mustrite analüüsimune ei tundu teab-mis hiiglasliku edusammuna, aga see võimaldab välja pääseda olukorrast, kus maailm peab olema "enveloped" selleks, et programm seda analüüsida saaks. Deep learning suudab maailma analüüsida ka kaootilisena ja sealt tähenduslikke kujundeid leida.

---

Ning ehk astub 'deep learning' sammukese lähemale subjektiivsusele oma varjatud kihiga programmi sisendi ja väljundi vahel.

---

No olgu, seda varjatud kihti (või kihte) kohe automaatselt subjektiivsuse aluseks lugeda ei saa. Varjatud kiht sisendi ja väljundi vahel on lihtsalt süsteemi siseolek ja selle kihi olemasolu tähendab, et programmil on mingid oma siseolekud. Kui tavaliselt on programmis nii, et sisend on mingi loogika abil seotud väljundiga ja see loogika on programmeeritud, siis 'deep learning' lahenduse puhul on sisendi ja väljundi vahel täiendav loogika kiht, mis on treenitav. Trenimine on erinev programmeerimisest ja programm võib ennast pm ise treenida probleemidele häid lahendusi leidma.

---

Samas võiks ju olla nii, et subjektiivne kogemus ilmneb multikihilise loogika kaudu. See on üks koht, kus subjektiivsus tekkida saab. Mis see subjektiivsus siis üldse on? See on minu sees, see ei allu objektiviseerimisele (või kui allub, siis lakkab olemast subjektiivsus) ja subjektiivsusel on teatud lahusolek minu meeletajudest. Võiks ehk isegi öelda, et subjektiivne taju on mingi lisakiht meelelise taju peal?

A'la loogika, et paneme keerukad süsteemid omavahel suhtlema ja siis sünnib ime, see ei tundu minule eriti loogiline. Ma ikkagi tahaksin veidi rohkem infot, et kuidas see ime sünnib


Või siis näidatakse midagi sellist ja räägitakse, et teadvus toimib sarnaselt. Paraku valem on siin jällegi selline, et 'video loop' + 'ime' = 'teadvus'.




"Subjektiivne kogemus" all pean silmas inimese enda kogemust, mis teiste ja teaduse poolt vaadatuna on subjektiivne. Sügavamalt filosofeerimiseks ei näe põhjust.

Filosofeerimise võib ju kuhugi teise teemasse tõsta, aga ...
Aga kas piisavalt keeruka masina subjektiivne kogemus on olemas ka siis, kui tal ei ole selle kogemuse väljendamiseks mitte ühtegi võimalust? Inimene ja teadus lihtsalt ei tea, et sellel või teisel masinal on oma subjektiivne kogemus.

Ma siiski võtan päris tõsiselt Castaneda mõistet "anorgaaniline teadvus", mis on põhimõtteliselt väga teistsugune kui inimese ja teiste orgaaniliste planeedi Maa asukate teadvus.

No olgu, teadvuse olemusse pole ehk vaja minna siinkohal.
Tahtsin enne välja tuua selle, et tehisintellektil tundub olevat suur potentsiaal teha hämmastavaid asju. Seda täiesti olenemata sellest, kas tal on see imeline teadvus või mitte. Piisab täiest kui arvuti suudab leida ja integreerida terviklikuks süsteemiks maailmas leiduvaid väga keerulisi mustreid. See annaks arvutile võime teha adekvaatseid ennustusi ja võtta vastu ratsionaalseid otsuseid lähtuvalt oma eesmärgist.

Chaos, koerad omavad intelligentsust. Eneseteadvust nad vist siiski ei oma. Sellega saaks nagu eneseteadvuse võrrandist välja jätta. Ning ma ei näe ühtegi põhjust, miks ka teadvust siis sisse peaks arvestama. Eriti kuna teadvus nii keeruline ja arusaamatu nähtus on. Rääkides vabast tahtest - millest me täpsemalt räägime?

Edit: Kui sa räägid kompadabalistlikust vaba tahet, siis sellega pole mul mingeid probleeme.

Vaba tahte probleem on minu jaoks selline probleem, kus inimesed justkui tahavad võimatut ja kurdavad, et see tundub võimatu. See imelise vaba tahte probleem tundub vähemalt selline. Kompadabalistlik vaba tahe on igati loogiline ja arusaadav, aga paljud inimesed ütlevad selle kohta, et see pole "õige" vaba tahe.

Tundub natukene arusaamatu miks vaidlus AI üle sellise probleemi taha peaks takerduma.

AI-st rääkides jäetakse millegipärast vahele üks aste ja tegemist siis VI-ga.VI on siis virtuaalne intelligents ja järgmisena tuleb täielikult välja arenenud AI.Inimesed paraku osakavad palju asju nihu keerata ja AI-ga võib palju asju valesti minna.Hirm on loomulik.

(06-03-2015 19:27 )Chaos Kirjutas:  Selleks, et kui minu olemust ei ole võimalik täielikult matkida, elektorn-, kvant-, valgusarvutite abil. Siis võib AI osutuda põhimõtteliselt võimatuks.

Siis osutub sinu ja sinu intellekti kopeerimine võimatuks. Miks peaks AI olema sinu või sinu intellekti koopia? See võib ju sama hästi olla väga intelligentne ja ise igati hästi hakkama saav masin. Intelligentsust võib siinkohal defineerida kui oma keskkonnast aru saamist. Kui me saadaks näiteks masina Marsile, mis suudaks seal rajada terve masinatsivilisatsiooni ja saada hakkama kogu seal valitsevate keskkonnatingimustega ilma inimese abita, siis takistab seda intelligentseks nimetamast?

---

Black Goat, su mõtted liigivad väga huvitavat rada pidi. See on küll filosoofiline miiniväli, sest virtuaalsus on üksjagu keeruline teema.

(07-03-2015 11:20 )Chaos Kirjutas:  Nüüd teadvus on omakorda seotud eneseteadvusega ja eneseteadvus on omakorda seotud vaba tahtega.
[...]
Variant C: Meil ei olegi neid ülalkirjeldatud (omadusi, võimekusi, seda mida paljud peavad inimese erilisuseks), vaid olemegi sisuliselt biorobotid, mida on võimalik emuleerida.

Olgu, aga mis on vaba tahe? Millest see vaba on, emuleeritavusest?
Siin võib oma rolli mängida soov mitte olla lõpuni äraarvatav ja läbinähtav. Kui keegi ütleks mulle, et ma olen nii läbinähtav, siis ei oleks see ilmselt komplimendina mõeldud. Me ilmselt tahame, et meil oleks oma sisemaailm, mis poleks teistele koheselt nähtav ja arusaadav. Indiviid ei oleks indiviid, kui ta oleks üleni läbipaistev. Nüüd võiks mõtteeksperimendi korras oletada, et sinust on võimalik teha 'tõmmis' superarvutisse. Ka see muudaks sind üleni läbinähtavaks?
Siin tuleb nüüd mängu see, et inimene ei määra ju oma otsuseid ja tegevust lähtuvalt oma muutumatust "olemusest". Inimene muutub kogu aeg olles pidevas suhtes oma keskkonnaga. Ning kui siinkohal saaks üldse rääkida inimese olemusest, siis võiks see peituda kusagil tema enda ja tema keskonna suhtes. Siit tuleks nüüd nagu välja, et inimese emuleerimisest ei piisa tema lõplikuks läbi nägemiseks ja vaja on emuleerida ka tema suhet kõige muuga. Ning sel määral, mil 'kõik muu' jääb häguseks ja määramatuks, jääb ka inimene tema emulatsiooni seisukohalt määramatuks. Mitte et ta oleks oma olemuses mingis veidras kvantolekus, see määramatus tuleb siinkohal keskonnast.
Ma kujutan seda ette umbes nii, et kui võtta üks andekas 15 aastane inimene ja teha temast 100% täpne 'tõmmis' superarvutisse, siis peab selle 'tõmmise' juures hakkama arvestama lõputute tõenäosustega. Saades 40 aastaseks võib see inimene olla depressiivne ennast põhjajoonud alkohoolik või hiilgavas vormis mainekas teadlane. Tõenäolisemalt küll keegi tavapärasem ja keskmist laadi tegelane. Alguses on ta mõnes mõttes kõike seda korraga. Tema sees pole midagi, mis otsustaks lõplikult ühe või teise saatuse kasuks. See midagi tuleb väljastpoolt.
Küsimus ongi selles, et kas inimese sees on mingi 'tuum' mis alati muutumatuks jääb. Kui seda pole, siis on minu jaoks ka vaba tahte probleem suures osas lahendatud. Maailm võib ju olla seejuures isegi determineeritud, aga ükski superarvuti minu saatust ette määrata ei saa. See ei saa lõplikult teada, mida ma mõtlen aasta pärast seda, kui see mind emuleerima on hakanud. Välja arvatud siis juhul, kui see arvuti emuleerib ka kõiki teisi inimesi ja tervet maailma. Masin suudab mind lõplikult läbi näha vaid juhul, kui ta suudab läbi näha samal ajal ka kõike muud, millega ma vähemal või rohkemal määral seotud olen.

(07-03-2015 11:20 )Chaos Kirjutas:  Variant B: Midagi totaalselt uut ei avastata, ja kuna arvutid pole võimelised ükskõik kui suurel arvutusvõimsusel teostama protsesse mida ei saa taandada lõplikule, siis AI sellisel kujul nagu meie räägime võib osutuda võimatuks.
Variant C: Meil ei olegi neid ülalkirjeldatud (omadusi, võimekusi, seda mida paljud peavad inimese erilisuseks), vaid olemegi sisuliselt biorobotid, mida on võimalik emuleerida.

Siin peaks asi olema pigem nii, et kuna meie keskkond on keeruline ja raskelt ennustatav, siis oleme me lõplikult emuleerimatud isegi juhul, kui me oleme kõigest 'biorobotid'. Vähemalt juhul, kui me oleme oma keskkonnaga läbipõimunud. Meie erilisus ei peituks siis kusagil olemuslikus sügavuses meie sees, vaid selles, kuidas me suhestume väljaspool olevaga. See, et meie sees on midagi varjatut teiste (ka meie endi) eest, oleks siinkohal küll vajalik osa meie individuaalsusest, aga see pole muutumatu olemus.

Mulle meldib üks tsitaat AI võimaliku ohtlikkuse kohta:

Stuart Russell Kirjutas:The primary concern is not spooky emergent consciousness but simply the ability to make high-quality decisions. Here, quality refers to the expected outcome utility of actions taken, where the utility function is, presumably, specified by the human designer.

---

Põhiline mure pole mitte kummituslik emergentne teadvus, vaid lihtsalt võime teha kõrge kvaliteediga otsuseid. Kvaliteet viitab siinkohal sooritatava tegevuse kasulikkusele, kussjuures eesmärgi, mille suhtes kasulikkust arvestatakse, on eeldatavalt seadnud inimesest disainer.

Allikas

Minu tõlge pole päris otsetõlge ja kui keegi tahab viriseda sõna "eesmärk" kasutamise üle, siis see tuleb Nick Bostromi viimastest töödest. Bostrom kasutab seal mõistet "goal content integrity" mis tema arvates on AI jaoks tähtsam, kui enesesäilitamine. AI võib taluda enda välja lülitamist või hävitamist, eeldusel et teine AI võtab tema eesmärgi üle. Seda siis juhul, kui AI on disainitud puht funktsionaalselt töötama ja sihtima mingit eesmärki.
Siin võib siis tekkida olukord, kus AI on küll kõigest tööriist inimeste seatud eesmägi saavutamist teenimas, aga see on nii võimekas ja tema otsused eesmärgi suhtes nii kvaliteetsed, et me ei suuda seda hiljem peatada seda eesmärki saavutamast meie jaoks väga suure hinnaga.
Ole ettevaatlik oma soovidega, oleks siinkohal moraal. Keegi võib ehitada ülivõimsa AI ja soovida sellelt midagi head ja õilsat, aga kui AI selle soovi halastamatu järjekindlusega ellu viib, siis võib pärast kuri karjas olla.

Jahute siin selle tehis-intellekti teemal, justkui see oleks võimaliku arengu tipp - kuid intellektist edasi tulevad erinevad loomise tasandid, milledeni masinad kunagi ei küündi.

Arengujada madalamast kõrgemaks:
/ areng läbi saamise /
1) Inimkehas elemantaal = vegeteeriv olend (sööb ja töötab).
2) Inimkehas taim = tundlev olend (poodlemise rõõm).
3) Inimkehas loom = mõtlev olend (kuidas toitu saada).
4) Inimkehas inimene = mõistev olend (näeb seoseid).
5) Inimkehas jumal = intelligentne olend (näeb mustreid).
/ siit algab "areng läbi loomise" /
6) Inimkehas looja = loomisvõimeline olend (suudaks midagi uut luua).
7) Inimkehas jõud = juhtiv & vastutav olend (suudab loojaid juhendada).
8) Inimkehas superjõud = planeedi tasandil koostööd tegev olend (tegutseb kooskõlas planeediga).
9) Inimkehas mängur = eksimatu olend (loob ja tegutseb galaktika piires, a'la peaingel Miikael).
10) Inimkehas suur must = purunematu olend (loob ja tegutseb universumi piires, on olemusrassi juht).
11) Inimkehas värviline = puutumatu olend (loob ja tegutseb multiversumi piires, on elulille mustri tipus asuv "taevane keiser").
/ siit algab areng läbi jaotus-spektri, ehk "algsele loojale" omased tegevused /
12, jne) Värvitu, olemusvalguslik, jne, jne.

Tehis-intellektiga seoses käib jutt punktist nr5 - ehk kuidas panna arvuti nägema erinevate nähtuste vahel valitsevaid mustreid - mingil määral on taoline tegevus võimalik, kuid reeglina kipuvad taolised seosed olema mitme-mõõtmelised, ehk vajaksid lineariseerimist ja lihtsustamist, kuid see kipub juba tase kõrgemal asuva loovuse valdkonda, milleks arvutid võimeliseid pole.

Aga loetelus olevad kõrgemad punktid 6,7,8, jne jäävad arvuti jaoks "püüdmatutesse kõrgustesse", ehk neis punktides suudab inimene mistahes tehislikust masinast üle olla.

(06-03-2015 19:34 )Black Goat Kirjutas:  AI-st rääkides jäetakse millegipärast vahele üks aste ja tegemist siis VI-ga.VI on siis virtuaalne intelligents ja järgmisena tuleb täielikult välja arenenud

(08-03-2015 18:02 )lahendused Kirjutas:  Jahute siin selle tehis-intellekti teemal, justkui see oleks võimaliku arengu tipp - kuid intellektist edasi tulevad erinevad loomise tasandid, milledeni masinad kunagi ei küündi.
/.../
5) Inimkehas jumal = intelligentne olend (näeb mustreid).
/ siit algab "areng läbi loomise" /
6) Inimkehas looja = loomisvõimeline olend (suudaks midagi uut luua).
/.../
jne

Ma võin mõnest asjast valesti aru saada ja mõnest hoopiski mitte (VI mõiste eelkõige), aga mulle paistab nii, et virtuaalne intelligents (VI) tuleks virtuaalsete maailmade loomisega toime küll. Ja et meie "päris" reaalsus võib ka mingil tasemel virtuaalne olla, siis läheb asi minu jaoks küll huvitavaks.

Kui deep learning'ut oskavad arvutid suudavad mustreid leida, vb ka selliseid mida inimene EI suuda, siis võiks ju lugeda need mustrid antud arvuti subjektiivseks maailmapildiks ...

Võib olla palju keerulisem, aga võib olla ka kaugelt lihtsam. Kui ma üritan mõelda, et miks ma AI suhtes optimistlikult melestatud olen, siis meenub mulle kunagi loetud raamat "Deep Simplicity (Chaos, Complexity and the Emergence of Life)" John Gribbini sulest. Seda kunagi ammu lugedes puutusin esimest korda kokku ka fraktaalidega.
Fraktaalid puutuvad teemasse vaid niipalju, et need võivad olla sõna otseses mõttes lõputult keerulised ja olla samas avaldatavad lihtsa algoritmiga. Mingit intelligentsust neis iseenesest pole, aga neid uurides saab näha, et suur keerukus võib olla lihtsa päritoluga.

Mis määrustikke puudutab, siis see pole ju üldse nii, et praegused AI-d opereerivad vaid neile ette antud määrustikega. Tõsi on see, et neile on alguses antud mingi üldine loogika, kuidas üldisi probleeme lahendada. Sellest tuletavad nad keerukaid spetsiifilisi lahendusi täiesti ise. Sama või seejuures öelda ka inimese kohta. Lapsed pole sündides puhtad lehed, neil on hulk instinkte juba kaasas.

---

Kuid olgu, ega ma ei väidaend tulevikku teadvat. Olen AI suhtes optimistlik, aga see on lihtsalt minu nägemus asjast.

Stephen Hawking, Elon Musk, Noam Chomsky ja tuhanded teised kutsuvad valitsusi üles keelustama tehisintellektiga varustatud tapjaroboteid
Kirjas seisab nõnda: "Tehisintellekti tehnoloogia on jõudnud punkti, kus selliste süsteemide kasutuselevõtt on praktiliselt, kui mitte seaduslikult, teostatav juba aastate, mitte aastakümnete pärast."

Käesoleva aasta algul oli Suurbritannia ÜRO konverentsil vastu tapjarobotite kasutamise keelule. Välisministeeriumi ametnik ütles ajalehele The Guardian, et Suurbritannia "ei näinud mingit vajadust keelustamaks" autonoomseid relvi, lisades sealjuures, et Suurbritannia parajasti selliste relvade arendamisega ei tegele.

Läbi tehisintellekti inimestele hukatuse lubajate hulk suureneb aina. Google tahab nüüd, et AI-d oleks võimalik tulevikus kaugjuhtimise ja väikese trikitamise teel lihtsalt välja lülitada.

Google Deepmind ja inimkonna tuleviku instituut (The Future of Humanity Institute või FoH) on valmis saanud uuringu, milles katsuti leida vastust küsimusele – kuidas peataksime tehisintellekti või roboti juhul, kui see muutub allumatuks ja ohtlikuks. Lahendus? Suur punane nupp, kirjutab PopSci.com.

FoH juht Nick Bostrom on oma raamatus Superintelligence kirjutanud praktiliselt sama tuntud juttu, mida mõned päevad tagasi rääkis Tesla looja Elon Musk: kui tehisintellekti lõa otsas ei hoia, siis õpib ta nii kiiresti end sellise tasemeni, et me jääme lootusetult alla. Momenti, mil tehnoloogiline areng hakkab meile kontrollimatult ja hoomamatult kulgema, nimetatakse tehnoloogiliseks singulaarsuseks.

http://forte.delfi.ee/news/digi/suur-pun...d=74736575

Mis juhtub siis, kui võtta uuendustes eeskuju meie maakera kõige nutikamalt leiutajalt – looduselt eneselt. Metsikuid ideid leidub kogu maailmas küllaga ning paljud neist on leidnud väljundi ka uutes leiutistes ja tehnoloogiates. Robotmesilaste parv, sõjaväe robotmuul, robotgebard, jäätmevabad patareid jne.
http://etv2.err.ee/v/haridussaated/aegru...r-usa-2013

Ok, halvad uudised - maailmalõpp on tulekul!



Kaks aastat tagasi see algas ja nüüd 19.oktoobril 2017 tutvustati maailmale AlphaGo Zero't. Paljud kindlasti on kuulnud AI programmist, mis võitis ühte maailma parimat lauamängu GO mängijat Lee Sedol'it.
Nii kurb kui see ka pole, siis nüüd on sellest AI programmist väljas täiesti uus versioon nimega AlphaGo Zero aka Terminaator Armageddon.

Mis muudab AlphaGo Zero eriliseks on see, et AI'le anti ette vaid mängureeglid ning edasi hakkas ta juba ise õppima, mängides miljoneid kordi iseenda vastu.
Kolme päevaga jõudis ta tasemele, kus inimene juba naljalt tema vastu ei saanud.
40-ne päeva "treeningu" järel oli ta juba mäekõrguselt üle eelnevast versioonist AlphaGo Master. Ühelgi inimesel ei olnud lootust võita isegi AlphaGo Master'it, rääkimata siis nüüd AlphaGo Zerot.
Alphago Zero kasutab erinevalt eelkäiast AlphaGo Master'ist ka vähem arvuti jõudlust, sest kasutab vaid ühte tehisnärvivõrku.

AlphaGo Zero kohta artikkel: novaator.err.ee....



Ahjah, et miks siis maailmalõpp? Ei ole vaja pikksilma, et näha, mis hakkab juhtuma. Juba lähiaastatel saabub tõeline AI kuldajastu, kus kõik näib ilus – taevast sajab alla mannat, kulda ja hõbemünte.
AI hakkab suurel kiirusel lahendama inimestele üle jõu käivaid komplektseid ja keerulisi teadusprobleeme. Teemast ei jää puutumata ükski eluvaldkond. Esmalt suurim revolutsioon toimub tõenäoliselt meditsiinis. Kuna antud tehnoloogia kasutamise võimalused on piiritud, siis saab selle abil muuta juba olemasolev AI veelgi efektiivsemaks või panna alus täiesti uudsele ning võimsamale AI'le.

Ainus, mis inimene peab tegema, on andma AI'le algülesande ning ligipääsu teemat puudutavale informatsioonile. Edasi tuleb lihtsalt oodata, et milliste lahendusteni AI jõuab.

Isiklikult minu pea tahab lõhkeda kui fantaseerida teemal, kus miljonid "AlphaGo Zero'd" omavahel suhtlevad, et lahendada mõnda probleemi või täita mõnda etteantud ülesannet. Lisaks kui anda sellisele AI supersüsteemile võimalikult vabad käed, ning ligipääsu tööstusrobotitele, 3d printeritele jne.

NING SEE ON ALLES ALGUS!!!!

Siit edasi läheb asi ainult hullemaks ning üsna varsti saabub inimeste jaoks AI kuldajastu lõpp, sest kahjuks saab selle tehnoloogia abil teha ka lõputult palju kurja. Kui ahv saab kätte tuumapommi, siis 100 korral 100st laseb ta ennast õhku.

On vaid (lähi)aja küsimus, millal antud tehnoloogia jõuab tasemele, kus selle abil on võimalik luua isepaljunevaid nanoroboteid, miljardeid kordi võimsam pomm kui seda on vesinikupomm, ülimalt efektiivseid bioloogilisi viiruseid ning hävitavaid tehnoloogiaid, mille kohta me hetkel isegi küsimusi ei oska esitada.
Ning on vaid (lähi)aja küsimus, et millal see tehnoloogia on saadaval kõigile!
JAH, SEE ONGI LÕPP!
Jääb vaid loota, et meid jälgivad tulnukad, kes soovivad meid kaitsta meie endi eest.

Sam Harris räägib väga veenvalt samast teemast - tehisintellekti arengust, jõudluse hüppelisest kasvust ja selle loomise motiividest (loeng, inglise keeles): https://www.youtube.com/watch?v=8nt3edWLgIg

No üks tulem, mis tehisintellekti arengust lõpuks välja võib kasvada, on teadlikkus maailamst kõige laiemas tähenduses. Selline teadlikkus, milleni inimene veel, ega tegelikult kunagi, ei suuda küündida. Milline see teadlikkus võiks täpsemalt välja näha? Mul on ideesid, aga need on siiski spekulatsiooni tasemel. Ning need mõtted lähevad kiirelt keeruliseks.

Tehisintellektis peitub kahtlemata palju ohtusid, isegi eksistentsiaalseid ohtusid tervele inimkonnale. Samas ei suuda me peatada tehisintellekti arengut ning selle tulemus võib olla väärt ükskõik millist teel kohatavat ohtu. Mina isiklikult leian, et kui säilitada avatud meel ja kaine ettevaatlikkus, siis pole põhjust näha tulevikku üleliia tumedates värvides. Meid ootab ees tundmatus, niipalju on kindel, aga ohud seal on kõrvuti enneolematute võimalustega areneda ja kasvada.

(24-10-2017 18:00 )Chaos Kirjutas:  Teiste sõnadega tuvastas ta mustri ja ennustas mängjate käitumise tulevukus.

Njah, teine mängija oli ta ise, eks ole. Nii teda ju treeniti, ta mängis iseenda vastu.

(24-10-2017 18:00 )Chaos Kirjutas:  Vaevalt ta suutis ennustada inimese mittestandartset käitumist

Jällegi, Zero polnud treenitud inimeste vastu mängima. Inimeste mänge ei kasutatud isegi mitte eeskujuna datasetides. Inimene oli kogu treeningu tsüklist välja jäätud, Zero tegi kõike ise. Ning niimodi ise ja omapäi suutis see omandada inimeste poolt ületamatu kompetentsuse ühes kõige intuitiivsemaks peetavas mängus.

Muidugi saab öelda, et Zero tüüpi tehisintellekt on ikkagi piiratud, muidugi on. Piiratud on see mitumel moel (ka inimene on piiratud), aga kui kauaks? Kui enne võtsid paljud inimesed seisukoha, et tehisintellektil on mingi põhimõtteline piirang, mis ei võimalda sel inimese haardest välja pääseda, siiis Zero vägitegude valguses on seda seisukohta hulga raskem kaitsta.

AlphaGo Zero eripära on see, et Zero õpetas ennast ise, kasutamata varasemaid ja juba olemasolevaid teadmisi Go mängust.

Ega keegi ei kirjutanud ka instruktsioone ette AlphaGo Leele, ka Lee õppis ise. AlphaGo Lee õppis aga inimeste eelnevatele mängudele toetudes, mida talle datasetidena ette söödeti. Zero erineb Leest muuseas ka selle poolest, et Zero ei saanud kasutada eelnevate (inimeste või tehisintellektide) mängude datasete.

Zero mängis esimese mängu iseenda vastu juhuslikke käike tehes ja hakkas edaspidi enda mängu (iseenda vastu) samm-sammult parandama. Ning seda, mis välja tuli, me juba teame. Tuli välja, et Zero suutis endale Go mängu väga hästi selgeks teha ilma kellegi teise abi või eeskuju vajamata.

Tehisintellektigaga semiootikas hakkas teedrajavalt tegelema Juri Lotman. 1970 aastal otsiti tema selleteemaliste artiklite tõttu Tartu korter KGB poolt läbi.